Kohtulahend

15,15 tunni võrra. Hageja väidab ekslikult 31.01.2012 ajakulu 2,25 tunni hagi materjalidega tutvumise ning analüüsi osas, et märgitud periood pidi olema 2011. Hagiavaldus esitati kohtusse 11.01.2012 ning seega on kostja näidatud ajaline periood õige. Arusaamatu on hageja etteheide, et kostja oli nõudega Luterma pankrotimenetluses kokku puutunud, mistõttu ei saanud kostja nii palju õigusabi kasutada. Hagiavaldus oli nõudeavaldusest oluliselt mahukam nii põhidokumendi kui lisade osas. Samuti on spetsifikatsioonist näha, et samaaegselt teostati ka analüüs hagiavalduse sisu ja perspektiivi osas, mis nõudis lisade põhjalikku läbitöötamist ning vastava kohtupraktikaga tutvumist. Hageja etteheide, et kostja on kajastanud kohtumenetluse eelseid kulusid, on alusetu ja tõendamata. Kostjale 03.02.2012 ja 06.02.2012 osutatud õigusteenuse ajakuluga 6,25 tunni osas märkis kostja, et kostja vastuse koostamine hõlmas ka õiguslikku analüüsi ja muid toiminguid ning ainuüksi selle pikkusest ei saa järeldada selle koostamisele kulunud aega. Kostjale 08.05.2013 osutatud õigusteenuse ajakuluga 2,65 tunni osas heidab hageja kostjale ette, et kostjale on dokumendi koostamiseks osutatud õigusteenust 3,05 töötundi, kuigi dokumendi sisu ei vasta kulutatud ajale. Kostjale osutati õigusteenust 2,65 tundi, mitte 3,05 tundi. Muus osas jääb ka siin kostja eeltoodud seisukohtade juurde. 20.06.2012 kohtuotsusega tutvumise (1 tund) osas märkis kostja, et otsusega tutvumine ei tähenda üksnes selle läbilugemist, vaid ka esialgse hinnangu andmist ning võimalike edasiste menetlustoimingute planeerimist. Seega on õigusteenuse maht põhjendatud. 14.08-16.08.2012 osutatud õigusteenuse osas ajakuluga 13,25 tundi on hageja jällegi eksinud konkreetsele teenusele kulunud aja osas, mis on 13,25 tundi, mitte 12,75 nagu hageja väidab. Hageja ei ole mingil viisil põhjendanud, miks peaks kohus konkreetsel juhul mõistma hagejalt välja menetluskulud üksnes 6,75 tunni eest, v.a dokumendi pikkus, mille osas on kostja eelnevalt oma seisukohad esitanud. Hageja poolt viidatud Riigikohtu lahend nr 3-1-1-66-12 ei ole antud asjas pretsedendiks, kuna käsitleb kaitsjatasu kriminaalasjas. Analoogia korras viitab kostja riigi õigusabi tasumääradele, mis on tsiviilasjade ja kriminaalasjade puhul erinevad. Tasumäära põhjendatus sõltub ka asja sisulisest mahust ja keerukusest. Kostja hinnangul on põhjendatud, et vaidluses 7,5 miljoni euro suuruse nõude üle kasutavad pooled vastavate teadmiste ja oskustega esindajat, kelle tunnitasu ei pruugi olla turu keskmine. Lisaks juhib kostja tähelepanu, et mittevaralise nõude puhul on lepingulise esindaja kulude piirmääraks 12 800 eurot, kuid kostja menetluskulud on üksnes 4715 eurot, kuigi põhivaidlus läbis kaks kohtuastet ning hageja soovis vaidluse viia ka Riigikohtusse.

Hageja vastuväited Hageja vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle osaliselt rahuldamata. Avaldusele lisatud spetsifikatsioonis kajastatud tundide maht on ülemääraselt suur, samuti on ülemääraselt kõrge õigusabi tunnihind. Põhjendamatu on kostja taotlus hüvitada õigusabikulud 2,25 tunni ulatuses 31.01.2012 hagi materjaliga tutvumise ja analüüsi eest. Nimetatud kulude kandmise ajaks on spetsifikatsioonis märgitud 2012, kuigi tegelikkuses peaks see olema 2011. Pealegi oli kostja hagiavalduse saamise ajaks juba täielikult teadlik kõigist hagiga seonduvatest asjaoludest ning näinud hageja nõuet tõendavaid tõendeid. Pankrotimenetluses esitas nõuete kaitsmise koosolekul hageja nõudele vastuväite kostja ise. Selle vastuväite tõttu oligi hageja sunnitud pöörduma hagiga kohtusse nõude tunnustamiseks. Hageja poolt nõude tunnustamiseks maakohtule esitatud hagiavaldus oli 4 lehekülge pikk, kuid kõik selles kirjeldatud ja nõude aluseks olevad asjaolud pidid olema kostjale teada juba varem. Sisuliselt on kostja spetsifikatsioonis kajastanud pankrotimenetlusega seonduvaid kulutusi, mis ei ole aga hageja poolt käesolevas tsiviilasjas hüvitatavad. Seetõttu oleks õiglane määrata hagi materjalidega tutvumise ja analüüsiga seonduvalt hüvitatavateks menetluskuludeks kulutused õigusabile 0,7 töötunni ulatuses, mistõttu palus hageja vähendada nimetatud toiminguga seonduvaid hüvitatavaid töötunde 1,8 töötunni ulatuses.

Põhjendamatu on kostja taotlus hüvitada 03.02.2012 ja 06.02.2012 toimingute õigusabikulud seoses hagiavaldusele vastuse koostamisega kokku 6,25 töötunni ulatuses. Hagiavalduse vastuse sisuline tekstiosa on üksnes 2 lehekülge ning lisaks on vastusele lisatud kaks internetist välja trükitud artiklit. Maksimaalselt võis hageja hinnangul sellise vastuse kirjutamiseks aega kuluda ca 2,5 tundi koos internetist artikli otsimisega, milleks omakorda ei saanud kuluda kauem kui ca 10 min. Seetõttu oleks õiglane määrata hagiavaldusele vastuse koostamisega seonduvalt hüvitatavateks menetluskuludeks kulutused õigusabile 1,25 töötunni ulatuses, mistõttu palus hageja vähendada nimetatud toiminguga seonduvaid hüvitatavaid töötunde 5 töötunni ulatuses. Samuti on põhjendamatu kostja õigusabikulu 3,05 töötunni osas 08.05.2012 dokumentide väljanõudmise toimingutega seoses. Kostja seisukohas on tekstiosa ca 1,5 lehekülge, mille koostamiseks ei saanud kuluda 3,05 tundi. Õiglane oleks määrata seisukoha koostamisega seonduvalt hüvitatavateks menetluskuludeks kulutused õigusabile ca 0,7 töötunni ulatuses ja seega palus hageja vähendada nimetatud toimingutega seotud ajakulu minimaalselt 2,35 tunni ulatuses. Samuti pidas hageja ülemääraselt suureks 20.06.2012 ajakulu 1 tund kohtuotsusega tutvumiseks, arvestades ka seda, et ka hilisemates toimingutes on käsitletud otsusega tutvumist veel eraldi. Otsuses sisalduv maakohutu motiivide osa on 5 lehekülge, millega tutvumiseks ei saa kuluda 1 tund. Hageja palus vähendada toimingu ajakulu 0,5 tunni ulatuses. Põhjendamatu on ajakulu 12,75 tundi 14.08.2012, 15.08.2012 ja 16.08.2012 apellatsioonkaebusele vastuse koostamise eest. Kostja on eraldi kajastanud omavahel lahutamatult seotud toiminguid, s.o ilma kaebust paralleelselt jälgimata on keeruline koostada sellele vastust. Hageja pidas apellatsioonkaebuse koostamisega seotud põhjendatud kuludeks ca 6,75 tundi ning palus vähendada ajakulu 6 tunni ulatuses. Kostja õigusabi tunnihinnad on ülemääraselt suured. Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-66-12 p-s 16 märgitu kohaselt võib õigusabi tunnihinna mõistlikuks suuruseks lugeda 110 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja hinnangul on tavapärane, et advokaadi töötunni hind on vandeadvokaadi töötunni hinnast keskmiselt 30 eurot madalam, mistõttu tuleks advokaadi töötunni hinnaks määrata 80 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja vähendada menetluskulusid vähemalt 15,15 tunni ulatuses ning määrata ülejäänud tööde osas advokaadi tunnihinnaks 80 eurot ja vandeadvokaadi tunnihinnaks 110 eurot. Esimese astme kohtu määrus Harju Maakohtu kohtunikuabi rahuldas kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 4415, 17 eurot. Menetluskulude kindlamääramise menetluses lahendab kohus üksnes menetluskulude suuruse kindlaksmääramise ja väljamõistmise küsimust jõustunud menetluskulude jaotuse kohtulahendi alusel. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid. Vaidlusasja puhul, mis lahendatakse TsMS § 475 järgi hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Kostja esindaja poolt kohtule esitatud avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks on esitatud tähtaegselt ning sellele on lisatud detailne kulude koosseis. Kohus, tuginedes TsMS § 175 lg-le 1, § 138 lg-le 1 ja § 144 p-le 1, märkis, et toimiku dokumentidest nähtub, et kostjal on lepinguline esindaja, seega käesolevas tsiviilasjas kostja kantud õigusabikulud on menetluskulud. Menetlusdokumentide koostamine ja kohtule esitamine on tõendatud toimikus asuvate dokumentidega. Kohus ei pidanud vajalikuks ega põhjendatuks 20.06.2012 ajakulu 1 tund kostjale positiivse kohtuotsusega tutvumiseks. 28.08.2012 kohtumäärusega tutvumise (kostja asendamine) osas leidis kohus, et nimetatud määrus ei vajanud tutvumist. Seega 0,10 tundi esindaja poolt selleks

kulutatud aeg ei ole vajalik ja põhjendatud. 13.11.2012 ringkonnakohtu otsusega tutvumise ajakulu 0,50 tunni osas ei pidanud kohus põhjendatuks kostjale positiivse kohtuotsusega tutvumist. 08.02.2013 kohtuga telefoni teel suhtlemise osas seoses Tallinna Ringkonnakohtu otsuse jõustumisega leidis kohus, et antud tegevust ei saa pidada vajalikuks ja põhjendatud õigusabikuluks ning vastaspoolelt väljamõistmisele kuuluvaks. Ülejäänud esinduse teostamiseks tehtud toiminguid pidas kohus vajalikuks ja põhjendatuks kvaliteetse õigusabi osutamiseks. Menetlusdokumentide kirjutamine ei ole tehniline töö, vaid sellega kaasneb intensiivne mõttetegevus ja õigusaktide uurimisele suunatud tegevus, milleks kulub aeg. TsMS § 217 lg 1 kohaselt on menetlusosaline õigustatud võtma endale esindaja, kes on kohustatud kaitsma esindatava huve. Menetlusosalise esindaja on kehtestanud tasu suuruse kokkuleppel kliendiga. Sellest tulenevalt ei saa vähendada väljamõistetavat õigusabikulu seetõttu, et esindaja tunnitasu oli teise menetlusosalise arvates ebamõistlikult suur. Teatavasti kaasnevad kohtumenetlusega alati kulud, mis tuleb kanda kohtuvaidluse kaotanud poolel. Menetlusosaline peab arvestama, et vaidluse kaotamisel tuleb tal teise poole kulud hüvitada. Kulude hüvitamise ettenähtavuse tagab lisaks kulude põhjendatusele ja vajalikkusele ka Vabariigi Valitsuse poolt kehtestanud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär, mis välistab võimaluse nõuda selles sätestatust suuremate õigusabikulude hüvitamist. Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäär määratakse lähtuvalt tsiviilasja hinnast. Harju Maakohtu 20.06.2012 otsuse kohaselt on tsiviilasja hind 1595 eurot. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 § 2 kohaselt mittevaralise nõudega tsiviilasjas, sõltumata hageja või kohtu poolt määratud hagihinnast, on lepingulise esindaja kulude teiselt menetlusosaliselt sissenõudmise piirmäär maksimaalselt 12 800 eurot. Antud juhul kostja õigusabi kulu suurus ei ületa Vabariigi Valitsuse määrusega sätestatud õigusabikulude sissenõudmise piirmäära ning kuulub väljamõistmisele kui menetluskulu. Määruskaebus Hageja palub määruskaebuses tühistada Harju Maakohtu määrus osas, milles maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 4415, 17 eurot ning teha uus määrus, millega jätta avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt rahuldamata (vastavalt hageja vastuväidetele, sh esindaja tunnitasu osas). Kostja poolt õigusabiga seoses kantud kulud on osaliselt ebavajalikud (TsMS 162 lg 2), kuivõrd avaldusele lisatud spetsifikatsioonis kajastatud tundide maht on ülemääraselt suur, ülemääraselt suur on ka õigusabi tunnihind. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta ei nõustu hageja vastuväidetega. Kohtumäärus ei vasta selles osas TsMS § 442 lg 8 ning § 463 lg-te 1 ja 2 nõuetele. Oma järeldusi ei ole kohus adekvaatselt põhjendanud ega ole välja toonud, mis täpselt järeldusteni viis. Kohus ei saa jätta poolte väiteid põhjendamatult kõrvale, vaid peab otsust tehes ütlema, millise järelduse ta esitatud faktide kohta tõendeid hinnates teeb. Maakohus on piirdunud menetluskulu väljamõistmise taotluse rahuldamisel üksnes põhjendustega, mille kohaselt on esinduse teostamiseks tehtud toimingud vajalikud ja põhjendatud kvaliteetse õigusabi osutamiseks, menetlusdokumentide kirjutamine ei ole tehniline töö, vaid sellega kaasneb intensiivne mõttetegevus ja õigusaktide uurimisele suunatud tegevus, milleks kulub aeg ning et menetlusosalise esindaja on kehtestanud tasu suuruse kokkuleppel kliendiga, millest tulenevalt ei saa vähendada väljamõistetavat õigusabikulu seetõttu, et esindaja tunnitasu oli teise menetlusosalise arvates ilmselgelt ebamõistlikult suur. Hageja maakohtu selliste põhjendustega ei nõustu. Menetlusosalise esindaja tunnihinna mõistliku suuruse kohta on Riigikohus varasemalt leidnud, et seda on võimalik vähendada ning mõistlikuks suuruseks oleks 110 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks.

Riigikohus on oma lahendites korduvalt märkinud (nr 3-2-2-5-06 ja nr 3-2-1-111-08), et õigusabikulude väljamõistmisel tuleb õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust põhjalikult analüüsida ning lahendis põhjendada. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-29-08 leidnud, et hagita asjas tehtud kohtumäärus peab TsMS § 442 lõike 8 kohaselt samuti sisaldama kohtu põhjendusi selle kohta, miks ta ei nõustu ühe või teise menetlusosalise väidetega, ning kõigi tõendite analüüsi. Menetluskulude osas tehtava lahendi sisu ja lõplikkust arvestades on vastav nõue määruse põhjendatusele nõutav ka antud asjas. Menetluskulude põhjendatuse ja menetlusosalise esindajate tunnitasu ülemäärase suuruse osas jääb hageja oma vastuväidetes esitatud seisukohtade juurde. Õigusabikulud 2,25 töötunni ulatuses hagiga tutvumise eest on põhjendamatud ning hüvitatavaid töötunde tuleb vähendada 1,8 töötunni ulatuses. Põhjendamatud on õigusabikulud 6,25 töötunni ulatuses kostja vastuse koostamise eest ja hüvitatavaid töötunde tuleb vähendada 5 tunni ulatuses. Samuti on põhjendamatud õigusabikulud 3,05 töötunni ulatuses seisukoha koostamise eest, mille osas tuleb hüvitatavaid töötunde vähendada minimaalselt 2,35 töötunni ulatuses. Õigusabikulud 12,75 töötunni ulatuses apellatsioonkaebusele vastuse koostamise eest on põhjendamatud kostja taotletud ulatuses, mistõttu palub hageja vähendada hüvitatavaid töötunde 6 tunni ulatuses. Õigusabi tunnihind vandeadvokaadi puhul 140 eurot, millele lisandub käibemaks ning advokaadi puhul 120 eurot, millele lisandub käibemaks, on ülemäärasel suur. Hageja hinnangul oleks mõistlik vandeadvokaadi tunnihind 110 eurot ja advokaadi tunnihind 80 eurot, milledele lisandub käibemaks. Advokaadibüroode tavapärane ja üldteada praktika on, et vandeadvokaatide tunnihinnad on kõrgemad kui advokaatidel. Käesoleva tsiviilasja vaidlus toimus mittevaralises nõudes ning vaidlus ei olnud erakordselt keerukas ega mahukas. Kostja viited vaidluse summale 7,5 miljonit eurot ei ole asjakohased, kuivõrd hagi rahuldamise korral oleks hageja saanud nõudeõiguse pankrotimenetluses, mida poleks aga suudetud pankrotimenetluses nõude rahuldamiseks vajalike rahaliste vahendite puudumise tõttu täita. Menetluse edasine käik Kohus võttis määruskaebuse menetlusse ja küsis kostjalt vastust. Oma kirjalikus vastuses jääb kostja varasemale seisukohale ning leiab, et tema menetluskulud, mis moodustavad üksnes 1/3 mittevaralise nõudega hagi piirmäärast, on põhjendatud. Hageja ei ole kaebuses põhjendanud, miks on vajalik kostjale osutatud õigusabiteenuse mahtu vähendada just sellises ulatuses. Kohtunikuabi jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 6 alusel kohtunikule. Harju Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et määruskaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu kohtunikuabi määruse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 ja §-ga 659 tuleb määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 ja §-st 659 neid ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus alljärgmist. Kui menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt peab menetlusosaline kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Seega peab kohus lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel kulude põhjendatust ja vajalikkust kontrollima. Lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Antud juhul ei ole maakohus seda teinud. Kohus kontrollis ja analüüsis piisava põhjalikkusega kostja esindaja (esindajate) töö mahtu ehk seda, kui palju pidi esindaja kostja huvide kaitsmiseks tööd tegema. Maakohus leidis õigesti, et ajaarvestuse alusel vastab töö hulk asjas tehtud toimingutele, pidades teatud toiminguid siiski ka ebavajalikeks (kokku 1,8 tunni ulatuses) ja jättis nende eest tasu hagejalt välja mõistmata. Ringkonnakohtul ei ole alust vähendada õigusabikulude katteks väljamõistetavat summat hageja soovitud ulatuses. Õigusabikulude vajalikkuse üle otsustamisel on oluline hinnata ka vaidluse keerukust ning selle ajalist mahtu. Antud põhivaidlus on läbinud kolm kohtuastet, toimiku materjal sisaldab mahukaid menetlusdokumente, peetud on mitmeid kohtuistungeid. Maakohus on hageja vastuväiteid menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele käsitlenud piisavalt põhjalikult ja lõppjäreldustes leidnud õigesti, et enamus kostja spetsifikatsioonis märgitud töödest olid vajalikud. Ka tunnitasu osas ei ole alust maakohtu seisukohta muuta. Praeguses majandusruumis ei ole põhjust pidada õigusabiteenuse osutaja tunnihinda vahemikus 120-140 eurot (lähtuvalt kvalifikatsioonist) ülepaisutatuks, nagu väidetakse määruskaebuses.

Ü. Jänes

U. Loonurm

K. Paal

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.