Otsuse tegemise aeg ja koht 10.12.2013.a Tallinn, Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-13-32303
Tsiviilasi
Eesti Vabariigi hagi Sotsiaalkindlustusameti kaudu XXX ja XXXvastu kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
1965,23 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti kaudu (registrikood 70001975, Lembitu 12, Tallinn 15092); Hageja lepinguline esindaja: Liina Hallik (e-post: [email protected]); Kostja: XXX(isikukood XXX, XXX);
Kostja lepinguline esindaja: Sergei Postnikov (Negonovsky Law Office OÜ, Kopli 27-205, Tallinn 10412, telefon: 6603082, 53969180, e-post: [email protected]). Kohtuistungi toimumise aeg 20.11.2013.a Kohtuistungil osalesid
Hageja lepinguline esindaja: Liina Hallik Kostja 1: XXX Kostja 1 lepinguline esindaja: Sergei Postnikov Kostja 2: XXX
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Mõista kostja XXXlt (isikukood XXX) hageja Eesti Vabariigi Sotsiaalkindlustusameti kaudu (registrikood 70001975) kasuks välja 1965,23 (üks tuhat üheksasada kuuskümmend viis) eurot ja 23 (kakskümmend kolm) senti. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja XXX kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul
alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hagiavalduse kohaselt 15.05.2006 jõustunud 27.04.2006 Harju Maakohtu kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-06-2202 mõisteti XXX ja XXX süüdi kuriteos, mille tagajärjel vägivallakuriteo ohver XXXsai raskeid tervisekahjustusi. Vägivallakuriteo ohver XXXesitas 28.06.2005 Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniametile ohvriabi seaduse (edaspidi OAS) alusel taotluse vägivallakuriteo tagajärjel püsiva töövõimetusega tekitatud kahju hüvitamiseks. Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniameti 30.11.2005 otsuse alusel nr XXX hüvitati tekitatud kahju ajavahemikul 01.08.2009 – 31.05.2013 summas 3564,58 eurot.
2.Hageja märkis, et varasemalt mõisteti Harju Maakohtu tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-0961932 XXX ja XXX Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti kaudu kasuks XXXkuriteoga tekitatud kahju regressnõudes ajavahemiku 16.06.2005 – 31.07.2009 eest summas 51 468,45 krooni.
3.Hageja viitas ohvriabi seaduse (OAS) § 31 lg-le 1 ja palus regressi korras XXX ja XXX’ilt solidaarselt välja mõista OAS alusel makstud hüvitis summas 3564,58 eurot.
4.Hageja märkis oma 24.09.2013.a menetlusdokumendis, et hageja ei nõustu kostja seisukohaga nõude osalise aegumise kohta. Hageja märkis, et tema nõude puhul ei ole tegemist tehingust tuleneva nõudega TsÜS § 146 mõttes. Hageja täpsustas, et hageja ehk riigi regressnõue tuleneb OAS § 31 lõike 1 esimesest lausest, mille kohaselt pärast käesoleva seaduse alusel hüvitise maksmist läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Hageja leidis, et tema nõude puhul on tegemist seadusest tuleneva nõudega, mille puhul TsÜS § 149 sätestab aegumistähtaja 10 aastat.
5.Hageja lisas, et varasema perioodi so 16.06.2005–31.07.2009 eest Harju Maakohtu 27.09.2010 otsusega tsiviilasjas nr 2-09-61932 rahuldati Eesti Vabariigi Sotsiaalkindlustusameti kaudu hagi XXX ja XXX vastu solidaarselt tekitatud kahju 51 468,45 krooni (3289,43 eurot) ulatuses. Hageja märkis, et ta esitas 04.07.2013 kohtule hagi samas regressnõudes kuriteoohvrile hüvitatud järgmise perioodi so 01.08.2009 – 31.05.2013 eest summas 3564,58 eurot. Hageja leidis, et seega peatus nõude aegumine kohtuotsuse jõustumise kuupäevast 27.11.2010.
6.Hagejale jäi arusaamatuks, kuidas ja millise seadusest tuleneva sättega kostja leidis, et hageja saab nõuda hüvitist vaid 30% ulatuses esitatud 3564,58 euro suurusest nõudest. Hageja leidis, et kostja vastuväide on alusetu ning paljasõnaline ja on üksnes hagi kontekstist välja võetud õiguslikult põhjendamata ettekääne hagi rahuldamata jätmiseks. Hageja märkis, et hageja poolt on esitatud faktilised tõendid, 16.04.2009 otsus nr XXX; 26.02.2011 otsus nr XXX ja 25.03.2013 otsus nr XXX, millised kinnitavad asjaolu, et kuriteo ohver on kostjate poolt tekitatud vägivalla tagajärjel endiselt vigastatud. Kostjad ei ole ohvrile tekitatud kahju hüvitanud.
7.Hageja selgitas, et kuriteoohvrile hüvitatud ajutisest töövõimetusest tulenev kahju arvutatakse Vabariigi Valitsuse poolt 27.02.2004 vastu võetud määruses nr 51 sätestatud alustel. Määrus nr 51 reguleerib vägivallakuriteo ohvritele, nende ülalpeetavatele või ohvri ravikulud kandnud füüsilisele isikule makstava riikliku hüvitise suuruse arvutamist. Määruse nr 51 § 6 lõike 1 ja 3 kohaselt püsivast töövõimetusest tuleneva ühe kuu kahju arvutamiseks korrutatakse ohvri ühe kalendripäeva keskmine tulu arvuga 30 ning sellest lahutatakse OAS § 10 lõikes 2 nimetatud summad, sealhulgas ohvrile määratud töövõimetuspension. Hageja lisas, et kui ohver jätkab pärast töövõimetuks tunnistamist töötamist, lahutatakse tema ühe kuu keskmisest tulust ka tööle asumisele järgnevast kuust alates igakuine sotsiaalmaksuga maksustatav tulu.
8.XXXja XXX on Harju Maakohtu 27.04.2006 otsusega kriminaalasjas nr 1-06-2202 süüdi mõistetud. Eesti Vabariik on kuriteoohvrile maksnud riiklikku hüvitist ning OAS § 31 lg 1 alusel läheb pärast hüvitise maksmist hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Eeltoodust tulenevalt leidis hageja, et hagejal on õigus nõuda XXXja XXX’ilt kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest kannatanule hüvitisena makstud summa 3564,58 euro ulatuses. Hageja leidis, et kostja vastuväited on alusetud ning õiguslikult põhjendamata, mistõttu tuleb need jätta tähelepanuta. Hageja palus jätta kostja vastuväited rahuldamata ning aegumine kohaldamata kogu haginõude ulatuses.
9.Hageja märkis 20.11.2013.a kohtuistungil, et pärast kompromissi sõlmimist XXX’iga on nõude suurus kostja XXX vastu 1965,23 eurot. Kostja vastuväited
10.Kostja XXXhagi ei tunnistanud. Kostja XXXpalus kohaldada aegumist ning jätta rahuldamata hageja nõuded, mis hageja pidi esitama kuni 01.08.2012.a. Kostja XXXasus seisukohale, et hageja saab esitada hüvitisnõuded vaid perioodil 04.07.2010.a – 31.05.2013.a, so kolme aasta eest enne hagi kohtule esitamist. Kostja lisas, et ta käsitleb hageja nõuet kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tuleneva nõudena vastavalt TsÜS § 153 lgs 1 sätestatule ning palus kohut anda õiguslik hinnang aegumise võimaluse kohaldamisest.
11.Kostja XXXtõi välja, et hageja esitas koos hagiavaldusega oma nõuet kinnitava alusena ka Sotsiaalkindlustusameti 16.04.2009.a. otsuse nr XXX, Sotsiaalkindlustusameti 26.02.2011.a otsuse nr XXX ja Sotsiaalkindlustusameti 25.03.2013.a otsuse nr XXX. Kostja XXX lisas, et märgitud otsuste kohaselt arvab Sotsiaalkindlustusamet, et ohver XXX on osaliselt töövõimetu. Töövõime kaotuse protsent 30 %, põhjus vägivallakuriteo tagajärjel saadud vigastus, 40 %, põhjus üldhaigestumine, kogu püsiva töövõimetuse ulatus 50 %. Kostja XXX asus seisukohale, et Sotsiaalkindlustusameti otsuste resolutsiooni formuleeringute kohaselt saab kostjalt regresshüvitisena nõuda vaid 30% ohvri XXX kaotatud töövõimetusest, mis on otseselt seotud vägivallakuriteo tagajärgedega.
12.Kostja XXX märkis 20.11.2013.a kohtuistungil, et tunnistab hagi ja on valmis kompromissi sõlmima. Kohus kinnitas oma 26.11.2013.a määrusega kompromissi hageja ja kostja XXX vahel. Kohtuotsuse põhjendused
13.Hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
14.Kohus peab vajalikuks selgitada, et kohus ei käsitle käesolevas otsuses hageja nõuet XXX vastu, kuna kohus kinnitas oma 26.11.2013.a määrusega kompromissi hageja ja XXX vahel, mille kohaselt tasub XXX hagejale kompromissina 1599,35 eurot. Kohus lõpetas oma
26.11.2013.a määrusega tsiviilasjas nr 2-13-32303 menetluse kostja XXXsuhtes ja hageja nõude osas summas 1599,35 eurot. Kohus jätkas menetlemist hageja XXX vastu esitatud nõude osas summas 3564,58-1599,35=1965,23 eurot.
15.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) Harju Maakohtu kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-06-2202 mõisteti XXXsüüdi kuriteos, mille tagajärjel vägivallakuriteo ohver XXXsai raskeid tervisekahjustusi; 2) vägivallakuriteo ohver XXXesitas 28.06.2005 Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniametile OAS alusel taotluse vägivallakuriteo tagajärjel püsiva töövõimetusega tekitatud kahju hüvitamiseks; 3) Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniameti 30.11.2005 otsuse alusel nr XXX hüvitati XXXtekitatud kahju ajavahemikul 01.08.2009 – 31.05.2013 summas 3564,58 eurot.
16.Käesolevas asjas vaidlevad pooled selle üle, millises ulatuses saab hageja XXXOAS alusel makstud hüvitise kostjalt regressnõude alusel välja nõuda. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas ja millises ulatuses on hageja nõue aegunud.
17.Kahju hüvitamise üldregulatsiooni sätestab võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043, mille kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 järgi on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. VÕS § 130 lg 1 näeb ette, et isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et kostja XXXpõhjustas süülise teoga kannatanu XXXtervisekahjustusi. Eelnev nähtub Harju Maakohtu 27.04.2006.a otsusest kriminaalasjas 106-2202 (toimiku lk-d 11-13). Seetõttu on kostja XXXseaduse kohaselt kohustatud hüvitama kannatanu töövõimetusest tekkinud kahju.
18.OAS § 31 lg 1 sätestab, et pärast ohvriabiseaduse alusel hüvitise maksmist läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. OAS § 7 lg 1 näeb ette, et nimetatud seaduse alusel makstakse hüvitist Eesti Vabariigi territooriumil toime pandud vägivallakuriteo ohvritele ja ohvri ülalpeetavatele ning seaduse § 9 lõikes 4 nimetatud isikutele. OAS § 8 lg 1 p 2 kohaselt käesolevas seaduses mõistetakse vägivallakuriteona otseselt isiku elu või tervise vastu toimepandud kriminaalkorras karistatavat tegu, mille tagajärg on kannatanu raske tervisekahjustus. Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et vägivallakuriteo ohver XXXsai raskeid tervisekahjustusi. Ühtlasi nähtub Sotsiaalkindlustusameti 16.04.2009.a otsusest nr XXX, 26.02.2011.a otsusest nr XXX ja 25.03.2013.a otsusest nr XXX (toimiku lk-d 8-10) hageja tervisekahjustuse püsimine.
19.OAS § 11 lg 1 kohaselt töövõimetusest tulenev kahju on vägivallakuriteost põhjustatud ajutise või püsiva töövõimetuse tõttu saamata jäänud osa sotsiaalmaksuga maksustatud tulust. OAS § 11 lg-st 2 tuleneb, et hüvitis arvutatakse lähtudes kannatanu vägivallakuriteo toimepanemisele eelnenud kuue kuu sotsiaalmaksuga maksustatud tulust. OAS § 11 lg 6 kohaselt, kui ühe kalendripäeva tulu oli väiksem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja arvu 30 jagatis, võrdub ühe kalendripäeva keskmine tulu kuupalga alammäära ja arvu 30 jagatisega. Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniameti 30.11.2005.a otsusest nr XXX (toimiku lk-d 5-6) nähtub, et XXX ühe kalendripäeva tulu oli väiksem 30.11.2005.a kehtivast kuupalga alammäärast ning hüvitis arvestati XXXOAS § 11 lg 6 järgi. Samuti arvestas
hageja hüvitise arvutamisel OAS § 10 lg-t 3, mis otsuse tegemise ajal kehtinud redaktsioonis nägi ette, et hüvitise suurus on 70 protsenti käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–4 nimetatud varalisest kahjust. Alates 01.01.2011 kehtima hakanud OAS § 10 lg 3 kohaselt on hüvitise suurus 80 protsenti sama paragrahvi lõike 1 punktides 1–4 nimetatud varalisest kahjust. Hüvitise suurus ümardatakse sendi täpsusega. OAS § 10 lg 1 p 1 kohaselt võetakse hüvitise suuruse määramise aluseks vägivallakuriteoga tekitatud töövõimetusest tulenev kahju.
20.OAS § 10 lg 2 järgi arvatakse hüvitise suuruse määramise aluseks olevast kahjust maha kõik summad, mida ohver või ülalpeetav või käesoleva seaduse § 9 lõikes 4 nimetatud isik on seoses vägivallakuriteost põhjustatud kahjuga saanud või on õigustatud saama muust allikast kui kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult. Kuriteoga tekitatud kahju eest vastutava isiku makstavast hüvitisest arvestatakse hüvitise suurust määrates seda osa, mille ta on hüvitise taotlejale maksnud enne käesoleva seaduse alusel hüvitise määramist. OAS § 10 lg 4 kohaselt hüvitise suuruse arvutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Vabariigi Valitsuse 27.02.2004.a määruse nr 51 „Kuriteoohvritele makstava riikliku hüvitise suuruse arvutamise kord“ (edaspidi „hüvitise arvutamise kord“) § 6 lg 1 kohaselt korrutatakse püsivast töövõimetusest tuleneva ühe kuu kahju arvutamiseks ohvri ühe kalendripäeva keskmine tulu arvuga 30 ning sellest lahutatakse «Ohvriabi seaduse» § 10 lõikes 2 nimetatud summad, sealhulgas ohvrile määratud töövõimetuspension. Hüvitise arvutamise korra § 6 lg 3 kohaselt, kui vägivallakuriteo tagajärjel püsivalt töövõimetuks tunnistatud ohver jätkab pärast töövõimetuks tunnistamist töötamist, lahutatakse tema ühe kuu keskmisest tulust «Ohvriabi seaduse» § 10 lõikes 2 nimetatud summad, sealhulgas ohvrile määratud töövõimetuspension ning tööle asumisele järgnevast kuust alates igakuine sotsiaalmaksuga maksustatav tulu.
21.Kohus märgib, et Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniameti 30.11.2005.a otsusest nr XXX nähtub, et hageja on hüvitise arvutanud lähtudes asjakohastest OAS ja hüvitise arvutamise korra normidest. Sotsiaalkindlustusameti Tallinna büroo 10.05.2013.a teatisest nr KTOXXX (toimiku lk 4) nähtub, et OAS alusel on XXXmakstud püsivast töövõimetusest tuleneva kahju hüvitist ajavahemikul 01.08.2009–31.05.2013 summas 3564,58 eurot. Kohus juhib tähelepanu, et kostja XXXei ole oma vastuväidetes tuginenud sellele, et OAS alusel XXXväljamakstud hüvitis summas 3564,58 eurot oleks ebaõigesti arvutatud.
22.Kostja XXXtõi välja, et Sotsiaalkindlustusameti otsuste kohaselt on ohver XXXosaliselt töövõimetu. Ühtlasi tõi kostja välja, et nimetatud otsuste järgi on 30 % töövõime kaotuse põhjuseks vägivallakuriteo tagajärjel saadud vigastus ja 40 % põhjuseks üldhaigestumine. Kogu püsiva töövõimetuse ulatus on 50 %. Kostja XXXasus seisukohale, et Sotsiaalkindlustusameti otsuste resolutsiooni formuleeringute kohaselt saab kostjalt regresshüvitisena nõuda vaid 30% ohvri XXXkaotatud töövõimetusest, mis on otseselt seotud vägivallakuriteo tagajärgedega.
23.Kohus selgitas 20.11.2013.a toimunud kohtuistungil (toimiku lk 53 pöördel) kostja XXXle, et hüvitise vähendamiseks peab olemas olema õiguslik alus. Kohus märkis, et kostja ei ole välja toonud, milline see õiguslik alus on. Kostja kinnitas, et tema väidetele vastavat seaduslikku alust ohvriabiseadusest ei tulene, kuid pidas oma väiteid sellele vaatamata põhjendatuteks. Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 18 lg-st 2 tuleneb, et töövõimetuspension moodustab töövõime kaotusele vastava protsendi sama seaduse § 18 lg 1 alusel leitud suuremast vanaduspensionist. Kohus märgib, et XXXmääratud töövõimetuspensioni suurus sõltus XXXtöövõime kaotuse protsendist. XXXtöövõime kaotuse protsent tulenes lisaks vägivallakuriteo tagajärjel saadud vigastusele XXXüldhaigestumisest. Eelnev nähtub Sotsiaalkindlustusameti 16.04.2009.a otsusest nr XXX, 26.02.2011.a otsusest nr XXX ja 25.03.2013.a otsusest nr XXX (toimiku lk-d 8-10).
24.Vaatamata eeltoodule arvutatakse hüvitise arvutamise korra § 6 lg-te 1 ja 3 kohaselt töövõimetuspension OAS alusel makstud hüvitisest maha. Kohus leiab, et kuna töövõimetuspensioni suuruse määramisel võetakse arvesse isiku üldhaigestumise protsent ning
hageja arvas töövõimetuspensioni OAS alusel makstud töövõimetusest tuleneva kahju hüvitisest maha (toimiku lk 5), siis ei sisaldanud XXX makstud hüvitis endas kompensatsiooni isiku üldhaigestumise eest. Seetõttu leiab kohus, et kahju hüvitamine XXXhageja poolt oli kooskõlas VÕS § 127 lg-ga 1, mille kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et alusetud on kostja XXX väited, mille kohaselt saab kostjalt regresshüvitisena nõuda vaid 30% ohvrile XXXmakstud hüvitisest.
25.Kohus toob välja, et kostja XXXpalus kohaldada aegumist ning jätta rahuldamata hageja nõuded, mis hageja pidi esitama kuni 01.08.2012.a. Kostja XXXasus seisukohale, et hageja saab esitada hüvitisnõuded vaid perioodil 04.07.2010.a – 31.05.2013.a, so kolme aasta eest enne hagi kohtule esitamist.
26.Kohus leiab, et kostja vastu esitatud nõude näol ei ole tegemist tervise kahjustamisest tuleneva nõudega TsÜS § 153 lg 1 kohaselt. Kohus märgib, et hageja nõue tuleneb OAS § 31 lgst 1, mis annab riigile õiguse esitada kuriteoga tekitatud kahju eest vastutava isiku vastu kahjunõue. Eelneva tõttu nõustub kohus hagejaga ning leiab, et hageja nõude näol on tegemist seadusest tuleneva nõudega TsÜS § 149 tähenduses. OAS § 31 lg 1 annab riigile nõudeõiguse esitada kuriteoga tekitatud kahju eest vastutava isiku vastu tagasinõue. Tagasinõude õigus tekib pärast hüvitise väljamaksmist.
27.TsÜS § 149 järgi seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus leiab, et kuna OAS § 31 lg-st 1 tulenevalt läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile pärast hüvitise maksmist, siis muutus iga OAS alusel XXXtehtud makse eraldi sissenõutavaks alates konkreetse väljamakse tegemisest hageja poolt. Kuna TsÜS § 149 seob aegumistähtaja nõude sissenõutavaks muutumisega, siis kooskõlas TsÜS § 136 lg-ga 2 hakkas 10-aastane aegumistähtaeg iga konkreetse väljamakse osas kulgema alates konkreetse hüvitise väljamaksmise päevast. Kohus leiab, et kuna hageja on nõudnud kostjalt perioodil 01.08.2009–31.05.2013 XXXOAS alusel välja makstud summade hüvitamist, siis ei ole hageja nõue üheski osas aegunud.
28.Eelnevast tulenevalt tuleb kostja XXX hageja Eesti Vabariigi Sotsiaalkindlustusameti kaudu kasuks välja mõista 1965,23 eurot ja 23 senti.
29.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.