Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused

ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Varasem menetlus Swedbank Liising AS ja Forser Teenused OÜ 01.06.2007 esitatud hagiavalduses T. T. ja E. T. vastu taotlesid hagejad tuvastada: 1) et nad on täitnud Tallinna Ringkonnakohtu 24.11.2006 otsuse tsiviilasjas nr 2-05-129 kohustuse osas kõrvaldada Wismari 32a elamu korterites XX ja XX sadevete läbijooksu probleem ning 2) millistes Wismari 32a asuvate korterite XX ja XX ruumides tuleb lagede heliisolatsioon lepinguga vastavusse viia ning milliseid töid tuleb heliisolatsiooni lepinguga vastavusse viimiseks teostada. Viidatud Tallinna Ringkonnakohtu otsusega kohustati hagejaid kõrvaldama elamu Wismari 32a asuvates korteriomandites nr XX ja XX sadevete läbijooksu probleem ja viima lepinguga vastavusse korteriomandite nr XX ja XX lagede heliisolatsioon. Nimetatud tsiviilasja hageja T. T. esitas kohtuotsuse täitmiseks kohtutäitur Marek Laanemetsale täitmisavalduse 27.03.2007, märkides võlgnikuks Hansa Liising Eesti AS-i (Swedbank Liising AS). Harju Maakohus jättis hagi 31.10.2009 otsusega rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 03.12.2009 otsusega maakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks maakohtule. Riigikohus tühistas 28.04.2010 otsusega ringkonnakohtu otsuse osas, mis puudutas sadevete läbijooksu probleemi, ning jättis selle nõude läbi vaatamata, muus osas jättis Riigikohus ringkonnakohtu otsuse muutmata, kuid muutis ringkonnakohtu otsuse põhjendusi. Wismari 32a asuvate korteriomandite nr XX ja XX omanik on E. T. , kes ei ole menetlusosaline täitemenetluses. Täitemenetluse menetlusosaline ei ole ka hagejana hagi esitanud Forser Teenused OÜ. Hagejate nõue T. T. hagi alusel on Tallinna Ringkonnakohtu 24.11.2006 otsusega tsiviilasjas 2-05-129 kohustatud AS Hansa Liising Eesti ja Wismari 32 OÜ muuhulgas viima lepingutega vastavusse korteriomandite XX ja XX heliisolatsioon. Nimetatud otsus kehtib ka E. T. kui kõnealuste korterite omaniku ja T. T. õigusjärglase suhtes. Kostja I avalduse alusel on kohtutäitur Marek Laanemets algatanud täitemenetluse nr 014/2007/290. Kostja I esitatud hagiavalduses nimetatud ja kohtuotsusega tuvastatud asjaolud nimetatud korterites esinevate puuduste kohta on täitemenetluse ajaks osaliselt kõrvaldatud. Sellele vaatamata ei ole täitemenetlust lõpetatud, vaid on antud hagejatele täiendav tähtaeg kohtuotsuse täitmiseks. Sissenõudja leiab, et ringkonnakohtu otsus ei ole täidetud. Hagejatele teadaolevalt on kostjatel kavatsus täita kohtuotsus ise, hagejate arvel, ja sellise tegevuse lubamise võimalikkusele on kohtutäitur tähelepanu ka juhtinud. Kostja on esitanud kohtutäiturile OÜ Siim Ehitus hinnapakkumise erinevate tööde tegemiseks 835 183, 90 krooni. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt peab vaidlusaluste korterite vahelagede helikindlus olema vastavalt korterite müügilepingule 53 dB. Kohtuotsusega kohustati hagejaid nimetatud lepingust tuleneva nõudega korterid vastavusse viima. Kuna kõnealuste korterite vahelagede heliisolatsioon sõltub muuhulgas ka kõrgemal korrusel asuvates korterites juba osaliselt tehtud või tulevikus tehtavatest põrandatöödest, siis lepiti kohtuotsuse täitmise kontrollimisel 23.04.2007 kokku, et kahe nädala jooksul teostatakse heliisolatsiooni kahepoolsed

mõõtmised. Kokkulepitud päeval lubas kostja vaidlusalusesse korterisse küll hagejate valitud mõõtmistööde tegijad, kuid ei lubanud spetsialistidel mõõdistustöid teostada. Seega on kostja sisuliselt takistanud hagejatel kohtuotsust täita. Jätkuvalt on ebaselge, millistes ruumides konkreetselt ei vasta heliisolatsioon lepingule ja millised töid tuleb korterite lepingule vastavusse viimiseks teostada. Kostja plaanib lisaks heliisolatsiooni parandamisele suunatud töödele teha hagejate arvel ka korterites toreduslikke parendusi, mis ei ole kohtuotsuse täitmiseks vajalikud. Lisaks on kostja I plaanitavad tööd ebaproportsionaalselt ja põhjendamatult kõrgete hindadega. Täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest tulenevalt ei ole kohtutäitur pädev lahendama küsimusi tehtavate tööde mahu ja kulu osas, mistõttu paluvad hagejad tuvastada, kuidas tuleb ringkonnakohtu otsust täita. Pärast asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmist täpsustasid 13.10.2010 hagejad nõuet vastavalt kohtu 15.09.2010 kirjale ning tulenevalt Riigikohtu 28.04.2010 otsusest. Ringkonnakohtu 24.11.2006 otsuse saab täita ehk vahelae heliisolatsiooni saab nõutud tasemeni (53 dB) viia Insinööritoimisto Akukon OY Eesti filiaali 31.05.2007 dokumendi „Wismari 32a Tallinn. Vahelae piirdetarindi heliisolatsiooni tõstmine“ kohaselt kolmel alternatiivsel viisil, vastavalt juhistele ja joonistele D2, D3 ja D4. Tööde teostamiseks kulub hinnanguliselt kuus nädalat. Sama pikk aeg võib olla vajalik materjalide tarnimiseks. Kas kohtuotsus on täidetud, saab kontrollida pärast ehitustööde lõpetamist heliisolatsiooni mõõtmisega. Arvestades tööde teostamise ja materjalide tarnimise tõenäolist aega (kokku 12 nädalat), saaks vastavad mõõtmised teha teisel tööpäeval pärast eelnimetatud aja möödumist. Juhuks, mil teisel tööpäeval on ettenägematutel põhjustel mõõtmised välistatud, oleks mõistlik vastavad toimingud teha neljandal tööpäeval. Seetõttu võib olla vajalik ka kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramine. TsMS § 368 lg 2 II lause järgi võib esitada nõude tuvastamaks, kas täitedokumendist tuleb mingisugune õigus või kohustus ka juhul, kui täitemenetlust ei toimu, kuid täitedokumendi täitmise või toime üle on menetlusosalistel siiski tekkinud vaidlus. Käesoleval juhul ei osale täitemenetluses kostja II. Samas on täitedokumendis väljendatud kostja I isiklik nõue suunatud tööde tegemisele kostja II korterites. Ilmselt on selleks vajalik siseneda ka kostja II korteritesse. See on võimalik vaid kostja II nõusolekul. Täitedokument mõjub kostja II õigustesse. Seetõttu on hagi esitamine kostja II vastu põhjendatud TsMS § 368 lg 2 II lause järgi. Juhindudes TsMS 368 lg-st 2, § 374, § 376 lg 4 p-st 2, § 445 lg-st 1 taotleb hageja, et kohus tuvastaks, et Tallinna Ringkonnakohtu 24.11.2006 otsuse tsiviilasjas nr 2-05-129 resolutsiooni punkti nr 2 saab Wismari t. 32a korteriomandite nr XX ja nr XX lagede heliisolatsiooni lepinguga vastavusse viimise kohustuse osas lugeda täidetuks, kas: 1) tööde teostamisega vastavalt Insinööritoimisto Akukon OY Eesti filiaali 31.05.2007 dokumendis „Wismari 32a Tallinn. Vahelae piirdetarindi heliisolatsiooni tõstmine“ toodud juhistele ja joonistele D2, D3 või D4, ja selliselt, et korterites nr XX ja nr XX oleks vahelagede heliisolatsioon tasemel 53 dB või alternatiivselt 2) Tallinnas aadressil Wismari 32a asuva elamu korterite nr XX ja nr XX kohal asuvates korterites nr XX ja XX 16 olemasoleva põrandakatte eemaldamisega kipsplaadini, millele paigaldatakse 30 mm jäik põranda villaplaat või kummiplaat ja sellele kaks kihti põranda- või erikõva kipsplaati, millele paigaldatakse parkett, ja selliselt, et korterites nr XX ja nr XX oleks vahelagede heliisolatsioon tasemel 53 dB või alternatiivselt

3)Tallinnas aadressil Wismari 32a asuva elamu korterite nr XX ja nr XX kohal asuvates korterites nr XX ja nr XX olemasoleva põrandakatte eemaldamisega, aluspõrandale elastse korgi-kummiplaadi paigaldamisega paksusega 5-6 mm ning sellele parketi paigaldamisega selliselt, et korterites nr. XX ja nr. XX oleks vahelagede heliisolatsioon tasemel 53 dB või alternatiivselt 4)Tallinnas aadressil Wismari 32a asuva elamu korterite nr XX ja nr XX laeviimistluse eemaldamisega kuni vahelae C-talani, C-talal asuva profiilpleki külge elastse ripplaekarkassi süsteemi kinnitamisega, kas Knaufi vibreerimist summutava riputiga CD60/27 või Gyproci elastse karkassiga AP-25, karkassile 100 mm kivivilla paigaldamisega ning ülekattega kolme kihi kipsplaadi paigaldamisega ning vuukide täitmisega, samuti kipsplaatide liitumistega piirnevate tarindite tihendamisega elastse tihendusmastiksiga selliselt, et korterites nr XX ja nr XX oleks vahelagede heliisolatsioon tasemel 53 dB. Hagejad taotlesid ka kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja määramist järgmiselt: Tallinna Ringkonnakohtu 24.11.2006 otsuse tsiviilasjas nr 2-05-129 resolutsiooni punktist nr 2 tuleneva Wismari 32a korteriomandite nr XX ja nr XX lagede heliisolatsiooni lepinguga vastavusse viimise kohustuse täitmiseks vajalike ehitustööde teostamine 12 nädala jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest tsiviilasjas nr 2-07-20938; kostjate kohustus tagada 12 nädala jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest tsiviilasjas nr 2-07-20938 igapäevaselt kl 9.00 kuni 18.00 tööde teostamiseks ligipääs Tallinnas Wismari 32a asuva elamu korteritesse nr XX ja nr XX; heliisolatsiooni kontrollmõõtmiste teostamine Insinööritoimisto Akukon OY Eesti filiaali poolt teisel või neljandal tööpäeval pärast 12-nädalase tööde teostamise tähtaja möödumist; kostjate kohustus tagada teisel või neljandal tööpäeval pärast 12-nädalase tööde teostamise tähtaja möödumist Insinööritoimisto Akukon OY Eesti filiaali ligipääs Tallinnas aadressil Wismari 32a asuva elamu korteritesse nr XX ja nr XX. Kostjate vastuväited Kostjad taotlesid hagi läbivaatamata jätmist ning asjas menetluse lõpetamist; menetluse jätkamisel hagi rahuldamata jätmist ning kuni 13.10.2010 kantud menetluskulude jätmist hageja I kanda ja alates 14.10.2010 kantud menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kostja II menetluskulud tuleks jätta solidaarselt hagejate kanda. Hageja II hagi tuleks jätta läbi vaatamata ning hagi kostja II vastu tuleks jätta läbi vaatamata, kuna kumbki ei ole täitemenetluse osaline. TsMS § 368 lg 2 alusel esitatava tuvastushagi poolteks saavad olla täitemenetluse sissenõudja ja võlgnik. TsMS § 368 lg 2 esimene lause sätestab ühemõtteliselt, kes saavad olla nimetatud sätte alusel läbiviidavas kohtumenetluses menetlusosalisteks. Nendeks on täitemenetluse võlgnik ja sissenõudja. Kostja II ei ole täitemenetluses kummaski rollis, mistõttu ta ei ole õige kostja. Hagejate põhjendused viitavad nende soovile nõuda kostjalt II juurdepääsu kinnisasjale, samas ei ole hagejad niisuguse nõude alust märkinud. Hagejad ei ole õiguslikult põhjendanud kostja II kaasamist ning tulenevalt Riigikohtu otsuse punktis 33 antud juhisest tuleb hagi tema suhtes jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 1 ja p 2 alusel või rahuldamata. Hagejate esitatud nõuded on õiguslikult võimatud ning hagejad püüavad vaidlustada jõustunud kohtulahendit. Hagejate nõue tuvastada, millistes ruumides tuleb heliisolatsiooni lepinguga vastavusse viia ning milliseid töid tuleb selleks teha, ei põhine seadusel. Hagejate viidatud TsMS § 368 lg 2 ei ole antud asjaoludele kohaldatav. Hagejate väide, justkui oleks poolte vahel vaidlus, milliseid töid ja kus peavad hagejad tegema, ei vasta tõele. Sissenõudja ei kirjuta hagejatele ette, milliseid töid ja kus nad peaksid tegema. Kuna nii sissenõudjal kui võlgnikel puudub ehitusalane pädevus, siis ilmselgelt peaks need küsimused otsustama

vastavateks töödeks palgatud ehitaja. Täitedokument on selge, küsimus sellest, kus ja milliseid töid selleks peab tegema, ei kuulu kohtu pädevusse ning niisuguse kujuteldava tööde nimekirja koostamine ei kvalifitseeru „täitmiseks vajaliku asjaoluna“, mille tuvastamist oleks võimalik hageda. Heliisolatsiooni korrastamise viisi kindlaksmääramise nõude osas puudub vaidlus. Kohtuotsus on täidetud siis, kui heliisolatsioon on vastavusse viidud. Kostja I on jõustunud kohtuotsuse alusel vastava nõudega pöördunud hageja I poole, kuid täitmisele asumise asemel on hagejad eelistanud vaidlemist. Kohtusse pöördumine TsMS § 368 lg 2 alusel eeldab tegelikku vaidlust täitemenetluse poolte vahel. Praegu on hagejad aga kohtusse pöördunud olukorras, kus nad ei ole isegi püüdnud otsust täita ning püüavad ilma niisuguse tegeliku vaidluseta panna kostjat olukorda, kus kostja oleks edaspidises täitmises täitmisviiside valikus piiratud. Niisugune õigus ei ole „seadusega tagatud õiguseks“ TsMS § 423 lg 2 p 2 mõttes, seega tuleks hagi jätta läbi vaatamata. Kostjatel on täitmise osas jätkuvalt oma tingimused, kuid üksnes niisugused, mida ilmselgelt tuleks lugeda mõistlikeks ja kohasteks. Kostjad on eeldanud, et nendele esitatakse tutvumiseks kavandatud tööde plaan ning tööd toimuksid nendega kooskõlastatud aegadel. Kostjad on eeldanud, et heliisolatsiooni mõõtmisi teostab isik, kellel on mõlema poole usaldus, et vältida võimalikke probleeme mõõtetulemuste aktsepteerimises või tõlgendamises. Niisuguseks isikuks oli Tervisekaitseinspektsioon – ka hagejad nõustusid, et heliisolatsiooni mõõtmised teostab Tervisekaitseinspektsioon. Kostjad ei ole kunagi ette kirjutanud, kes võiks või peaks teostama muid mõõtmisi või isegi kes peaks ehitustööd tegelikult teostama. Kostjad ei ole teinud hagejatele nende kohustuste täitmisel mingisuguseid takistusi. Hagejate pakutud täitmisviisid vastavalt Akukon OY Eesti filiaali 31.05.2007 dokumendis väljapakutule ei ole vastuvõetavad. Kolmest pakutud variandist kaks eeldavad tööde teostamist ülevalt, s.t tööde teostamine eeldab ligipääsu korteritesse, millised ei kuulu ei kostjatele ega hagejatele. Otsuse täitmise sõltuks sellisel juhul otseselt ülalasuvate korterite omanikest ja kostjatel puuduks garantiid, et kohtuotsuse täitmine saab toimuda. Kolmanda täitmisviisina pakuvad hagejad vahelae ehitamise altpoolt, s.t kostjate korterite kaudu. Nagu nähtub hagejate viidatud dokumendist (Insinööritoimisto Akukon OY Eesti filiaali 31/05/07 dokument, punkt 5.3 kolmas lõik), on selle variandi väljatöötaja ise märkinud, et seda lahendust ei saa pidada piisavaks lahenduseks löögimüra isoleerimiseks. Neljanda täitmisviisina näevad hagejad kolme eelkirjeldatud variandi alternatiivset kohaldamist. Kuna ükski eelkirjeldatud variantidest ei ole vastuvõetav, ei ole loomulikult vastuvõetav ka nende variantide „segu“. Hagejate taotlus kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaks määramiseks ei vasta TsMS § 445 lg-le 1. TsMS § 445 reguleerib samas tsiviilasjas tehtava otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramist, s.t olukorda, kus kohus, lahendades tsiviilasja, määrab kindlaks samas tsiviilasjas tehtava otsuse täitmise korra ja/või tähtaja. Kõnealune norm ei anna alust määrata kindlaks, kuidas peaks toimuma teises tsiviilasjas tehtud otsuse täitmine. Seda seisukohta kinnitab sõnaselgelt ka Riigikohus oma otsuses käesolevas asjas (p 15). Maakohtu otsuse põhjendused Kohus jättis Swedbank Liising AS-i hagi E. T. vastu täitedokumendi selgitamiseks läbi vaatamata. Kohus jättis läbi vaatamata ka Forser Teenused OÜ hagi T. T. ja E. T. vastu täitedokumendi selgitamiseks.

Otsuse kohaselt hageja II hagi tuleb jätta läbi vaatamata juhindudes TsMS § 423 lg 2 p-st 2. Täitemenetluses on sissenõudjaks täitmisavalduse ja täitedokumendi esitanud kostja I ning võlgnikuks hageja I, kelle suhtes kostja I täitmisavalduse ja täitedokumendi täitmiseks esitas. TsMS § 368 lg 2 kohaselt võib sellise hagi esitada kas sissenõudja või võlgnik. Hageja II ei ole täitemenetluses ei sissenõudja ega võlgnik. Järelikult puudub tal õigus esitada TsMS § 368 lõikes 2 nimetatud tuvastushagi täitedokumendi selgitamiseks. Hageja II esitatud hagi tuleb jätta ülalmärgitud põhjendustel läbi vaatamata. Tulenevalt Riigikohtu otsuse p-st 33 põhjendas hageja I kostja II kaasamist. Kuigi kostja II on täitemenetluse väline isik, on täitedokumendis väljendatud kostja I isiklik nõue suunatud tööde tegemisele kostja II korterites. Kohtule esitatud tõenditest: täitmisavaldus, täitmisteade, teade täitemenetluse kohta nähtuvalt toimub kostja I avalduse alusel täitemenetlus hageja I suhtes. Kuna hagejal II puudub hagi esitamise õigus, ei ole kostja II vastu hagi esitamine lubatav. Kostja II ei ole täitemenetluse osaline ning hagi tema vastu tuleb jätta läbi vaatamata. Hagejad esitasid kohtule hagi TsMS § 368 lg 2 alusel. Tegemist on tuvastushagiga, mille võib esitada täitemenetluses täitedokumendi tõlgendamise üle tekkinud vaidluse korral. Sellise hagi võib esitada sissenõudja või võlgnik. Hagejad esitasid hagi täitemenetluse võlgnikena. Hagi võib esitada nõudega tuvastada, kas täitedokumendist tuleneb hagejale mingi konkreetne õigus või kohustus. TsMS § 368 lg 2 teise lause kohaselt võib sellise nõudega tuvastushagi esitada täitedokumendi selgitamiseks ka muul juhul, kui täitedokumendi täitmise või toime üle on menetlusosaliste vahel tekkinud vaidlus. Hagejate tuvastushuvi tuleneb sellest, et nad on kohustatud täitma Tallinna Ringkonnakohtu 24.11.2006 otsusega neile pandud kohustust viia lepinguga vastavusse (53 dB) Wismari 32a elamus asuvate korteriomandite XX ja XX heliisolatsioon. Riigikohtu 28.04.2010 otsusega käesolevas asjas on tuvastatud, et kuna ringkonnakohus ei kirjutanud lahti, mida ta mõistab „lepinguga vastavusse viimisena“, on hagejatel TsMS § 368 lõikes 2 sätestatud tuvastushuvi olemas (otsuse p. 26). Maakohus rahuldas Swedbank Liising AS-i hagi T. T. vastu täitedokumendi selgitamiseks. Kohus luges tuvastatuks, et Tallinna Ringkonnakohtu 24.11.2006 otsuse tsiviilasjas nr 2-05129 resolutsiooni punkti nr 2 saab Wismari t 32a korteriomandite nr XX ja nr XX lagede heliisolatsiooni lepinguga vastavusse viimise kohustuse osas lugeda täidetuks tööde teostamisega vastavalt Insinööritoimisto Akukon OY Eesti filiaali 31.05.2007 dokumendis „Wismari 32a Tallinn. Vahelae piirdetarindi heliisolatsiooni tõstmine“ toodud juhisele ja joonisele D2, D3 või D4 selliselt, et korterites nr XX ja nr XX oleks vahelagede heliisolatsioon tasemel L’nw = 53 dB kas: 1) korterite nr XX ja nr XX kohal asuvates korterites nr XX ja nr XX olemasoleva põrandakatte eemaldamisega kipsplaadini, millele paigaldatakse 30 mm jäik põranda villaplaat või kummiplaat ja sellele kaks kihti põranda- või erikõva kipsplaati, millele paigaldatakse parkett; 2) korterite nr XX ja nr XX kohal asuvates korterites nr XX ja nr XX olemasoleva põrandakatte eemaldamisega, aluspõrandale elastse korgi-kummiplaadi paigaldamisega paksusega 5-6 mm ning sellele parketi paigaldamisega; 3) korterite nr XX ja nr XX laeviimistluse eemaldamisega kuni vahelae C-talani, C-talal asuva profiilpleki külge elastse ripplaekarkassi süsteemi kinnitamisega, kas Knaufi vibreerimist summutava riputiga CD60/27 või Gyproci elastse karkassiga AP-25, karkassile 100 mm kivivilla paigaldamisega ning ülekattega kolme kihi kipsplaadi paigaldamisega ning vuukide täitmisega, samuti kipsplaatide liitumistega piirnevate tarindite tihendamisega elastse tihendusmastiksiga.

Otsuse põhjenduste kohaselt Riigikohtu otsuse p-s 29 märgitu alusel peab kohus lähtuma põhimõtetest, millest lähtudes varasem hagi rahuldati, seega Tallinn Ringkonnakohtu 24.11.2006 otsuses märgitud põhimõtetest. Viidatud otsuse põhjenduste kohaselt leppisid pooled (hagejad ja kostja I) korteriomandite müügilepingu ja asjaõiguslepingu lisa p-s 3 kokku vahelagede helikindluse 53 dB, mis on kooskõlas standardiga EVS 824:2003. Ringkonnakohtu otsuse järgi tuleb hagejaid kohustada tagama korterite heliisolatsiooni vastavusse viimine lepinguga (VÕS § 108 lg 6, § 222 lg 1, § 27 lg 2, § 77 lg 1). Hageja I taotlusel määras kohus 27.09.2011 määrusega (III kd lk 106-108) ehitus-tehnilise ekspertiisi. Eksperdil tuli hinnata Insinööritoimisto Akukon OY Eesti Filiaali 31.05.2007 dokumendis „Wismari 32a Tallinn. Vahelae piirdetarindi heliisolatsiooni tõstmine“ esitatud ehitustehnilisi lahendusi. 30.12.2011 ekspertarvamuses (III kd lk 132-155) leidis ekspert, et vähemalt üks Insinööritoimisto Akukon OY Eesti Filiaali 31.05.2007 ekspertarvamuses pakutud lahendustest peaks tagama heliisolatsiooni viimise vastavusse standardis EVS 842:2003 esitatud nõuetega. Kõige väiksemat ehitustööde mahtu eeldab joonisel D4 esitatu (I kd lk 198), mille kohaselt tuleb olemasolev põrandakate eemaldada, aluspõrandale paigaldada elastne korgikummiplaat paksusega 5-6 mm (nt Kraiburg Relastec DamTec Standard), sellele paigaldada parkett (I kd lk 194). Nimetatud viis eeldab heliisolatsiooni lepinguga vastavusse viimist ülemise korteri kaudu. Dokument, mida ekspert ekspertiisi tegemiseks hindas, sisaldab ühe variandina heliisolatsiooni lepinguga vastavusse viimiseks tööde teostamist korterite XX ja XX lagedele kaudu - Knaufi vibreerimist summutava riputi CD60/27 või muu sarnase süsteemi profiilidele paigaldamine. Kohus ei pidanud võimalikuks valida konkreetset tööde teostamise viisi ja seda hagejatele kohustuslikuks teha, kuna väljapakutud tööde teostamise viisidest 2 eeldavad tööde tegemist korteriomandite XX ja XX peal asuvate korteriomandite kaudu. Kuna nimetatud korteriomandite omanikud ei ole käesoleva menetluse osalised, ei saa kohus neile käesolevas asjas tehtava kohtuotsusega kohustusi panna. Küll aga saavad hagejad nendega ise kokku leppida tööde tegemises nende korteriomandite kaudu, juhul kui see on vajalik. 09.12.2010 kohtuistungil olid kostjad seisukohal, et hagejad võivad ise valida, mis viisil nad kohtuotsust täidavad. Kostjatel on ükskõik, millise viisi hagejad valivad. Sellisele seisukohale asumisel arvestas kohus Riigikohtu seisukohaga (p 13), mille järgi tuleb kohtul hagi rahuldamisel otsustada, milleks on kummalgi hagejal otsuse järgi õigus või kostjal kohustus ning kohtuotsuse resolutsioonist peavad nähtuma selle täitmise üldised parameetrid mõistlikkuse piires. Kostja I võttis hagi osaliselt õigeks 16.12.2010 menetlusdokumendis, mille kohaselt ei ole kostjatel vastuväiteid sellele, et vaidlusaluse täitedokumendi saab lugeda täidetuks, kui seda täidetakse hagejate 13.10.2010 menetlusdokumendi resolutsiooni p-des 1.2 või 1.3 kirjeldatud viisil ehk kui heliisolatsiooni lepinguga vastavusse viimiseks teostatakse töid läbi ülemiste korterite. Kostja I on nõustunud ka hageja I sooviga, et kohus määraks kindlaks kohtuotsuse täitmise korra – tööd teostatakse 12 nädala jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kostja I ei nõustu sellega, et kostjaid kohustataks tagama igapäevane juurdepääs korteritesse XX ja XX ja et heliisolatsiooni kontrollmõõtmised teostab Insinööritoimisto Akukon OY Eesti filiaal. Mõõtmistulemuste erapooletuse tagamiseks peab vastavad mõõtmised teostama Tervisekaitseinspektsioon. Juhindudes TsMS §-st 445 määras kohus hageja I taotlusel kindlaks kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja järgnevalt. Käesoleva kohtuotsuse ja Tallinna Ringkonnakohtu 24.11.2006 otsuse tsiviilasjas nr 2-05-129 resolutsiooni punktist nr 2 tuleneva Wismari 32a

korteriomandite nr XX ja nr XX lagede heliisolatsiooni lepinguga vastavusse viimise kohustuse täitmiseks peab: 1) hageja I vajalikud ehitustööd teostama 12. nädala jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest tsiviilasjas nr 2-07-20938; 2) kostjal I on kohustus tagada 12 nädala jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest tsiviilasjas nr 2-07-20938 tööde teostamiseks ligipääs Tallinnas Wismari 32a asuva elamu korteritesse nr XX ja nr XX juhul, kui hageja I teostab tööd korterite nr XX ja XX lagede kaudu; 3) heliisolatsiooni kontrollmõõtmised teostab Tervisekaitseamet teisel või neljandal tööpäeval pärast 12-nädalase tööde teostamise tähtaja möödumist. Menetluskulude jaotus Kohus jättis E. T. menetluskulud võrdsetes osades Swedbank Liising AS-i ja Forser Teenused OÜ kanda ning Forser Teenused OÜ menetluskulud tema enda kanda. Kohus jättis T. T. kuni 13.10.2010 tekkinud menetluskulud võrdsetes osades Swedbank Liising AS-i ja Forser Teenused OÜ kanda ning alates 14.10.2010 tekkinud menetluskulud T. T. ja Swedbank Liising AS-i enda kanda. Otsuse kohaselt hageja I taotles kohtuistungil menetluskulude jätmist kostjate kanda. Menetluskulude määramisel on kostjad palunud arvestada, et nemad ei ole kohtusse pöördumist põhjustanud (09.12.2010 kohtuistungi protokoll) ning 16.12.2010 menetlusdokumendis leidis kostja I, et kuni 13.10.2010 kantud menetluskulud tuleks jätta hageja I kanda ja alates 14.10.2010 kantud menetluskulud jätta poolte endi kanda arvestades, et kuni haginõude täpsustamiseni 13.10.2010 tekkisid menetluskulud menetluses, mille aluseks oli võimatu nõue. Kostja I taotleb menetluskulude määramisel lähtuda TsMS § 168 lg-st 2 ja § 162 lg-st 1. Arvestades, et kohus jättis hagi kostja II vastu rahuldamata, tuleb kostja II menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta võrdsetes osades hagejate kanda. Juhindudes TsMS § 168 lg-st 2 tuleb hageja II menetluskulud jätta tema enda kanda seoses tema esitatud hagi läbi vaatamata jätmisega. Kohus nõustus kostja seisukohaga ning jättis kuni 13.10.2010 tekkinud kostja I menetluskulud hagejate kanda võrdsetes osades kuna tulenevalt Riigikohtu 28.04.2010 otsusest (p 27) kuni selle ajani ei olnud hagejad esitanud seadusele vastavat nõuet, mida kohus pidanuks lahendama. Alates 14.10.2010 tekkinud kostja I menetluskulud ja hageja I menetluskulud jättis kohus TsMS § 162 lg 4 alusel kummagi poole enda kanda. Apellatsioonkaebus Hageja I palub tühistada osaliselt maakohtu otsuse, rahuldada hagi täies ulatuses, määrata otsuse täitmise kord ja tähtaeg või alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Hageja I palub jätta menetluskulud kostjate kanda. Hageja I palub kuulata tunnistajana üle M. R. , võtta vastu ja uurida poolte 29.05.2012 kuni 04.06.2012 kirjavahetust, uurida 08.01.2007 kirja, 01.03.2007 kirja, täitetoimiku väljavõtet (hagi lisa 9), 12.04.2007 e-kirja, 13.04.2007 ekirja ja 16.04.2007 akti. Hagi oleks õigem rahuldada mõlema kostja osas. Maakohus põhjendas vaidlustatud otsuses nõude kostja II suhtes rahuldamata jätmist asjaoluga, et kostja II ei ole täitemenetluses võlgnik ega sissenõudja, kuid TsMS § 368 lg 2 sätestatud nõude saaksid esitada vaid sellised isikud. Vastav kohtu põhjendus võib olla vale. TsMS § 368 lg 2 II lausest järeldub, et põhjendatud on täitedokumendist tuleneva õiguse või kohustuse tuvastamise vaidlus ka poolte vahel, kes on täitemenetluse välised isikud, kuid kelle õigustesse täitedokument mõjub. Selles menetluses on vastavaks isikuks kostja II. Kohtuotsuse täitmise kord ja tähtaeg oleks õigem määrata hagejate taotletud viisil. Kuigi vaidlustatud otsusest puudub selle täitmise korra

põhjendus, saab see seonduda loogiliselt ja osaliselt samade põhjendustega, millistel kohus otsustas jätta rahuldamata nõuded kostja II vastu. Kuivõrd ülalkirjeldatud põhjendustel võinuks õigem olla hagi rahuldamine ka kostja II vastu ja kohus võis eirata § 436 lg 1, § 442 lg 8 ja § 445 lg 1, palub hageja I tühistada kohtuotsuse p-i 5.2 ja määrata kohtuotsuse kord ning tähtaeg vastavalt hagejate taotletule (13.10.2010 menetlusdokumendi p 2.2). Kuivõrd hagi oleks õigem rahuldada ka kostja II vastu, oleks õigem kostja II kanda jätta ka tema enda ja hageja I kulud. Kuni 13.10.2010 tekkinud kulud oleks õigem jätta hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 368 lg 2 kohaselt kostjate kanda, sest nad vaidlesid vastu juba algses hagis kirjeldatud täitmisviisidele. Maakohus jättis 14.10.2010 a tekkinud kostja I ja hageja I menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel nende endi kanda. Selline otsustus on sisuliselt põhjendamata, mistõttu kohus võis oluliselt rikkuda TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 nõudeid. Alates 14.10.2010 tekkinud kulud oleks õigem jätta kostjate kanda nende jätkuva vaidlemishuvi tõttu. Kostjad vaidlesid hagile aktiivselt vastu nii enne kui pärast 13.10.2010 a. Kostjad vaidlesid hagile vastu ka 08.11.2010 menetlusdokumendis, 09.12.2010 istungil ja 16.12.2010 menetlusdokumendis, mis kannab eksitavalt hagi õigeksvõtu tiitlit. Kõik hageja I kulud oleks õigem kostjate kanda jätta ka kostjate menetluse viibimise põhjustamise ja sõnamurdlikult käitumise tõttu. Näiteks 15.09.2008 kohtuistungil pakkusid hagejad kostjatele võimalust müüa vaidlusalused korterid hagejatele, millest kostjad keeldusid. Samal istungil keeldusid kostjad hagejate pakutud lahendusest teostada tööd 2008 a lõpuks. Esmakordselt väljendasid kostjad tegelikku soovi vaidluste kokkuleppeliseks lõpetamiseks 2011 a, esitades neljal printsiibil põhineva ettepaneku, millest hageja I oli valmis koheselt nõustuma kolmega. 19.04.2011 istungil nõustusid kostjad tööde teostamisega hagejate kirjeldatud viisil ja pooled jõudsid ühisele arusaamisele ka nende kontrollimises. Samas jäi teadmata kostjate pakkumine menetluskulude osas. Viimases punktis lubasid kostjad kohtule ja hagejale I avaldada seisukoha hiljemalt 02.05.2011, kuid vastasid kostjad lahtiseks jäänud küsimusele alles 27.03.2012 istungil. Ainuüksi eelnevalt viidatud asjaolud õigustavad menetluskulude kostjate kanda jätmist (TsMS § 169 lg 1). Kohtule ja hagejatele lubatud tähtajal ainsa lahtiseks jäänud kompromisstingimuse osas seisukoha avaldamise asemel esitas kostja I 22.06.2011 hageja I vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Seda menetleb kohus tsiviilasjas 2-11-29578. Kirjeldatud asjaoludel võib järeldada, et kostjad pidasid kompromissläbirääkimisi tegeliku soovita kokkuleppele jõuda. Kostjate soov on igal juhul saada hagejalt I raha. Sellist käitumist võib pidada pahausklikuks (VÕS § 14 lg 3 II lause) ja usalduskahju põhjustavaks, mistõttu menetluskulude hageja I kanda jätmine oleks äärmiselt ebaõiglane, vastuolus TsMS § 162 lgga 4. Pooled vaidlesid, kas kostjad takistasid enne hagi esitamist täitedokumendi täitmist. Maakohus jättis selles küsimuses seisukoha võtmata ja asjaolu tõendamiseks esitatud tõendid hindamata, rikkudes seega TsMS § 438 lg 1 ja § 442 lg 8. Kuivõrd täitmise takistamisest võib sõltuda menetluskulude jaotus, palub hageja I kuulata kirjeldatud vaidlusaluse asjaolu tõendamiseks tunnistajana üle M. R. Maakohus otsustas nimetatud tunnistaja üle kuulamata jätta, mille peale hageja I esitas ka vastuväite. Kui kohus peaks leidma, et vaidluse lahendamine on võimalik tunnistajat üle kuulamata, on hageja I nõus apellatsioonkaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kostjad väidavad, et nad avaldasid tähtaegselt seisukoha 19.04.2011 istungil lahtiseks jäänud kompromissi tingimuse osas. Tegelikkuses on see kohtule ja hagejale I avaldamata. Kohus jättis selles küsimuses seisukoha avaldamata, rikkudes seega TsMS § 438 lg 1 ja § 442 lg 8. Rikkumisest võis sõltuda menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 4 järgi. Pärast 08.05.2012 kohtuotsuse saamist päris hageja I korduvalt, millal ja millises vormis kostjad 19.04.2011

istungil antud lubaduse täitsid. Sellistele päringutele jätsid kostjad vastamata. Ülalkirjeldatud kohtu vastamata jäetud küsimuse ja eelmises lauses nimetatud asjaolu tõendamiseks palub hageja I TsMS § 652 lg 3 p 1 ja p 2 ja lg 5 alusel vastu võtta ja uurida poolte kirjavahetust perioodil 29.05.2012 kuni 04.06.2012. Kuivõrd maakohus jättis vastamata, kas kostjad takistasid kohtuotsuse täitmist, põhjustades seega käesoleva menetluse, mis õigustaks menetluskulude kostjate kanda jätmist, palub hageja I TsMS § 652 lg 3 p 1 ja lg 5 alusel uurida 08.01.2007 kirja, 01.03.2007 kirja, täitetoimiku väljavõtet, 12.04.2007 e-kirja, 13.04.2007 e-kirja ja 16.04.2007 akti. Viidatud tõendite alusel on võimalik tuvastada takistamine. Täitedokumendiga kostja I kasuks välja mõistetud raha saamise järgselt lubas kostja I esitada ettepanekud Tallinna Ringkonnakohtu 24.11.2006 otsuse ehituslikus osas täitmiseks (08.01.2007 kiri), kuid jättis need esitamata (01.03.2007 kiri). Kostjate esindaja lubas 08.01.2007 esitada oma ettepanekud, kuid nõustus vaatama lisaks hageja I ettepanekuid. Kostja I, lubades võtta pärast raha saamist kohtotsuse ehituslikus osas täitmiseks täiendavalt ühendust, võttis pakkumise OÜ-lt Siim Ehitus, valmistudes ilmselt rakendama TMS §-i 182. Täpsemalt, OÜ Siim Ehitus hinnapakkumise võtsid kostjad juba enne täitemenetluse algust ja selle kohaselt tuleb tööde eest tasuda kogu ulatuses ette. Nimetatut kinnitavad kostjad oma 27.05.2009 vastuses apellatsioonkaebusele (p 27). Puudub mõistlik põhjendus, miks jäeti selline hinnapakkumine enne täitemenetluse algust hagejatele avaldamata, kuigi kostjate esindaja lubas kohtotsuse ehituslikus osas täitmiseks täiendavalt ühendust võtta. Omades eelviidatud hinnapakkumist, kinnitas kostja I, et täitmise meetodid tuleb temaga kooskõlastada ja kui tema määratud ajaks on tööd teostamata, pöördutakse kohtutäituri poole. Kostja I 08.01.2007 lubatud ettepanekute asemel esitati 01.03.2007 kiri, milles kostja selgitas, et ülejäänud kohtuotsuse täitmise osas antakse tähtajad. Hagejate esindaja Sirje Mets soovis Tallinna Ringkonnakohtu 24.11.2006 otsuse täitmiseks vajalike toimingute teostamiseks, s.h ehitustööde projekti koostamiseks vajalike andmete kogumiseks siseneda 05.04.2007 kõnealustesse korteritesse. Ruumidesse sissepääsu võimalus puudus. Enne 12.04.2007 ei vastatud üldse, kas korteritesse on võimalik sisse pääseda. Kostja I ja kostja II keeldusid hagejate esindajat ja mõõdistajaid sisse laskmast ka 16.04.2007 (sama päeva akt). Järgnevalt, 26.04.2007 lubati küll hagejatel toimingutega alustada, kuid lubati hagejate tellitud Akukon OY Eesti filiaali spetsialistidel kasutada heliisolatsiooni mõõtmiseks mõõdulinti. Ka viimast asjaolu saab tunnistaja ütlustega kinnitada. Vastus apellatsioonkaebusele Kostjad paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht TsMS § 651 lg 1 kohaselt ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kuivõrd otsust osas, mis puudutab Forser Teenused OÜ, ei ole vaidlustatud, siis kolleegium otsust eelnimetatud menetlusosalise osas ei kontrolli. Apellatsioonikaebuses vaidlustas apellant otsust selle resolutsiooni punktide 3, 6, 5.2 ja 8 osas, mille osas võtab kolleegium seisukoha, juhindudes TsMS § 651 lg-st 1. Otsuse resolutsiooni punktis 3 jäeti hagi E. T. osas läbi vaatamata tulenevalt TsMS § 368 lgst 2, kuivõrd kostja II ei ole täitemenetluses sissenõudja ega võlgnik. TsMS § 368 lg 2 järgi täitemenetluses täitedokumendi tõlgendamise üle vaidluse tekkimise korral võib sissenõudja või võlgnik esitada hagi teise poole vastu nõudega tuvastada, kas täitedokumendist tuleneb hagejale mingi konkreetne õigus või kohustus. Menetlusosaliste ring on selle nõude puhul

piiratud ning kostja II kaasamine menetlusse oli põhjendamatu. TsMS § 423 lg 2 p 2 andis kohtule aluse jätta hagi läbi vaatamata ka kostja II osas. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 28.04.2010 otsuse nr 3-2-1-31-10 p-s 33 asunud seisukohale, et „hagejad ei ole piisavalt põhjendanud haginõuete esitamist kostja II vastu. 24. novembri 2006. a kohtuotsus tehti kostja I hagi alusel hagejate vastu, samuti algatati täitemenetlus selle otsuse täitmiseks kostja I avaldusel. Ainuüksi asjaolu, et abieluvaralepingu alusel on korterite ainuomanikuks saanud kostja II, ei muutnud tema staatust täitemenetluses. Kostja I saab nõuda hagejatelt 24. novembri 2006.a kohtuotsuse täitmist sõltumata sellest, kas ta on korterite omanik. Tegemist ei ole hagis väidetud õigusjärglusega TsMS § 460 või TMS § 18 tähenduses. Kostja I nõue hagejate vastu ei ole asjaõiguslik ega tulene korterite kuuluvusest, vaid on isiklik. Asjas ei ole väidetud, et kostja I oleks nõude loovutanud kostjale II. Ainuüksi kostjate abielu ei põhjenda kostja II kaasamist menetlusse. Kui hagejad asja uuel läbivaatamisel kostja II kaasamist õiguslikult ei põhjenda, tuleb hagi jätta tema suhtes läbi vaatamata või rahuldamata.“ Apellandi väidetel on nad Riigikohtu lahendit täites põhjendanud kostja II kaasamise vajadust, mis on küll õige, kuid õiguslikku alust tuvastushagi esitamiseks kostja II vastu kolleegium ei tuvastanud. Seega on maakohtu otsus hagi läbi vaatamata jätmises kostja II osas põhjendatud. Kolleegium nõustub maakohtuga täies ulatuses ka kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja määramise osas ning tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei korda otsuses olevat põhjendust. Maakohus on piisava põhjalikkusega kaalunud otsuse täitmise korda, mis võimaldab jõustunud lahendit täita. Järgnevalt võtab kolleegium seisukoha menetluskulu jaotuse osas. Apellant ei nõustu maakohtuga ning leiab, et menetluskulud tuleb jätta kostjate T. ja E. T. kanda. Kuivõrd kolleegium nõustub maakohtuga hagi rahuldamata jätmises E. T. osas, siis otsus menetluskulude jaotuses E. T. osas tuleb jätta muutmata. Apellant leiab, et maakohus ei ole arvesse võtnud, et nimelt T. T. on teinud takistusi kohtuotsuse täitmiseks ning palub üle kuulata tunnistaja M. R. Kolleegium leiab, et küsimuse menetluskulu jaotuse osas saab lahendada ilma tunnistajat üle kuulamata,. s.o uut tõendit vastu võtmata. Kolleegium uuris apellandi poolt viidatud dokumentaalseid tõendeid, millest ilmneb, et hageja I ja kostja I omavahelised suhted olid pingelised ning koostöö ei laabunud. Seda tõendab ka Wismari 32 a krt XX/XX 16.04.2007 ülevaatuse akt, millest ilmneb, et heliisolatsiooni mõõdistust ei saanud teha, kuivõrd E. ega T. T. ei lasknud mõõdistajaid sisse ning T. T. nõudis ainult temale sobiva eksperdibüroo tellimist (I kd lk. 257). Seega on T. T. ka teinud takistusi kohtulahendi täitmisel. Seda on maakohus ka arvesse võtnud, jättes eelnimetatud menetlusosaliste menetluskulud alates 14.10.2010 nende endi kanda TsMS 162 lg 4 alusel. Kuni 13.10.2010 (incl) kantud menetluskulude jätmist hageja I kanda on maakohus samuti põhjendanud. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 28.04.2010 otsuse nr 3-2-1-31-10 p-s 27 asunud seisukohale, et hagejad ei määratlenud hagi eset piisavalt ning maakohtus oleks võinud keelduda hagi menetlusse võtmisest või siis hiljem jätta läbi vaatamata. Hagi läbivaatamata jätmise korral oli kostjal õigus nõuda kantud menetluskulude väljamõistmist hagejatelt.

Menetluskulude jaotuses ongi maakohus arvesse võtnud, et hagejad ei esitanud seaduse nõuetele vastavat nõuet ning puuduse kõrvaldasid alles pärast Riigikohtu lahendit. Eeltoodust tulenevalt on maakohus põhjendatult menetluskulud kuni 14.10.2010 jätnud hagejate kanda. Apellatsioonkaebuses olevad väited ei võimalda maakohtu otsust tühistada ka menetluskulude jaotuse osas. Taotlus hagi tagamise abinõu tühistamiseks Harju Maakohtu 04.06.2007 määrusega peatati täitemenetlus täiteasjas nr 014/2007/290. Kostjad esitasid maakohtule taotluse hagi tagamise abinõu tühistamiseks, millise taotluse jättis maakohus 24.05.2012 määrusega rahuldamata. Apellatsioonimenetluses esitasid kostjad uuesti taotluse Harju Maakohtu 04.06.2007 määruse tühistamiseks, asudes seisukohale, et hageja II osas on hagi jäetud rahuldamata ning kostja I osas on otsus jõustunud. Apellant ei ole taotlusega nõus ning leiab, et enne otsuse jõustumist ka E. T. osas, ei ole põhjendatud hagi tagamise abinõu tühistamine. Kolleegium nõustub apellandiga ning leiab, et hagi tagamise abinõu tühistamine apellatsioonimenetluses enne otsuse jõustumist ka E. T. osas, ei ole põhjendatud. Ringkonnakohtu menetluskulu jaotus Kuivõrd apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, siis TsMS § 171 lg 1 järgi tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 kolleegium märgib, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Mare Merimaa

Ande Tänav

Ulvi Loonurm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.