V B i hagi Edelaraudtee Aktsiaseltsi vastu töövaidluses
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.11.2013.a otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1965,30 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Edelaraudtee Aktsiaseltsi apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): V B (isikukood: XXXXXXX), tehinguline esindaja Marko Jaani Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): Edelaraudtee Aktsiaselts (registrikood: 10702335; asukoht: Türi), tehinguline esindaja Harland Paas
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 29.11.2013.a otsus jätta muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulu kostja, Edelaraudtee Aktsiaseltsi kanda.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab
1(10)
Tsiviilasi nr: 2-12-14972 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.05.03.2012.a esitas hageja töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse, milles palus tuvastada kostja poolt 03.02.2012.a esitatud töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse, millega kostja ütles üles hagejaga 04.01.1993.a sõlmitud töölepingu nr 374, tühisus. Töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamisel palus töötaja kohustada tööandjat 04.01.1993.a sõlmitud töölepingut viivitamata edasi täitma ja mõista tööandjalt välja kahjuhüvitisena töötaja kasuks saamata jäänud töötasu. Alternatiivselt palus töötaja avalduse rahuldada ja mõista tööandjalt töötaja kasuks välja hüvitis kuue kuu keskmise töötasu ulatuses (3983,23 euro ulatuses). TVK jättis 02.04.2012.a otsusega töövaidlusasjas nr 4.4-2/497 hageja avalduse rahuldamata. Hageja ei nõustunud TVK otsusega ja esitas kohtule taotluse vaadata TVK-le esitatud avaldus läbi hagimenetluse korras. Kohus kohustas hagejat esitama kohtule TVK-le esitatud avalduse hagiavaldusele ettenähtud vormis. 16.04.2012.a esitas hageja kohtule hagi, milles palus tuvastada kostja poolt 03.02.2012.a esitatud töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse, millega kostja ütles üles hagejaga 04.01.1993.a sõlmitud töölepingu nr 374, tühisus. Töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamisel palus hageja kohustada kostjat 04.01.1993.a sõlmitud töölepingut viivitamata edasi täitma ja mõista kostjalt välja kahjuhüvitisena hageja kasuks saamata jäänud töötasu 1965,30 eurot. Kui kohus lõpetab kostja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral (töölepinguseaduse (TLS) § 107 lg 2), siis alternatiivselt palus hageja mõista kostjalt hagejale välja hüvitise kuue kuu keskmise töötasu ulatuses 3983,23 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 04.01.1993.a töölepingu nr 374. Alates 02.03.2012.a ütles kostja hagejaga sõlmitud töölepingu ülesütlemisavaldusega erakorraliselt üles TLS § 89 lg 1 alusel (koondamine). Töölepingu kehtivuse viimane päev oli 01.03.2012.a. Hageja on Eesti Raudteelaste Ametiühingu Edelaraudtee osakonna peausaldusisik. Kostja põhjendas töölepingu ülesütlemist asjaoluga, et veeremi koristamise töö otstarbekama ümberkorraldamisega kaotab kostja haldusmeistri ametikoha ning haldusmeistri töökohustused jagatakse ümber teiste töötajate vahel. Hageja töökohustusteks oli veeremi koristajate töö korraldamine ja juhtimine vastavalt ametijuhendile, sh koristajate tööaja arvestuse pidamine, puhastusvahenditega varustamine, vagunitesse info ja reklaami paigaldamine, vagunites puhtuse jmt tagamise üle pideva kontrolli teostamine vastavuses reisijateveo nõuetega, muude antud ametikohast tulenevate ühekordsete tööülesannete täitmine. Koondamine tähendab vastava töö lõppemist, seega olukorda, et vastavad tööülesanded lakkavad olemast või neid hakkab inimese asemel läbi viima tehnikaseade. Hageja leidis, et tema ametikoha töö ei ole lõppenud, mistõttu ei esine koondamise situatsiooni. Kõnealused tööülesanded on alles ning määratud teistele töötajatele täitmiseks. Hagejale teadaolevalt on haldusmeistri töökohustused jagatud osaliselt (ainult alluvate töökvaliteedi kontroll), ülejäänud töökohustused – nt üldine töökorraldamine, aruandlus, varustus ja alluvate tööaja arvestus, on jagamata. Töölepingu erakorralise ülesütlemise hetkeks ei suudetud täielikult töökohustusi ümber jagada teiste töötajate vahel. Nende töökohustuste eest, mis on jagatud (vahetuste vanemate vahel), maksab kostja töötajatele lisatasu töö täitmise eest. Seega faktiliselt hageja ametikohta ära ei kaotatud. Lisaks leidis hageja, et kostja poolt hagejale teise töö pakkumise võimatus on näiline. Kostjal ja tema kontsernis oli olemas vabu ametikohti, mida hagejale pakkuda. Kostja puhul on tegemist suure ettevõttega, mis annab tööd enam kui 500 inimesele. Arvestades seda, et kostja
2(10)
Tsiviilasi nr: 2-12-14972 kontserni kuuluvad Edelaraudtee AS, Edelaraudtee Infrastruktuuri AS, Edelaraudtee Halduse AS ning Ühinenud Depood AS, oleks kostja pidanud pakkuma hagejale tööd ka teistesse kontserni kuuluvates ettevõtetes. Seadusest tulenevalt eeldatakse, et tööandja lõpetab töösuhte põhjusel, et töötaja esindab teisi töötajaid, ning tõendamiskoormis, et vastava isikuga lõpetatakse tööleping muul põhjusel, lasub tööandjal. Hageja leidis, et temaga töölepingu erakorraline ülesütlemine koondamise tõttu ei ole õigustatud, sest see on seotud hageja tegevusega Eesti Raudteelaste Ametiühingu Edelaraudtee osakonna peausaldusisikuna ja osalemisega kostja ja Eesti Raudteelaste Ametiühingu kollektiivlepingu läbirääkimistega. Seega ei ole hageja hinnangul töölepingu lõpetamine ametiühingu liikmega sh peausaldusisikuga seoses koondamisega põhjendatud ega tõendatud. 18.06.2012.a esitas hageja kohtule hagiavalduse täienduse, sh taotluse dokumentaalse tõendi (kollektiivlepingu) lisamiseks. Nimelt sõlmiti kostja, Edelaraudtee Infrastruktuuri AS, Edelaraudtee Veeremi OÜ, Edelaraudtee Veeremi OÜ, AS Ühinenud Depood ja Ametiühing Koostöö ning Edelaraudtee Ametiühingu vahel 22.01.2007.a kollektiivleping, mis kehtib käesoleva ajani. Lepingu p-s 6.1.6 on sätestatud, et tööandja(te) algatusel võib töölepingu lõpetada (üles öelda) töötajaga, kes on valitud Ametiühingu(te) täitevkomitee (juhatuse) liikmeks või usaldusisikuks, töötaja volituse ajal ja ühe aasta jooksul peale volituste lõppemist (v.a TLS § 86 p-des 1, 2, 6, 7, 9 ja 11 ettenähtud alustel) üksnes tööandja asukoha tööinspektori ja Ametiühingu täitevkomitee (juhatuse) kirjalikul nõusolekul. Hageja valiti 22.04.2009.a Edelaraudtee Ametiühingu peausaldusisikuks-juhatuse esimeheks volituste tähtajaga kuni 22.04.2012.a. Hagejaga öeldi tööleping üles 03.02.2012.a. Seega öeldi hagejaga tööleping üles tema volituste kehtivuse ajal rikkudes sellega lepingu p 6.1.6 selliselt, et kostja ütles hagejaga töölepingu üles omamata selleks tööinspektori ja Ametiühingu juhatuse kirjalikku nõusolekut. Seega on töölepingu ülesütlemine ebaseaduslik. Hageja nõustus kostja seisukohaga, et käesoleval ajal puudub tööinspektsioonil pädevus kollektiivlepingu p-s 6.1.6 sisalduva nõusoleku andmiseks. Seega langeb tööinspektori eelneva kirjaliku nõusoleku küsimine hagejaga töölepingu ülesütlemisel ära. See aga ei anna kostjale õigust öelda hagejaga tööleping üles omamata selleks ametiühingu juhatuse kirjalikku nõusolekut. Kostja ei ole välja toonud kollektiivlepingu p 6.1.6 tühistamise aluseid. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Vastuväidete kohaselt on ettevõtte üldine töökorraldus tööandja pädevuses. Töölepingu ülesütlemise avalduses oli märgitud, et tööleping lõpetati koondamise tõttu seoses haldusmeistri ametikoha likvideerimisega ja ülesannete ümberjaotamisega teiste ametikohtade vahel. Ettevõttes ei ole vabu ametikohti, millega kaasnevaid ülesandeid saaks hageja täita. Töötaja sobivust ametikohale hindab tööandja, mitte töötaja. Asjakohatu on hageja väide, et kostja soovib lahti saada juba teisest töötajate esindajast. Seoses hagiavalduse täiendusega jäi kostja varasemalt väljendatud seisukohtade juurde. Kollektiivlepingu p 6.1.6 sisu ja sõnastus tuleneb kollektiivlepingu sõlmimise ajal kehtinud TLS-ist. Hetkel kehtiv TLS sellist kohustust tööandjale ette ei näe. Kollektiivlepingu p 6.1.6 on kehtetu. Käesoleval ajal puudub tööinspektsioonil pädevus kollektiivlepingu p-s 6.1.6 sisalduva nõusoleku andmiseks. Asjaolu, et kostja tööandjana ei küsinud hagejaga töölepingu ülesütlemiseks kollektiivlepingus ettenähtud tööinspektori nõusolekut, ei oma seega õiguslikku tähendust.
3(10)
Tsiviilasi nr: 2-12-14972 Vastuseks hageja väitele, et kostja ei täitnud oma kohustust pakkuda hagejale teist tööd, märkis kostja järgmist. Ettevõttes ei ole vabu töökohti, millega kaasnevaid ülesandeid saaks täita hageja. Vabade ametikohtade puudumise asjaolu näol on tegemist negatiivse asjaoluga, mille tõendamine on menetluslikult raskendatud – millega tõendada seda, mida ei ole. Kostja esitas TVK-le kostja koondamise ajal ettevõttes töötanud isikute nimekirjad. Sellega on tõendatud, et vabu töökohti ettevõttes ei olnud. Vabade ametikohtade olemasolu tõendamise kohustus on hagejal. Esimese astme kohtu otsus
3.Maakohus tegi 29.11.2013.a otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt ja tuvastas, et poolte vahel 04.01.1993.a sõlmitud töölepingu nr 374 erakorraline ülesütlemine kostja poolt on tühine, ning mõistis kostjalt hagejale välja 1965,30 eurot, millest peetakse kinni tulumaks, töötuskindlustusmakse ja kohustusliku kogumispensioni makse. Kohus jättis hagi läbi vaatamata osas, milles hageja palub kohustada kostjat kõnealust töölepingut viivitamata edasi täitma. Kohus jättis hagi rahuldamata alternatiivse nõude osas, milles hageja palus kostjalt välja mõista hüvitis kuue kuu keskmise töötasu ulatuses summas 3983,23 eurot. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda. 18.06.2012.a esitas hageja kohtule 22.01.2007.a sõlmitud kollektiivlepingu (t I kd lk 70-78). Hageja tugines kollektiivlepingu p-le 6.1.6 ja on seisukohal, et töölepingu ülesütlemine on ebaseaduslik, sest kostja ütles hagejaga töölepingu üles omamata selleks tööinspektori ja Ametiühingu juhatuse kirjalikku nõusolekut. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 24 lg-s 3 sätestatu tähendab, et kohus vaatab läbi sama vaidluse, mille vaatas läbi TVK. Kohtus läbivaadatavat töövaidlust saab pidada samaks, kui selle nõude alus ja ese on samad TVK-le esitatud avalduse aluse ja esemega. Hageja võib TVK otsusega mittenõustumisel muuta kohtumenetluses hagi mitteolulises osas viisil, mida ei saa lugeda hagi muutmiseks TsMS § 376 lg 1 mõttes (vt Riigikohtu lahend asjas nr 3-2-1-48-08, p 14). TVK toimikust nähtub, et hageja ei ole esitanud kollektiivlepingut TVK-le. Samuti ei ole hageja TVK-s tuginenud asjaoludele, et kostja ütles töölepingu üles omamata selleks tööinspektori ja Ametiühingu juhatuse kirjalikku nõusolekut. Kollektiivlepingu alusel ei ole vaidlust TVK-s toimunud. Hageja on muutnud kohtumenetluses hagi alust olulises osas ja välja toonud uued asjaolud, mis võivad olla hagi rahuldamise aluseks. Arvestades seda, et kohus vaatab läbi sama vaidluse, mille vaatas läbi TVK, kuid hageja on muutnud kohtumenetluses hagi alust olulises osas ja välja toonud uued asjaolud, mis võivad olla hagi rahuldamise aluseks, ei ole hagi muutmine käesoleval juhul lubatud (kohus on pooltele õigussuhte võimalikku õiguslikku kvalifikatsiooni selgitanud, t I kd lk 143). Kohus jättis eelnimetatud uued asjaolud ja kollektiivlepingu tähelepanuta. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja kostja vahel on 04.01.1993.a sõlmitud tööleping nr 374 (t I kd lk 35a, 35b; TVK toimik, lk 21-34). Pooled ei vaidle selle üle, et kostja esitas hagejale 03.02.2012.a töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse TLS § 89 lg 1 alusel (TVK toimik, lk 19, 20). Viidatud ülesütlemisavalduses on märgitud järgmised asjaolud. Töölepingu ülesütlemine on tingitud haldusmeistri ametikoha kaotamisest veeremi koristamise töö otstarbekama korraldamise eesmärgil. Tööandjal ei ole võimalik ülesütlemisavalduse esitamise hetke seisuga töötajale teist tööd pakkuda ega korraldada täiendusõpet ametikoha puudumise tõttu. Ülesütlemisavaldusest nähtub, et kostja ütles hagejaga töölepingu üles majanduslikel põhjustel (koondamine). Pooled ei vaidle selle üle, et hageja oli töölepingu erakorralise ülesütlemise ajal töötajate esindaja (pooled avaldasid eelnimetatud asjaolu 04.10.2012.a istungil, t lk 84).
4(10)
Tsiviilasi nr: 2-12-14972 Pooled vaidlevad selle üle, kas töölepingu ülesütlemise tingimused olid täidetud. Järgnevalt analüüsis kohus, kas on täidetud TLS §-s 89 sätestatud töölepingu erakorralise ülesütlemise alused. Kostja ütles hagejaga töölepingu erakorraliselt üles TLS § 89 alusel, mis sätestab töölepingu erakorralise ülesütlemise alused tööandja poolt majanduslikel põhjustel. TLS § 89 kohaselt peavad olema täidetud järgmised alused töölepingu ülesütlemiseks: 1) töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine); 2) ja enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. TLS § 92 sätestab töölepingu ülesütlemise piirangud töötaja esindajaga. Nimetatud paragrahvi lg-st 3 tulenevalt peab kostja (tööandja) tõendama, et ta ütles töölepingu hagejaga (töötajaga) erakorraliselt üles TLS § 89 sätestatud alusel. St, et tööandja peab tõendama järgmised asjaolud: 1) töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine); 2) ja enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Kohus andis hinnangu, kas on täidetud TLS § 89 lg-s 1 sätestatud alus töölepingu ülesütlemiseks – kas töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutus võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). TLS § 89 lg 1 järgi on tööandjal töötaja koondamise õigus juhul, kui tööandja majanduslikel põhjustel ei suuda enam töötajat tööga kindlustada, st kui töö lõpeb töötaja jaoks üldse või tema poolt kokkulepitud tingimustel. Poolte esitatud asjaoludest nähtub, et kostja korraldas hageja töö ümber ja hageja tööülesandeid hakkasid osaliselt täitma teised töötajad. Osaliselt jäid hageja täidetavad tööülesanded jagamata. Seega nähtub, et kostja teostas töö ümberkorraldamise ja osaliselt töö lõppes (ülesannete osas, mida ümber ei jagatud). Seega ei olnud töösuhte jätkamine hagejaga samadel töötingimustel võimalik. Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et täidetud on TLS § 89 lg-s 1 sätestatud alus töölepingu ülesütlemiseks, st töö ümberkorraldamise (sh töö osalise lõppemise) tõttu esines koondamise situatsioon. Järgnevalt analüüsis kohus, kas tööandja on TLS § 92 lg 3 kohaselt tõendanud, et enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu pakkus ta töötajale võimaluse korral teist tööd (TLS § 89 lg-s 3 sätestatud alus). Eelnimetatud tõendamiskoormist on kohus kostjale selgitanud 04.10.2012.a toimunud kohtuistungil (t I kd lk 84). Kohus selgitas kostjale, et kostja peab tõendama, et tal puudus võimalus pakkuda töötajale tööd, st puudusid vabad töökohad. Kohtuistungil määras kohus kostjale menetlusdokumentide esitamiseks tähtaja kuni 25.10.2012.a. Kostja esitas kohtule 25.10.2012.a menetlusdokumendi, milles leidis kokkuvõttes, et teise töö pakkumise ja vabade ametikohtade olemasolu tõendamiskoormis lasub hagejal. Kohus leidis, et hageja oli töölepingu erakorralise ülesütlemise ajal töötajate esindaja. Kostja ütles hagejaga töölepingu erakorraliselt üles TLS § 89 alusel. Seega peab kostja (tööandja) tõendama, et ta ütles töölepingu hagejaga (töötajaga) erakorraliselt üles TLS § 89 sätestatud alusel. TLS § 89 lg 3 sätestab ühe töölepingu ülesütlemise alusena selle, et enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Seega tulenevalt TLS § 92 lg-st 3 lasub kostjal (tööandjal) tõendamiskoormis, et ta on täitnud TLS § 89 lg-s 3 sätestatud aluse töölepingu ülesütlemiseks. Kostja on esitanud oma töötajate nimekirja seisuga 01.03.2012.a (TVK toimik, lk 69-72). Kostja hinnangul tõendab nimetatud nimekiri, et vabu töökohti ettevõttes ei olnud (t I kd lk 94). Nimekirjast nähtuvad järgmised andmed: töötaja ametikoha nimetus ning töötaja ees- ja
5(10)
Tsiviilasi nr: 2-12-14972 perekonnanimi. Nimekirja lõpus on märge: vabu ametikohti ei ole. Nimekirjast muid andmeid ei nähtu. Nimekirjast ei nähtu, kas enne töölepingu ülesütlemist oli kostjal võimalik hagejale teist tööd pakkuda või mitte. Seetõttu asus kohus seisukohale, et kostja esitatud nimekiri ei tõenda, et kostjal ei olnud hagejale teist tööd pakkuda. Kostja ei ole kohtule esitanud muid tõendeid tõendamaks vabade töökohtade pakkumise võimatust, st vabade töökohtade puudumist. Kostja on asunud seisukohale, et vabade ametikohtade puudumise asjaolu näol on tegemist negatiivse asjaoluga, mille tõendamine on menetluslikult raskendatud ning et vabade ametikohtade olemasolu tõendamise kohustus on hagejal (t I kd lk 94). Kohus kostja seisukohaga ei nõustunud. TLS § 89 lg 3 kohaselt peab tööandja enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Seega enne töölepingu ülesütlemist kontrollib tööandja, kas tema ettevõttes on pakkuda töötajale teist tööd. Kui tööandja jõuab järeldusele, et teist tööd töötajale pakkuda ei ole, võib tööandja töölepingu üles öelda. Käesoleval juhul pidi kostja kontrollima, kas tal on pakkuda hagejale teist tööd. Kostja on märkinud, et ettevõttes ei ole vabu ametikohti, millega kaasnevaid ülesandeid saaks hageja täita (t I kd lk 57). 03.02.2012.a töölepingu ülesütlemisavalduses on märgitud, et tööandjal ei ole võimalik ülesütlemisavalduse esitamise hetke seisuga töötajale teist tööd pakkuda ega korraldada täiendusõpet ametikoha puudumise tõttu (TVK toimik, lk 19). Kostja ei ole kohtule selgitanud, kuidas ta jõudis järeldusele, et hagejale teist tööd ettevõttes pakkuda ei olnud. Selleks, et kohtule oleks arusaadav ja kohus saaks hinnata, kas kostjal oli hagejale teist tööd pakkuda või mitte, saanuks kostja kirjeldada, kuidas ta jõudis järeldusele, et hagejale teist tööd pakkuda ei olnud. Kohus on eelnimetatud tõendamiskoormist kostjale selgitanud, kuid kostja ei ole kohtule eelnimetatud asjaolu tõendanud. Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et ei ole täidetud TLS § 89 lg-s 3 sätestatud alus töölepingu ülesütlemiseks, st kostja ei ole tõendanud, et enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu pakkus kostja hagejale võimaluse korral teist tööd. Tulenevalt TLS § 92 lg-s 3 sätestatust luges kohus, et kostja ütles hagejaga töölepingu üles TLS § 92 lg 1 p-s 4 nimetatud põhjusel – põhjusel, et töötaja esindab seaduses sätestatud alusel teisi töötajaid. Eeltoodust nähtuvalt sätestab TLS § 92 töölepingu ülesütlemise piirangud töötaja esindajaga. Käesoleval juhul esineb TLS § 92 lg 1 p-s 4 nimetatud piirang töölepingu ülesütlemiseks, mistõttu ei olnud töölepingu ülesütlemine hagejaga lubatud. Seega on ülesütlemine TLS § 104 lg 1 järgi tühine. Eeltoodust tulenevalt tuvastas kohus, et poolte vahel 04.01.1993.a sõlmitud töölepingu nr 374 erakorraline ülesütlemine kostja poolt 03.02.2012.a on tühine. Kostja ei ole taotlenud, et kohus lõpetaks töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Seetõttu loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud (TLS § 107 lg 1). Töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamisel palus hageja kohustada kostjat 04.01.1993.a sõlmitud töölepingut viivitamata edasi täitma. TLS ei sätesta võimalust kohustada tööandjat töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise korral töölepingut edasi täitma, seega ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Seetõttu jättis kohus TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata hageja nõude kohustada kostjat 04.01.1993.a sõlmitud töölepingut viivitamata edasi täitma.
6(10)
Tsiviilasi nr: 2-12-14972 ITLS 4. peatükis on sätestatud töövaidluskomisjoni otsuse ja selle täitmise regulatsioon. Kohtu hinnangul sätestab ITLS § 27 TVK-le pädevuse oma otsuse viivitamatu täitmise määramiseks. Seetõttu ei ole kohtul võimalik ITLS § 27 alusel kohustada tööandjat töölepingut viivitamata edasi täitma. TLS 5. peatüki §-d 104-110 sätestavad ülesütlemise tühisuse ja vaidlustamise regulatsiooni. TLS § 107 sätestab töölepingu lõpetamise regulatsiooni kohtus või TVK-s. Nimetatud paragrahvist tulenevalt sai kohus lugeda, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud (vt lisaks kohtuotsuse p-s 15.3. väljatoodud selgitusi). Hageja palus kostjalt välja mõista kahjuhüvitisena hageja kasuks saamata jäänud töötasu alates 2012.a märtsist kuni 2012.a maini, kokku 1965,30 eurot (t I kd lk 35i, 35j). Hageja on kohtule avaldanud, et hageja igakuine töötasu oli 655,10 eurot kuus (t I kd lk 22). Kostja on esitanud TVK-le palgatõendi, millest nähtub, et hageja töötasu oli 2011.a september kuni november 655,10 eurot kuus, 2011.a detsembris 707,73 eurot kuus, 2012.a jaanuaris ja veebruaris 655,10 eurot kuus; töötasust peetakse kinni tulumaks, töötuskindlustusmakse ja kohustusliku kogumispensioni makse (TVK toimik, lk 66). Kostja ei ole hageja poolt väljatoodud hüvitise suuruse osas vastuväiteid esitanud. Seetõttu lähtus kohus sellest, et hageja saamata jäänud töötasu alates 2012.a märtsist kuni 2012.a maini on kokku 1965,30 eurot. Kuna kohus tuvastas eelnevalt, et kostjapoolne töölepingu ülesütlemine oli seadusest tuleneva aluse puudumise tõttu tühine, mistõttu luges kohus, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud, siis on hagejal TLS § 108 lg 1 järgi õigus nõuda kahju hüvitamist, eelkõige saamata jäänud töötasu. Kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud (TsMS § 439). Hagi esemeks on hagiavalduse resolutsioonis esitatud nõuded, seetõttu lähtus kohus sellest, et hageja palub kostjalt kahjuhüvitisena välja mõista saamata jäänud töötasu 1965,30 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude ja mõistis kostjalt hageja kasuks TLS § 108 lg 1 alusel välja kahjuhüvitisena saamata jäänud töötasu 1965,30 eurot. Kui kohus lõpetab kostja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral (TLS § 107 lg 2), siis alternatiivselt palus hageja mõista kostjalt hagejale välja hüvitise kuue kuu keskmise töötasu ulatuses 3983,23 eurot (t I kd lk 35i, 35j). Kohus jättis alternatiivse nõude osas hagi rahuldamata. Tulenevalt TsMS § 442 lg-st 8 ei põhjendanud kohus eelnimetatud alternatiivse nõude rahuldamata jätmist. Apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitas kostja 30.12.2013.a apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles kohus tuvastas vaidlusaluse töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse ja mõistis kostjalt hagejale hüvitisena välja 1965,30 eurot. Kaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus hinnanud ebaõigesti esitatud tõendeid ja jätnud otsuse osaliselt põhjendamata. Kohus asus õigele seisukohale, et vaidlusalusel juhul oli täidetud TLS § 89 lg-s 1 sätestatud alus töölepingu ülesütlemiseks. Samuti leidis kohus õigesti, et vabade ametikohtade puudumise asjaolu näol on tegemist negatiivse asjaoluga, mille tõendamine on menetluslikult raskendatud. Otsus on aga vastuoluline – ühelt poolt asus kohus seisukohale, et vabade ametikohtade puudumise asjaolu näol on tegemist negatiivse asjaoluga, mille tõendamine on menetluslikult raskendatud, samas luges kohus ilma igasuguse põhjenduseta tööandja esitatud töötajate nimekirjad ebapiisavateks vabade töökohtade puudumise asjaolu tõendamiseks. Kohus oleks vähemalt pidanud märkima, milliseid tõendeid
7(10)
Tsiviilasi nr: 2-12-14972 esitades oleks kostjal olnud võimalik kõnealust asjaolu tõendada. Seda enam, et sama vaidlust lahendanud TVK pidas kostja esitatud nimekirju piisavaks tõendiks. Kostja rõhutab, et tegelikult puudus poolte vahel üldse vaidlus selles, et kostjal puudusid vabad ametikohad. Nimelt, hagiavalduse täienduses märgib hageja, et kostjal vabade töökohtade puudumise tõttu oleks pidanud tööandja leidma töötajale tööd kõigi kontserni kuuluvate ettevõtete võimalusi arvestades. Kohus on kohaldanud valesti ka TsMS-i, jättes menetluskulud hagi osalise rahuldamise korral kostja kanda. Kohus ei ole põhjendanud, miks hagi osalisel rahuldamisel jäeti menetluskulud tervikuna kostja kanda. Vastustaja seisukoht
5.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuses esitatud väited selle muutmiseks ega tühistamiseks alust ei anna. Maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
7.Maakohus lähtus vaidluse lahendamisel õigesti sellest, et TLS § 92 lg 3 kohaselt tuli kostjal (tööandjal) tõendada, et ta ütles töölepingu üles mõnel TLS-is sätestatud alusel ning et TLS § 89 lg-st 3 tulenevalt tuli kostjal tõendada, et ta pakkus võimaluse korral hagejale (töötajale) teist tööd. See tähendab, et kostjal tuli tõendada, et tal ei olnud töötajale teist tööd pakkuda. Kostja vaidlustas tõendite hindamise ning ei nõustunud sellega, et maakohus leidis, et kostja ei ole viidatud osas oma tõendamiskoormist täitnud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole asjaolude tuvastamisel, tõendite hindamisel ega asjaoludele hinnangu andmisel eksinud. Iseenesest on õige see, et kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et kostjal ei olnud hagejale muud tööd pakkuda. Kuid kostja ei ole toonud kohtu ette ka selliseid asjaolusid (faktiväiteid), millega ta oleks vastavad asjaolud usutavaks muutnud. Maakohus leidis õigesti, et töötajate nimekirja esitamine vastavaid asjaolusid ei tõenda. Töötajate nimekiri näitab seda, kes kostja juures töötavad. Kuigi kostja töötajate nimekirja lõppu oli märgitud järeldus, et kostjal ei ole vabu töökohti, on tegemist üksnes kostjapoolse järeldusega. Maakohus selgitas kostjale õigesti, et kostjal oleks tulnud kohtu ette tuua need asjaolud, mis oleksid võimaldanud ka kohtul jõuda kostjaga samasugusele järeldusele. Kui kostja jõudis järeldusele, et tal ei ole vabu töökohti ning et kostjal ei ole hagejale muud tööd pakkuda, siis pidi kostja järeldus põhinema mingile analüüsile. Eelduslikult on kostja puhul tegemist heas usus tegutseva tööandjaga, kes kontrollis enne koondamise alusel töölepingu lõpetamist seda, kas tal on vabu töökohti või kas tal oleks võimalik hagejale muud tööd pakkuda. Seda kinnitas menetluses ka kostja. Seega oleks kostjal tulnud kohtu ette tuua need asjaolud, mille alusel kostja sellistele järeldustele jõudis. Kostja seda teinud ei ole. Ka apellatsioonkaebuses ei ole kostja kohtu ette toonud selliseid asjaolusid, mille alusel oleks kohtul võimalik veendumusele jõuda, et kostjal ei olnud võimalik hagejale muud tööd pakkuda.
8.Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga selles, et kui tegemist on negatiivse asjaoluga, läheb asjaolude kohtu ette toomise kohustus ning tõendamiskoormis üle vastaspoolele.
8(10)
Tsiviilasi nr: 2-12-14972 Seadusandja on selgesõnaliselt TLS § 92 lg-s 3 määratlenud tõendamiskoormise, millest tuleb lähtuda. Ka konkreetsel juhul ei saa väita, et kostjal ei olnud võimalik mingeid asjaolusid kohtu ette tuua. Kostja oleks saanud esitada kohtule selle analüüsi, mille abil on võimalik veendumusele jõuda, et kostjal ei olnud lisatööjõudu vaja, ning et hageja ei sobinud mitte ühelegi kostja töökohale, ning et hageja ei oleks sobinud mitte ühelegi töökohale ka mõistliku ümberõppe tagajärjel. Alles siis, kui negatiivse asjaolu tõendamiseks kohustatud menetlusosaline on teinud kõik selleks, et negatiivset asjaolu tõendada- eelkõige kui ta on esitanud kõik sellised asjaolud, mida oma positsiooni põhjendamiseks ja usutavaks muutmiseks on võimalik esitada, võib tulla kõne alla see, et tõendamiskoormis läheb teatud osas vastaspoolele üle.
9.Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga selles, et maakohus oleks pidanud kostjale ütlema, milliseid konkreetseid tõendeid tuleb esitada. Menetlusosalised võivad hagilises menetluses esitada oma faktiväidete tõendamiseks kõiki tõendeid, mis on tõendi nõuetele vastavas protsessivormis ning millega tõendatakse asjas tähendust omavaid asjaolusid. Samuti võib menetlusosaline esitada hagimenetluses kõiki faktiväiteid, mis on asjassepuutuvad. Veelgi enam, hagimenetluses otsustavad menetlusosalised, millistele asjaoludele nad tugineda soovivad ning milliste tõenditega kohtu ette toodud asjaolusid tõendada tahavad. Kohtul ei ole hagimenetluses õigust menetlusosaliste eest faktiväiteid esitada ning tõendeid ise juurde võtta. Kohtul võib lasuda selgitamiskohustus, kuid selle käigus tuleb kohtul veenduda, et menetlusosalised mõistavad, milliseid asjaolusid tuleb pooltel hagi rahuldamiseks või hagile vastuväidetena kohtu ette tuua ja tõendada. Maakohus selgitas kostjale vastuväidete aluseks olevaid asjaolusid piisavalt. Nii selgitas maakohus kostjale, et kostjal tuleb hagi rahuldamata jätmise eeldusena tõendada, et tööleping lõpetati mõnel seaduslikul alusel ning kui kostja soovib tugineda koondamisele, tuleb tal tõendada ka seda, et ta pakkus hagejale võimalusel muud tööd, sh et kostjal ei olnud hagejale võimalik muud tööd pakkuda. See, millised konkreetsed faktiväited menetlusosaline oma positsiooni raames kohtu ette toob ning millised tõendid esitab, on menetlusosalise otsustada.
10.Maakohtu otsus on õige ka menetluskulude jaotuse osas. Hageja esitas kohtusse nõude, milles palus tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus. Sisuliselt palus hageja tuvastada, et tööleping kehtib. Sellele lisaks esitas hageja hüvitisnõude. Need nõuded kohus rahuldas. Kohus jättis rahuldamata alternatiivse nõude primaarnõude rahuldamise tõttu. Kuid olukorras, kus hageja esitas alternatiivsed nõuded ja esmane nõue rahuldatakse, ei saa väita, et hagi oleks jäetud, kasvõi osaliselt, rahuldamata. Maakohus märkis kohtuotsuse resolutsioonis, et hagi rahuldatakse osaliselt. Seda märkis maakohus põhjusel, et hageja formuleeris oma haginõude viisil, mille täpsustamist pidas kohus vajalikuks. Kui algselt palus hageja lisaks töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamisele kohustada ka kostjat töölepingut täitma, siis oli igati korrektne, et maakohus täpsustas nõuet. Õige on see, et kuigi hageja palus kohustada kostjat töölepingut täitma, ei esitanud kostja sisuliselt tuvastusnõude kõrval eraldi sooritusnõuet. Juhul, kui hageja oleks tõepoolest soovinud esitada kostja suhtes täiendavalt ka töölepingu täitmisele suunatud sooritusnõude, oleks hageja pidanud nõudma näiteks palga maksmist, tööle lubamist, vms. Selliseid nõudeid aga hageja silmas ei pidanud. Seetõttu tuleb hageja poolt töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõude juures märgitud laiendit, kus hageja palus kohustada kostjat töölepingut täitma, käsitleda hagejapoolse täiendava selgitusena, kus hageja pigem selgitas, mis on tema huvi ülesütlemise tühisuse tuvastamisel ning esitas oma nägemuse, et töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise korral lasub kostjal töölepingu edasitäitmise kohustus. Kuivõrd hageja tühisuse tuvastamise nõude kõrval sellist sooritusnõuet ei esitanud, mille alusel saaks täitemenetluse algatada, tuligi maakohtul nõuet täpsustada. Pigem oleks võinud maakohus märkida, et hagi rahuldatakse täielikult.
9(10)
Tsiviilasi nr: 2-12-14972 Nendel põhjustel ei ole ringkonnakohtul alust maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust muuta. Menetluskulude jaotus
11.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Maakohus määras kindlaks maakohtu menetluskulude jaotuse. Ringkonnakohtul ei ole alust seda muuta. Lähtudes TsMS § 171 lgst 1 jätab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Reet Allikvere
Ulvi Loonurm
Kaupo Paal
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.