2.Tuvastada, et XXX Aktsiaseltsi (registrikood XXX) ja XXX(XXX, isikukood XXX) vahel 04.01.1993 sõlmitud töölepingu nr 374 erakorraline ülesütlemine XXX Aktsiaseltsi (registrikood XXX) poolt on tühine.
3.Välja mõista XXX Aktsiaseltsilt (registrikood XXX) XXX(XXX, isikukood XXX) kasuks 1965,30 (üks tuhat üheksasada kuuskümmend viis koma kolmkümmend) eurot, millest peetakse kinni tulumaks, töötuskindlustusmakse ja kohustusliku kogumispensioni makse.
4.Jätta läbi vaatamata hagiavaldus osas, milles XXX(isikukood XXX) palub kohustada XXX Aktsiaseltsi (registrikood XXX) 04.01.1993 sõlmitud töölepingut viivitamata edasi täitma.
5.Jätta rahuldamata hagiavaldus alternatiivse nõude osas, milles XXX(isikukood XXX) palub XXX Aktsiaseltsilt (registrikood XXX) välja mõista hüvitis kuue kuu keskmise töötasu ulatuses summas 3983,23 (kolm tuhat üheksasada kaheksakümmend kolm koma kakskümmend kolm) eurot. Menetluskulude jaotus
Menetluskulude kindlaksmääramise kord Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.05.03.2012 esitas XXX(töötaja, hageja) töövaidluskomisjonile avalduse, milles palus tuvastada XXX Aktsiaseltsi (tööandja, kostja) poolt 03.02.2012 esitatud töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse tühisus, millega XXX Aktsiaselts ütles üles XXX04.01.1993 sõlmitud töölepingu nr 374. Töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamisel palus töötaja kohustada tööandjat 04.01.1993 sõlmitud töölepingut viivitamata edasi täitma ja mõista tööandjalt välja kahju hüvitisena töötaja kasuks saamata jäänud töötasu. Alternatiivselt palus töötaja avalduse rahuldada ja mõista tööandjalt töötaja kasuks välja hüvitis kuue kuu keskmise töötasu ulatuses (3983,23 euro ulatuses). Töövaidluskomisjon jättis 02.04.2012 otsusega asjas nr 4.4-2/497 hageja avalduse rahuldamata.
2.Hageja esitas 16.04.2012 Harju Maakohtule hagiavalduse kostja vastu (tl-d 17-25, 35a-35j). Hageja palub tuvastada kostja poolt 03.02.2012 esitatud töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse tühisus, millega kostja ütles üles hagejaga 04.01.1993 sõlmitud töölepingu nr
374.Töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamisel palus hageja kohustada kostjat 04.01.1993 sõlmitud töölepingut viivitamata edasi täitma ja mõista kostjalt välja kahju hüvitisena hageja kasuks saamata jäänud töötasu 1965,30 eurot. Kui kohus lõpetab kostja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral (TLS § 107 lg 2), siis alternatiivselt palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitise kuue kuu keskmise töötasu ulatuses 3983,23 eurot (tl-d 35i-35j). Hageja tõi hagiavalduses välja järgmised asjaolud. Hageja ja kostja sõlmisid 04.01.1993 töölepingu nr 374. Alates 02.03.2012 ütles kostja hagejaga sõlmitud töölepingu ülesütlemisavaldusega erakorraliselt üles töölepinguseaduse § 89 lg 1 alusel (koondamine). Töölepingu kehtivuse viimane päev oli 01.03.2012. Hageja on Eesti Raudteelaste Ametiühingu XXX osakonna peausaldusisik. Kostja põhjendas töölepingu ülesütlemist asjaoluga, et koristamise töö otstarbekama ümberkorraldamisega kaotab kostja haldusmeistri ametikoha ning haldusmeistri töökohustused jagatakse ümber teiste töötajate vahel. Hageja töökohustusteks oli koristajate töö korraldamine ja juhtimine vastavalt ametijuhendile, sealhulgas koristajate tööaja arvestuse pidamine, puhastusvahenditega varustamine, vagunitesse info ja reklaami paigaldamine, vagunites puhtuse jmt tagamise üle pideva kontrolli teostamine vastavuses reisijateveo nõuetega, muude antud ametikohast tulenevate ühekordsete tööülesannete täitmine. Koondamine tähendab vastava töö lõppemist. Hageja on seisukohal, et tema ametikoha töö ei ole lõppenud, mistõttu ei esine koondamise situatsiooni. Kõnealused tööülesanded on alles ning määratud teistele töötajale 2 (9)
täitmiseks. Vastav käitumine kostja poolt ei ole käsitletav töö lõppemisena, s.o koondamise situatsioonina. Töö lõppemine tähendab seda, et vastavad tööülesanded lakkavad olemast või neid hakkab inimese asemel läbi viima tehnikaseade. Käesoleval juhul sellist olukorda ei esine. Hagejale teadaolevalt on haldusmeistri töökohustused jagatud osaliselt (ainult alluvate töökvaliteedi kontroll), ülejäänud töökohustused, näiteks üldine töökorraldamine, aruandlus, varustus ja alluvate tööaja arvestus on jagamata. Töölepingu erakorralise ülesütlemise hetkeks ei suudetud täielikult töökohustusi ümber jagada teiste töötajate vahel. Need töökohustused, mis on jagatud (vahetuste vanemate vahel) maksab kostja töötajatele lisatasu töö täitmise eest. Seega faktiliselt hageja ametikohta ära ei kaotatud. Lisaks leiab hageja, et kostja poolt hagejale teise töö pakkumise võimatus on näiline. Hageja on seisukohal, et kostjal ja tema kontsernis oli olemas vabu ametikohti, mida hagejale pakkuda. Kostja puhul on tegemist suure ettevõttega, mis annab tööd enam kui 500 inimesele. Arvestades seda, et kostja kontserni kuuluvad XXX AS, XXX AS, XXXAS ning XXXAS, oleks kostja pidanud pakkuma hagejale tööd ka teistesse kontserni kuuluvates ettevõtetes. Seadusest tulenevalt eeldatakse, et tööandja lõpetab töösuhte põhjusel, et töötaja esindab teisi töötajaid ning tõendamiskoormis, et vastava isikuga lõpetatakse tööleping muul põhjusel, lasub tööandjal. Hageja leiab, et temaga töölepingu erakorraline ülesütlemine koondamise tõttu ei ole õigustatud, sest see on seotud hageja tegevusega Eesti Raudteelaste Ametiühingu XXX osakonna peausaldusisikuna ja osalemisega XXX AS-i ja Eesti Raudteelaste Ametiühingu kollektiivlepingu läbirääkimistega. Hageja on seisukohal, et töölepingu lõpetamine ametiühingu liikmega sealhulgas peausaldusisikuga seoses koondamisega ei ole põhjendatud ega tõendatud.
3.Kohus võttis 18.05.2012 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama.
4.05.06.2012 esitas kostja kohtule vastuse hagiavaldusele (tl-d 56-58). Kostja hagi ei tunnista. Kostja tõi välja järgmised asjaolud. Ettevõtte üldine töökorraldus on tööandja pädevuses. Töölepingu ülesütlemise avalduses oli märgitud, et tööleping lõpetati koondamise tõttu seoses haldusmeistri ametikoha likvideerimisega ja ülesannete ümberjaotamisega teiste ametikohtade vahel. Ettevõttes ei ole vabu ametikohti, millega kaasnevaid ülesandeid saaks hageja täita. Töötaja sobivust ametikohale hindab tööandja mitte töötaja. Asjakohatu on hageja väide, et kostja soovib lahti saada juba teisest töötajate esindajast.
5.18.06.2012 esitas hageja kohtule hagiavalduse täienduse (tl-d 67, 68). Hageja täiendab hagiavaldust ja esitab taotluse dokumentaalse tõendi (kollektiivlepingu) lisamiseks. Hageja tõi välja järgmised asjaolud. XXX AS, XXX AS, XXX OÜ, XXX OÜ, AS XXXja Ametiühing Koostöö ning XXX Ametiühing vahel sõlmiti 22.01.2007 kollektiivleping. Kollektiivleping kehtib käesoleva ajani. Lepingu punktis 6.1.6 on kehtestatud, et tööandja(te) algatusel võib töölepingu lõpetada (üles öelda) töötajaga, kes on valitud Ametiühingu(te) täitevkomitee (juhatuse) liikmeks või usaldusisikuks, töötaja volituse ajal ja ühe aasta jooksul peale volituste lõppemist (va Eesti Vabariigi töölepingu seaduse § 86 punktides 1, 2, 6, 7, 9 ja 11 ettenähtud alustel) üksnes Tööandja asukoha tööinspektori ja Ametiühingu täitevkomitee (juhatuse) kirjalikul nõusolekul. Hageja valiti 22.04.2009 XXX Ametiühingu peausaldusisikuks – juhatuse esimeheks volituste tähtajaga kuni 22.04.2012. Hagejaga öeldi tööleping üles 03.02.2012. Seega öeldi kostja poolt hagejaga tööleping üles tema volituste kehtivuse ajal rikkudes sellega lepingu punkti 6.1.6. Kostja rikkus lepingu punkti 6.1.6 sellega, et ütles hagejaga töölepingu üles omamata selleks tööinspektori ja Ametiühingu juhatuse kirjalikku nõusolekut. Seega on töölepingu ülesütlemine ebaseaduslik.
6.04.10.2012 kohtuistungil avaldasid pooled, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja on töötajate esindaja (tl 84). Kohus selgitas pooltele tõendamiskoormist. Kohus selgitas kostjale, et tööandaja on kohustatud tõendama, et töölepingut ei öeldud üles seetõttu, et hageja on töötajate esindaja. Kostja peab tõendama seda, et töö korraldati ümber ja seetõttu lõppes konkreetsel isikul töö. Kostja peab välja tooma, kas ja kuidas jagati ümber töötaja kohustused. Kostja peab tõendama, et kostjal puudus võimalus pakkuda töötajale tööd ehk siis, et puudusid vabad töökohad.
7.25.10.2012 esitas kostja kohtule seisukoha (tl-d 91-94). Kostja jääb varasemalt väljendatud seisukohtade juurde. Kollektiivlepingu punktis 6.1.6 sisu ja sõnastus tuleneb kollektiivlepingu sõlmimise ajal kehtinud töölepinguseadusest. Hetkel kehtiv töölepinguseadus sellist kohustust tööandjale ette ei näe. Kollektiivlepingu punkt 6.1.6 on kehtetu. Käesoleval ajal puudub tööinspektsioonil pädevus kollektiivlepingu punktis 6.1.6 sisalduva nõusoleku andmiseks. Asjaolu, et kostja tööandjana ei küsinud hagejaga töölepingu ülesütlemiseks kollektiivlepingus ettenähtud tööinspektori nõusolekut, ei oma seega õiguslikku tähendust.
8.15.11.2012 esitas hageja kohtule seisukoha (tl-d 99-103). Kostja väidab, et käesoleval ajal puudub tööinspektsioonil pädevus kollektiivlepingu punktis 6.1.6 sisalduva nõusoleku andmiseks. Hageja nõustub selle seisukohaga, mistõttu langeb tööinspektori eelneva kirjaliku nõusoleku küsimine hagejaga töölepingu ülesütlemisel ära. See aga ei anna kostjale õigust öelda hagejaga tööleping üles omamata selleks ametiühingu juhatuse kirjalikku nõusolekut. Kostja ei ole välja toonud kollektiivlepingu punkti 6.1.6 tühistamise aluseid.
9.30.04.2013 esitas kostja kohtule seisukoha (tl-d 112, 113). Kostja jääb varasemalt väljendatud seisukohtade juurde.
10.13.11.2013 selgitas kohus pooltele õigussuhte võimalikku õiguslikku kvalifikatsiooni ja määras pooltele tähtaja arvamuse andmiseks (tl 143).
11.19.11.2013 esitas kostja kohtule seisukoha (tl-d 152, 153). Kostja jääb varasemalt väljendatud seisukohtade juurde. Hagi on põhjendamatu ja ei kuulu rahuldamisele.
20.11.2013 esitas hageja kohtule vastuse (tl-d 156-158).
II Kohtuotsuse põhjendav osa
13.18.06.2012 esitas hageja kohtule 22.01.2007 sõlmitud kollektiivlepingu (tl-d 70-78). Hageja tugineb kollektiivlepingu punktile 6.1.6 ja on seisukohal, et töölepingu ülesütlemine on ebaseaduslik, sest kostja ütles hagejaga töölepingu üles omamata selleks tööinspektori ja Ametiühingu juhatuse kirjalikku nõusolekut. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 24 lg 3 sätestab, et kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. See tähendab, et kohus vaatab läbi sama vaidluse, mille vaatas läbi töövaidluskomisjon. Kohtus läbivaadatavat töövaidlust saab pidada samaks, kui selle nõude alus ja ese on samad töövaidluskomisjonile esitatud avalduse aluse ja esemega. Hageja võib töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel muuta kohtumenetluses hagi mitteolulises osas viisil, mida ei saa lugeda hagi muutmiseks TsMS § 376 lg 1 mõttes (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 28.05.2008 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-08, p 14). Töövaidluskomisjoni toimikust nähtub, et hageja ei ole esitanud kollektiivlepingut töövaidluskomisjonile. Samuti ei ole hageja töövaidluskomisjonis tuginenud asjaoludele, et hageja ütles töölepingu üles omamata selleks tööinspektori ja Ametiühingu juhatuse kirjalikku nõusolekut. Kollektiivlepingu alusel ei ole vaidlust töövaidluskomisjonis toimunud. Hageja on muutnud kohtumenetluses hagi alust olulises osas ja välja toonud uued asjaolud, mis võivad olla hagi rahuldamise aluseks. Arvestades seda, et kohus vaatab läbi sama vaidluse, mille vaatas läbi töövaidluskomisjon, kuid hageja on muutnud kohtumenetluses hagi alust olulises osas ja välja toonud uued asjaolud, mis võivad olla hagi rahuldamise aluseks, ei ole hagi muutmine käesoleval juhul lubatud (kohus on pooltele õigussuhte võimalikku õiguslikku kvalifikatsiooni selgitanud, tl 143). Kohus jätab eelnimetatud uued asjaolud ja kollektiivlepingu tähelepanuta.
4 (9)
14.Järgnevalt toob kohus välja kohtule esitatud tõendid, mis ei oma käesoleva tsiviilasja lahendamisel tähtsust, mistõttu jätab kohus need tõendid tähelepanuta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 238 lg 1 sätestab, et kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Hageja on esitanud töövaidluskomisjonile järgmise tõendi: 17.08.2011 nr Ü-20/389 avaldus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks (töövaidluskomisjoni toimik, tl 35-39). Nimetatud dokumendist nähtub, et XXX Aktsiaselts esitas avalduse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks XXX. Asjaolu, et kostja on töölepingu üles öelnud teiste isikutega, ei oma käesoleva asja lahendamise tähtsust, sest kohus vaatab läbi XXXja XXX Aktsiaseltsi vahelist vaidlust. Seetõttu jätab kohus selle tõendi tähelepanuta.
15.Hageja palub kohtul tuvastada, et hageja ja kostja vahel 04.01.1993 sõlmitud töölepingu nr 374 erakorraline ülesütlemine kostja poolt on tühine. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja kostja vahel on 04.01.1993 sõlmitud tööleping nr 374 (tl-d 35a, 35b; töövaidluskomisjoni toimik, tl 21-34). Pooled ei vaidle selle üle, et kostja esitas hagejale 03.02.2012 töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse töölepinguseaduse (TLS) § 89 lg 1 alusel (ülesütlemisavaldus – töövaidluskomisjoni toimik, tl 19, 20). 03.02.2012 töölepingu ülesütlemisavalduses on märgitud järgmised asjaolud. Töölepingu ülesütlemine on tingitud haldusmeistri ametikoha kaotamisest koristamise töö otstarbekama korraldamise eesmärgil. Tööandjal ei ole võimalik ülesütlemisavalduse esitamise hetke seisuga töötajale teist tööd pakkuda ega korraldada täiendusõpet ametikoha puudumise tõttu. Ülesütlemisavaldusest nähtub, et kostja ütles hagejaga töölepingu üles majanduslikel põhjustel (koondamine). Pooled ei vaidle selle üle, et hageja oli töölepingu erakorralise ülesütlemise ajal töötajate esindaja (pooled avaldasid eelnimetatud asjaolu 04.10.2012 kohtuistungil, tl 84). Pooled vaidlevad selle üle, kas töölepingu ülesütlemise tingimused olid täidetud. Järgnevalt analüüsib kohus, kas on täidetud TLS § 89 sätestatud töölepingu erakorralise ülesütlemise alused. Kostja ütles hagejaga töölepingu erakorraliselt üles TLS § 89 alusel. TLS § 89 sätestab töölepingu erakorralise ülesütlemise alused tööandja poolt majanduslikel põhjustel. Nimetatud paragrahvi lõige 1 sätestab, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). TLS § 89 lg 3 sätestab, et enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel. Tööandja korraldab vajaduse korral töötaja täiendusõppe või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid. TLS § 89 lg 5 sätestab, et töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel, on tööle jäämise eelisõigus töötajate esindajal ja töötajal, kes kasvatab alla kolmeaastast last. Seega TLS § 89 kohaselt peavad olema täidetud järgmised alused töölepingu ülesütlemiseks: 1) töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine); 2) ja enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. TLS § 92 sätestab töölepingu ülesütlemise piirangud töötaja esindajaga. Nimetatud paragrahvi lõige 1 punkt 4 sätestab, et tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, et töötaja esindab seaduses sätestatud alusel teisi töötajaid. TLS § 92 lg 3 sätestab, et kui tööandja ütleb üles töölepingu töötajate esindajaga tema volituste ajal või aasta jooksul arvates volituste lõppemisest, loetakse, et tööleping on üles öeldud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud põhjusel, kui tööandja ei
tõenda, et ta ütles töölepingu üles käesolevas seaduses lubatud alusel. Seega peab kostja (tööandja) tõendama, et ta ütles töölepingu hagejaga (töötajaga) erakorraliselt üles TLS § 89 sätestatud alusel. see tähendab, et tööandja peab tõendama järgmised asjaolud: 1) töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine); 2) ja enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd.
15.1.Esmalt analüüsib kohus, kas on täidetud TLS § 89 lg 1 sätestatud alus töölepingu ülesütlemiseks – kas töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutus võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). Hageja on seisukohal, et koondamise situatsiooni ei esinenud, sest hageja töökohustused jagati osaliselt ümber, kuid ümber on jagamata üldine töökorraldamine, aruandlus, varustus ja alluvate töötajate arvestus (tl-d 35b, 35c). Töölepingu ülesütlemise hetkeks ei suudetud töökohustusi teiste töötajate vahel täielikult ümber jagada. Need töökohustused, mis on ümber jagatud, nende täitmise eest maksab tööandja töötajatele lisatasu. Seetõttu on hageja seisukohal, et hageja ametikohta ära ei kaotatud, tema ametikoha töö ei ole lõppenud, mistõttu ei esine koondamise situatsiooni. Koondamine tähendab vastava töö lõppemist (tl 35b). Kostja on kohtule avaldanud, et tööleping lõpetati koondamise tõttu seoses haldusmeistri ametikoha likvideerimisega ja tööülesannete ümberjaotamisega teiste ametikohtade vahel (tl 56). TLS § 89 lg 1 alusel võib tööandja töölepingu üles öelda töö ümberkorraldamise tõttu. See tähendab, et tööandjal on töötaja koondamise õigus juhul, kui tööandja majanduslikel põhjustel ei suuda enam töötajat tööga kindlustada, st kui töö lõpeb töötaja jaoks üldse või tema poolt kokkulepitud tingimustel. Hageja ja kostja poolt esitatud asjaoludest nähtub, et kostja korraldas hageja töö ümber ja hageja tööülesandeid hakkasid osaliselt täitma teised töötajad. Osaliselt jäid hageja täidetavad tööülesanded jagamata. Seega nähtub, et kostja teostas töö ümberkorraldamise ja osaliselt töö lõppes (ülesannete osas, mida ümber ei jagatud). Seega ei olnud töösuhte jätkamine hagejaga samadel töötingimustel võimalik. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et täidetud on TLS § 89 lg 1 sätestatud alus töölepingu ülesütlemiseks, s.t töö ümberkorraldamise (sealhulgas töö osalise lõppemise) tõttu esines koondamise situatsioon.
15.2.Järgnevalt analüüsib kohus, kas tööandja on tõendanud, et enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu pakkus ta töötajale võimaluse korral teist tööd (TLS § 89 lg 3 sätestatud alus). Tulenevalt TLS § 92 lg 3 lasub kostjal (tööandjal) tõendamiskoormis, et ta on täitnud TLS § 89 lg 3 sätestatud aluse töölepingu ülesütlemiseks. Eelnimetatud tõendamiskoormist on kohus kostjale selgitanud 04.10.2012 toimunud kohtuistungil (tl 84). Kohus selgitas kostjale, et kostja peab tõendama, et kostjal puudus võimalus pakkuda töötajale tööd, s.t puudusid vabad töökohad. Kohtuistungil määras kohus kostjale menetlusdokumentide esitamiseks tähtaja kuni 25.10.2012. Kostja esitas kohtule 25.10.2012 menetlusdokumendi, milles märkis järgmist (tl-d 91-94). Ettevõttes ei ole vabu töökohti, millega kaasnevaid ülesandeid saaks täita hageja. Vabade ametikohtade puudumise asjaolu näol on tegemist negatiivse asjaoluga, mille tõendamine on menetluslikult raskendatud – millega tõendada seda, mida ei ole. Kostja esitas töövaidluskomisjonile kostja koondamise ajal ettevõttes töötanud isikute nimekirjad. Sellega on tõendatud, et vabu töökohti ettevõttes ei olnud. Vabade ametikohtade olemasolu tõendamise kohustus on hagejal (tl 94). Eeltoodust nähtuvalt on kostja asunud seisukohale, et teise töö pakkumise ja vabade ametikohtade olemasolu tõendamiskoormis lasub hagejal. Hageja oli töölepingu erakorralise ülesütlemise ajal töötajate esindaja. TLS § 92 lg 3 sätestab, et kui tööandja ütleb üles töölepingu töötajate esindajaga tema volituste ajal või aasta jooksul arvates volituste lõppemisest, loetakse, et tööleping on üles öeldud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 6 (9)
nimetatud põhjusel, kui tööandja ei tõenda, et ta ütles töölepingu üles käesolevas seaduses lubatud alusel. Kostja ütles hagejaga töölepingu erakorraliselt üles TLS § 89 alusel. Seega peab kostja (tööandja) tõendama, et ta ütles töölepingu hagejaga (töötajaga) erakorraliselt üles TLS § 89 sätestatud alusel. TLS § 89 lg 3 sätestab, et enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel. Tööandja korraldab vajaduse korral töötaja täiendusõppe või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid. Seega sätestab TLS § 89 lg 3 ühe töölepingu ülesütlemise alusena selle, et enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Seega tulenevalt TLS § 92 lg 3 lasub kostjal (tööandjal) tõendamiskoormis, et ta on täitnud TLS § 89 lg 3 sätestatud aluse töölepingu ülesütlemiseks. Kostja on esitanud oma töötajate nimekirja seisuga 01.03.2012 (töövaidluskomisjoni toimik, tl-d 69-72). Kostja hinnangul tõendab nimetatud nimekiri, et vabu töökohti ettevõttes ei olnud (tl 94). Nimekirjast nähtuvad järgmised andmed: töötaja ametikoha nimetus ning töötaja ees- ja perekonnanimi. Nimekirja lõpus on märge: vabu ametikohti ei ole. Nimekirjast muid andmeid ei nähtu. Nimekirjast ei nähtu, kas enne töölepingu ülesütlemist oli kostjal võimalik hagejale teist tööd pakkuda või mitte. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kostja poolt esitatud nimekiri ei tõenda, et kostjal ei olnud hagejale teist tööd pakkuda. Kostja ei ole kohtule esitanud muid tõendeid tõendamaks vabade töökohtade pakkumise võimatust, s.t vabade töökohtade puudumist. Kostja on asunud seisukohale, et vabade ametikohtade puudumise asjaolu näol on tegemist negatiivse asjaoluga, mille tõendamine on menetluslikult raskendatud – millega tõendada seda, mida ei ole. Vabade ametikohtade olemasolu tõendamise kohustus on hagejal (tl 94). Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. TLS § 89 lg 3 kohaselt peab tööandja enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Seega enne töölepingu ülesütlemist kontrollib tööandja, kas tema ettevõttes on pakkuda töötajale teist tööd. Kui tööandja jõuab järeldusele, et teist tööd töötajale pakkuda ei ole, võib tööandja töölepingu üles öelda. Käesoleval juhul pidi kostja kontrollima, kas tal on pakkuda hagejale teist tööd. Kostja on märkinud, et ettevõttes ei ole vabu ametikohti, millega kaasnevaid ülesandeid saaks hageja täita (tl 57). 03.02.2012 töölepingu ülesütlemisavalduses on märgitud, et tööandjal ei ole võimalik ülesütlemisavalduse esitamise hetke seisuga töötajale teist tööd pakkuda ega korraldada täiendusõpet ametikoha puudumise tõttu (töövaidluskomisjoni toimik, tl 19). Kostja ei ole kohtule selgitanud, kuidas ta jõudis järeldusele, et hagejale teist tööd ettevõttes pakkuda ei olnud. Selleks, et kohtule oleks arusaadav ja kohus saaks hinnata, kas kostjal oli hagejale teist tööd pakkuda või mitte, saanuks kostja kirjeldada, kuidas ta jõudis järeldusele, et hagejale teist tööd pakkuda ei olnud. Kohus on eelnimetatud tõendamiskoormist kostjale selgitanud, kuid kostja ei ole kohtule eelnimetatud asjaolu tõendanud. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et ei ole täidetud TLS § 89 lg 3 sätestatud alus töölepingu ülesütlemiseks, s.t kostja ei ole tõendanud, et enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu pakkus kostja hagejale võimaluse korral teist tööd. TLS § 92 lg 3 sätestab, et kui tööandja ütleb üles töölepingu töötajate esindajaga tema volituste ajal või aasta jooksul arvates volituste lõppemisest, loetakse, et tööleping on üles öeldud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud põhjusel, kui tööandja ei tõenda, et ta ütles töölepingu üles käesolevas seaduses lubatud alusel. TLS § 92 lg 1 p 4 sätestab, et tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, et töötaja esindab seaduses sätestatud alusel teisi töötajaid. Tulenevalt TLS § 92 lg 3 loeb kohus, et kostja ütles hagejaga töölepingu üles TLS § 92 lg 1 p 4 nimetatud põhjusel – põhjusel, et töötaja esindab seaduses sätestatud alusel teisi töötajaid. Eeltoodust nähtuvalt sätestab TLS § 92 töölepingu ülesütlemise piirangud töötaja esindajaga. Käesoleval juhul esineb TLS § 92 lg 1 p 4 nimetatud piirang töölepingu ülesütlemiseks, mistõttu ei
olnud töölepingu ülesütlemine hagejaga lubatud. TLS § 104 lg 1 sätestab, et seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus, et hageja ja kostja vahel 04.01.1993 sõlmitud töölepingu nr 374 erakorraline ülesütlemine kostja poolt 03.02.2012 on tühine.
15.3.TLS § 107 lg 1 sätestab, et kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. TLS § 107 lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul lõpetab kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Kostja ei ole taotlenud, et kohus lõpetaks töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Seetõttu loetakse et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud (TLS § 107 lg 1).
16.Töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamisel palub hageja kohustada kostjat 04.01.1993 sõlmitud töölepingut viivitamata edasi täitma. Töölepinguseadus ei sätesta võimalust kohustada tööandjat töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise korral töölepingut edasi täitma. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kuivõrd töölepinguseadus ei sätesta võimalust kohustada tööandjat töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise korral töölepingut edasi täitma, ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata hageja nõude kohustada kostjat 04.01.1993 sõlmitud töölepingut viivitamata edasi täitma. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse 4. peatükis on sätestatud töövaidluskomisjoni otsuse ja selle täitmise regulatsioon. ITVS § 27 sätestab otsuse viivitamatu täitmise regulatsiooni. Nimetatud paragrahvi esimene lõige sätestab, et töövaidluskomisjon võib otsusega kohustada tööandjat töölepingut viivitamata edasi täitma, kui komisjon tuvastab töölepingu tööandja poolse ülesütlemise tühisuse. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt on õigus viivitamata täidetava otsuse vaidlustamiseks kohtusse pöördumisel hagi tagamise korras taotleda viivitamatu täitmise peatamist. Kohtu hinnangul sätestab ITVS § 27 töövaidluskomisjonile pädevuse oma otsuse viivitamatu täitmise määramiseks. Seetõttu ei ole kohtul võimalik ITVS § 27 alusel kohustada tööandjat töölepingut viivitamata edasi täitma. Töölepinguseaduse 5. peatükk §-d 104-110 sätestavad ülesütlemise tühisuse ja vaidlustamise regulatsiooni. TLS § 107 sätestab töölepingu lõpetamise regulatsiooni kohtus või töövaidluskomisjonis. Nimetatud paragrahvi esimene lõige sätestab, et kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Seega saab kohus käesolevas asja lugeda, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud (vt lisaks kohtuotsuse punktis 15.3. väljatoodud selgitusi).
17.Hageja palub kostjalt välja mõista kahju hüvitisena hageja kasuks saamata jäänud töötasu alates märtsist 2012 kuni mai 2012, kokku summas 1965,30 eurot (tl-d 35i, 35j). Hageja on kohtule avaldanud, et hageja igakuine töötasu oli 655,10 eurot kuus (tl 22). Kostja on esitanud töövaidluskomisjonile palgatõendi, millest nähtub, et hageja töötasu oli 2011 september kuni 2011 8 (9)
november 655,10 eurot kuus, 2011 detsembris 707,73 eurot kuus, 2012 jaanuaris ja 2012 veebruaris 655,10 eurot kuus, töötasust peetakse kinni tulumaks, töötuskindlustusmakse ja kohustusliku kogumispensioni makse (töövaidluskomisjoni toimik, tl 66). Kostja ei ole hageja poolt väljatoodud hüvitise suuruse osas vastuväiteid esitanud. Seetõttu lähtub kohus sellest, et hageja saamata jäänud töötasu alates märtsist 2012 kuni mai 2012 on kokku summas 1965,30 eurot. TLS § 108 lg 1 sätestab, et töölepingu õigusvastasel ülesütlemisel, kui töösuhe jätkub, on töötajal õigus nõuda kahju hüvitamist, eelkõige saamata jäänud töötasu. Hüvitisest võib maha arvata osa, mille töötaja on oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandanud. Eelnevalt tuvastas kohus, et kostjapoolne töölepingu ülesütlemine oli seadusest tuleneva aluse puudumise tõttu tühine, mistõttu luges kohus, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Seega on hagejal TLS § 108 lg 1 järgi õigus nõuda kahju hüvitamist, eelkõige saamata jäänud töötasu. Kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud (TsMS § 439). Hagi esemeks on hagiavalduse resolutsioonis esitatud nõuded, seetõttu lähtub kohus sellest, et hageja palub kostjalt kahju hüvitisena välja mõista saamata jäänud töötasu summas 1965,30 eurot. Kohus rahuldab hageja nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks TLS § 108 lg 1 alusel välja kahju hüvitisena saamata jäänud töötasu summas 1965,30 eurot.
18.Kui kohus lõpetab kostja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral (TLS § 107 lg 2), siis alternatiivselt palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitise kuue kuu keskmise töötasu ulatuses 3983,23 eurot (tl-d 35i, 35j). TsMS § 442 lg 8 viimane lause sätestab, et alternatiivse nõude rahuldamisel ei pea teise alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama. Kohus jätab rahuldamata hagiavalduse alternatiivse nõude osas, milles hageja palub kostjalt välja mõista hüvitis kuue kuu keskmise töötasu ulatuses summas 3983,23 eurot. Tulenevalt TsMS § 442 lg 8 ei põhjenda kohus eelnimetatud alternatiivse nõude rahuldamata jätmist.
19.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagiavalduse, seega on otsus tehtud kostja kahjuks. Kohus jätab hagimenetluse kulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. /allkiri digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.