2-10-21388
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Karin Sonntak
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. juuni 2011. a Kentmanni 13 Tallinn
Tsiviilasja number
2-10-21388
Tsiviilasi
OÜ L (pankrotis) pankrotihalduri hagiavaldus MTÜ LH, OÜ RG ja OÜ RV vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks tagasivõitmise korras L OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses. Hagi hind 191 734,95 eurot.
Menetlusosalised ja nende
Hageja: L OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Terje Eipre (e-post [email protected]); Hageja lepinguline esindaja: advokaat Merli Eichler (e-post [email protected]); Kostja I: MTÜ LH (reg kood XXX asukoht XXX); Kostja II: OÜ RG(reg kood XXX asukoht XXX); Kostja III: Oü RV(reg kood XXX XX); Kostjate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tarmo Peterson (Advokaadibüroo Varul Vilgerts Smaliukas Ahtri 6a 10151 Tallinn e-post [email protected]; [email protected])
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
18. mai 2011. a
kanalisatsioonitrassid kui vallasasjad vastavalt ehitisregistri numbritega XXX(külmaveetorustik) ja XXX (kanalisatsioonitorustik) arestimine ning tühistada Ehitisregistrisse kantud käsutuskeeld. Menetluskulude jaotus
Senise pankrotimenetluse kestel on selgunud, et vaidlusalust tehingut võib pidada põhiliseks maksejõuetuse põhjuseks, kuivõrd pärast antud tehingu tegemist seiskus võlgniku majandustegevus, mis seisneski gaasi-, vee- ja kanalisatsiooniteenuste müügis L küla elanikele, täielikult. Eeltoodut tõendab ka hageja 2007.a majandusaasta aruande tegevusaruanne. Siinjuures on oluline asjaolu, et võlgniku juhatuse liikmetele oli äriregistri poolt juba oktoobris 2007.a saadetud teade osaühingu netovara mittevastavusest äriseadustikule Osakapitali vähendati äriregistri andmetel alles 2009.a juunis, s.o ajaliselt pärast kahjulikku võõrandamistehingut. Seetõttu pidi hageja juhatusele juba 2007.a oktoobris olema selge, et hageja majandusseis on selline, et koheselt on vajalik võtta tarvitusele meetmed vältimaks edasist võlausaldajate kahjustamist. Selle asemel, et korraldada viivitamatult pankrotiavalduse esitamine või muude abinõude kasutusele võtmine netovara seadusega kooskõlla viimiseks, võõrandas võlgnik 6 kuud pärast äriregistrilt teate saamist kogu oma põhivara 3,54 krooni eest, kuigi nimetatud põhivara bilansiline väärtus oli veel 31.12.2007.a seisuga üle 5 miljoni krooni. Peale mainitud tehingut seiskus võlgniku majandustegevus täiesti ning endiselt ei esitatud pankrotiavaldust, ehkki suuremate võlausaldajate nõuded olid sel hetkel juba olemas ja sissenõutavad, näiteks võlgnes hageja OÜ KE laenulepingu alusel põhivõlana 440 000,- krooni ja OÜ KVH 16 kuu rendina 251 120,- krooni. 20.02.2008.a ehk siis pisut rohkem kui 1 kuu enne vaidlustatud võõrandamislepingu sõlmimist oli ka AS TV saatnud võlgnikule pretensiooni võlgnevuse kohta ning ähvarduse lõpetada teenuse osutamine alates 05.03.2008.a. Seega ilmselt sai võlgniku juhatuse liige aru, et võlgnevuste tõttu on edasine tegevus ohus ning otsustas selle asemel, et kõigi võlausaldajate huve kaitsta ning koheselt esitada pankrotiavaldus või leida vahendid osakapitali muutmiseks, võõrandada sisuliselt tasuta võlgnikule kuulunud trassid. Tehingu tulemusena võõrandati seega võlgniku ainus väärtust omav vara oluliselt madalama hinnaga võrreldes vara hariliku väärtusega, mis on kindlaks tehtud eksperdiarvamusega, mille tõttu ei laekunud võlgnikule võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõuete rahuldamiseks mitte mingeid vahendeid. Lisaks eeltoodule ei võetud varatuks muudetud äriühingu osas vastu ühtki otsust enam kui aasta jooksul, mil võlausaldajaid kahjustava tehingu teinud juhatuse liige (VJL) oli veel äriühingu juhatuses ning ainuosanikuks. Seetõttu on haldur seisukohal, et antud juhul on lisaks teadvale võlausaldajate huvide kahjustamisele tegemist juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustuse olulise rikkumisega ning kahju tekitamisega osaühingule, mis võib potentsiaalselt olla nõude esitamise aluseks juhatuse liikme vastu. Käesoleval juhul on kahjustatud hageja pankrotimenetluses tunnustatud nõudeid omavate võlausaldaja huvid, kuna pankrotivaras puuduvad pärast trasside võõrandamist muud varad, mille arvel võlausaldajate nõudeid rahuldada. Hagejal ei ole käesoleval hetkel infot, mis võimaldaks pidada kostjat hageja lähikondseks PankrS § 117 lg 2 alusel, kuid arvestades tehingu tegemise asjaolusid, sh pooltele tehingu tegemise ajal teadaolevaid asjaolusid, tehingu aega ning poolte käitumist kogumis, on hageja veendunud, et kostja kahtlemata sai või vähemalt pidi aru saama, et tehing kahjustab hageja võlausaldajaid. Esiteks, teadis kostja tulenevalt 01.04.2008.a notariaalse võõrandamislepingu lisast 2, et lepingu alusel võõrandatava võlgniku põhivara maksumus ületab oluliselt lepinguga põhivara eest kokkulepitud hinda. Seega ei saa kostja väita, nagu oleks talle trasside tegelik väärtus teadmata. Teiseks, pidi iga mõistlik isik aru saama, et tervet küla varustavad trassid on väärt oluliselt enam kui 3,- krooni + käibemaks. Seega lähtuvalt nii tehingu tegemise ajal kostjal teadaolevast infost põhivara väärtuse kohta kui ka mõistlikkuse põhimõttest pidi kostja saama aru, et tehing ei toimu
tavapärastel turutingimustel ja et võlgniku võlausaldajate huve antud tehinguga kahjustatakse. Lisaks on oluline märkida, et kostja kanti registrisse alles 17.03.2008.a ehk kõigest kaks nädalat enne vaidlustatava tehingu tegemist. Seega on hagejal põhjust järeldada, et kostja loodigi ainuüksi mainitud tehingu tegemiseks ja hageja varatuks muutmise eesmärgil. Eeltoodu viitab ka selgelt asjaolule, et hageja ei üritanudki leida trassidele võimalikult kõrget hinda pakkuvat ostjat, vaid kostjat kasutati lihtsalt hagejast ainsa väärtust omava vara nn välja kantimiseks. Hagejale teadaolevalt on hagejale kuulunud gaasitrassid käesoleval ajal oma bilanssi võtnud OÜ RG ning vee- ja kanalisatsioonitrassi OÜ RV, milliste osaühingute juhatuse liikmena tegutseb AL, kes on samaaegselt ka kostja juhatuse liikmeks ning milliste osanikuks on kostja - LH MTÜ. Vastavalt OÜ RG 2008.a majandusaasta aruandele müüb äriühing maagaasi ja gaasitrasside võrguteenuseid XXX, asuvatele eramutele ehk samadele elamutele, kuhu varem müüs samu teenuseid hageja. Kuna teisi trasse, mis võimaldaksid L elanike teenindamist maagaasi ja gaasitrasside võrguteenustega hagejale teadaolevalt rajatud pole, osutatakse teenust järelikult hageja poolt rajatud trasside kaudu, kuid kasu saab teenuse osutamisest seoses trasside võõrandamisega hageja asemel hoopis kostjaga seotud äriühing OÜ RG. Vastavalt OÜ RV2008.a majandusaasta aruandele tegeleb äriühing trasside väljaehitamisega, et hakata müüma teenuseid XXX olevatele eramutele ehk samadele elamutele, kuhu varem kavatses samu teenuseid müüa hageja. Kuna teisi trasse, mis võimaldaksid L elanike teenindamist veeja/või kanalisatsiooniteenustega, rajatud pole, osutatakse teenust järelikult hageja poolt rajatud trasside kaudu, kuid kasu saab teenuse osutamisest seoses trasside võõrandamisega hageja asemel jällegi hoopis kostjaga seotud äriühing OÜ RV. Kostjate vastus Kohtule 16.08.2010. a esitatud vastuses kostjad hagi ei tunnista. Vaidlusalused gaasi-, vee- ja kanalisatsioonitrassid paiknevad L elamurajoonis XXX, mille rajamist alustati 2000. a aastal ning mille koosseisu kuulub käesoleval hetkel orienteerutavalt 40 elamukrunti1. L elamurajooni näol on tegemist Eesti tingimustes tüüpilise uusarendusprojektiga: seni hoonestamata ning ilma kommunikatsioonidega põllumaale asuti rajama elamurajooni. Elamurajooni arendamisega tegeles VJL, kes oli piirkonna detailplaneeringu algatajaks 2000.a ning ka elamurajooni kinnistute omanikuks kuni nende võõrandamiseni elamurajooni elanikele (osad kinnistud arendati ja müüdi ka võlausaldaja OÜ KVH poolt). Detailplaneeringuga pandi V.J. L mh kohustus rajada kvartali puurkaev, arendada välja ühisveevärgi –ja kanalisatsioonitrassid, tagada heitvete kogumise kogumiskaevudesse kuni asumi ühendamiseni ühiskanalisatsiooniga jne. Elamurajooni arendamisel tegutses VJL nii füüsilise isikuna kui ka hagejaks oleva äriühingu, s.o OÜ L kaudu. Olgugi, et trasside rajamine on praktiliselt täies ulatuses dokumenteerimata, võib eeldada, et vaidlusalused gaasi-, vee – ja kanalisatsioonitrassid rajati OÜ L kaudu, kuigi trassidealune maa kuulus VJLile. Nagu eelpool märgitud, oli VJL kui detailplaneeringu algatajale pandud kohustus välja ehitada nõuetekohased kommunikatsioonid, et elamurajooni kruntide ostjatele oleks tagatud vajalikud liitumised gaasi-, vee ja kanalisatsioonitrassiga. Ka kinnistute võõrandamiseks sõlmitud lepingutes on VJL müüjana kinnitanud, et lepingu ese on ühendatud ning liitunud järgmiste tehnovõrkudega: elektrivarustus, veevarustus, kanalisatsioon, maagaasitorustik. Tegelikkuses jättis arendaja, kes pidanuks välja ehitama nõuetekohased kommunikatsioonid ning tagama koduostjatele vajalikud liitumised kommunikatsioonidega, oma kohustused nõuetekohaselt täitmata: VJL ja hageja poolt väljaehitatud trassid olid rajatud ilma ehitusloata, need ei vastanud kehtivatele normidele, välja oli jäänud ehitamata puurkaev ning veevarustus toimus vanast salvkaevust, reovesi koguti ehitusloata rajatud settepaakidesse, mille tühjendamist külaelanikud ühiselt rahastasid (OÜ L kaudu, kes jagas paakide tühjendamiskulu elanike vahel
proportsionaalselt ära ning kes esitas selle kohta vähemalt osadele elanikele arved selgitusega “kanalisatsiooniteenus”). Selle tulemusena pandi L elamurajooni kinnistud ostnud isikud äärmiselt ebamugavasse ning keerulisse olukorda: puudusid legaalsed gaasi-, vee- ja kanalisatsioonitrassid, veevarustus toimus sanitaarnõuetele mittevastavast salvkaevust ning tsentraalsele kanalisatsiooni asemel (millega liitumistasu kohta oli kinnistu vähemalt osades müügilepingutes antud kinnitusi) koguti reovesi settepaakidesse (mis on samuti rajatud illegaalselt ima ehituslubade ja projektdokumentatsioonita), kusjuures trasside ebakvaliteetsuses tulenevalt esines ühtelugu kanalisatsiooniummistusi. Seega puudus nõuetele vastav gaasi-, vee– ja kanalisatsioonivarustus. Ajutise ja hädapärase lahendusena kasutati vee saamiseks salvkaevu ning OÜ L ebaseaduslikult rajatud veetrasse, reovee kogumiseks settepaake ning OÜ L ebaseaduslikku kanalisatsioonitrassi. Lisaks sellele, et elanikele poolt tarbitav vesi ei vastanud sanitaarnõuetele, esines veevarustuses pidevaid katkestusi (rikete tõttu vana salvkaevu pumplas), kanalisatsioonitrassi ummistusi, lisaks eksisteeris pidev ja reaalne oht, et ebaseaduslikult rajatud gaasi-, vee- ja kanalisatsioonitrasside kui ebaseaduslikud ehitised tuleb likvideerida. 2008.a alguses avaldas VJL kostjate juhatuse liikmele AL ́ile (L3 kinnistu omanik), et soovib oma tegevuse L elamurajoonis lõpetada ning et tal ei ole kavas trasse legaliseerida ning nõuetega vastavusse viia, sh teatas ta soovist kõnealused trassid võõrandada kolmandale isikule. Kostjale täpselt mitteteadaolevatel põhjustel trasside müük kolmandale isikule ei õnnestunud (ilmselt seetõttu, et tegemist oli ebaseaduslike ehitistega). Kujunenud ebamäärases olukorras, kus OÜ L ei olnud suuteline vee- ja kanalisatsioonivarustust nõuetekohaselt korraldama ning lisaks eksisteeris reaalne oht, et vee – ja kanalisatsioonitrassid ning nende alused kinnistud satuvad kolmandate isikute kätte (mis võinuks kaasa tuua olukorra, kus ebaseaduslike trasside likvideerimise kohustuse korral katkeb igasugune kommunikatsioonidega varustatus ning uute trasside rajamine saab üksnes toimuda kolmanda isiku nõusolekul, kelle poolt seatavad tingimused ei oleks pruukinud olla külaelanikele vastuvõetavad), mõistsid L elamurajooni aktiivsemad elanikud (hetkel on kostjal 1 39 liiget) vajadust tekkinud olukorra lahendamine võtta enda peale. Selliseks ühistegevuseks asutati aktiivsemate kinnistuomanike poolt MTÜ LH. Kostja 1 asutamise ning tegevuse näol on tegemist L elamurajooni elanike ühise pingutusega lahendada kunagise arendaja poolt tegemata jätmised ning tagada oma kodudele nõuetekohane gaasi-, vee– ja kanalisatsioonivarustus. Kostja 1 põhikirja p 8.1 kohaselt on ühingu eesmärgiks L elamurajooni elanike huvide koondamine ning esindamine suhtluses omavalitsuse ja teenindavate ettevõtetega ning p 8.2 kohaselt L elamurajoonis teede ja trasside haldamine ning korrashoid. Selleks omandati L elamurajooni elanike poolt VJLilt 01.04.2008.a sõlmitud lepingutega kinnistud ning nendel paiknevad ebaseaduslikult rajatud gaasi-, vee- ja kanalisatsioonitrassid. Lepingute sõlmimise hetkel ei olnud trassid kantud ehitusregistrisse ning nende omandiõiguse tõendamiseks ei olnud esitada muid dokumente kui OÜ L bilansiõiend. Seetõttu vormistati 01.04.2008.a leping riskide vältimiseks selliselt, et lisaks VJL kinnistute omandamisele sõlmiti OÜ-ga L müügileping gaasi-, vee- ja kanalisatsioonitrasside omandamiseks. Koheselt pärast asutamist asus kostja 1 uurima võimalusi olemasolevate trasside seadustamiseks ning nende nõuetekohaseks (välja)ehitamiseks. Selleks tuli korraldada uuringud olemasoleva olukorra väljaselgitamiseks, tellida trassidele ehitusprojektdokumentatsiooni koostamine ning teostada ehitustööd eesmärgiga viia trassid vastavusse kehtivate nõuetega ning tagada L elamurajooni liitmine WS magistraalse vee- ja kanalisatsioonitrassiga selliselt, et vastavaid teenuseid saaks hakata osutama Rae valla ametlik vee-ettevõtja AS E . Selleks asus kostja 1 koguma edasiste investeeringute tegemiseks raha L elamurajooni elanikelt. Hinnanguline investeeringute maht oli aprillis 2008 ca 2,8 miljonit. Nimetatud summa jagati võrdselt 40 elaniku vahel (lähtuvalt potentsiaalsete liitujate arvust). Selle tulemusena seati kostjaga 1 liitumise tingimuseks sisseastumistasu 70 000 krooni tasumine.
Tulenevalt asjaolust, et mittetulundusühingul puudub seaduslik võimalus olla maagaasiseaduse § 28 alusel võrguettevõtjaks, asutas kostja 1 äriühingu OÜ RG ning andis gaasitrassi mitterahalise sissemaksena üle OÜ RG. Läbipaistvuse ja selguse tagamiseks tehti sama vee- ja kanalisatsioonitrassiga, mis tasuti mitterahalise sissemaksena kostja 1 asutatud äriühingusse OÜ RV. Kostja 1 poolt oma liikmetelt kogutud rahalised vahendid investeeriti vastavalt asutatud äriühingutesse, kes omakorda investeerisid vastavad summad trasside korrastamisse ning kehtivate nõuetega vastavusse viimiseks. Kostja 2 ja kostja 3 on teostanud käesolevaks hetkeks ehitusuuringud, tellinud vaidlusalustele trassidele ehitusprojektide koostamise, taotlenud ehitusload ning korraldanud ehitusprojektide alusel trasside väljaehitamise vastavuses kehtivate nõuetega ning taotlenud tehnorajatistele kasutusload. Ehituslubade ja kasutuslubade taotlemine vaidlusalustele trassidele on toimunud 2009.a teises pooles. Eeltoodud asjaolude valguses ei ole alust hageja spekulatiivsetel väidetel, mille kohaselt loodigi kostja 1 ainuüksi 01.04.2008.a lepingu sõlmimiseks ning hageja varatuks muutmise eesmärgil ning et kostjat 1 kasutati lihtsalt hagejast ainsa väärtust omava vara nn välja kantimiseks. Samuti on asjakohatu hageja väide, et kostja 2 ja kostja 3 on asutatud ilmselgelt eesmärgiga kostjale 1 praktiliselt tasuta võõrandatud trasside kaudu teeust osutada ja kostjale kui ainuomanikule tulu teenida. Arvestades asjaolu, et kostja 2 ja kostja 3 ainuosanikuks on kostja 1, kelle liikmeteks on omakoda L elamurajooni elanikud, ei ole usutav ega loogiline, et elanikud sooviksid iseenda arvelt enda loodud osaühingutele tulu teenida. Kostja 1 põhikirja p 3 kohaselt ei ole kostja 1 eesmärgiks majandustegevusega tulu saamine. Kostja 1, kostja 2 ja kostja 3 asutamise ning tegevuse eesmärgiks oli tagada L elamurajooni elanike ühistegevuse kaudu rajooni nõuetekohane gaasi-, vee- ja kanalisatsioonivarustus, mis käesolevaks hetkeks on ühiste jõupingutuse läbi suuresti ka realiseerunud. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja ja kostjate esindaja ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et Harju Maakohtu 18.12.2009.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-0943566 kuulutati välja L OÜ (pankrotis) pankrot. Pankrotihalduriks määrati Terje Eipre (tl 17-22). Pankrotihaldur taotleb 01.04.2008.a OÜ L ja MTÜ LH vahel sõlmitud gaasi-, vee- ja kanalisatsioonitrassi võõrandamise lepingu (tl 23-37) kehtetuks tunnistamist tagasivõitmise korras PankrS § 110 lg 1 p 3 alusel, kuna nimetatud tehing on tehtud 1 aasta 6 kuud ja 21 päeva enne L OÜ pankrotimenetluse algatamist, tehinguga kahjustati OÜ L võlausaldajate huve ning MTÜ LH oli OÜ L võlausaldajate huvide kahjustamisest teadlik või pidi sellest teadlik olema. 01.04.2008. a lepingu sõlmimise ajal kehtinud PankrS § 109 lg 1 kohaselt tagasivõitmisel tunnistab kohus käesoleva seaduse §-des 110–114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. PankrS § 110 lg 1 p 3 kohaselt kohus tunnistab kehtetuks tehingu, mis oli tehtud enne käesoleva lõike punktis 2 nimetatud tähtaja algust, kui tehing tehti kolme aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist ja võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve ning tehingu teine poolt teadis või pidi teadma, et võlgnik kahjustas sellega võlausaldajate huve. Vaidlustatud leping sõlmiti 01.04.2008 a, OÜ L pankrotimenetlus algatati 22.10.2009 a. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et vaidlustatud leping on sõlmitud PankrS § 110 lg 1 p 3 sätestatud ajavahemikus (tl 160). Hageja hinnangul näitab asjaolu, et võlgniku ainus väärtust omav vara võõrandati MTÜ LH 3,54 krooni eest, hageja endiste juhatuse liikmete poolset pahatahtlust ning teadlikku võlausaldajate
huvide kahjustamist (tl 6). Kostjate vastuväite kohaselt ei kuulunud vaidlusalused trassid hagejale, vaid kinnisasja olulise osana VJL , mistõttu ei saanud 01.04.2008. a lepingu sõlmimine kahjustada hageja võlausaldajate huve (tl 160,161). Kostjate hinnangul on ekslik ekspertarvamuses toodud järeldus trasside väidetavast 3 miljoni krooni suurusest väärtuses. Ekspert on lähtunud eeldusest, et tegemist on legaalsete ehitistega. Ekspert on jätnud tähelepanuta, et trassid on legaliseeritud kostjate tegevuse tulemusel käesolevaks hetkeks. Tehingu tegemise ajal olid trassid üksnes suuri investeeringuid nõudvad ebaseaduslikud ehitised (tl 163-164). Kohtu hinnangul leiavad kostjad põhjendatult, et ainuüksi tehingu hinna põhjal, ei saa teha järeldust võlausaldajate huvide teadliku kahjustamise kohta. Kohus on seisukohal, et hageja on esitanud hagi aluseks olevaid asjaolusid moonutatult ja jätnud kohtule avaldamata asja õigeks lahendamiseks olulisi asjaolusid. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et MTÜ LH on L elamurajooni elanike poolt elamurajooni vee- ja kanalisatsioonivarustuse korraldamiseks loodud mittetulundusühing (tl 158, 175). Kohtu hinnangul on täiesti alusetud ja meelevaldsed halduri järeldused selle kohta, et mittetulundusühing ning OÜ RGja OÜ RV loodi üksnes hageja varatuks muutmise eesmärgil (tl 8). Kohtu hinnangul ei ole elamurajooni 39 majapidamisel mingit mõistlikku põhjust soovida kinnisvaraarendaja varatuks muutmist. Küll aga muutub kohtu hinnangul elamurajoonis elamine võimatuks olukorras, kus arendaja ei suuda tagada gaasi-, vee– ja kanalisatsioonivarustust. Võlausaldajate huvide kahjustamise tõendamiseks on hageja esitanud kohtule ekspertarvamuse (tl 50-52). Ekspert on leidnud, et vara õiglane väärtus tehingu tegemise ajal on 3 miljonit krooni pluss käibemaks. Samas on ekspert möönnud, et objekt ei ole vabalt turul võõrandatav. (tl 51). Kohus nõustub kostjatega selles, et hinnangu andmisel ei ole ekspert arvesse võtnud asjaolu, et ilma ehitusloata ja ehitusprojektita ebaseaduslik ehitis ei saa ühelgi juhul omada väärtust 3 miljonit krooni. Vaidlusaluse tehingu tegemise ajal olid trassid kinnisasja oluliseks osaks, mistõttu on selline trasside eraldi hindamine ka sisult põhjendamatu (tl 161). Asjaolu, et kostjate tegevuse ja investeeringute tulemusel on trassid legaliseeritud ja väärtustatud ei anna kohtu hinnangul alust järelduseks, et ka tehingu tegemise ajal oleks nende väärtus ligilähedanegi olnud ekspertarvamuses toodule. Tehingu tegelikku väärtust ei saa kohtu hinnangul tuletada ka asjaolust, et võlgniku juhatus on bilansis kajastanud trasse soetusmaksumuses 4 717 164 krooni. Bilansikirjete tegelikkusele vastavuse põhjal saab kohtu hinnangul anda üksnes hinnangu sellele, kas võlgniku juhatus on korraldanud vastavalt äriseadustik § 183 osaühingu raamatupidamist. Kuna vaidlusaluse tehingu tegemisel L OÜ-l rahalised vahendid puudusid oma kohustuste täitmiseks, kujutasid trassid kohtu hinnangul L OÜ jaoks üksnes kohustust. Kohus nõustub kostjaga selles, et L elamurajooni elanike aktiivse tegevuse tõttu probleemi lahendamisel, vabanes L OÜ kahjumlikust tegevusest, mis oleks L OÜ jaoks tootnud üksnes veelgi suuremat kahjumit. Eeltoodust tulenevalt ei saa asuda ka seisukohale, et 01.04.2008. a tehinguga oleks võlgnik teadlikult L OÜ võlausaldajate huve kahjustanud. Hageja hinnangul pidi tehingu teine pool teadma võlausaldajate huvide kahjustamisest, kuna lepingu alusel võõrandatava vara tegelik väärtus ületas oluliselt lepingus kokkulepitud hinda (tl 7). Kohtu hinnangul ei saa käesoleval juhul asuda seisukohale, et vara tegelik väärtus oleks oluliselt ületanud lepingus kokkulepitud hinda. TsÜS § 65 kohaselt eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Vaidlusalused trassid ei olnud turul vabalt võõrandatavad, mistõttu ei saa üksnes tehingu hinna põhjal tuletada tehingu teise poole teadlikkust võlausaldajate huvide kahjustamisel. Vastavalt lepingu punktile 5.2.5 kinnitas L OÜ juhatuse liige, et tema suhtes ei ole esitatud pankrotihoiatust ega pankrotiavaldust ning ei esine aluseid selliste menetluste algatamiseks, ei kehti ärikeeldu ning lepingu sõlmimisega ei kahjustata L OÜ võlausaldajate huve (tl 27). Eeltoodust tulenevalt puudus tehingu teisel poolel
alus kahelda, et L OÜ võiks teha tehingu võlausaldajate huvide kahjustamiseks. Käesolevas menetluses pole kohtule esitatud ka ühtegi tõendit, millest nähtuks, et MTÜ LH teadis või oleks pidanud teadma võlausaldajate huvide kahjustamisest. Kohtul puudub alus tunnistada kehtetuks 01.04.2008. a lepingut, seetõttu jäävad rahuldamata ka nõuded vaidlusaluste trasside üleandmiseks ning alternatiivselt esitatud rahalised nõuded. Kuna hagi jääb rahuldamata 01.04.2008. a tehingu poole, s.o. MTÜ L Haldus suhtes, ei ole kohtul põhjust analüüsida nõudeid OÜ RV ja OÜ RG vastu. Hagi jääb rahuldamata ka põhjusel, et kohtu hinnangul ei ole hagi esitatud kõigi isikute vastu, kes on vaidlustatud õigussuhte osalised. PankrS § 193 lg 1 sätestab: "Enne käesoleva seaduse jõustumist [s.o 1. jaanuari 2010. a] alanud pankrotimenetluses kohaldatakse nende pankrotimenetluse toimingute suhtes, mis tehakse pärast käesoleva seaduse jõustumist, käesolevas seaduses sätestatut." Pankrotimenetluse toimingute hulka kuulub ka tagasivõitmise hagi esitamine. PankrS § 118 lg 1 kohaselt tagasivõitmine toimub hagi esitamisega kohtule. Tagasivõitmise nõude esitab haldur. Käesoleval juhul on haldur esitanud hagiavalduse üksnes 01.04.2008. a tehingu ühe poole suhtes. Kohtu hinnangul ei ole aga alates 01.01.2010. a võimalik kohtul tehingut kehtetuks tunnistada üksnes tehingu ühe poole suhtes. Kohus on seisukohal, et juhul kui hagi on esitatud vale kostja vastu või hagi ei ole esitatud kõigi kostjate vastu, tuleb hagi jätta rahuldamata. TsMS § 386 lg 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Hageja nõuded jäävad täies ulatuses rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt kuuluvad tühistamisele 18.05.2010. a määrusega rakendatud hagi tagamise abinõud. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud täies L OÜ (pankrotis) pankrotihalduri kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hageja on vabastatud riigilõivu summas 130 000 krooni tasumisest hagiavalduse esitamise (tl 142) l. Kuna hagi jääb rahuldamata kuulub riigilõiv TsMS § 179 lg 1 ja § 190 lg 4 alusel hagejalt riigituludesse väljamõistmisele.
Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.