lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-13-46958/14

Ühinguõigus › Juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 05.12.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-13-46958/14
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
05.12.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1922
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
ÄS § 218 lg 1, 2, 3Äriregistrist kustutamine ja täiendav likvideerimineÄS § 2 lg 3Äriühingute liigidÄS § 201Osaühingu lõpetamise alusedÄS § 206 lg 1Likvideerijate määramineÄS § 210Pankrotiavalduse esitaminePankrS § 130 lg 3PankrS § 2PankrS § 3 lg 2TsMS § 654 lg 6Ringkonnakohtu otsuse sisu

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

Tsiviilasi nr 2-13-46958

Määruse tegemise aeg ja koht

05.detsember 2013, Tallinn

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Ele Liiv, Ande Tänav

Kohtuasi

H Ae avaldus OÜ PG Dolo (kustutatud) täiendava likvideerimismenetluse läbiviimiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17. oktoobri 2013 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad

OÜ PG Dolo (kustutatud) viimase juhatuse liikme Silver Eensaare määruskaebus Avaldaja: H A (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Grete Tark Puudutatud isik: OÜ PG Dolo (registrikood 11633116, kustutatud 16.05.2013)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1.Jätta Harju Maakohtu 17.oktoobri 2013 määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetlemise kulud jätta kaebuse esitaja kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik
1.H A esitas Harju Maakohtule avalduse OÜ PG Dolo (kustutatud) täiendava likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks. Avaldaja on OÜ PG Dolo (kustutatud) võlausaldaja.

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 17.08.20262-25-6084/11Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20262-26-10703/5Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 12.08.20262-24-17076/19Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 12.08.20262-24-4648/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 12.08.20262-24-8928/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 12.08.20262-25-10376/15Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
TsÜS § 41 lg 1Likvideerimine
2.
12.04.2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-11-47278 lõpetas Harju Maakohus OÜ PG Dolo pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. OÜ PG Dolo likvideerimine ja registrist kustutamine tehti ülesandeks pankrotihaldur Toomas Saarmale. Pärast OÜ PG Dolo registrist kustutamist vabastati Toomas Saarma OÜ PG

Dolo pankrotihalduri kohustustest. Äriregistri andmete kohaselt kustutati OÜ PG Dolo registrist 16.05.2013.

3.Äriühingut ei oleks tohtinud ÄS § 218 lg 1 kohaselt äriregistrist kustutada. Tsiviilasjas nr 2-11-47278 tehtud määrusest nähtub, et OÜ PG Dolo on pooleks vaidlustes tsiviilasjades nr 2-12-20105 (hagi esitati 22.05.2012) ja nr 2-12-17969. Tsiviilasjas nr 2-12-20105, mis on hetkel Riigikohtu menetluses (nr 3-2-1-130-13), on hagejaks avaldaja. Tsiviilasi nr 2-12-17969 on hetkel Tallinna Ringkonnakohtu menetluses. Seega olid kustutamise ajal ja on ka käesoleval hetkel pooleli kohtuvaidlused, kus kustutatud äriühing on pooleks ja kus vaieldakse võlausaldajate, sh avaldaja nõuete üle.
4.Eelnevat arvestades taotles avaldaja OÜ PG Dolo täiendava likvideerimise läbiviimist ja OÜ PG Dolo registreeringu taastamist. Avaldaja esitas õigeaegselt vara välistamise avalduse ja alternatiivse nõudeavalduse OÜ PG Dolo pankrotimenetluses, seega puudub alus avaldaja taotluse rahuldamata jätmiseks. Avaldaja palus määrata uueks likvideerijaks pankrotihaldur Indrek Lepsoo. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
5.Harju Maakohus algatas 17.10.2013 määrusega OÜ PG Dolo (kustutatud) täiendava likvideerimismenetluse ja määras OÜ PG Dolo likvideerijaks pankrotihaldur Indrek Lepsoo. Menetluskulud jäid OÜ PG Dolo (kustutatud) kanda.
6.ÄS § 218 lg 2 kohaselt kui pärast osaühingu äriregistrist kustutamist selgub, et on vajalikud täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad. Sama paragrahvi lõige 3 kohaselt osaühingu võlausaldaja nõudel võib likvideerimise pärast osaühingu registrist kustutamist läbi viia üksnes juhul, kui võlausaldaja põhistab, et tema nõue osaühingu vastu jäi likvideerimismenetluses rahuldamata, tal ei ole võimalik nõuet muul viisil rahuldada ja likvideerimise ennistamise korral on võimalik tema nõue rahuldada, või kui osaühingut ei oleks võinud vaidluse tõttu nõude üle registrist kustutada. Võlausaldaja taotlust täiendavaks likvideerimiseks ei rahuldata muu hulgas siis, kui ta mõjuva põhjuseta jättis oma nõude likvideerijatele õigeaegselt esitamata.
7.Äriregistri andmetel on OÜ PG Dolo registrist kustutatud 16.05.2013. Kohtute infosüsteemist nähtub, et OÜ PG Dolo (kustutatud) on pooleks tsiviilasjas nr 2-12-20105, mis on hetkel Riigikohtu menetluses kohtuasjana nr 3-2-1-130-13 ja tsiviilasjas nr 2-12-17969, mis on Tallinna Ringkonnakohtu menetluses, mistõttu ei olnud OÜ PG Dolo äriregistrist kustutamine kooskõlas ÄS § 218 lg-ga 3, mille kohaselt ei saa kustutada äriregistrist äriühingut, kelle vastu esitatud nõude üle käib vaidlus kohtumenetluses.
8.ÄS § 2 lg 3 kohaselt tekib äriühingu õigusvõime äriregistrisse kandmisega ja lõpeb äriregistrist kustutamisega. Kuivõrd OÜ PG Dolo (kustutatud) on registrist kustutatud (st puudub õigusvõime), ei saa OÜ PG Dolo (kustutatud) olla kohtumenetluses pooleks ega käsutada vara. Sellest tulenevalt on vaja läbi viia OÜ PG Dolo (kustutatud) täiendav likvideerimine selleks, et OÜ-l PG Dolo (kustutatud) tekiks õigusvõime, mis võimaldab osaleda kohtumenetluses, mille käigus selgitatakse välja OÜ PG Dolo (kustutatud) vastu esitatud nõude põhjendatus.
9.Avaldaja tegi ettepaneku määrata OÜ PG Dolo (kustutatud) likvideerijaks pankrotihaldur Indrek Lepsoo, kes andis kohtule ka oma nõusoleku. Puuduvad asjaolud, mis välistaksid Indrek Lepsoo likvideerijaks määramise.

Määruskaebus

10.OÜ PG Dolo (kustutatud) viimane juhatuse liige Silver Eensaar esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada või alternatiivselt, kui kohus leiab, et täiendava likvideerimismenetluse läbiviimine on võimalik, määrata likvideerijaks juhatuse liige Silver Eensaar. Menetluskulud jätta avaldaja kanda.
11.Ebaõige on kohtu põhjendus, et hetkel on pooleli kohtumenetlused, milles on pooleks võlgnik ja avaldaja, kuivõrd see põhineb avaldaja esitatud ebaõigetel väidetel. Riigikohtu menetluses on avaldaja hagi OÜ Põltsamaa Graniit ja OÜ PG Dolo pankrotihalduri vastu (tsiviilasi nr 3-2-1-130-13, endine nr 2-12-20105), kus on kostjaks võlgniku pankrotihaldur. Tallinna Ringkonnakohtu menetluses olevas tsiviilasjas nr 2-12-17969 ei ole avaldaja ega võlgnik menetlusosaliseks. Kuna kummaski menetluses ei ole võlgnik pooleks, on määruse ainus põhjendus alusetu ja määrus seetõttu ebaseaduslik.
12.Isegi kui asuda seisukohale, et võlgniku pankrotihaldur kostjana oleks samastatav võlgniku kui kostjaga, on määrus alusetu osas, milles põhjendatakse täiendava likvideerimismenetluse läbiviimise vajalikkust tsiviilasjaga nr 2-12-17969. ÄS § 218 lg 3 eeldab võlausaldaja nõude üle vaidluse jätkumist ja sellest tingituna registrist kustutamise lubamatust. Viidatud tsiviilasjas ei ole avaldaja nõude esitajaks. Kolmandate isikute nõuetest ja vaidlustest võlgnikuga ei saa tekkida avaldajale õigust nõuda võlgniku suhtes täiendava likvideerimismenetluse läbiviimist.
13.Kohtu viidatud ja määruse sisuliseks aluseks olev ÄS § 218 sätestab rea tingimusi, millised peavad olema täidetud, et kohus saaks täiendava likvideerimise algatada. Vaatamata sellele, et sisuliselt puudusid eeldused täiendava likvideerimise algatamiseks, jättis kohus isegi formaalselt vastavad põhjendused välja toomata.
14.Täiendava likvideerimismenetluse läbiviimine eeldab, et eelnevalt on toimunud osaühingu suhtes likvideerimismenetlus. Likvideerimismenetlust ei ole võlgniku suhtes varem toimunud. Võlgniku suhtes toimus pankrotimenetlus, mis 12.04.2013 määruse alusel lõppes raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist. Pankrotimenetluse lõppemisel raugemise tõttu on seadusega välistatud likvideerimismenetluse läbiviimine. Pankroti välja kuulutamise korral toimub isiku likvideerimine pankrotiseaduses sätestatud korras ilma likvideerimismenetluseta.
15.Täiendava likvideerimismenetluse läbiviimine eeldab, et pärast registrist kustutamist ilmneb, et osaühingul on vara. Määrusest ei nähtu, et kohus kontrollis või tuvastas, kas võlgnikul on vara. Samuti ei nähtu määrusest, et avaldaja oleks väitnud võlgnikul vara olemasolu. Arvestades, et võlgnik kustutati registrist 12.04.2013 määruse alusel, millega pankrotimenetlus rauges pärast pankroti väljakuulutamist ja nimetatud määruse aluseks oli asjaolu, et võlgnikul puudus vara isegi pankrotimenetluse läbiviimiseks, on välistatud eelduse olemasolu, et võlgnikul on vara ÄS § 218 lg 2 tähenduses. Võlgniku pankrotimenetluse lõpetamisel raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist põhjendusel, et võlgnikul puudub vara, tuleb eeldada võlgnikul vara puudumist.
16.Täiendava likvideerimismenetluse läbiviimine eeldab, et võlausaldaja on põhistanud, et tema nõue osaühingu vastu jäi likvideerimismenetluses rahuldamata. Kuivõrd likvideerimismenetlust ei toimunud, ei ole ka nimetatud eeldus täidetud. Avaldaja nõue võis jääda võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata, kuid see ei ole samastatav likvideerimismenetluses nõude rahuldamata jäämisega ÄS § 218 lg 3 tähenduses.
17.Täiendava likvideerimismenetluse läbiviimine eeldab, et likvideerimise ennistamise korral on võimalik võlausaldaja nõue rahuldada. Määrusest ei nähtu, et kohus hindas või kontrollis, kas täiendava likvideerimise korral oleks võimalik avaldaja nõue rahuldada. Määrusest ei nähtu, et avaldaja oleks väitnud, et täiendava likvideerimise

korral oleks võimalik tema nõue võlgniku vastu rahuldada. Samuti puudub sisuline võimalus avaldaja mistahes nõude rahuldamiseks võlgniku vastu, kuivõrd võlgniku pankrotimenetlus on lõppenud raugemise tõttu, mis tähendab, et kohus on tuvastanud, et võlgnikul vara puudumise tõttu ei ole võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada ning isegi pankrotimenetluse kulusid katta. Eeltoodu alusel puudub mistahes õiguslik alus asuda seisukohale, et täiendava likvideerimise tulemusena oleks võimalik avaldaja nõue võlgniku vastu kas osaliselt või tervikuna rahuldada. Seega on täitmata eeltingimused täiendava likvideerimismenetluse läbiviimiseks, kusjuures seaduse kohaselt peavad olema täidetud kõik eelnimetatud tingimused samaaegselt. Ekslik on kohtu järeldus, et võlgnik on kohtumenetluse pooleks ja seetõttu oli võlgniku kustutamine registrist lubamatu, kuivõrd kohtumenetluse pooleks olemine on ainult üheks täiendava likvideerimismenetluse läbiviimise aluseks ja selle aluse esinemine ei välista teiste eeltingimuste täitmise nõude järgimist.

18.Pärast pankroti väljakuulutamist ja pankrotimenetluse lõppemist raugemise tõttu puudub õiguslik võimalus likvideerimismenetluse läbiviimiseks sõltumata ÄS §-st 218 tulenevate eeltingimuste täitmise nõude olemasolust või nende eeltingimuste täitmisest.
19.PankrS § 2 kohaselt toimub pankrotivõlgniku võlausaldajate nõuete rahuldamise pankrotimenetluse kaudu. PankrS § 3 lg 2 kohaselt toimub pankrotimenetlus pankrotiseaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel. Seega kui kohus on kuulutanud välja isiku pankroti, puudub õiguslik võimalus pankrotiseaduses sätestatust erinevalt või mistahes teises menetluses selle isiku kui pankrotivõlgniku võlausaldajate nõuete rahuldamine ja isiku tegevuse lõpetamine. ÄS § 201 loetleb osaühingu erinevad lõppemise viisid, milles on selgelt eristatud osaühingu lõppemine likvideerimismenetluse kaudu (osanike otsusel, kohtulahendiga), pankrotimenetluse kaudu (pankroti välja kuulutamisega, pankrotimenetluse raugemisega enne pankrot välja kuulutamist) ja muudel seaduses otseselt sätestatud alustel. Seega osaühing lõppeb ühel nimetatud viisidest ja seadus ei näe ette võimalust ühel viisil (pankrotimenetluse) osaühingu lõppemise järgselt asuda osaühingut veelkord lõpetama teisel viisil (likvideerimismenetluses). Pankrotiseadus ei näe ette õiguslikku võimalust ÄS § 218 tähenduses või mistahes teistel äriseadustiku sätestatud alustel likvideerimismenetluse läbiviimist pankrotivõlgniku suhtes. Seda, et pärast pankroti väljakuulutamist on välistatud likvideerimismenetluse läbiviimine, kinnitab asjaolu, et ÄS § 210 kohaselt on likvideerijal kohustus esitada pankrotiavaldus, kui osaühingu varast ei jätku võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kuivõrd võlgniku pankrotimenetlus lõppes raugemise tõttu, tähendaks täiendava likvideerimismenetluse läbiviimine, et kohtu määratud likvideerija oleks kohustatud esitama võlgniku pankrotiavalduse. Seadus ei võimalda välja kuulutada teistkordselt sama isiku pankrotti pärast pankrotimenetluse raugemist. Seaduse mõtte ja eesmärgiga ei ole kooskõlas järeldus, et pärast pankrotimenetluse raugemisega lõppemist oleks võimalik läbi viia likvideerimismenetlust ÄS § 218 või mõnel teisel äriseadustiku sätestatud likvideerimismenetluses.
20.Kuna täiendava likvideerimismenetluse läbiviimine on eeltoodud põhjendustel lubamatu, on ebaseaduslik ka likvideerija määramine. ÄS § 206 lg 1 kohaselt on osaühingu likvideerijaks juhatuse liikmed, kui põhikirjas, üldkoosoleku otsusega või kohtumäärusega ei ole ette nähtud teisiti. Seega on reeglina likvideerijaks juhatuse liikmed ja seadus käsitleb teiste isikute määramist likvideerijaks erandina. Kohus ei selgitanud, miks on põhjendatud ja vajalik määrata võlgniku likvideerijaks Indrek Lepsoo võlgniku juhatuse liikme asemel. Indrek Lepsoo ei ole likvideerijana

sõltumatu ja objektiivne ning võib tegutseda avaldaja kui võlgniku ühe võlausaldaja huvides. Vastus määruskaebusele

21.Henrik A palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Menetluse edasine käik
22.Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ning edastas selle läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu määruse põhjendused
23.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja asja materjaliga, leiab, et kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätab ringkonnakohus määruse muutmata. Ringkonnakohus nõustub määruses toodud põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
24.Ebaõige on määruskaebuse väide, et OÜ PG Dolo ei ole tsiviilasjades nr 3-2-1-130-13 (nr 2-12-20105) ja nr 2-12-17969 menetlusosaliseks. Nendest tsiviilasjadest ei teki õigusi ja kohustusi isiklikult pankrotihaldurile, vaid pankrotis äriühingule. Iseenesest on õige määruskaebuse väide, et avaldajal ei ole alust tugineda tsiviilasjale nr 2-12-17969, kuna selles asjas ei ole ta pooleks ja tal ei saa olla selle tsiviilasja lahendamise võimalikkuse osas õigustatud huvi. Samas ei muuda see maakohtu otsustust lõppjärelduses ebaõigeks.
25.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et seadusega on välistatud täiendava likvideerimismenetluse läbiviimine, kui osaühingu pankrotimenetlus on lõppenud raugemise tõttu. ÄS § 218 lg 3 sätestab eraldi alusena, et osaühingu võlausaldaja nõudel võib likvideerimise pärast osaühingu registrist kustutamist läbi viia juhul, kui osaühingut ei oleks võinud vaidluse tõttu nõude üle registrist kustutada. Nimetatud sätte eesmärk on vältida registrist kustutamisega kohtumenetluse nurjamist. Ringkonnakohus leiab, et ÄS § 218 lg 3 kehtib tulenevalt TsÜS § 41 lg-s 1 ja PankrS § 130 lg-s 3 sätestatust ka võlgniku likvideerimisel pankrotimenetluses, st pankrotimenetluses kohalduvad likvideerimise üldsätted, kuna selles osas ei ole kehtestatud eriregulatsiooni. ÄS § 218 lg-tes 1 ja 2 sätestatud aluseid ei pidanud maakohus täiendavalt kontrollima ja ringkonnakohus jätab määruskaebuse sellekohastele väidetele hinnangu andmata.
26.ÄS § 206 lg 1 kohaselt on osaühingu likvideerijateks juhatuse liikmed, kui põhikirjas, osanike otsusega või kohtumäärusega ei ole ette nähtud teisiti. Nimetatud sätte kohaselt ei ole kohtul kohustust määrata likvideerijaks juhatuse liiget ja kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ja on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. Puudub alus kahelda pankrotihaldur Indrek Lepsoo sõltumatuses ja objektiivsuses.

Margo Klaar

Ele Liiv

Ande Tänav

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 06.08.20262-26-8778/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 05.08.20262-25-14764/28Riigikohtu tsiviilkolleegium