OÜ XXX (pankrotis) pankrotihalduri hagi MTÜ XXX, OÜ XXXja OÜ XXXvastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks tagasivõtmise korras XXX OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses
Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluskulude kindlaksmääramine Hageja: XXX OÜ (pankrotis; reg kood XXX) pankrotihaldur Terje Eipre (e-post [email protected]); Kostja I: MTÜ XXX(reg kood XXX, asukoht XXX); Kostja II: OÜ XXX(reg kood XXX, asukoht XXX ); Kostja III: OÜ XXX(reg kood XXX, XXX ); Kostjate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tarmo Peterson (Advokaadibüroo Varul Vilgerts Smaliukas, Ahtri 6a, Tallinn, e-post: [email protected]; [email protected])
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ XXXja OÜ XXXavaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
2.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista välja XXX OÜ-lt OÜ XXXkasuks menetluskulud summas 2 340,34 eurot (kaks tuhat kolmsada nelikümmend eurot ja 34 senti).
3.Jätta rahuldamata OÜ XXX menetluskulude kindlaksmääramise avaldus summas 2 424,03 eurot (kaks tuhat nelisada kakskümmend neli eurot ja 03 senti).
2-10-21388
4.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista välja XXX OÜ-lt OÜ XXX kasuks menetluskulud summas 2 340,34 eurot (kaks tuhat kolmsada nelikümmend eurot ja 34 senti).
5.Jätta rahuldamata OÜ XXX menetluskulude kindlaksmääramise avaldus summas 2 422,03 eurot (kaks tuhat nelisada kakskümmend kaks eurot ja 03 senti).
6.Määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni XXX OÜ-l tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2 340,34 eurot) OÜ XXX kasuks viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni XXX OÜ-l tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2340,34 eurot) OÜ XXX kasuks viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kohus selgitab, et vastavalt riigilõivuseaduse § 57 lg 14 tasutakse tsiviilasjas tehtud kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu 50 eurot. Kui nimetatud määruskaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee, https://ettevotjaportaal.rik.ee/, https://kinnistuportaal.rik.ee või e-notari infosüsteemi kaudu, tasutakse riigilõivu 25 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise asjaolud ja kostjate väited
1.Harju Maakohus jättis 20.06.2011.a otsusega rahuldamata OÜ XXX (pankrotis) pankrotihalduri hagiavalduse MTÜ XXX, OÜ XXXja OÜ XXXvastu. Menetluskulud jäeti täies ulatuses XXX OÜ (pankrotis) pankrotihalduri kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 21.03.2013.a otsusega Harju Maakohtu 20.06.2011.a otsuse põhinõude osas muutmata, kuid muudeti maakohtu otsust menetluskulude jaotuse osas ning jäeti menetlusosaliste esimese kohtuastme ja apellatsiooniastmega seotud menetluskulud XXX OÜ (pankrotis) kanda. Riigikohus 17.06.2013.a määrusega kassatsioonkaebust menetlusse ei võtnud ning jättis kassatsioonastme menetluskulud OÜ XXX (pankrotis) pankrotihaldur Terje Eipre kanda (kohtuasja nr 3-7-1-2-273). Tallinna Ringkonnakohtu otsus,milles määrati kindlaks menetluskulude jaotus, jõustus seega 17.06.2013.a.
2.OÜ XXXja OÜ XXXesitasid 16.07.2013.a ühise avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks (edaspidi: avaldus). Kostjate menetluskulud koosnevad lepingulisele esindajale tehtud kuludest summas 9 345,46 eurot (ilma käibemaksuta), millest 4 764,37 eurot on OÜ XXXmenetluskulu ja 4 762,37 eurot on OÜ XXXmenetluskulu. Menetluskulude jaotus kaaskostjate vahel on näha ka avalduse lisaks olevate Advokaadibüroo VARUL AS arvete spetsifikatsioonidelt ja kuluaruannetelt. Kostjad on avalduses kinnitanud, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Avalduses palutakse mõista XXX OÜ-lt (pankrotis) välja OÜ XXXkasuks menetluskulud summas 4 764,37 eurot ja OÜ XXXkasuks menetluskulud 4 762,37 eurot ning kohustada XXX OÜ-d (pankrotis) tasuma kostjatele hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja vastuväited kostjate menetluskuludele
3.23.08.2013 esitas pankrotihaldur Terje Eipre kostjate menetluskuludele vastuväited, kus leiab, et menetluskulude nimekirja järgi ei saa kostjate menetluskulu ühelgi juhul olla suurem kui
2-10-21388
4 764,37 eurot. Sellest summast omakorda ei saa pidada kõiki kostjate kulusid põhjendatud menetluskuludeks. Menetluses oli kolm kostjat, kuid neid kõiki esindas sama advokaadibüroo ning kolme kostja peale kokku esitati alati ühised menetlusdokumendid. Seejuures on oluline, et kostja 1, MTÜ XXXoma menetluskulude hüvitamist ei soovi. Avalduse juures olevate arvete lisadest nähtub samuti, et kostjatele 2 ja 3 esitatud arved ja kulude aruanded on identsed, mis tähendab seda, et tegelikkuses oli ühise menetlusdokumendi koostamise ajakulu ikka ühekordne. Avalduses on kulud aga korrutatud kahega, kuigi tegelikkuses tuleks teha hoopis jagamistehing vastavalt esindatavate arvule, ehk jagamine kolmega.
4.Avalduse lisaks 1 on arve OÜ-le XXXja lisaks 2 on arve OÜ-le XXX. OÜ XXXarve kulude aruannet vaadates, on näha, et 06.08.2010 on advokaat Tarmo Peterson kulutanud hagi ja selle lisade analüüsiks ja tehnovõrgustiku regulatsiooni analüüsiks 2,2 tundi. OÜ XXXarve kulude aruannet vaadates, on näha, et 06.08.2010 on advokaat Tarmo Peterson kulutanud hagi ja selle lisade analüüsiks ja tehnovõrgustiku regulatsiooni analüüsiks kulutanud 2,3 tundi. Tegelikkuses ilmselgelt ei analüüsinud esindaja hagimaterjale vastavalt esindatavate arvule 3 korda, vaid siiski ühe korra. Samamoodi ei saa ühetunnise kohtuistungi kulu olla arvel kolm tundi üksnes põhjusel, et esindatavaid oli kolm või hoopis kuus tundi, kuna kolmel menetlusosalisel oli ühiselt kaks esindajat. Põhjendatud menetluskulu vastaspoolelt väljamõistmiseks on sellisel juhul ikkagi üks tund ühetunnise istungi eest. Samamoodi on dubleeritud telefonivestlused kliendiga. Avalduse lisadest nähtuvalt on aga menetluskulude nimekirjas just selliselt dubleeritud tegelikke kulusid.
5.Arvete lisadest nähtub ka see, et kogu menetluskulust 6,6 tundi, ehk 792 eurot + KM moodustavad telefonivestlused. Nii suures ulatuses telefonivestlusi ei ole seotud tsiviilasja menetlusega, ega kuulu vastaspoole poolt hüvitamisele. Hageja hinnangul tuleks telefonivestluste eest hüvitamisele kuuluvat ajakulu vähendada 1⁄2 võrra 3,3-le tunnile, so 396 euro võrra. Kokkuvõtvalt leiab hageja, et kostjatele hüvitamisele kuuluv menetluskulu tuleks arvutada järgnevalt: Taotletud ilma käibemaksuta summa 9 345,46 eurot jagatuna kahega – vähendatud telefonivestlused 396 euro võrra = 4 276,73 eurot. Kuivõrd kolme kostjat esindati ühiselt ja kolmele esindajale tehti ühekordsed menetlusdokumendid ja toimingud, siis arvete juures olevatest kuluaruannetest nähtuvalt on avalduses tegelikud kulud korrutatud kahega. Samas kostja 1 oma menetluskulude hüvitamist ei taotle. TSMS ei näe ette, et kulude hüvitamist mittetaotleva menetlusosalise kulude hüvitise saaksid teised menetlusosalised endale taotleda, nagu antud juhul üritavad kostjad 2 ja 3. Tegelik hüvitamisele kuuluv kulu saab olla seega 4276,73 eurot (tegelik kulu) – 1/3 suurune summa kostja 1 osas, so 4276,73 – 1425,57 eurot = 2851,16 eurot. Hageja taotleb määrata kostjatele 2 ja 3 hüvitatavate menetluskulude suuruseks eeltoodud põhjendustel mitte rohkem kui 2 851,16 eurot. Ülejäänud osas palub hageja jätta taotlus rahuldamata. Kostjate vastus hageja vastuväidetele
6.09.09.2013 esitatud vastuses kostjad ei nõustu hageja vastuväidetega. Hageja on ekslikult jõudnud arusaamiseni, et Kostjate II ja III lepinguline esindaja on korrutanud kogu menetluskulu kahega ja palunud määrata menetluskulud kindlaks kaks korda suuremas ulatuses kui oli tegelikult esindamiseks kulunud aeg ehk sisuliselt esitanud arveid samade tegevuste eest topelt. Kostjad II ja III selgitavad täiendavalt oma avalduses kirjeldatud lepingulise esindaja kulude kujunemist. Käesoleval juhul on Kostjate II ja III lepingulise esindaja tegelik menetluskulu tsiviilasjas nr 2-10-21388 kokku summas 9 346,74 eurot. Nimetatud summa on jagatud kahe kaaskostja vahel järgnevalt: 4 764,37 eurot on OÜ XXXmenetluskulu ja 4 762,37 eurot on OÜ XXXmenetluskulu. Menetluskulude jaotus kaaskostjate vahel on näha ka avalduse lisaks olevate arvete spetsifikatsioonidelt ja
2-10-21388
kuluaruannetelt: kõik Kostjate II ja III lepingulise esindaja tegevused, mis ei ole tehtud konkreetse Kostja esindamiseks eraldi, on lisatud Kostjate II ja III arvetele juba kaheks jagatuna ehk pool kulust on kajastatud Kostja II arvel ja teine pool Kostja III arvel. Sellist lepingulise esindaja menetluskulude jaotust tähistab arvete kuluaruannetel ja spetsifikatsioonidel ka märge „1/2“. Kostjad II ja III selgitavad, et taoline tehtemärk ei tähenda mitte korrutustehet, nagu hageja ekslikult on arvanud, vaid hoopis jagamistehet ehk asjaolu, et tegemist on poole kulusummaga kogukulust.
7.Hageja ei pea põhjendatuks, et kogu menetluskulust on 6,6 tundi telefonivestluste kulu ja leiab, et seda tuleks vähendada 1⁄2 võrra 3,3-le tunnile, millega kostjad II ja III ei nõustu. Arvestades, et vaidlus käis läbi kõik kohtuastmed, kestis kokku kolm aastat ja Kostjad II ja III ei asu lepingulise esindajaga samas omavalitsuspiirkonnas, ei saa 6,6 tundi telefonivestlusi pidada ebamõistlikult suureks menetluskuluks. Hageja on oma vastuses ka märkinud, et TsMS ei näe ette, et kulude hüvitamist mitte taotleva menetlusosalise kulude hüvitise saaksid teised menetlusosalised endale taotleda, nagu antud juhul üritavad Kostjad II ja III. Sellest lähtuvalt peab Hageja põhjendatuks veel kolmandiku mahaarvamist menetluskulude summalt. Kostjate II ja III jaoks jääb taoline mõttekäik täielikult arusaamatuks. Kostja II ja Kostja III ei taotle endale Kostja I menetluskulu. Asjaolu, et kostjate lepinguline esindaja esindas ühiselt kolme kostjat, ei tähenda ega saa seda ka eeldada, et kõigile kostjatele tekkis võrdselt menetluskulu. Lepinguline esindaja ei ole kohustatud kõigile esindatavatele esitama identseid arved koos identsete kuluaruannete ja spetsifikatsioonidega. Millises tunnitasu määras, millises ulatuses ja milliste menetluskulude eest esitab lepinguline esindaja ühes menetluses esindamise eest esindatavale arveid, on lepingulise esindaja ja esindatava(te) sisesuhte küsimus. Samuti ei ole Eestis eraõiguslikult keelatud sõlmida mitmepoolseid kokkuleppeid, mis reguleerivad mitme esindatava puhul lepingulise esindaja kulude maksmist (sh kokkuleppeid, mille kohaselt MTÜ-d esindab lepinguline esindaja pro bono ja OÜ-sid oma tavapärases tunnihinna määras). Käesoleval juhul oli kostjate vaheline kokkulepe selline, et kohtumenetlusega seotud kulud kannavad Kostja II ja III. Hagejat selline kulude jagamise kokkulepe mingilgi viisil ei kahjusta, kuna üldkulu sellest ei sõltunud. Samuti, kui Kostja II või Kostja III oleks võtnud endale eraldi esindajad, siis oleks nende kulu eraldi olnud suurusjärgus sama suur kui täna kahe peale kokku. Kuna Kostjal II ja III oli ühine esindaja, oli kulu võimalik kahe kostja vahel jagada. Asjaolu, et kolmas esindatav kostja (s.o MTÜ) kulude kandmisel ei osalenud, ei puutu asjasse. Antud juhul on kõik avalduses nimetatud menetluskulud põhjendatud, mõistlikus tunnihinna määras ja käesolevas menetluses reaalselt kantud kulud. OÜ XXXja OÜ XXXjäävad oma avalduses toodu juurde. OÜ XXX (pankrotis) pankrotihaldur Terje Eipre vastus kostjate vastusele
8.OÜ XXX (pankrotis) pankrotihaldur Terje Eipre on oma 11.09.2013.a vastuses kostjate 09.09.2013.a vastusele märkinud, et kostjad ei ole tähtaegselt TSMS § 174 lõikes 3 sätestatud detailset menetluskulude nimekirja esitanud. Arve lisa ei ole menetluskulude nimekiri. Kostjate arve lisade näol on tegemist advokaadibüroo tööaja arvestuse programmi väljatrükiga, mis sisaldab lisaks tsiviilasjaga seotud ajakulule kogu kliendiga suhtlemist. Näiteks arve nr 101255 lisa kohaselt toimus 26.05.2010 telefonivestlus kliendiga, st kostjaga 2, ajaliselt 0,1 h. Täpselt sama telefonivestlus kajastub kostja 1 arve lisas. Oluline on see, et mõlema kostja seaduslikuks esindajaks on sama isik Andrus Luht. See tähendab, et kui telefonivestlus kestiski 0,1 h, mis on 6 minutit, siis selle aja on kostjate esindaja dubleerinud ja kandnud läbi mõlema kostja tööaja lehelt. Niimoodi topelt kahe kostja alla sama tööaega läbi kandes saabki kostjate esindaja menetluskulude hüvitamise avalduses näidata, nagu oleks ainuüksi hagiga tutvumisele ja sellele vastamisele kulunud 17,6 tundi. Kostjate esindaja on kogenud vandeadvokaat ja üksnes hagile vastamisele sellise aja kulumine ei ole reaalne.
2-10-21388
Reaalsuse lähedane on 8,8 tundi ja kuivõrd kostjaid oli 3, siis tulebki iga kostja kulu suurus välja selle tegeliku ajakulu jagamisel kostjate arvuga. Selline ajakulu kattub ka hageja poolt täpselt samade materjalide läbitöötamisele kulunud ajaga. Kohtu seisukohad
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Käesolevas tsiviilasjas menetluskulude jaotuse kindlaks määranud Tallinna Ringkonnakohtu 21.03.2013.a otsus jõustus 17.06.2013.a.
Kostja II ja kostja III esindaja esitas 16.07.2013.a avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Avaldus on tähtaegne ja vastab TsMS § 174 lg 3 nõuetele. Kostjad taotlevad lepingulise esindaja kulude väljamõistmist kokku summas 9 345,46 eurot (ilma käibemaksuta), millest 4 764,37 eurot on OÜ XXX(kostja II) menetluskulu ja 4 762,37 eurot on OÜ XXX(Kostja III) menetluskulu. Avaldusele on lisatud Advokaadibüroo Varul Vilgerts Smaliukas arved koos kuluaruannetega, millistest nähtuvad lepingulise esindaja tööd, ajakulu ja hind.
11.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 144 p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
12.Hageja vaidleb kuludele vastu, leides, et kostjate II ja III lepinguline esindaja on korrutanud kogu menetluskulu kahega ja palunud määrata menetluskulud kindlaks kaks korda suuremas ulatuses kui oli tegelikult esindamiseks kulunud aeg. Menetluses oli kolm kostjat, keda kõiki esindas sama advokaadibüroo ning kolme kostja peale kokku esitati alati ühised menetlusdokumendid. Avalduse juures olevate arvete lisadest nähtub samuti, et kostjatele 2 ja 3 esitatud arved ja kulude aruanded on identsed, mis tähendab seda, et tegelikkuses oli ühise menetlusdokumendi koostamise ajakulu ikka ühekordne. Seejuures kostja 1, MTÜ XXXoma menetluskulude hüvitamist ei soovi. TSMS ei näe ette, et kulude hüvitamist mitte taotleva menetlusosalise kulude hüvitise saaksid teised menetlusosalised endale taotleda, nagu antud juhul üritavad kostjad 2 ja 3. Tegelik hüvitamisele kuuluv kulu saab olla seega 4 276,73 eurot (tegelik kulu) – 1/3 suurune summa kostja 1 osas, so 4 276,73 – 1 425,57 eurot = 2 851,16 eurot, millise hageja palub määrata kostjatele 2 ja 3 hüvitatavate menetluskulude suuruseks. Ülejäänud osas palub hageja jätta taotluse rahuldamata.
13.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.
14.Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb kohtul eelkõige arvestada sellega, milliseid vajalikke menetlustoiminguid pidi esindaja antud kohtuvaidlusega seoses tegema ja kui palju pidi esindaja töötama selleks, et menetlusosaliste huvid saaksid kohtus kaitstud ning kas taotletav esindaja kulu (õigusabi kulu) on vastavuses tegelikult kostjate esindamiseks tehtud tööga. Kohtul on võimalik menetluskulude suuruse põhjendatuse
2-10-21388
ja vajalikkuse osas hinnang anda lähtudes toimikus sisalduvatest materjalidest, kui palju on esitatud, koostatud, analüüsitud erinevaid menetlusdokumente või tõendeid, kui kaua on kestnud kohtuvaidluse ajal kohtuistungid, jms, mis puutub konkreetsesse kohtumenetlusse.
15.Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas on hagi esitatud 06.05.2010, tuleb vastavalt Riigikohtu 14.10.2013.a määruse nr 3-2-1-107-13 p-s 14 väljendatud seisukohale menetluskulude kindlaksmääramisel lähtuda hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 175 lg 1 esimese lause redaktsioonist, mille kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
16.Esmalt märgib kohus, et ei nõustu hageja arvamusega selle kohta, et kostjad ei ole tähtaegselt TSMS § 174 lõikes 3 sätestatud detailset menetluskulude nimekirja esitanud ja et arve lisa ei ole menetluskulude nimekiri. Kohus selgitab, et menetluskulude nimekiri ei pea tingimata olema esitatud eraldi dokumendina. Kui arvete lisades on märgitud lepingulise esindaja töö seoses õigusabi osutamisega, neile kulunud aeg ja maksumus, nagu antud juhul kostjate esitatud arvete lisadest ehk kuluaruannetest nähtub, siis sisuliselt on kohtule esitatud TSMS § 174 lõikes 3 ettenähtud menetluskulude detailne nimekiri, mille põhjal kohtul on võimalik esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust hinnata.
17.Kohus, tutvunud kostjate avalduse ning seisukohtade ja hageja vastuväidetega, juhindudes menetluskulude kindlaksmääramise kohta tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatust ning toimikumaterjalide põhjal, leiab, et kostjate avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Kohtu hinnangul on hageja arvamus üldiselt ekslik selle kohta, et kostjate II ja III lepinguline esindaja on korrutanud kogu menetluskulu kahega ja palunud määrata menetluskulud kindlaks tegelikust kaks korda suuremas ulatuses ning kulud sisaldavad ka kostja I kulusid, mida kostjad II ja III taotlevad endale. Mõningad sellised kulud siiski olid, mida kohus spetsifikatsioonide analüüsimisel ka arvestas. Kohus nõustub aga hageja selle väitega, et kulud telefonivestlustele on ülemäära suured. Kohus vähendab telefonikulusid spetsifikatsioonide kaupa mõistlikus ulatuses.
18.Kuna kulude hüvitamist taotleb mitu isikut, peab kohus vastavalt Riigikohtu määruse nr 3-21-65-13 punktile 15 kindlaks tegema igaühe kulude suuruse. Samas lahendis on Riigikohus rõhutanud ka seda, et menetlusosaline võib nõuda üksnes enda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. Seega peab kohus kindlaks tegema ka selle, kas kostjad taotlevad üksnes enda menetluskulusid.
19.Kohus analüüsib kostjate arvetele lisatud spetsifikatsioonide ja toimiku materjalide põhjal, kas taotletav esindaja kulu (õigusabi kulu) on vastavuses tegelikult kostjate esindamiseks tehtud tööga. Kuivõrd mõlemale kostjale esitatud arved ja spetsifikatsioonid on peaaegu identsed, võtab kohus siinkohal aluseks OÜ-le XXXväljastatud arved ja spetsifikatsioonid ning hindab nende kaudu, kas taotletud kulud on vajalikud ja põhjendatud.
20.Arve nr 101255 spetsifikatsioon (kokku 8,80 h; kokku 16 675,00 kr ehk 1065,72 €, sh teenustasu 45 kr ehk 2,88 € (XXX OÜ 2003 ja 2004 MAA-dn); hõlmab ajavahemikku 26.05.2010 – 16.08.2010). Esindaja arvestuslik tunnitasu on 120,78 € (taotletud õigusabikulu 1062,85 jagatud kulutatud ajaga 8,8 h). Antud spetsifikatsiooni järgi on hagiavalduse ja materjalide ning tehnorajatiste õigusliku regulatsiooni analüüsile kulutatud kokku 2,5 tundi. Hagiavaldus koos lisadega hõlmab üle 120 lehekülje (I kd, tl 4 – 125). Hagiavalduse sisulise osa pikkus on 9 lehekülge. Kohtu hinnangul on usutav, arvestades materjali sisu ja mahtu, et antud toimingu ajakulu kokku on vähemalt 5 h, mis on nähtuvalt mõlemale kostjale esitatud
2-10-21388
spetsifikatsioonidest jagatud kahega. Kohus leiab, et antud kulu on põhjendatud. Taotluse koostamiseks kohtule tähtaja pikendamiseks on kulunud 0,10 h. Taotlus (I kd, tl 149) on esitatud ca 1⁄4 lk pikkuse lihtsa e-kirjana. Kohtu hinnangul ei saanud antud taotlusega seoses esindajal üle 0,10 h kuluda, mistõttu mõlemale kostjale tuleb põhjendatult hüvitada pool antud ajakulust ehk 0,05 h. Antud spetsifikatsiooni tuleb seega vähendada 0,05 h võrra. Telefonivestlustele on kulutatud kokku 0,2 h. Telefonivestlust kohtuga ei loe kohus põhjendatuks ning vähendab esindaja kulu 0,1 h võrra. Kostja vastuse koostamisele, täiendamisele ja ülevaatamisele on kokku kulunud 6 h. Vastus (I kd, tl 154 – 235) sisaldab sisulisi põhjendusi ca 12,5 lehel, sellele on lisatud 8 nimetust ligi 70 lehekülge hõlmavaid tõendeid. Kohtu hinnangul võis esindajal vastuse koostamisega seonduvalt kuluda kokku minimaalselt 12 tundi. Seega on spetsifikatsioonis näidatud kostja vastuse koostamisega seotud ajakulu 6 tundi pool esindajal tegelikult kulunud ajast, st kulu on jagatud kahe kostja vahel ja on vajalik ja põhjendatud kulu. Kohus ei loe aga põhjendatuks teenustasu 2,88 € väljamõistmist hagejalt, kuivõrd selle näol ei ole tegemist õigusabi osutamise kuluga. Taotlust tuleb seega veel 2,88 euro võrra vähendada. Kokku tuleb taotlust antud spetsifikatsiooni järgi vähendada esindaja 0,15 töötunni (18,12 euro) ja teenustasu 2,88 euro võrra, s.o 21 euro võrra.
21.Arve nr 111059 spetsifikatsioon (Kokku 12,20 h; Kokku summa 1 364,00 € ehk 21 341,96 kr). Esindaja arvestuslik keskmine tunnihind on 111,80 € (1 364,00 €: 12,20 h). Antud spetsifikatsioon hõlmab ajavahemikku 30.03.2011 - 13.07.2011. 30.03.2011 on kostjate lepinguline esindaja kulutanud kokku 0,8 h materjalide analüüsiks, büroosiseseks nõupidamiseks. Kohtule jääb arusaamatuks, missuguseid materjale analüüsiti ja millega seoses toimus büroosisene nõupidamine. Seega puudub kohtul võimalus hinnata nimetatud toimingute vajalikkust ja seotust käesoleva tsiviilasjaga ning esindaja 0,8 töötundi ( 89,44 €) tuleb taotlusest maha arvata. E-kirjavahetuseks ja telefonivestlusteks kliendiga on kulunud kokku 0,7 h. Kohus peab põhjendatuks vähendada antud kulu 0,35 h (39,13 euro) võrra. Spetsifikatsiooni kahe kirje sisuks on ettevalmistus, kohtumine kliendiga büroos kokku 2,0 h ulatuses. Selgitatud ei ole, mida ette valmistati, mis asjaoludel kliendiga büroos kohtuti. Seetõttu jääb selgusetuks, kas või kuidas need toimingud on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Märgitust tulenevalt leiab kohus, et nimetatud toimingutele kulutatud 2 tundi (223,60 eurot) ei saa lugeda põhjendatud kuluks ning tuleb seetõttu taotlusest maha arvata. 0,6 h on kestnud kohtumine T. Eiprega. Kostjate menetluskuludele esitatud vastuväites T.Eipre seda toimingut vaidlustanud ei ole, mistõttu loeb kohus selle põhjendatuks. Telefonivestlusele ja ekirjavahetusele M. Ehrlichiga on kokku kulunud 0,2 h. Kohus loeb põhjendatuks 0,1 h ning 0,1 h (11,18 eurot) tuleb taotlusest maha arvata. Kohtumine büroos XXX(edasine menetlus) on kestnud 0,6 h. Kuna XXXon kostja I MTÜ XXXseaduslik esindaja, on alust arvata, et antud kulu ei ole seotud kostjatega II ja III. Kostjate esindaja on kinnitanud, et taotletavad kulud on üksnes kostja II ja kostja III kulud. Seega tuleb esindaja 0,6 töötunni (67,08 euro) võrra taotlust vähendada. 0,1 h on kestnud telefonivestlus Adelan esindajaga. Kuna kostjate esindaja ei ole selgitanud, mis teemal vesteldi, ei ole kohtul võimalik selle kulu põhjendatust ja vajalikkust hinnata. Taotlust tuleb seega esindaja 0,1 töötunni (11,18 euro) võrra vähendada. 11.05.2011.a seisukoha ülevaatamise ja täiendamise, kohtule esitamise ajakulu on 0,3 h. Seisukoht (I kd, tl 267 – 313) sisaldab sisulisi põhjendusi ca 2,5 lk ulatuses, sellele on tõenditena lisatud 2 majandusaasta aruanded. Antud dokumendi koostamiseks võis esindajal tegelikult kuluda vähemalt 2 tundi. Taotletud 0,3 h on kindlasti tegelikult kulutatud ajast tunduvalt väiksem ning on seega põhjendatud. 0,3 h on kestnud hageja seisukoha analüüs. Kohtule jääb selgusetuks, missugust seisukohta analüüsiti. Antud spetsifikatsiooniga hõlmatud ajavahemikus (30.03.2011 – 13.07.2011) ei ole toimikust nähtuvalt hageja seisukohti esitatud. 0,3 h (33,54 eurot) tuleb seega taotlusest maha arvata. Seisukohtade
2-10-21388
koostamiseks 18.05.2011.a istungiks on kulunud 0,7 h. Kuivõrd nimetatud seisukohti toimikus ei ole, ei saa kohus antud kulu põhjendatuks lugeda ning vähendab taotlust 0,7 h (78,26 euro) võrra. Kokku on kahel esindajal kulunud 1,6 h kohtuistungiks ettevalmistumisele (1,3 h + 0,3 h). Kohtuistungil osalemisele on kahel kostja esindajal kokku kulunud 2,60 h (2 x 1,30 h). Nähtuvalt 18.05.2011.a kohtuistungi protokollist (I kd, tl 314 – 316) osales istungil kaks kostjate esindajat. Istung kestis 1 h ja 55 min (1,92 h). Vastavalt TsMS § 175 lg-le 3 hüvitatakse mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Kohtu hinnangul käesolevas tsiviilasjas mitmele esindajale tehtud kulutuste hüvitamise eeldused puuduvad ning esindaja põhjendatud ajakulu on 1,92 h. Taotlust tuleb seega 0,68 h (76,02 €) võrra vähendada. Kohtuistungi protokolli ülevaatamiseks, protokolli täiendamise taotluse koostamiseks on kulunud 0,6 h. Protokolli (I kd, tl 314 – 316) pikkuseks on alla 4,5 lk. Kostjate esindaja koostatud protokolli parandamise taotluse (I kd, tl 317 – 320) sisuline pikkus on ca 1,5 lk. Kohtu hinnangul moodustab taotletud kulu tegelikust nende toimingute ajakulust ca 1/3. Taotletud 0,6 h on seega põhjendatud ajakulu. Tulenevalt eeltoodust tuleb antud spetsifikatsiooni järgi taotlust kokku vähendada 5,63 tunni (629,43 €) võrra.
22.Arve nr 111890 spetsifikatsioon (kokku koguseliselt: 6,00 h; kokku summas: 720,00 €; Keskmine tunnihind: 120,00 eurot). Antud spetsifikatsioon hõlmab ajavahemikku 12.09.2011 - 10.10.2011. Kostjate esindajal on menetlusabi küsimise analüüsile kulunud 0,30 h ning 13.09.2011.a menetlusabi taotluse koostamiseks 1,1 h. Toimikust ega kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kostjate esindaja oleks antud tsiviilasjas esitanud menetlusabi taotluse. Menetlusabi taotlusega seotud ajakulu kokku 1,40 tundi (168 €) tuleb seega taotlusest maha arvata. 12.09.2011 telefonivestluseks kohtuga 0,1 h. Antud kulu ei pea kohus põhjendatuks. 0,1 h (12 euro) võrra tuleb taotlust seega vähendada. 14.09.2011 e-kirjavahetus kliendiga, dokumendi kohtule esitamine 0,20 h. Kliendiga e-kirjavahetust toimikus ei ole, mistõttu see on kohtu jaoks kontrollimatu toiming. Kohtule elektroonselt menetlusdokumendi esitamisega ei saa kaasneda märkimisväärset ajakulu, mille vastaspool hüvitama peaks. Seega ei loe kohus neile toimingutele kulutatud 0,20 h väljamõistmiseks põhjendatud ajakuluks ja arvab 0,20 h (24 eurot) taotlusest maha. Esindaja toiminguteks kohtuotsuse, apellatsioonkaebuse analüüs, tegevuskava - on kulunud 0,6 h. Harju Maakohtu 20.06.2012.a motiveeritud kohtuotsuse (I kd, tl 323 – 326) pikkuseks on 7 lehekülge. Apellatsioonkaebuse (II kd, tl 1 – 12) sisulise osa pikkus on 8,5 lk. Kohtu hinnangul moodustab siintoodud esindaja ajakulu neile toimingutele tegelikult kulunud ajast umbes 1/3. Seega on antud kulu põhjendatud. Täiendavalt on apellatsioonkaebuse analüüsiks kulunud 0,3 h, mida kohus enam põhjendatuks ei loe, kuna selleks toiminguks juba arvestatud ajakulu on kohtu hinnangul piisav. 0,3 h (36 eurot) tuleb seega taotlusest maha arvata. 1,6 h on kulunud apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks ning 1,8 h apellatsioonkaebuse vastuse ülevaatamiseks ja täiendamiseks, kohtule esitamiseks. Kostjate esindaja koostatud apellatsioonkaebuse vastus (II kd, tl 33 – 59) sisaldab sisulisi põhjendusi 10-l leheküljel. Kohus leiab, et siintoodud toimingute ajakulu kokku 3,4 h moodustab ~1/3 esindajal tegelikult kulunud ajast ning on seega põhjendatud. Tulenevalt eeltoodust tuleb antud spetsifikatsiooni järgi taotlust kokku vähendada 2 tunni (240 eurot) võrra.
23.Arve nr 120841 spetsifikatsioon (kokku koguseliselt: 2,00. Kokku summas: 240,00 €. Keskmine tunnihind: 120,00 € ajavahemik 29.05.2012 – 11.06.2012): Antud spetsifikatsiooni järgi on kostjate esindajal 0,40 h kulunud asjaajamisele seoses kompromissiga. Selgitamata on, mida asjaajamine endas sisaldas. Seetõttu ei ole kohtul võimalik hinnata, kas selle toimingu näol oli tegemist õigusabi osutamisega ning 0,40 h ei saa pidada väljamõistmiseks põhjendatud ajakuluks. Taotlust tuleb seega 0,40 h (48 eurot) võrra vähendada. Ettevalmistus
2-10-21388
kohtuistungiks on kestnud 1 h. Kohtu hinnangul on istungiks ettevalmistumise piisav ajakulu 0,5 h, kuna esindaja oli menetluse asjaoludega jooksvalt kursis, analüüsides hageja esitatud menetlusdokumente ja koostades neile vastuseid. Taotlust tuleb seega vähendada 0,5 h (60 €) võrra. 29.05.2012 osalemiseks kohtuistungil kulus 0,5 h. Istung Tallinna Ringkonnakohtus kestis vastavalt istungi protokollile (II kd, tl 69) 12 minutit, kuna lükati edasi 04. septembrile. Istungil osalemise põhjendatud ajakulu on kostjate esindajal seega 0,2 h (12 min). Taotlust tuleb vähendada 0,3 h (36 eurot) võrra. Kohtuistungi protokolliga tutvumisele on kulunud 0,1 h. protokolli (II kd, tl 69) pikkus on alla 0,5 lk. Ajakulu 0,1 h tuleb põhjendatuks lugeda 1/3 ulatuses, s.o 0,03 h, kuna esindatud on kolme menetlusosalist. Taotlus kuulub seega vähendamisele 0,07 h (8,4 euro) võrra. Tulenevalt eeltoodust tuleb antud spetsifikatsiooni järgi taotlust kokku vähendada 1,27 h (152,40 eurot) võrra.
24.Järgnevalt analüüsitavad spetsifikatsioonid nr 10, nr 28 ja nr 64 on koostatud ühiselt II OÜ XXXja OÜ XXXesindamisega seotud õigustoimingute kohta ning arved on nende spetsifikatsioonide alusel esitatud 50% ulatuses mõlemale kostjale. Seega ei saa hageja vastuväited tegelike kulude kahega korrutamises hõlmata nimetatud spetsifikatsioonides kajastatud õigusabikulusid. Kohus analüüsib nimetatud kulude vajalikkust ja põhjendatust.
25.Arve nr 20902 spetsifikatsioon nr 10 (kokku koguseliselt: 2,8 h. Kokku summa: 336 eurot. Keskmine tunnihind: 120 eurot; hõlmab ajavahemikku 29.08.2012 – 04.09.2012): Antud spetsifikatsiooni järgi on toimunud telefonivestlused kokku 0,5 h: 0,1 h XXX; 0,3 h XXX; 0,1 h kliendiga. Kohus loeb need põhjendatuks 0,25 h ulatuses ning 0,25 h (30 eurot) võrra vähendab taotlust. 1 h on kulunud ettevalmistusele nõupidamiseks ja nõupidamisele Adelan KVH esindajatega, kliendiga. Kuna ei ole selgitatud, millega seoses nõu peeti, ei ole kohtul võimalik selle toimingu vajalikkust hinnata, mistõttu 1 h võrra tuleb taotlust vähendada. Telefonivestlusele XXX, taotluse koostamiseks kohtuistungi edasilükkamiseks, ekirjavahetuseks kulutati 0,7 h. Siintoodud esindaja toimingutest saab valikuks pidada üksnes taotluse koostamist. Selgusetu on, millega seoses toimus telefonivestlus ning e-kirjavahetus ei ole kontrollitav. Taotlus kohtuistungi edasilükkamiseks (II kd, tl 74 – 75) on lihtne 3realine tekst, mille koostamiseks ei saanud esindajal kuluda üle 0,05 tunni. Antud kulu tuleb seega vähendada 0,65 h võrra. Asjaajamiseks ja telefonivestlusteks kliendiga on kulunud 0,3 h. Samuti on 0,3 h kulunud telefonivestluseks kohtuga ja asjaajamisele. Kahes viimases kirjes märgitud toiminguid ei saa kohtu hinnangul lugeda õigusabi osutamiseks, mistõttu tuleb neile kulutatud kokku 0,6 h taotlusest maha arvata. Kokku tuleb taotlust antud spetsifikatsiooni järgi vähendada 2,25 h (270 eurot) võrra. Kuna hüvitamiseks jääv kulu 0,55 esindaja töötunni eest on kahe kostja kulu, kuulub mõlemale neist hüvitamisele sellest 1⁄2, s.o 32,4 € esindaja 0,27 töötunni eest.
26.Arve nr 20916 spetsifikatsioon nr 28 (kokku koguseliselt: 1,4 h. Kokku summa: 168 eurot. Keskmine tunnihind: 120 €; hõlmab ajavahemikku 14.09.2012 – 25.09.2012): 0,8 h 14.09.2012 kompromissettepaneku koostamiseks Adelanile, e-kirjavahetus kliendiga. 17.09.2012.a 0,4 h kliendi poolt esitatud materjalide analüüsile (salvestis), telefoninõupidamisele kliendiga. 0,2 h e-kirjavahetusele Adelani esindajaga, suhtlemisele kliendiga. Antud spetsifikatsiooni järgi ei pea kohus põhjendatuks esindaja ajakulu 0,8 h seoses kompromissettepaneku koostamisega, kuivõrd kohtule kompromissi ei esitatud. Taotlust tuleb seega vähendada 0,8 h (96 eurot) võrra. Hüvitamiseks jääv esindaja kulu 0,6 h on kahe kostja kulu, seega kuulub mõlemale neist hüvitamisele sellest 1⁄2, s.o 36 eurot esindaja 0,3 töötunni eest.
27.Arve nr 21108 spetsifikatsioon nr 64 (kokku 8,4 h; kokku summas 1008 €. Keskmine tunnihind 120 €; hõlmab ajavahemikku 01.10.2012 – 08.11.2012): Esindajal on
2-10-21388
spetsifikatsiooni järgi 0,1 h kulunud asjaajamisele, kokku 0,3 h on kulunud telefonivestlustele H. Olliga ja kliendiga. Pankrotihaldur T. Eiprega on esindaja kohtunud 1 h ulatuses. Asjaajamist ei saa lugeda õigusabi osutamiseks, mistõttu 0,1 h (12 eurot) võrra tuleb taotlust vähendada. Telefonivestlusteks loeb kohus põhjendatuks 0,15 h ning 0,15 h (18 eurot) võrra vähendab taotlust. 23.10.2012 kulus 0,8 h dokumendi koostamisele. Kuna on ebaselge, mis dokumenti esindaja on koostanud ning toimikus ei ole kostjate 23.10.2012 - 08.11.2012 esitatud menetlusdokumente, ei ole 0,8 h põhjendatud kulu ja tuleb taotlusest maha arvata. 0,2 h on kulunud e-kirja saatmiseks haldurile. Kuna e-kirja toimikus pole, ei ole selle vajalikkust võimalik hinnata ning 0,2 h tuleb taotlusest maha arvata, kuna seda ei saa pidada põhjendatud ajakuluks. Ettevalmistusele kohtuistungiks on kulunud 2 h. Kohus leiab, et kuna kostjate esindaja on juba valmistunud 29.05.2012.a istungiks, mis aga lükati edasi 04. septembrile 2012 ja kostjate taotlusel taas edasi lükati, siis vajalik ja põhjendatud ajakulu menetluse asjaolude meeldetuletamiseks, kuivõrd uusi menetlusdokumente istungite vahelisel ajal pooled ei esitanud, on maksimaalselt 0,5 h. Taotlust tuleb seega 1,5 h võrra vähendada. 2,5 h on spetsifikatsiooni järgi osaletud Tallinna Ringkonnakohtu istungil. Vastavalt 06.11.2012.a kohtuistungi protokollile (II kd, tl 93 – 96) kestis istung 1 tund ja 30 min. Seega on kostjate esindajal istungil osalemisele kulunud 1,5 h ning 1 h (120 eurot) võrra tuleb taotlust vähendada. Siinkohal tuleb taotlust vähendada veel 0,5 h (60 €) võrra, mis tuleks arvestada kostja I menetluskuluks ja kostjatele II ja III hüvitamisele ei kuulu. 1,5 h on esindajal kulunud 08.11.2012.a kohtumisele pankrotihaldur T. Eiprega. Antud spetsifikatsiooni järgi tuleb taotlust kokku vähendada 4,25 h (510 €) võrra. Hüvitamiseks jääv esindaja kulu on 4,15 h eest. Mõlemale kostjale kuulub hüvitamisele sellest 1⁄2, s.o 248,40 € esindaja 2,07 töötunni eest.
28.Arve nr 1302018 spetsifikatsioon (Kokku koguseliselt: 4 h 09 m; Kokku summa: 498,00 €. Keskmine tunnihind: 120 eurot; ajavahemik 01.02.2013 – 27.02.2013): Antud spetsifikatsiooni järgi on kostjate esindaja ajavahemikus 01.02.2013 – 27.02.2013 48 min ulatuses pidanud telefonivestlust H. Olliga ja kliendiga. Kohus loeb telefonivestlustest põhjendatuks pool antud ajakulust, s.o 24 min (0,4 h) ja vähendab taotlust 0,4 h võrra. 12.02.2013 osalemine Talllinna Ringkonnakohtu istungil 2 h 30 min. Nähtuvalt kohtuistungi protokollist (II kd, tl 101 – 104) kestis antud istung 1 h ja 52 min, kostjate esindaja osales istungil. Istungil osalemise ajakulu saab seega olla 1 h ja 52 min (1,87 h) ning taotlust tuleb vähendada 38 min (0,63 h) võrra, veel tuleb antud kulu vähendada 1/3, kostja I osa võrra, s.o 0,62 h (74,40 eurot). Telefonivestluseks kohtuga on kulunud 6 min (0,1 h), mida ei saa lugeda põhjendatuks. Selgusetu on, mis asjaoludel oli vajadus telefonivestluseks kohtuga. Esindaja 0,1 töötunni (12 eurot) võrra tuleb taotlust vähendada. 45 min (0,75 h) on toimunud protokolliga tutvumine ja taotluse koostamine protokolli parandamiseks. Protokolli (II kd, tl 101 – 104) pikkuseks on 3,5 lk. Kohtu hinnangul on sellega tutvumise põhjendatud ajakulu maksimaalselt 20 min (0,33 h). Taotlusest tuleb seega 0,42 h maha arvata. Protokolli parandamise taotlust (II kd, tl 106 – 109) ringkonnakohus ei rahuldanud, mistõttu ei saa antud dokumendi koostamise eeldatavat ajakulu 25 min (0,4 h) väljamõistmiseks põhjendatuks pidada ning tuleb taotlusest maha arvata. Kokku kuulub antud spetsifikatsiooni järgi mahaarvamisele 0,82 h (98,40 €).
29.Arve nr 1303009 spetsifikatsioon (Kokku koguseliselt: 15 m; Kokku summa: 30,00 eurot. Keskmine tunnihind: 120 eurot): 22.03.2013.a kohtuotsuse analüüsiks ja telefonivestlusteks kliendiga on kulunud 15 minutit. analüüsitud on Tallinna Ringkonnakohtu 21.03.2013.a üle 10 lk pikkust motiveeritud kohtuotsust. Antud esindaja kulu on põhjendatud.
30.Arve nr 1307007 spetsifikatsioon (kokku koguseliselt: 45 m; Kokku summa: 90,00 eurot. Keskmine tunnihind: 120 eurot): 45 min (0,75 h) on kulunud menetluskulude
2-10-21388
kindlaksmääramise avalduse koostamisele. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Seega võib taotleda kulude hüvitamist, mis on menetlusosalisel tekkinud enne tsiviilasjas kulude jaotust sisaldava lahendi tegemist. Kuivõrd menetluskulude rahalist kindlaksmääramist saab taotleda alles pärast nimetatud lahendi jõustumist, siis selle taotlusega seotud kulu lahendis märgitud menetluskulude jaotus ei sisalda, mistõttu see ei kuulu hüvitamisele. Taotlust tuleb seega 0,75 h (90 €) võrra vähendada.
31.Eeltoodust lähtuvalt tuleb analüüsitud menetluskulusid vähendada kokku 2 107,23 euro võrra ning ühele kostjale hüvitatavaks lepingulise esindaja kuluks on 2 340,34 eurot (sh spetsifikatsioonide nr 10, nr 28 ja nr 64 järgi 50% ehk summas 316,80 eurot).
32.Kohus leiab, et kuivõrd tsiviilasjas nr 2-10-21388 esitas hageja nõude kostjate vastu solidaarselt, siis tuleb menetluskulude hüvitamist taotlevate kostja II ja kostja III kohustust ja panust kulude kandmiseks lugeda võrdseks. Analoogset seisukohta on toetanud ka Riigikohus oma määruse nr 3-2-1-102-11 punktis 14.
33.Kohus märgib siinkohal ka seda, et tulenevalt Riigikohtu määruse nr 3-2-1-88-11 p-s 12 väljendatud seisukohast ei saa dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega.
34.Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmisel tuleb arvestada ka lepingulise esindaja kulude sissenõutavaid piirmäärasid. Sissenõutavad piirmäärad on kehtestatud hagi esitamise ajal (06.05.2010) kehtinud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määrusega nr 137. Tulenevalt viidatud määruse § -st 2 on mittevaralise nõudega tsiviilasjas, sõltumata hageja või kohtu poolt määratud hagihinnast, lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär maksimaalselt 12 800 eurot. Seega said nii hageja kui ka kostjad arvestada piirmääraga 12 800 eurot. Kummagi kostja esindaja kulud 2 340,34 eurot jäävad alla kehtestatud piirmäära.
35.Eeltoodust lähtuvalt tuleb kostjate taotlus rahuldada osaliselt ning hagejal tuleb OÜ-le XXXhüvitada lepingulise esindaja kulud summas 2340,34 eurot. OÜ XXXavaldus jääb rahuldamata summas 2424,03 eurot (taotletud 4764,37 – rahuldatud osa 2340,34 eurot). OÜ-le XXXtuleb hagejal hüvitada lepingulise esindaja kulud summas 2340,34 eurot. OÜ XXXavaldus jääb rahuldamata summas 2422,03 eurot (taotletud 4762,37 – rahuldatud osa 2340,34 eurot).
36.Vastavalt TsMS § 177 lg 2 ja arvestades kostjate taotlust, märgib kohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni kostjate kasuks viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
37.TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/
2-10-21388
Tiia Bergson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.