Hagi rahuldada osaliselt. Tuvastada, et hageja XXX(isikukood XXX) ka kostja XXXOÜ (registrikood XXX) vahelise töölepingu nr 787 kostjapoolne 25. juuni 2013 ülesütlemine on tühine. Lõpetada pooltevaheline tööleping nr 787 alates 26. juulist 2013. Mõista kostjalt XXXOÜ hageja XXX kasuks välja töötasu hüvitis perioodi 26. juuni 2013 kuni 25. juuli 2013 eest 350 eurot; kasutamata põhipuhuse hüvitis 67,47 eurot ja kolme kuu keskmise töötasu summas hüvitis 947,19 eurot. Jätta rahuldamata hagi kasutatama põhi puhkuse hüvitise nõudes 107,53 euro ulatuses ja keskmise töötasu hüvitise nõudes 102,81 euro ulatuses. Rahuldada hageja 12. novembri 2013 ja kostja 13. novembri 2013 taotlused ning võtta nimetatud kuupäevadel esitatud täiendavad dokumentaalsed tõendid toimikusse. Jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult
2-13-37264 teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused Menetlusosaline võib nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist otsuses sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse Harju Maakohtule (Kentmanni 13, Tallinn, e-posti aadress [email protected]). Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtuasja menetlusega. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes otsuse peale edasi kaevates.
MENETLUSE KÄIK
1.XXX(edaspidi „hageja”) esitas 9. augustil 2013 veebilehe www.e-toimik.ee kaudu kohtule hagiavalduse, millega vaidlustas Põhja Inspektsiooni Töövaidluskomisjoni 24. juuli 2013. aasta otsuse töövaidlusasjas nr 4.4-1/1409 tema 13. juuni 2013 avalduse XXXOÜ (edaspidi „kostja”) vastu rahuldamata jätmise kohta. Hagiavalduses esitas hageja lisaks töövaidluskomisjonile (edaspidi „TVK”) esitatutule ka täiendava nõude puhkusetasu saamiseks.
2.Kohus nõudis TVK-lt välja eelviidatud töövaidlusasja toimiku ja võttis selle tervikuna käesoleva asja toimiku juurde. Kohus võttis hagiavalduse 2. septembri 2013. aasta määrusega menetlusse, seda nii TVK-s juba lahendatud kui ka täiendava nõude osas. Kostja esitas
30.septembril 2013 vastuse hagile ja hageja esitas 13. oktoobril 2013 arvamuse kostja vastuse kohta. Kostja esitas 25. oktoobril 2013 täiendava vastuse ja hageja esitas 4. novembril 2013 täiendava arvamuse.
3.Kohus määras 6. novembri 2013. aasta määrusega lahendada tsiviilasi kirjalikus menetluses ja andis pooltele sellega seonduvad tähtajad. Pooled esitasid kohtu määratud tähtajaks täiendavad seisukohad ja tõendid, samuti arvamused teineteise seisukohtadele.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Hageja nõuded ja väited
4.Hageja pöördus kohtusse järgmiste nõuetega: (1) tuvastada kostja 25. juuni 2013 ülesütlemisavalduse tühisus; (2) lõpetada pooltevaheline tööleping nr 787 kuupäevaga 26. juuli 2013; ning mõista kostjalt hageja kasuks välja (3) keskmine töötasu perioodi 26. juuni 2013 kuni 26. juuli 2013 eest 350 eurot; (4) puhkusetasu perioodi 28. mai 2012 kuni 31. detsember 2012 eest 175 eurot ja (5) kolme kuu keskmise töötasu summas hüvitis
2 (7)
2-13-37264 1 050 eurot. Nõuded (1)–(3) ja (5) jättis TVK rahuldamata, nõude (4) esitas hageja alles kohtus. Hageja põhiväited on järgmised: − pooled sõlmisid töölepingu, mille kohaselt hageja töötas restoranis XXX kelnerina töögraafiku alusel ja kostja maksis hagejale tunnipalga alusel igakuiselt töötasu hiljemalt 10. kuupäevaks; − poolte suulise kokkuleppe kohaselt töötas hageja seoses õpingutega perioodil september 2012 – märts 2013 osalise koormusega; − aprilli 2013 eest tasus kostja hagejale töötasu põhjuseta vähem, mistõttu hageja nõudis esmalt kostjalt ja seejärel TVK kaudu puuduva summa maksmist; − hageja jätkas tööl käimist pärast TVK-le avalduse esitamist. Kui hageja läks 26. juuni 2013 õhtuseks vahetuseks tööle, siis vahetult enne vahetuse alustamist kell 16:00 andis kostja hagejale ülesütlemisavalduse, milles lõpetas pooltevahelise töösuhte erakorraliselt ilma ülesütlemise tähtaega järgimata. Ülesütlemise alusena märkis kostja, et hageja ei ole esitanud tervisetõendit mitmetest hoiatustest hoolimata ning on seeläbi seadnud ohtu tööandja ja tema klientide huvid. Ülesütlemisavaldusele järgneval päeval maksis kostja juunikuu töötasu ja puhkusetasu, kokku 490,04 eurot; − töölepingu ülesütlemiseks tegelikult alust ei olnud. Pooltevaheline töösuhe kestab alates 28. maist 2012 ilma tõrgeteta. Seega leidis kostja, et hageja vastab nõuetele kostja juures töötamiseks, mis tähendab, et hagejal olid täidetud kõik vajalikud nõuded, mis ei ohustaks kostja ega tema klientide huve. Hageja on kostja juures töötanud ka varem ja on esitanud kostjaga seotud ettevõtte nimele väljastatud tervisetõendi. Kostja ei ole hagejat kirjalikult hoiatanud; − hageja keskmine töötasu oli 350 eurot kuus, mida kostjal tuleb hagejale maksta veel kuu aja eest alates ülesütlemisavalduse esitamisest; − hagejal oli õigus saada 2012. aastal töötatud aja eest 17 kalendripäeva puhkust ja 2013. aastal töötatud aja eest 16 kalendripäeva, millest kostja on jätnud 2012. aasta eest teenitud puhkuse hagejale hüvitamata. Hageja arvutuse järgi tuleb kasutamata puhkuse eest hüvitada 175 eurot, st pool keskmisest kuutöötasust.
5.Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. Kostja vastuväited
6.Kostja vaidleb hagile kõigis nõuetes vastu. Kostja peamised vastuväited on järgmised: − kostja ütles töölepingu üles põhjusel, et vaatamata tööandja mitmekordsetele meeldetuletustele viibis hageja töökohas (toitlustusasutuses) ilma tervisetõendita. Kostjal kui tööandjal on diskretsiooniõigus nõuda mistahes ajal töötajalt, kes töötab toitlustusasutuses, kehtiva tervisetõendi olemasolu. Kostja on palunud mitu korda esitada tööandja juures töötamiseks tervisetõendi, aga hageja kehtivat tervisetõendit ei esitanud. Sellega rikkus hageja tööandja korraldust, seadis ohtu tööandja huvid ja klientide tervise; − ei ole oluline, kas töölepingu sõlmimise ajal oli hagejal kehtiv tervisetõend või mitte. Kui kostja sõlmis töölepingu töötajaga, kellel puudus kehtiv tervisetõend, siis ei tuli hagejal ikkagi esitada tervisetõend kostja nõudmisel. Tähtsust ei oma aeg, mil kostja asus nõudma tervisetõendi esitamist; − kostja on hagejale hüvitanud kasutamata puhkuse 2012. aasta eest 17 päeva ja 2013. aasta eest 14 päeva (arvestus kuni 25. juunini 2013), keskmine päevatasu (9,48 eurot) on arvestatud lähtuvalt muu hulgas aprilli palgast 66 eurot;
3 (7)
2-13-37264 − kui kohus tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on tühine, siis tuleb hageja taotletavat hüvitist vähendada.
7.Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Menetluskulud jätab kohus kostja kanda.
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 sätestab, et poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled olid nõus kirjaliku menetlusega. Kohus määras vastavalt viidatud sättele tähtaja, mille jooksul oli pooltel võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatas neist pooltele.
10.TsMS § 442 lg 5 sätestab muu hulgas, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte veel lahendamata taotlused. Käesolevas asjas on seni lahendamata hageja 12. novembri 2013 ja kostja 13. novembri 2013 dokumentaalsete tõendite esitamise taotlused. Kohus rahuldab need taotlused ja võtab poolte täiendavad tõendid toimikusse.
11.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks. − pooled sõlmisid 28. mail 2012 tähtajalise töölepingu nr 787, mille järgi hageja asus kostja juures samast päevast tööle toitlustusasutuses kelnerina (TVK tlk 10–12); − tööleping muutus tähtajatuks; − töötasuks leppisid pooled töölepingus 2,64 eurot tunnis (õhtuse ja öise töö eest 3,09 eurot); − töölepingu lisadena vormistati ametijuhend (TVK tlk 13) ja materiaalse vastutuse leping (TVK tlk 14); − kostja maksis hagejale igakuiselt töötasu (tlk 9 ja TVK tlk 15, 38) ja arvestas makstud tasude põhjal töölepingu lõppemisel kasutamata puhkuse hüvitise lähtudes tegelikult makstud tasude brutosummast perioodil detsember 2012 – mai 2013 kokku 1640,40 eurot; − hageja esitas 22. mail 2013 kostjale avalduse aprillis töötatud 102 töötunni eest vähem saadud töötasu nõudes (TVK tlk 17–18), viidatud tasu summa oli 234 eurot ja kostja tasus sellel vastava netosumma 8. juulil 2013; − kostja ütles pooltevahelise töölepingu üles 25. juuni 2013 avaldusega , mille hageja sai kätte 26. juunil 2013 (TVK tlk 29).
12.Hageja esimese nõude õiguslik alus on töölepingu seaduse (TLS) § 104 lg 1, mis näeb ette, et seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. Kostja ütles pooltevahelise töölepingu üles 25. juuni 2013 avaldusega TLS § 88 lg 1 p 3 alusel (TVK tlk 29). Vaidlust ei ole selles, et hageja sai kostja avalduse kätte
26.juunil 2013. Töölepingu erakorralise ülesütlemise aluse esinemise peab esile tooma ja tõendama pool, kes sellele tugineb, st käesolevas asjas kostja. TLS § 88 lg 1 p 3 sätestab, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. Ülesütlemisavalduse kohaselt loeb kostja tööandja korralduseks tervisetõendi esitamise nõude ja rikkumiseks tõendi esitamata jätmise. Sisuliselt tugineb ülesütlemine sellele, et hagejal puudus tervisetõend.
4 (7)
2-13-37264
13.Toiduseaduse (ToiduS) § 28 lg 1 kohaselt peab toitu käitleval töötajal ning oma tööülesannete tõttu toiduga või selle käitlemisvahenditega kokkupuutuval töötajal, samuti toidu käitlemisruume puhastaval töötajal nakkushaiguste tuvastamiseks ning nende leviku tõkestamiseks olema kirjalik tervisetõend. ToiduS § 28 lg 2 kohustab sisuliselt tööandjat nõudma töötajalt tervisetõendi olemasolu enne töösuhte algust ja korrapäraselt töösuhte ajal. ToiduS § 28 lg 4 keelab lubada ilma tervisetõendita töötajat tööle, kus ta võib toitu saastada. Pooled ei vaidle selle üle, et töötades kostja juures kelnerina vastas hageja ToiduS § 28 lg-s 1 töötaja kohta märgitud tingimustele.
14.Eelmises punktis märgitust tuleneb muu hulgas, et töötajal ei ole kohustust oma tervisetõendit tööandjale üle anda. Nimelt nõuab ToiduS § 28 lg 1 tervisetõendi olemasolu, mitte aga selle tööandjale üleandmist. Hageja on tõendanud, et tal oli tervisetõend olemas (allkirjastamata ärakiri TVK tlk 39 ja allkirjastatud duplikaat tlk 64). Siiski ei tarvitse see asjaolu olla piisav hagi rahuldamiseks. Hageja ei ole tõendanud tervisetõendi kostjale esitamist. Võlaõigusseaduse § 6 lg 1 sätestab, et lepingupooled peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Hea usu põhimõttega ei oleks kooskõlas kui töötaja saaks tugineda tervisetõendi olemasolule ilma seda tööandjale esitamata.
15.Pooled ei leppinud töölepingus ega selle lisades kokku tervisetõendi esitamise korda ja tähtaegu. Nii töölepingust kui ka kostja avaldustest nähtub, et kostja ei nõudnud hagejalt tervisetõendit töölepingu sõlmimisel. Kostja ainus tõend tervisetõendi nõudmise kohta on väidetav üldine kõigile töötajatele suunatud teatis (tlk 73), millega tutvumist on hageja eitanud. Hageja tööülesannetest kelnerina, samuti töölepingus ja selle lisades tervisetõendi kohta kokkulepete puudumisest järeldab kohus, et kostja sai teada hageja tervisetõendi väidetavast puudumisest kohe töölepingu sõlmimisel, st 28. mail 2012. Puuduvad tõendid selle kohta, et kostja oleks nõudnud hagejalt tervisetõendi esitamist katseajal, st kuni
28.septembrini 2012 või ka töölepingu tähtajatuks muutumise perioodil, st 2013. aasta veebruaris-märtsis. TLS § 88 lg 4 sätestab, et tööandja võib töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. Kohtu hinnangul on tervisetõendi puudumisest teadasaamise mõistlik aeg lühem kui katseaeg. TLS § 6 lg 1 kohaselt on katseaja eesmärgiks hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. Tervisetõendi olemasolu on hõlpsasti kontrollitav ega eelda sama pikka perioodi kui näiteks töötaja oskuste, võimete ja isikuomaduste hindamine. Kohus tuvastab, et töölepingu kostjapoolne ülesütlemine ei toimunud mõistliku aja jooksul tervisetõendi puudumisest teadasaamisest. Seetõttu ei vasta ülesütlemine seaduse, täpsemalt TLS § 88 lg 4 nõuetele ja on tühine.
16.Kostja on lisaks tuginenud sellele, et töölepingu ülesütlemise aluseks oli kostja korralduse rikkumine. TLS § 88 lg 3 kohaselt võib tööandja töölepingu töötaja kohustuse rikkumise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Ülesütlemisavalduses märgib kostja, et ta on hagejat eelnevalt hoiatanud, aga ühtegi tõendid kostja eelneva hoiatamise kohta esitanud ei ole. Järelikult on eelneva hoiatamise asjaolu tõendamata ja ülesütlemine ei vasta ka TLS § 88 lg 3 nõuetele, st on ka seetõttu tühine. Hageja esimene nõue tuleb rahuldada.
17.Hageja teise nõude õiguslik alus on TLS § 107 lg 2, mille kohaselt sama paragrahvi lg-s 1 sätestatud juhul lõpetab muu hulgas kohus töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Riigikohtu praktika järgi tuleb kohtul üldjuhul lõpetada tööleping ajast, mil see oleks lõppenud etteteatamistähtaja järgimise korral
5 (7)
2-13-37264 (Riigikohtu 10. oktoobri 2012. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-82-12, p 16 teine lõik). Pooled ei vaidle selle üle, et enne töölepingu ülesütlemist oli töösuhe kestnud üle aasta, st TLS § 97 lg 2 p 2 järgi tuli erakorralisest ülesütlemisest teatada ette vähemalt 30 kalendripäeva.
18.Hageja sai ülesütlemisavalduse kätte 26. juunil 2013. Kohus tuvastas hageja esimest nõuet lahendades, et kostjapoolne töölepingu ülesütlemine oli tühine. Seega tuleb kohtul ka teine nõue rahuldada ja lõpetada tööleping 26. juulist 2013.
19.Hageja kolmanda nõude õiguslik alus on TLS § 100 lg 5, mille ülesütlemisest vähem ette teatamise korral on töötajal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Käesoleval juhul on vähem ette teatatud ajaks 30 kalendripäeva. Hageja väidab, et tema keskmine töötasu oli 350 eurot (neto) kuus ja nõuab selles summas hüvitist. Lisaks on hageja esitanud 2013. aasta juunikuu töögraafiku (tlk 10), mille järgi hageja oleks juunis olnud tööl veel kaks vahetust (26. ja 28. kuupäev, mõlemad alates kl 16:00-st kuni sulgemiseni, st kl 1:00-ni, vrd varasemad graafikud tlk 66–69).
20.TLS § 100 lg-s 5 sätestatud hüvitise eesmärk on tagada töötajale töötasu, mida ta oleks saanud etteteatamistähtaja järgimise korral. Juunis oleks hageja saanud töötada veel kaks 9-tunnist vahetust, st kokku 18 tundi. Pooled leppisid töölepingus kokku täistööajaga töötamises, st tööandjal oli TLS § 43 lg-te 2 ja 3 järgi kohustus anda hagejale tööd 40 tundi nädalas. Eelmises punktis märgitud graafikutest nähtub, et hageja töötas kõigil nädalapäevadel, seega tuleb määrata juulis eeldatavalt töötatavaks ajaks 143 tundi ( ≈ 25 / 7 × 40 ). Kokku jäi hagejal töötamata 161 tundi ( = 18 + 143), mille eest töölepingu p 4.1 järgi tulnuks kostjal maksta tasu vähemalt 425,04 eurot ( = 161 × 2,64). Hageja nõuab hüvitist väiksemas summas (350 eurot), järelikult tuleb hageja nõue rahuldada. Seetõttu ei tule kohtul hinnata, milliste tundide eest pidanuks kostja maksma suuremat tasu õhtusel ja öisel ajal töötamise eest.
21.Hageja neljanda nõude õiguslik alus on TLS § 71, mille järgi töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Pooled on üksmeelsed, et hageja ei kasutanud põhipuhkust töölepingu kehtivuse ajal. Kostja väidab, et ta hüvitas kasutamata puhkuse 27. juuni 2013 maksega, millest 222,88 eurot (brutosummas 293,88 eurot) oli hüvitis 31 kasutamata puhkusepäeva eest. Kostja arvestus on esitatud tlk 33–34 ja 74. Töölepingu p 3.1 järgi oli hageja puhkuse kestus 28 kalendripäeva aastas. Puhkust arvestatakse kalendriaastate järgi (TLS § 68 lg-d 3 ja 4). Pooled ei vaidle selle üle, et 2012. aasta eest jäi hagejal kasutamata 17 puhkusepäeva, aga on erimeelsed küsimuses, mitu päeva puhkust oli hagejal kasutamata 2013. aasta eest. Hageja väitel oli neid päevi 16, kostja väitel 14. Kostja on arvestanud keskmise töötasu lähtudes aprilli palgast 66 eurot ja kuue kuu (detsember 2012 – mai 2013) kogupalgast 1 640,40 eurot. Samas on kostja möönnud, et hagejal oli õigus saada veel 234 eurot (207,71 eurot neto) aprillikuu töö eest (palgateatis tlk 36).
22.Kohus leiab, et hageja nõue kasutatama põhipuhkuse hüvitise saamiseks on põhjendatud osaliselt. Kostja on ebaõigesti jätnud arvesse võtmata 2013. aasta aprillikuu eest hiljem välja makstud brutopalga 234 eurot. Koos selle summaga moodustaks hageja brutotöötasu aprilli eest 300 eurot ( = 234 + 66 ). Hageja väitel töötas ta aprillis täistööajaga, seda väidet ei ole kostja kahtluse alla seadnud. Seega tuli kostjal aprilli eest maksta hagejale vähemalt töötasu alammäära, mis vastavalt Vabariigi Valitsuse 10. jaanuari 2013. aasta määruse nr 6 (Töötasu alammäära kehtestamine) §-le 1 on 320 eurot. Selle summani tuleb aprilli osas arvestatavat töötasu suurendada. Samuti on hagejal õigus saada 2013. aasta eest kokku hüvitist 16 puhkusepäeva eest, sest kohtu hinnangul lõppes tööleping alles 26. juulil 2013, st tööleping kestis 2013. aastal 206 päeva ja sellel vastab 16 puhkusepäeva (28/365 × 206 ≈ 15,8). Seega tuleb puhkusetasu arvestust korrigeerida järgmiselt:
6 (7)
2-13-37264 − ühe kalendripäeva hüvitis arvutada 254 euro võrra suuremast summast, st 1894,40 eurot ja selleks kujuneb 10,95 eurot ( = 1894,4 / 173 ); − päevade arvu suurendada kahe võrra; − kokku tuli kostjal hüvitada 361,35 eurot ( = 33 × 10,95 ), millest kostja hüvitas 293,88 eurot ja täiendavalt tuleb kostjalt välja mõista 67,47 eurot (bruto); − rahuldamata jääb hageja nõue kasutamata puhkuse hüvitamiseks summas 107,53 eurot.
23.Hageja viienda nõude õiguslik alus on TLS § 109 lg 1 esimene lause, mis sätestab muu hulgas, et kui kohus lõpetab töölepingu sama seaduse § 107 lg-s 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Sama sätte teise lause alusel võib kohus hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Hageja nõuab hüvitist kolme kuu keskmise töötasu summas.
24.Hageja keskmine töötasu tuleb arvestada lähtudes samast perioodist nagu kostja võttis aluseks puhkusehüvitise leidmisel arvestades eespool p-s 22 tehtud parandusega aprillikuu töötasu osas. Hageja kuue kuu töötasu moodustab summa 1894,40 eurot ja ühe kuu keskmine 315,73 eurot ( = 1894,4 / 6 ). Nimetatud summa on väiksem töötasu alammäärast, aga hageja töötas keskmise arvutamise aluseks võetaval perioodil suurema osa osalise tööajaga.
25.Kohus ei nõustu kostjaga, et käesoleva juhtumi asjaoludel tuleks töötaja kasuks väljamõistetavat hüvitist vähendada. Kostja ütles töölepingu hagejaga üles pärast seda, kui hageja oli õigustatult pöördunud TVK-sse aprillikuu eest vähem saadud töötasu hüvitamise nõudes. Ülesütlemine toimus ajal, kui vaidlus TVK-s oli veel pooleli. Sellest järeldab kohus, et kostja tööandjana ei toiminud heas usus. Kolme kuu keskmise töötasu summas hüvitise väljamõistmine on põhjendatud. Eelneva põhjal tuleb hageja viies nõue rahuldada osaliselt summas 947,19 eurot ( = 3 × 315,73 ) ja rahuldamata jääb see summas 102,81 eurot.
26.TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel jätab kohus otsuse tegemisel arvestamata postisaadetise sündmuste ülevaate (TVK tlk 40–41), puhkuseavalduse (tlk 45) ja päevakassade kviitungid (tlk 65), sest neist ei nähtu asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud. Hageja on küll tuginenud nn tulemustasule, kuid ei ole tõendanud poolte sellekohast kokkulepet ega praktikat, mistõttu kohus ei arvestanud otsuses keskmise töötasu tuvastamisel hageja võimaliku lisatasuga. Selget nõuet lisatasu saamiseks ei ole hageja esitanud.
27.Tsiviilasja hind on TsMS § 134 lg-te 1 ja 3 ning § 124 lg 1 alusel 1 575 eurot.
28.Kuna kohus rahuldab hageja põhinõude töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja sellest tulenevalt ka hageja rahalised nõuded olulises osas (kokku 87 % = 1364,66 / 1575 ), siis jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.