Kohtulahend

2-12-1706

OÜ

Avaldusele on lisatud detailne menetluskulude nimekiri.

2-12-1706

2-12-1706 minimaalselt 2,35 töötunni ulatuses. XXXOÜ taotlus hüvitada õigusabikulud kohtuotsusega tutvumise eest 1 töötunni ulatuses on põhjendamatu. 20.06.2012 Kohtuotsusega tutvumine 1,0h Anton Sigal .XXXOÜ on taotlenud hüvitada õigusabikulud 1 töötunni ulatuses seoses kohtuotsusega tutvumisega. XXXOÜ poolt kohtuotsusega tutvumisele kulutatud aeg on XXXOÜ hinnangul ülemääraselt suur. Seda enam, et hilisemates kannetes (vt p 5) käsitletakse apellatsioonikaebusele vastamist ja kohtuotsusega tutvumist veel eraldi. Kohtuotsuses sisalduv maakohtu motiivide osa on 5lk pikk, millega tutvumiseks ei saa XXXOÜ hinnangul kuluda 1 töötund. Seetõttu oleks XXXOÜ hinnangul õiglane määrata kohtuotsusega tutvumisega seonduvalt hüvitatavateks menetluskuludeks kulutused õigusabile maksimaalselt 0,5 töötunni ulatuses ja mitte 1,0 töötunni ulatuses nagu märgitud XXXOÜ taotluses, mistõttu palub XXXOÜ vähendada nimetatud reaga seonduvaid hüvitatavaid töötunde 0,5 töötunni ulatuses. XXXOÜ taotlus hüvitada õigusabikulud 12,75 töötunni ulatuses apellatsioonkaebuse vastuse koostamise eest on põhjendamatu. 14.08.2012 Esimese astme kohtu otsuse ja apellatsioonkaebuse ning selle lisadega tutvumine ja analüüs 2,00h XXX15.08.2012 Vastuse koostamine apellatsioonkaebusele, seotud õigusliku regulatsiooni ja kohtupraktika analüüs 5,5h Rutt Värk 16.08.2012 Vastuse koostamine apellatsioonkaebusele, seotud õigusliku regulatsiooni ja kohtupraktika analüüs 3,25h XXX16.08.2012 Töö vastusega apellatsioonkaebusele, vastuse esitamine kohtule 2,5h Anton Sigal XXXOÜ on taotlenud hüvitada õigusabikulud 12,75 töötunni ulatuses seoses apellatsioonkaebusele vastuse koostamisega. KCF hinnangul ei ole sellises ulatuses õigusabikulude väljamõistmine põhjendatud. XXXOÜ hinnangul on XXXOÜ eraldi kajastanud omavahel lahutamatult seotud olevaid toiminguid st ilma apellatsioonkaebust paralleelselt jälgimata on XXXOÜ hinnangul vastust sellele kirjutada väga keeruline. Täiendavalt on XXXOÜ juba varasemalt kajastanud maakohtu otsusega tutvumist (vt p 4). XXXOÜ on vastuseks apellatsioonkaebusele kirjutanud sisulist teksti 7 lk. Seetõttu oleks XXXOÜ hinnangul õiglane määrata apellatsioonkaebusega tutvumisega ning sellele vastuse koostamisega seonduvalt hüvitatavateks menetluskuludeks kulutused õigusabile ca 6,75 töötunni ulatuses ja mitte 12,75 töötunni ulatuses nagu märgitud XXXOÜ taotluses, mistõttu palub XXXOÜ vähendada nimetatud reaga seonduvaid hüvitatavaid töötunde 6 töötunni ulatuses. Õigusabi tunnihinnaks on avaldaja märkinud vandeadvokaadi puhul 140 eurot, millele lisandub käibemaks ning advokaadi puhul 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Nimetatud tunnihinnad on XXXOÜ hinnangul ülemääraselt suured. Riigikohus on 05.10.2012 lahendis nr 3-1-1-66-12 punktis 16 selgitanud, et kolleegiumi hinnangul võib õigusabi tunnihinna mõistlikuks suuruseks lugeda 110 eurot, millele lisandub käibemaks. XXXOÜ hinnangul on tavapärane, et advokaadi töötunni hind on vandeadvokaadi töötunni hinnast keskmiselt 30 eurot tunni kohta madalam, seetõttu tuleks advokaadi töötunni hinnaks määrata 80 eurot. Eeltoodust tulenevalt palub XXXOÜ vastuväiteid XXXOÜ avaldusele menetluskulude kindlaksmääramisel arvestada ning vähendada KCF-lt Valdus OÜ XXXOÜ kasuks väljamõistetavaid menetluskulusid vähemalt 15,15 töötunni ulatuses ning määrata ülejäänud tööde osas tunnihind 80 eurot advokaadi töötunni ning 110 eurot vandeadvokaadi töötunni eest.

2-12-1706 pankrotimenetluses on igal juhul põhjendatud kostja lepingulise esindaja kulutatud aeg kvaliteetse õigusteenuse osutamiseks. Õigusabi maht ja kvaliteet ja ei ole proportsionaalne dokumendi pikkusele. Hageja heidab kostjale läbivalt ette, et kostja menetlusdokumentide pikkus ei õigusta nende koostamisele kulunud aega. Hageja eeldus, et õigusabile maht ja kvaliteet on otseses proportsioonis dokumendi pikkusega, on vale. Lühikese, konkreetse ning hästi struktureeritud menetlusdokumendi koostamisele kulub rohkem aega, kui kõigi võimalike argumentide kirjapanemisele järjest (mida harrastas antud menetluses hageja). Dokumendi koostamisele kuluv aeg hõlmab ka õiguslikku analüüsi, vajaliku kohtupraktika otsimist ning sellega tutvumist, õige menetlusliku ning materiaalõigusliku strateegia valimist, mis kõik sisaldub dokumendi koostamise kohta märgitud ajas. Hageja vastuväited kostja lepingulise esindaja teostatud ülesannete ja aja osas on meelevaldsed. Hageja taotleb kohtult õigusteenusega osutatud tööde vähendamist vähemalt 15,15 tunni võrra 37-st. Kostja vaidleb hageja väidetele vastu alljärgnevalt: Kostja 31.01.2012 õigusteenus „hagi materjalidega tutvumine ning analüüs“ 2,25 tundi. Hageja väidab ekslikult, et spetsifikatsioonil märgitud periood pidi olema 2011. Hagiavaldus esitati kohtusse 11.01.2012 ning seega on kostja näidatud ajaline periood õige. Arusaamatu on hageja etteheide, et kostja oli nõudega XXX pankrotimenetluses kokku puutunud, mistõttu ei saanud kostja nii palju õigusabi kasutada. Hagiavaldus oli nõudeavaldusest oluliselt mahukam nii põhidokumendi kui lisade osas. Samuti on spetsifikatsioonist näha, et samaaegselt teostati ka analüüs hagiavalduse sisu ja perspektiivi osas, mis nõudis lisade põhjalikku läbitöötamist ning vastava kohtupraktikaga tutvumist. Nõuete kaitsmise ajal tutvus kostja nõudega vaid põgusalt ega saanud seda põhjalikult läbi töötada. Hageja etteheide, et kostja on kajastanud kohtumenetluse eelseid kulusid on alusetu ja tõendamata. Kostjale 03.02 ja 06.02.2012 osutatud õigusteenus 6,25 tundi. Kostja vastuse koostamine hõlmas ka õigusliku analüüsi ja muid toiminguid (vt ülal p 3) ning ainuüksi selle pikkusest ei saa järeldada selle koostamisele kulunud aega. Kostjale 08.05.2013 osutatud õigusteenus 2,65 tundi. Hageja heidab kostjale ette, et kostjale on dokumendi koostamiseks osutatud õigusteenust 3,05 töötundi, kuigi dokumendi sisu ei vasta kulutatud aja pikkusele. Kostjale osutati õigusteenust 2,65 tundi, mitte 3,05 tundi. Muus osas kohalduvad ka siin p-des 4.2 ja 3 toodud kommentaarid. 20.06.2012 „kohtuotsusega tutvumine“ 1 tund. Kohtuotsusega tutvumine ei tähenda üksnes selle läbi lugemist, vaid ka esialgse hinnangu andmist ning võimalike edasiste menetlustoimingute planeerimist. Seega on õigusteenuse maht põhjendatud. 14.08-16.08.2012 osutatud õigusteenus 13,25 tundi. Hageja on jällegi eksinud konkreetsele teenusele kulunud aja osas, mis on 13,25 tundi, mitte 12,75, nagu hageja väidab. Hageja ei ole mingil viisil põhjendanud, miks peaks kohus konkreetsel juhul mõistma hagejalt välja menetluskulud üksnes 6,75 tunni eest (v.a dokumendi pikkus, mille osas vt ülal p 4.2 ning p 3). Kostja lepingulise esindaja tunnihind on mõistlik. Hageja heidab kosjale ette, et kostja kasutatud õigusteenuse tunnihind on ülemäära kõrge ning viitab ka Riigikohtu lahendile 3-1-1-6612, mille kohaselt oleks mõistlik tasu 110 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Nimetatud lahend ei ole antud asjas pretsedendiks, kuna käsitleb kaitsjatasu kriminaalasjas. Analoogia korras viitab kostja riigi õigusabi tasumääradele, mis on tsiviilasjade ja kriminaalasjade puhul erinevad1. Tasumäära põhjendatus sõltub ka asja sisulisest mahust ja keerukusest – on põhjendatud, et vaidluses 7,5 miljoni euro suuruse nõude üle kasutavad pooled vastavate teadmiste ja oskustega esindajat, kelle tunnitasu ei pruugi olla turu keskmine. Lisaks ei tulene viidatud riigikohtu lahendist, et vandeadvokaadi ja advokaadi abi puhul tuleks kohaldada erinevaid tasumäärasid, milleks antud juhul pole ka mingit sisulist alust. Kostja menetluskulud on umbes 1/3 seadusjärgsest piirmäärast. Lisaks ülalmainitule on mittevaralise nõude puhul lepingulise esindaja kulude piirmääraks 12 800 eurot, kuid kostja on esitanud menetluskulud üksnes 4715 euro eest, kuigi põhivaidlus läbis kaks kohtuastet ning hageja soovis vaidluse viia ka Riigikohtusse. Kostja jääb menetluskulude kindlaksmääramise avalduses esitatu juurde, eriti olukorras, kus menetluskulu suuruse on tinginud just hageja tegevus. Hageja pidi arvestama, et hagi esitamine toob kaasa kulusid summas kuni 12 800 eurot. Kohtunikuabi seisukoht

2-12-1706 Kohtunikuabi selgitab, et menetluskulude kindlamääramise menetluses lahendab kohus üksnes menetluskulude suuruse kindlaksmääramise ja väljamõistmise küsimust jõustunud menetluskulude jaotuse kohtulahendi alusel. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid. Vaidlusasja puhul, mis lahendatakse TsMS § 475 järgi hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Tsiviilasjas nr 2-12-1706 20.06.2012 tehtud kohtuotsusega (jõustus 06.03.2013) jättis Harju Maakohus menetluskulud XXXOÜ (likvideerimisel) kanda. 12.11.2012 Tallinna Ringkonnakohus jättis Harju Maakohtu 20.06.2012 otsuse muutmata ning apellatsiooniastme menetluskulud XXXOÜ (likvideerimisel) kanda. 06.03.2013 Riigikohtu tsiviilkolleegium jättis hageja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ning kassatsiooniastme menetluskulud XXXOÜ (likvideerimisel) kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. 12.03.2013 esitas kostja esindaja Harju Maakohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Avaldus on esitatud tähtaegselt. Avaldusele on lisatud detailne kulude koosseis. Kostja taotleb õigusabikulude hüvitamist hagejalt summas 4715 eurot. TsMS § 175 lg-st 1 tulenevalt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetluskulud on vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Toimiku dokumentidest nähtub, et kostjal käesolevas tsiviilasjas on lepinguline esindaja, seega käesolevas tsiviilasjas kostja kantud õigusabikulud on menetluskulud. Menetlusdokumentide koostamine ja kohtule esitamine on tõendatud toimikus asuvate dokumentidega. Tutvunud kohtutoimiku materjalidega, menetluskulude rahalise jaotuse kindlaksmääramise avaldusega ning arvestades kohtuvaidluse asjaolusid, leiab kohtunikuabi, et esinduse teostamiseks tehtud toimingud on vajalikud ja põhjendatud kvaliteetse õigusabi osutamiseks välja arvatud:

2-12-1706 õigusabikuluks ning vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaks. Kohtunikuabi leiab, et menetlusdokumentide kirjutamine ei ole tehniline töö, vaid sellega kaasneb intensiivne mõttetegevus ja õigusaktidele uurimisele suunatud tegevus, milleks kulub aeg. Samuti kohtunikuabi märgib, et TsMS § 217 lg 1 kohaselt on menetlusosaline õigustatud võtma endale esindaja, kes on kohustatud kaitsma esindatava huve. Menetlusosalise esindaja on kehtestanud tasu suuruse kokkuleppel kliendiga. Sellest tulenevalt ei saa vähendada väljamõistetavat õigusabikulu selle tõttu, et esindaja tunnitasu oli teise menetlusosalise arvates ilmselgelt ebamõistlikult suur. Teatavasti kaasnevad kohtumenetlusega alati kulud, mis tuleb kanda kohtuvaidluse kaotanud poolel. Menetlusosaline peab arvestama, et vaidluse kaotamisel tuleb tal teise poole kulud hüvitada. Kulude hüvitamise ettenähtavuse tagab lisaks kulude põhjendatusele ja vajalikkusele ka Vabariigi Valitsuse poolt kehtestanud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär, mis välistab võimaluse nõuda seal sätestatust suuremate õigusabikulude hüvitamist. Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäär määratakse lähtuvalt tsiviilasja hinnast. Harju Maakohtu 20.06.2012.a. kohtuotsuse kohaselt on tsiviilasja 2-12-1706 hind 1595 eurot. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008. a määruse nr 137 § 2 kohaselt mittevaralise nõudega tsiviilasjas, sõltumata hageja või kohtu poolt määratud hagihinnast, on lepingulise esindaja kulude teiselt menetlusosaliselt sissenõudmise piirmäär maksimaalselt 12 800 eurot. Antud juhul kostja õigusabi kulu suurus ei ületa Vabariigi Valitsuse määrusega sätestatud õigusabikulude sissenõudmise piirmäära ning kuulub väljamõistmisele kui menetluskulu. Ülaltoodust lähtuvalt kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele kostja menetluskulud summas 4415,17 eurot. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Muu määrus jõustub kättetoimetamisest või teatavakstegemisest, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

/allkirjastatud digitaalselt/ Helle Miller kohtunikuabi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.