Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

30 – 50 aastat, siis oleks amortisatsioon suurusjärgus 100 000 krooni aastas. Ehitusregistri andmetel on Loopere külmavee ja kanalisatsioonitrasside esmane kasutusaeg 2009, seega saab amortisatsioonikuluks võtta maksimaalselt 100 000 krooni. Arvestades asjaolu, et objekt ei ole vabalt turul võõrandatav, hindas ekspert trasside õiglaseks väärtuseks 3 miljonit krooni, millele lisandub käibemaks. Seega, arvestades trasside soetamismaksumuse ja trasside müügihinna vahet, samuti eksperdi poolt antud hinnangut trasside harilikule väärtusele, toimus hagejale kuulunud põhivara müük oluliselt alla vara tegeliku väärtuse. Kuna 01.04.2008 tehinguga võõrandati hageja ainus väärtust omav vara, mille järel puudusid hagejal vahendid võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, on tegemist hageja võlausaldajate huve kahjustava tehinguga. Senise pankrotimenetluse kestel selgus, et vaidlusalust tehingut võib pidada põhiliseks maksejõuetuse põhjuseks, kuivõrd pärast antud tehingu tegemist seiskus võlgniku majandustegevus, mis seisneski gaasi-, vee- ja kanalisatsiooniteenuste müügis Loopera küla elanikele, täielikult. Seetõttu pidi hageja juhatusele juba 2007. aasta oktoobris olema selge, et hageja majandusseis on selline, et koheselt on vajalik võtta tarvitusele meetmed vältimaks edasist võlausaldajate kahjustamist. Selle asemel, et korraldada viivitamatult pankrotiavalduse esitamine või muude abinõude kasutusele võtmine netovara seadusega kooskõlla viimiseks, võõrandas võlgnik 6 kuud pärast äriregistrilt teate saamist kogu oma põhivara 3,54 krooni eest, kuigi nimetatud põhivara bilansiline väärtus oli veel 31.12.2007 seisuga üle 5 miljoni krooni. Peale mainitud tehingut seiskus võlgniku majandustegevus täiesti ja endiselt ei esitatud pankrotiavaldust, ehkki suuremate võlausaldajate nõuded olid sel hetkel juba olemas ja sissenõutavad. 20.02.2008 saatis ka AS Tallinna Vesi võlgnikule pretensiooni võlgnevuse kohta ja ähvarduse lõpetada teenuse osutamine alates 05.03.2008. Seega sai võlgniku juhatuse liige ilmselt aru, et võlgnevuste tõttu on edasine tegevus ohus ning otsustas võõrandada sisuliselt tasuta võlgnikule kuulunud trassid. Tehingu tulemusena võõrandati võlgniku ainus väärtust omav vara oluliselt madalama hinnaga, võrreldes vara hariliku väärtusega, mille tõttu ei laekunud võlgnikule võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõuete rahuldamiseks mitte mingeid vahendeid. Varatuks muudetud äriühingu osas ei võetud vastu ühtki otsust enam kui aasta jooksul, mil võlausaldajaid kahjustava tehingu teinud juhatuse liige (V-J L) oli veel äriühingu juhatuses ning ainuosanikuks. Antud juhul on lisaks teadvale võlausaldajate huvide kahjustamisele tegemist juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustuse olulise rikkumisega ning kahju tekitamisega osaühingule, mis võib potentsiaalselt olla nõude esitamise aluseks juhatuse liikme vastu. Käesoleval juhul on kahjustatud hageja pankrotimenetluses tunnustatud nõudeid omavate võlausaldaja huvid, kuna pankrotivaras puuduvad pärast trasside võõrandamist muud varad, mille arvel võlausaldajate nõudeid rahuldada. Hagejal ei ole infot, mis võimaldaks pidada kostjat hageja lähikondseks pankrotiseaduse (PankrS) § 117 lg 2 alusel, kuid arvestades tehingu tegemise asjaolusid, sai või pidi kostja aru saama, et tehing kahjustab hageja võlausaldajaid. Kostja teadis tulenevalt 01.04.2008 notariaalse võõrandamislepingu lisast 2, et lepingu alusel võõrandatava võlgniku põhivara maksumus ületab oluliselt lepinguga põhivara eest kokkulepitud hinda. Iga mõistlik isik pidi aru saama, et tervet küla varustavad trassid on väärt oluliselt enam kui 3 krooni + käibemaks. Lähtuvalt nii tehingu tegemise ajal kostjal teadaolevast infost põhivara väärtuse kohta kui ka mõistlikkuse põhimõttest pidi kostja saama aru, et tehing ei toimu tavapärastel turutingimustel ja et antud tehinguga kahjustatakse võlgniku võlausaldajate huve. Kostja kanti registrisse alles 17.03.2008 ehk kõigest kaks nädalat enne vaidlustatava tehingu tegemist. Seega on põhjust arvata, et kostja loodi ainuüksi mainitud tehingu tegemiseks ja hageja varatuks muutmise

eesmärgil. Hageja ei üritanud leida trassidele võimalikult kõrget hinda pakkuvat ostjat, vaid kostjat kasutati hagejast ainsa väärtust omava vara nn välja kantimiseks. Hagejale teadaolevalt võttis hagejale kuulunud gaasitrassid käesoleval ajal oma bilanssi OÜ Rae Gaas ning vee- ja kanalisatsioonitrassi OÜ Rae Veevärk, milliste osaühingute juhatuse liikmena tegutseb A L, kes on samaaegselt ka kostja I juhatuse liikmeks, ning milliste osanikuks on Loopera Haldus MTÜ. Vastavalt OÜ Rae Gaas 2008. aasta majandusaasta aruandele müüb äriühing maagaasi ja gaasitrasside võrguteenuseid Loopera teel, Rae vallas, Harjumaal asuvatele eramutele ehk samadele elamutele, kuhu varem müüs samu teenuseid hageja. Kuna teisi trasse, mis võimaldaksid Loopera tee elanike teenindamist maagaasi ja gaasitrasside võrguteenustega hagejale teadaolevalt rajatud pole, osutatakse teenust järelikult hageja poolt rajatud trasside kaudu, kuid kasu saab teenuse osutamisest seoses trasside võõrandamisega hageja asemel hoopis kostjaga seotud äriühing OÜ Rae Gaas. Vastavalt OÜ Rae Veevärk 2008. aasta majandusaasta aruandele tegeleb äriühing trasside väljaehitamisega, et hakata müüma teenuseid Loopera teel, Rae vallas, Harjumaal olevatele eramutele ehk samadele elamutele, kuhu varem kavatses samu teenuseid müüa hageja. Kuna teisi trasse, mis võimaldaksid Loopera tee elanike teenindamist vee- ja/või kanalisatsiooniteenustega, rajatud pole, osutatakse teenust järelikult hageja poolt rajatud trasside kaudu, kuid kasu saab teenuse osutamisest seoses trasside võõrandamisega hageja asemel jällegi hoopis kostjaga seotud äriühing OÜ Rae Veevärk. Kostjate vastuväited Kostjad hagi ei tunnistanud. Vaidlusalused trassid paiknevad Loopera elamurajoonis, mille rajamist alustati 2000. aastal ning mille koosseisu kuulub käesoleval hetkel orienteerutavalt 40 elamukrunti. Loopera elamurajooni näol on tegemist uusarendusprojektiga, kus seni hoonestamata ja ilma kommunikatsioonidega põllumaale asuti rajama elamurajooni, mille arendamisega tegeles V.J. L. Detailplaneeringuga pandi V.J. Lule mh kohustus rajada kvartali puurkaev, arendada välja ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitrassid, tagada heitvete kogumise kogumiskaevudesse kuni asumi ühendamiseni ühiskanalisatsiooniga jne. Elamurajooni arendamisel tegutses V.J. L nii füüsilise isikuna kui ka OÜ Loopere kaudu. Olgugi, et trasside rajamine on praktiliselt täies ulatuses dokumenteerimata, võib eeldada, et vaidlusalused trassid rajati OÜ Loopere kaudu, kuigi trassidealune maa kuulus V.J. Lule. V.J. Lule pandi kohustus välja ehitada nõuetekohased kommunikatsioonid, et elamurajooni kruntide ostjatele oleks tagatud vajalikud liitumised gaasi-, vee ja kanalisatsioonitrassiga. Ka kinnistute võõrandamiseks sõlmitud lepingutes kinnitas V.J. L müüjana, et lepingu ese on ühendatud ja liitunud järgmiste tehnovõrkudega: elektrivarustus, veevarustus, kanalisatsioon, maagaasitorustik. Tegelikkuses rajati V.J. Lu ja hageja poolt väljaehitatud trassid ilma ehitusloata ja need ei vastanud kehtivatele normidele. Välja oli ehitamata puurkaev ja veevarustus toimus vanast salvkaevust, reovesi koguti ehitusloata rajatud settepaakidesse, mille tühjendamist külaelanikud ühiselt rahastasid. Selle tulemusena puudusid Loopera elamurajoonis legaalsed trassid, veevarustus toimus sanitaarnõuetele mittevastavast salvkaevust ja tsentraalsele kanalisatsiooni asemel koguti reovesi settepaakidesse, kusjuures trasside ebakvaliteetsuses tulenevalt esines ühtelugu kanalisatsiooniummistusi. Seega puudus nõuetele vastav gaasi-, vee– ja kanalisatsioonivarustus. Ajutise ja hädapärase lahendusena kasutati vee saamiseks salvkaevu, OÜ Loopere ebaseaduslikult rajatud veetrasse, reovee kogumiseks settepaake ning OÜ Loopere ebaseaduslikku kanalisatsioonitrassi. Lisaks sellele, et elanikele poolt tarbitav vesi ei vastanud sanitaarnõuetele, esines veevarustuses pidevaid

katkestusi ja kanalisatsioonitrassi ummistusi. Lisaks eksisteeris pidev oht, et ebaseaduslikult rajatud trassid tuleb likvideerida. 2008. aasta alguses avaldas V.J. L kostjate juhatuse liikmele A L (Loopera tee 3 kinnistu omanik), et soovib oma tegevuse Loopera elamurajoonis lõpetada ja et tal ei ole kavas trasse legaliseerida ning nõuetega vastavusse viia, sh teatas ta soovist kõnealused trassid võõrandada kolmandale isikule. Kujunenud ebamäärases olukorras, kus OÜ Loopere ei olnud suuteline vee- ja kanalisatsioonivarustust nõuetekohaselt korraldama ning lisaks eksisteeris reaalne oht, et vee – ja kanalisatsioonitrassid ning nende alused kinnistud satuvad kolmandate isikute kätte, mõistsid Loopera elamurajooni aktiivsemad elanikud vajadust tekkinud olukorra lahendamine võtta enda peale, mille tulemusena asutati MTÜ Loopera Haldus. Kostja 1 asutamise ja tegevuse näol on tegemist Loopera elamurajooni elanike ühise pingutusega lahendada kunagise arendaja poolt tegemata jätmised ning tagada oma kodudele nõuetekohane gaasi-, vee- ja kanalisatsioonivarustus. Kostja 1 põhikirja p 8.1 kohaselt on ühingu eesmärgiks Loopera elamurajooni elanike huvide koondamine ning esindamine suhtluses omavalitsuse ja teenindavate ettevõtetega ning p 8.2 kohaselt Loopera elamurajoonis teede ja trasside haldamine ning korrashoid. Selleks omandati Loopera elamurajooni elanike poolt V.J. Lult 01.04.2008 sõlmitud lepingutega kinnistud ja nendel paiknevad ebaseaduslikult rajatud trassid. Lepingute sõlmimise hetkel ei olnud trassid kantud ehitusregistrisse ja nende omandiõiguse tõendamiseks ei olnud esitada muid dokumente kui OÜ Loopere bilansiõiend. Seetõttu vormistati 01.04.2008 leping riskide vältimiseks selliselt, et lisaks V.J. Lult kinnistute omandamisele sõlmiti OÜ-ga Loopere müügileping trasside omandamiseks. Koheselt pärast asutamist asus kostja 1 uurima võimalusi olemasolevate trasside seadustamiseks ja nende nõuetekohaseks (välja)ehitamiseks. Selleks tuli korraldada uuringud olemasoleva olukorra väljaselgitamiseks, tellida trassidele ehitusprojektdokumentatsiooni koostamine, teostada ehitustööd eesmärgiga viia trassid vastavusse kehtivate nõuetega ning tagada Loopera elamurajooni liitmine WaterSer magistraalse vee- ja kanalisatsioonitrassiga selliselt, et vastavaid teenuseid saaks hakata osutama Rae valla ametlik vee-ettevõtja AS Elveso. Selleks asus kostja 1 koguma edasiste investeeringute tegemiseks raha Loopera elamurajooni elanikelt. Hinnanguline investeeringute maht oli aprillis 2008 ca 2,8 miljonit. Nimetatud summa jagati võrdselt 40 elaniku vahel, mille tulemusena seati kostjaga 1 liitumise tingimuseks sisseastumistasu 70 000 krooni tasumine. Tulenevalt asjaolust, et MTÜ-l puudub seaduslik võimalus olla maagaasiseaduse § 28 alusel võrguettevõtjaks, asutas kostja 1 äriühingu OÜ Rae Gaas ja andis gaasitrassi mitterahalise sissemaksena üle OÜ-le Rae Gaas. Läbipaistvuse ja selguse tagamiseks tehti sama vee- ja kanalisatsioonitrassiga, mis tasuti mitterahalise sissemaksena kostja 1 asutatud äriühingusse OÜ Rae Veevärk. Kostja 1 poolt oma liikmetelt kogutud rahalised vahendid investeeriti vastavalt asutatud äriühingutesse, kes omakorda investeerisid vastavad summad trasside korrastamisse ning kehtivate nõuetega vastavusse viimiseks. Kostja 2 ja kostja 3 teostasid ehitusuuringud, tellisid trassidele ehitusprojektide koostamise, taotlesid ehitusload, korraldasid ehitusprojektide alusel trasside väljaehitamise vastavuses kehtivate nõuetega ja taotlesid tehnorajatistele kasutusload. Ehituslubade ja kasutuslubade taotlemine vaidlusalustele trassidele toimus 2009. aasta teises pooles. Hageja väitis ekslikult, et kostja 1 loodigi ainuüksi 01.04.2008 lepingu sõlmimiseks ja hageja varatuks muutmise eesmärgil ning et kostjat 1 kasutati lihtsalt hagejast ainsa väärtust omava vara nn välja kantimiseks. Samuti on asjakohatu hageja väide, et kostja 2 ja kostja 3 asutati ilmselgelt eesmärgiga kostjale 1 praktiliselt tasuta võõrandatud trasside kaudu teeust osutada

ja kostjale tulu teenida. Arvestades asjaolu, et kostja 2 ja kostja 3 ainuosanikuks on kostja 1, kelle liikmeteks on omakoda Loopera elamurajooni elanikud, ei ole usutav ega loogiline, et elanikud sooviksid iseenda arvelt enda loodud osaühingutele tulu teenida. Kostja 1 põhikirja p 3 kohaselt ei ole kostja 1 eesmärgiks majandustegevusega tulu saamine. Kostjate asutamise ja tegevuse eesmärgiks oli tagada Loopera elamurajooni elanike ühistegevuse kaudu rajooni nõuetekohane gaasi-, vee- ja kanalisatsioonivarustus, mis käesolevaks hetkeks on ühiste jõupingutuse läbi suuresti ka realiseerunud. Maakohtu otsus Maakohus jättis hagi rahuldamata. Kohus määras tühistada Harju Maakohtu 18.05.2010 määrusega Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonna registriossa nr 5025302, 5028102, 5028202, 5028302, 5028402, 8368102 MTÜ-le Loopera Haldus kuuluvatele kinnistutele asukohaga Rae küla Rae vald OÜ Loopere (pankrotis) (reg kood 10729950) kasuks seatud käsutamise keelumärge ning Harju Maakohtu 18.05.2010 määrusega 01.04.2008 Loopere OÜ ja MTÜ Loopera Haldus vahel sõlmitud gaasi-, vee- ja kanalisatsioonitrassi võõrandamise lepingu alusel üle antud gaasitrassi, mis ei ole ehitisregistrisse kantud, ning vee- ja kanalisatsioonitrassid kui vallasasjad vastavalt ehitisregistri numbritega 220573329 (külmaveetorustik) ja 220573358 (kanalisatsioonitorustik) arestimise ja tühistada ehitisregistrisse kantud käsutuskeeld. Menetluskulud jättis kohus TsMS § 162 lg 1 alusel täies ulatuses hageja pankrotihalduri kanda ja mõistis hageja pankrotihaldurilt välja riigilõivu 8308, 51 eurot riigituludesse. Kohus tuvastas, et Harju Maakohtu 18.12.2009 määrusega tsiviilasjas nr 2-09-43566 kuulutati välja hageja pankrot. Pankrotihalduriks määrati Terje Eipre. Pankrotihaldur taotles 01.04.2008 OÜ Loopere ja MTÜ Loopera Haldus vahel sõlmitud gaasi-, vee- ja kanalisatsioonitrassi võõrandamise lepingu kehtetuks tunnistamist tagasivõitmise korras PankrS § 110 lg 1 p 3 alusel, kuna nimetatud tehing tehti 1 aasta 6 kuud ja 21 päeva enne Loopere OÜ pankrotimenetluse algatamist, tehinguga kahjustati OÜ Loopere võlausaldajate huve ning MTÜ Loopera Haldus oli OÜ Loopere võlausaldajate huvide kahjustamisest teadlik või pidi sellest teadlik olema. Pankrotihaldur viitas 01.04.2008 kehtinud PankrS § 109 lg-s 1 ja § 110 lg 1 p-s 3 sätestatule. Vaidlustatud leping sõlmiti 01.04.2008 ja OÜ Loopere pankrotimenetlus algatati 22.10.2009. Poolte vahel puudub vaidlus, et leping sõlmiti PankrS § 110 lg 1 p-s 3 sätestatud ajavahemikus. Hageja hinnangul näitab asjaolu, et võlgniku ainus väärtust omav vara võõrandati MTÜ-le Loopera Haldus 3,54 krooni eest, hageja endiste juhatuse liikmete poolset pahatahtlust ning teadlikku võlausaldajate huvide kahjustamist. Kostjate vastuväite kohaselt ei kuulunud vaidlusalused trassid hagejale, vaid kinnisasja olulise osana V.J. Lule, mistõttu ei saanud 01.04.2008 lepingu sõlmimine kahjustada hageja võlausaldajate huve. Kostjate hinnangul on ekslik ekspertarvamuses toodud järeldus trasside väidetavast 3 miljoni krooni suurusest väärtusest. Ekspert lähtus eeldusest, et tegemist on legaalsete ehitistega. Ekspert jättis tähelepanuta, et trassid legaliseeriti kostjate tegevuse tulemusel. Tehingu tegemise ajal olid trassid üksnes suuri investeeringuid nõudvad ebaseaduslikud ehitised. Ainuüksi tehingu hinna põhjal ei saa teha järeldust võlausaldajate huvide teadliku kahjustamise kohta. Hageja esitas hagi aluseks olevaid asjaolusid moonutatult ja jättis kohtule avaldamata asja õigeks lahendamiseks olulisi asjaolusid. Kohtule esitati tõendid selle kohta, et MTÜ Loopera Haldus on Loopera elamurajooni elanike poolt elamurajooni vee- ja kanalisatsioonivarustuse korraldamiseks loodud MTÜ. Alusetud on halduri järeldused, et

kostjad loodi üksnes hageja varatuks muutmise eesmärgil. Elamurajooni 39 majapidamisel ei ole mõistlikku põhjust soovida kinnisvaraarendaja varatuks muutmist. Küll aga muutub elamurajoonis elamine võimatuks olukorras, kus arendaja ei suuda tagada gaasi-, vee- ja kanalisatsioonivarustust. Võlausaldajate huvide kahjustamise tõendamiseks esitas hageja kohtule ekspertarvamuse, milles ekspert leidis, et vara õiglane väärtus tehingu tegemise ajal oli 3 miljonit krooni pluss käibemaks. Samas möönis ekspert, et objekt ei ole vabalt turul võõrandatav. Hinnangu andmisel ei võtnud ekspert arvesse asjaolu, et ilma ehitusloata ja ehitusprojektita ebaseaduslik ehitis ei saa omada väärtust 3 miljonit krooni. Vaidlusaluse tehingu tegemise ajal olid trassid kinnisasja oluliseks osaks, mistõttu on selline trasside eraldi hindamine ka sisult põhjendamatu. Asjaolu, et kostjate tegevuse ja investeeringute tulemusel trassid legaliseeriti ja väärtustati, ei anna alust järelduseks, et ka tehingu tegemise ajal oleks nende väärtus ligilähedanegi olnud ekspertarvamuses toodule. Tehingu tegelikku väärtust ei saa tuletada ka asjaolust, et võlgniku juhatus kajastas bilansis trasse soetusmaksumuses 4 717 164 krooni. Bilansikirjete tegelikkusele vastavuse põhjal saab anda üksnes hinnangu sellele, kas võlgniku juhatus korraldas vastavalt äriseadustiku (ÄS) §-le 183 osaühingu raamatupidamist. Kuna vaidlusaluse tehingu tegemisel Loopere OÜ-l oma kohustuste täitmiseks rahalised vahendid puudusid, kujutasid trassid Loopere OÜ jaoks üksnes kohustust. Loopera elamurajooni elanike aktiivse tegevuse tõttu probleemi lahendamisel vabanes Loopere OÜ kahjumlikust tegevusest, mis oleks Loopere OÜ jaoks tootnud üksnes veelgi suuremat kahjumit. Eeltoodust tulenevalt ei saa asuda ka seisukohale, et 01.04.2008 tehinguga kahjustas võlgnik teadlikult Loopere OÜ võlausaldajate huve. Hageja hinnangul pidi tehingu teine pool teadma võlausaldajate huvide kahjustamisest, kuna lepingu alusel võõrandatava vara tegelik väärtus ületas oluliselt lepingus kokkulepitud hinda. Käesoleval juhul ei saa asuda seisukohale, et vara tegelik väärtus oleks oluliselt ületanud lepingus kokkulepitud hinda. Vaidlusalused trassid ei olnud turul vabalt võõrandatavad, mistõttu ei saa üksnes tehingu hinna põhjal tuletada tehingu teise poole teadlikkust võlausaldajate huvide kahjustamisel. Vastavalt lepingu p-le 5.2.5 kinnitas Loopere OÜ juhatuse liige, et tema suhtes ei esitatud pankrotihoiatust ega pankrotiavaldust ning ei esine aluseid selliste menetluste algatamiseks, ei kehti ärikeeldu ning lepingu sõlmimisega ei kahjustata Loopere OÜ võlausaldajate huve. Eeltoodust tulenevalt puudus tehingu teisel poolel alus kahelda, et Loopere OÜ võiks teha tehingu võlausaldajate huvide kahjustamiseks. Käesolevas menetluses ei esitatud kohtule ühtegi tõendit, millest nähtuks, et MTÜ Loopera Haldus teadis või oleks pidanud teadma võlausaldajate huvide kahjustamisest. Kohtul puudus alus tunnistada 01.04.2008 lepingut kehtetuks. Seetõttu jäid rahuldamata ka nõuded vaidlusaluste trasside üleandmiseks ja alternatiivselt esitatud rahalised nõuded. Kuna hagi jäi rahuldamata 01.04.2008 tehingu poole, s.o. MTÜ Loopere Haldus suhtes, ei olnud kohtul põhjust analüüsida nõudeid OÜ Rae Veevärk ja OÜ Rae Gaas vastu. Hagi jäi rahuldamata ka põhjusel, et hagi ei esitatud kõigi isikute vastu, kes olid vaidlustatud õigussuhte osalised. Kohus viitas PankrS § 193 lg-s 1 sätestatule ja mainis, et pankrotimenetluse toimingute hulka kuulub ka tagasivõitmise hagi esitamine. Oluline on ka PankrS § 118 lg-s 1 toodu. Käesoleval juhul esitas haldur hagiavalduse üksnes 01.04.2008 tehingu ühe poole suhtes, kuid alates 01.01.2010 ei ole kohtul võimalik tehingut kehtetuks tunnistada üksnes tehingu ühe poole suhtes. Juhul kui hagi esitati vale kostja vastu või hagi ei esitatud kõigi kostjate vastu, tuleb hagi jätta rahuldamata. Kuna hageja nõuded jäid rahuldamata, siis kohus määras TsMS § 386 lg 4 alusel tühistada 18.05.2010 määrusega rakendatud hagi tagamise abinõud.

Apellatsioonkaebus Hageja palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Juhul kui ringkonnakohus ei pea võimalikuks uue otsuse tegemist, palus hageja maakohtu otsuse tühistada ja saata asi maakohtule uueks arutamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda. Maakohus jagas ebaõigesti poolte tõendamiskoormuse ja andis kostja paljasõnalistele väidetele tõendi kaalu, mis on vastuolus TsMS § 230 lg-ga 1 ning § 232 lg-tega 1 ja 2. Tegelikel asjaoludel ega tõenditel ei põhine kohtu järeldused, mis puudutavad trasside väärtuse kohta esitatud tõendit ja trasside tegelikku väärtust. Maakohus leidis üksnes kostjate paljasõnalistele väidetele tuginedes, et trasside väärtus ei saa olla 3 miljonit krooni ainuüksi selletõttu, et trassid ehitati ebaseaduslikult. Trasside eraldi hindamine lahus sellest kinnisasjast, millel nad asuvad, on sisult põhjendamatu. Ilma, et kostjad oleks esitanud asjasse puutuvaid tõendeid, tugines kohus kostjate paljasõnalisele väitele ja leidis, et kostjad väärtustasid vaidlusaluseid trasse investeeringute tulemusel. Toimikus puuduvad tõendid trasside hilisema väärtustamise kohta. Maakohus jättis tähelepanuta põhjendused, mille järgi trassid ei ole käsitletavad ebaseadusliku ehitisena, kuna maakasutusõigus oli nende ehitamise ajal ja hiljem olemas. Hagejale ei esitatud nõuet kinnisasjalt trasside eemaldamiseks. Samas isegi juhul, kui trassid võiks lugeda ebaseaduslikuks ehitiseks, ei oleks seadusega kooskõlas olukord, kus maaomanik saaks ebaseaduslike ehitiste arvel alusetult rikastuda, kuna ehitise varasemal omanikul oli kehtinud asjaõigusseaduse (AÕS) §-de 138 ja 139 alusel õigus rajatis ära vedada või kui see ei ole võimalik, nõuda väärtuse hüvitamist. Erandina näeb asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRakS) § 14 lg 1 ette võimaluse õigusliku aluseta ehitise legaliseerimiseks sellele kasutusloa andmisega. Tehnorajatis saab olla hageja omandis juhul, kui see paigaldati kinnisasjale asjaõiguse alusel või kui kinnisasja omanik peab seadusest tulenevalt seda taluma. Käesoleval ajal ei esitatud hagejale nõuet kinnisasjalt trasside eemaldamiseks ja lisaks möönsid kostjad, et trasside olemasolu on Loopera küla elanike jaoks eluliselt oluline, kuna nad saavad trasside kaudu eluks vajalikke teenuseid. Asjaolu, et asi ei ole turul vabalt võõrandatav, ei tähenda, et asjal väärtus üldse puudub. Vaidlusaluste trasside näol oli enne kostjate poolse juurdeehituse tegemist kvartalisisese autonoomse süsteemiga, mis tähendab, et see oli võimeline toimima iseseisva süsteemina. Eeltoodut tõendavad MTÜ Loopera Haldus üldkoosoleku protokoll ja võrkude plaan. Plaanilt on selgelt näha enne 2008. aastat ehitatud trassi osa ja uus trassi osa. Protokollist nähtub, et kostjate 2 ja 3 asutamisel tehti mitterahaline sissemakse võlgnikule kuulunud trasside ja pumpla näol. Seega väide, et trassidel puudub väärtus ja need pole iseseisvalt käibes, on vastuoluline ja tõenditega ümber lükatud. Lisaks tõendab süsteemi iseseisvat toimimist ka veevarustuse ja olmereovee vastuvõtmise leping Adelan KVH OÜ-ga, mille alusel osutati võlgnikule teenust alates 2007. aasta lõpust. Maakohus jättis tähelepanuta, et ekspert arvestas trasside väärtuse hindamisel, et trassid ei ole vabalt võõrandatavad. Maakohus jättis hinnangu andmata hageja vastuväidetele, mille kohaselt kostja ei tõendanud, et vaidlusalused trassid on halvas seisukorras. Trasside tavalise ekspluatatsiooniea mõistes on tegemist uute trassidega, mis on igapäevases kasutuses. Tänaseks on trassid olnud kasutuses mõned aastad. Puudub alus arvata, et trass ehitati vanadest või kasutatud vee- ja kanalisatsiooni torudest. Loopere elamurajooni I etapi vee- ja kanalisatsioonilahendus, kus on settekaevud ja salvkaevud, ei olnud kunagi planeeritud ajutise

lahendusena. Puuduvad andmed, et trassidega seoses oleks olnud avariisid, mis annaks aluse väita, et nad on halvas seisukorras. Maakohus leidis ekslikult, et trasside väärtuse hindamisel ei saa arvesse võtta nende soetusmaksumust, mis kajastati nii OÜ Loopere bilansis, kui ka kostjate 2 ja 3 bilanssides. Trasside väärtuse tõendamise seisukohalt on oluline OÜ Rae Veevärk 2008. aasta majandusaasta aruanne, mis tõendab, et osaühing asutati 13.05.2008 mitterahalise sissemaksega ja osakapitali miinimumsuuruseks nähti ette 3 miljonit eesti krooni. Ehitised (mitterahaline sissemakse) sisaldavad endas vee- ja kanalisatsioonitrasse, masinaid ja seadmeid, pumplat. Immateriaalse põhivarana anti üle liitumistasu tsentraalkanalisatsiooniga. OÜ Rae Gaas 2008. aasta majandusaasta aruandest nähtub, et seisuga 09.04.2008 võeti osaühingu bilanssi 1 600 000 krooni ulatuses võlgnikule kuulunud ehitisi, s.o ainult 8 päeva pärast võlausaldajaid kahjustavaid tehinguid. ÄS § 142 lg-st 1 ning ÄS § 143 lg-test 2 ja 3 tuleneb, et väärtusetu varaga ei saa teha mitterahalist sissemakset ning seadusest tulenevalt hindas trasside väärtust audiitor. Seega ei ole kostjate vastuväited trasside madala väärtuse kohta usutavad. Sellegi poolest jättis maakohus trasside väärtuse hindamisel kõrvale kõik hageja poolt esitatud tõendid ja ei andnud neile hinnangut. Kohus ei määranud trasside väärtust kindlaks ega väljendanud ka seisukohta, et trassidel väärtus puudub, mistõttu on kohtuotsus olulises osas põhjendamata. Võlgniku põhivarasse kuulusid kuni 01.04.2008 trassid Loopera külas, mille soetusmaksumusena kinnitati 31.03.2008 4 717 164 krooni. OÜ Loopere 2007. aasta majandusaasta aruande kohaselt kuuluvad osaühingu põhivara koosseisu rajatised, mille jääkväärtuseks märgiti 31.12.2007 seisuga 5 158 278 krooni. 01.04.2008 lepingu kohaselt võõrandati trassid 3,54 krooni eest MTÜ-le Loopera Haldus. OÜ-le Loopere kuulunud põhivara müük toimus oluliselt alla vara hariliku väärtuse. Kuna 01.04.2008 tehinguga võõrandati hageja ainus väärtust omav vara, mille järel lõppes võlgniku majandustegevus ja võlgnikul puudusid vahendid võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, on tegemist hageja võlausaldajate huve kahjustava tehinguga. Eelnevast tulenevalt ei saa nõustuda maakohtu järeldusega, et käesoleval juhul ei kahjustatud võlausaldajate huve ainuüksi seetõttu, et trassid kujutasid OÜ Loopere jaoks üksnes kohustust, Loopera elamurajooni elanike tegevuse tõttu vabanes OÜ Loopere tehinguga kahjumlikust tegevusest ja edaspidi oleks OÜ Loopere saanud veel suuremat kahjumit. Puuduvad tõendid, mis toetaksid maakohtu selliseid järeldusi. Maakohus jättis tähelepanuta tõendid, mille järgi võib vaidlusalust tehingut pidada põhiliseks hageja maksejõuetuse põhjuseks. Kuna 01.04.2008 tehinguga võõrandati hageja ainus väärtust omav vara, mille järel lõppes majandustegevus ja puudusid hagejal vahendid võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, on tegemist hageja võlausaldajate huve kahjustava tehinguga. Kuna OÜ Loopere majandustegevus seisnes gaasi-, vee- ja kanalisatsiooniteenuste müümises, on meelevaldne väide, et trassid kujutasid OÜ-le Loopere ainult kohustusi ja tema tegevus oleks tootnud järjest suuremat kahjumit. Isegi kui tehingu tegemise hetkel olid OÜ-l Loopere täitmata kohustused, puudub põhjus arvata, et tema tegevus oleks veelgi kahjumlikumaks muutunud. Trasside võõrandamise tõttu ei olnud OÜ-l Loopere võimalustki edaspidi kohustusi täita, kuna trassideta tema majandustegevus seiskus. Nõustuda ei saa maakohtuga ka selles, et ainuüksi tehingu hinna alusel ei saanud kostja 1 olla teadlik võlausaldajate huvide kahjustamisest. Just tehingu hinda ja muid tehingu asjaolusid arvestades oleks pidanud olema kostjale 1 aru saada, et tehing toimub oluliselt alla turuhinna. Nimelt teadis kostja ainuüksi tulenevalt 01.04.2008 notariaalse võõrandamislepingu lisast 2, et lepingu alusel võõrandatava võlgniku põhivara maksumus ületab oluliselt lepinguga põhivara eest kokkulepitud hinda, mistõttu ei saa kostja väita, nagu oleks talle trasside tegelik väärtus teadmata. Samas

suurusjärgus tegi kostja hiljem kostja 2 ja kostja 3 asutamisel mitterahalise sissemakse ehk hindas vara hariliku väärtuse ka ise oluliselt suuremana. Iga mõistlik isik pidi aru saama, et tervet küla teenustega varustavad trassid on väärt oluliselt enam kui 3 krooni + käibemaks. Kostja pidi eelnevast tulenevalt saama aru, et tehing ei toimu tavapärastel turutingimustel ja et antud tehinguga kahjustatakse võlgniku võlausaldajate huve. Siinkohal ei saa võlausaldaja teadmist tehingu asjaoludest hinnata pelgalt OÜ Loopere juhatuse liikme kinnituste põhjal, kuna võlgniku juhatuse liikme eesmärgiks oli ilmselt võlgniku varatuks muutmine ja võlausaldajate nõuete rahuldamata jätmine. Vastupidise tõlgenduse korral muutuks PankrS § 110 lg 1 p 3 kohaldamine suures osas võimatuks, kuna tagasivõitmise hagi rahuldamine oleks sisuliselt välistatud ainuüksi ühe tehingu poole poolt antud ebaõigete kinnituste tõttu. Kuna maakohus leidis trasside väärtusest tulenevalt, et tehing ei toimunud alla turuhinna ja seetõttu ei kahjustatud tehinguga võlausaldajate huve, siis ei hinnanud kohus teiste tagasivõitmise hagi rahuldamise eelduste täitmist sisuliselt. Juhul kui ringkonnakohus peaks leidma, et maakohus eksis trasside väärtuse hindamisel, tuleb hageja nõue PankrS § 110 lg 1 p-s 3 toodud eelduste täitmise tõttu rahuldada. Maakohus leidis üllatuslikult, et hageja ei esitanud hagi kõikide kostjate suhtes ja jättis ka ainuüksi selle tõttu hagi rahuldamata. Maakohus jättis sellekohasel seisukoha õiguslikult põhjendamata ega viidanud ühelegi sättele, mida kohus kohaldas. Kohus ei pidanud vajalikuks selgitada, milline oli see puuduolev kostja. Enne kohtuotsusega tutvumist ei avaldanud kohus kordagi oma seisukohta menetluses osalevate kostjate ringi osas, kuigi TsMS § 392 lg 1 p 6 järgi selgitab kohus eelmenetluses välja muuhulgas kes on menetlusosalised. Kohtul on ka kohustused tulenevalt TsMS § 398 lg-test 2 ja 3 ning § 400 lg-st 5. Kohus rikkus sellega oluliselt menetlusõiguse norme. Hageja ei nõustunud kohtu hinnanguga ka sisuliselt, kuna hageja ei määratlenud kostjate ringi ebaõigesti. Juhul kui kohus pidas silmas, et kostjana oleks tulnud kaasata V.J. L, siis hageja sellega ei nõustunud. Kinnisasjal võib asuda teisele isikule kuuluv tehnorajatis, mida kinnisasja omanik peab seaduses sätestatud juhtudel taluma. Kinnisasjal paiknev tehnovõrk või -rajatis, mis ehitati kinnisasjale asjaõiguse alusel või mille suhtes kehtib seadusest tulenev talumiskohustus ei ole TsÜS § 54 lg 2 teise lause järgi kinnisasja osa. Seega saab tehnorajatis olla võlgniku omandis juhul, kui see paigaldati kinnisasjale asjaõiguse alusel või kui kinnisasja omanik peab seadusest tulenevalt seda taluma. Sellisena lepiti trasside võõrandamine lepingus ka võlgniku ja kostja 1 vahel kokku. Vaidlusalune leping on osadeks jagatav, kuna lepingust nähtuvalt käsitleti eraldi osadena kinnisasjade müüki ja trasside müüki, kusjuures trasside müügilepingus puuduvad igasugused kokkulepped V.J. L ning kinnisasjade võõrandamise lepingus kokkulepped OÜ-ga Loopere. Vaatamata sellele, et kaks tehingut sisalduvad vormiliselt ühes notariaalselt tõestatud lepingus, on tegemist eraldiseisvate ja erinevate õiguslike tagajärgedega tehingutega erinevate isikute vahel. Maakohtu põhjendustest ei selgu, millistel asjaoludel oleks pidanud menetlusse veel ühe kostja kaasama. Maakohus jättis põhjendamatult ja vastuolus seadusega kohtumenetluse kulud hageja pankrotihalduri, mitte hageja kanda ning mõistis pankrotihaldurilt põhjendamatult välja ka riigilõivu summas 8308,51 eurot. Pankrotihaldur viitas 01.01.2010 jõustunud ja 24.03.2011 PankrS § 541 lg-te 1 sõnastustele. Kuigi haldur osaleb võlgniku asemel poolena kohtus, ei saa kohtumenetlusest tekkida pankrotihaldurile kulusid, kuna pankrotihaldur osaleb kohtumenetluses mitte isiklikest huvidest lähtuvalt, vaid oma ülesannetest tulenevalt. Seega kannab kohtumenetluse kulud, sh riigilõivukulu siiski pankrotivõlgnik, mitte haldur. Maakohtu otsus on sisuliselt ja õiguslikult ebaõige ning põhjendamatu ka pankrotihaldurilt mistahes menetluskulude väljamõistmise osas.

Vastus apellatsioonkaebusele Kostjad palusid jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsus tuleb muuta menetluskulude jaotuse ja riigilõivu väljamõistmise osas pankrotihaldurilt ja teha selles osas uus otsus menetluskulude väljamõistmiseks hagejalt, kelleks on pankrotistunud OÜ Loopere Haldus. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse lõppjäreldusena muutmata osas, millega kohus jättis tagasivõitmise hagi rahuldamata, muutes osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi. Tagasivõitmise hagi on esitatud PankrS § 110 lg. 1 p.3 alusel, mille kohaselt tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mis on tehtud kolme aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist ja võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve ning tehingu teine pool teadis või pidi teadma, et võlgnik kahjustas sellega võlausaldajate huve. Nagu hagiavalduses õigesti märgitakse, on sellel alusel hagi esitamiseks vajalik kolme tingimuse üheaegne esinemine. Maakohus on õigesti leidnud, et hageja ei ole tõendanud, et tehing kahjustas võlausaldajate huve. Maakohus tuvastas, et vaidlusalused trassid olid ehitatud V-J L kuuluvatele kinnisasjadele ilma projekti ja ehitusloata ning neid hakati kasutama kasutusloata. Tulenevalt AÕS RakS §-st 14 on maakasutusõiguse või ehitusloata püstitatud ehitis või selle osa, mis on maaga püsivas ühenduses, maatüki oluline osa. Siit tuleneb, et vaidlusaluse 01.04.2008 lepingu esemeks olevad trassid ei kuulunud hagejale, mistõttu vaidlusalune tehing ei kahjustanud hageja võlausaldajate huve. Antud hagi esemeks ei ole hüvitise saamine trasside maksumuse hüvitamiseks kinnisasja omanikult, kelle maatüki osaks need muutusid. Seetõttu jätab ringkonnakohus otsuse põhjendustest välja maakohtu seisukohad seonduvalt trasside väärtuse puudumisega ja tehingu teise poole (ilmselt mõeldud V-J L, kelle kinnistule olid trassid rajatud ja kes võõrandas kostjale I samaaegselt vaidlusaluse tehinguga ka trassidealuse maa) kostjana kaasamata jätmisest. Kostjate faktiväidetele selle kohta, et vaidlusalused trassid olid rajatud ilma projekti ja ehitusloata aastatel 2000 kuni 2003 ning et nende kasutamiseks puudusid ettenähtud kasutusload kuni vaidlusaluse tehingu sõlmimiseni, ei ole hageja esindaja vastu vaielnud, mistõttu ringkonnakohus loeb nimetatud asjaolud TsMS § 231 lg. 4 kohaselt tõendatuks ja apellandi väited kostjate poolt esitatud faktiväidete tõendamatusest alusetuks. Kuna apellatsioonkaebus jääb põhinõude osas rahuldamata, siis jätab ringkonnakohus menetlusosaliste apellatsiooniastmega seotud menetluskulud hageja kanda.

Tiit Kollom

Mare Merimaa

Malle Seppik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.