AS E apellatsioonkaebus ja VB vastuapellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: VB (isikukood lepinguline esindaja Marko Jaani Kostja: AS E (registrikood lepinguline esindaja Harland Paas
Kohtuistungi toimumise aeg
XXXXXXXXX),
XXXXXXXX),
19. jaanuar 2016, avalik kohtuistung
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 09. juuni 2015 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta apellatsioonimenetluse kulud kummagi poole enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
1.VB esitas 14.12.2014 Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse AS E vastu alates 2013. aasta augustist kuni 20.06.2014 saamata jäänud töötasu hüvitise 7160,50 euro saamiseks. Töövaidluskomisjoni 19.01.2015 otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/2221 menetlus lõpetati, kuna nõue oli esitatud samal alusel nagu varasemas asjas nr 4-1/1764, mille menetlus on pooleli kohtus tsiviilasjana nr 2-14-61770.
2.VB esitas 12.02.2015 Harju Maakohtusse hagi AS E vastu kahju hüvitisena saamata jäänud töötasu 7160,50 euro väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt ütles kostja hagejaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt koondamise tõttu ütles 03.02.2012. Harju Maakohtu 29.11.2013 otsusega tsiviilasjas nr 2-12-14972 tuvastati töölepingu ülesütlemise tühisus ja mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 1965,30 eurot saamata jäänud töötasu perioodi eest 03.-05.2012. Kostja ei taotlenud kohtus töölepingu lõpetamist ja maakohus lepingut ka ei lõpetanud. Maakohtu otsus jõustus 20.06.2014.
3.TLS § 108 kohaselt on töölepingu õigusvastasel ülesütlemisel, kui töösuhe jätkub, töötajal õigus nõuda kahju hüvitamist, eelkõige saamata jäänud töötasu.
4.Kuna kostja ei taotlenud, et kohus lõpetaks töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt saamata jäänud töötasu hüvitamist alates 2012. aasta juunist kuni maakohtu otsuse jõustumiseni 20.06.2014.
5.Hageja on varem maakohtule esitanud avalduse saamata jäänud töötasu väljamõistmiseks perioodi eest juuni 2012 kuni juuli 2013 summas 9366,14 eurot (tsiviilasi nr 2-14-61770). Käesolevas asjas nõuab hageja töötasu ajavahemiku eest alates augustist 2013 kuni 20.06.2014. Hageja lähtub keskmisest kuutöötasust enne töölepingu lõpetamist 669,01 eurot ja päevatasust 31,36 eurot. Nõue 10 kuu ja 15 tööpäeva eest on kokku 7160,50 eurot. Kostja vastuväited
6.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
7.Hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist. Pärast töölepingu ülesütlemist oli hagejale selge, et tema töösuhe kostjaga ei jätku mingil tingimusel. Kostja väljendas nii töövaidluskomisjonis kui ka kohtus selget seisukohta, et ei ole nõus jätkama töösuhet isegi juhul, kui kohus tuvastab töölepingu ülesütlemise tühisuse. Samuti esitas kostja töövaidluskomisjonis taotluse töölepingu lõpetamiseks juhul, kui tuvastatakse ülesütlemise tühisus. Kohtumenetluses kostja sama taotlust ei korranud, aga sellegi poolest olnuks hagejal igati loogiline leida endale uus töökoht. Nõustuda ei saa hageja seisukohaga, et tal puudus selleks vajadus ja põhjus kuni kohtumenetluse lõpuni. Hageja oli töölepingu ülesütlemise ajal ja on ilmselt endiselt MTÜ E juhatuse liige, millest järeldub, et tal on olemas vahendid, mis võimaldavad tal tasuta töötada ametiühingu heaks.
8.Hagi rahuldamine ei ole õiglane, kuna kohtuvaidluse kestus ei sõltu pooltest. Harju Maakohus pidas eelistungi 2012. aasta novembris. 2012. aasta detsembrisse määratud kohtuistung jäi ära kohtuniku haigestumise tõttu. Pärast seda jätkas kohus menetlust peaaegu aasta hiljem kirjalikus menetluses ja tegi otsuse 29.11.2013. Kostja tegevusest ei sõltu asjaolu, et kohtuvaidlus hagejaga kestis kuni 2014. aasta suveni.
9.Asjaolu, et tööleping jäi kohtu kirjalikus menetluses tehtud otsuses formaal-juriidiliselt lõpetamata, ei muuda töösuhet faktiliselt eksisteerivaks ega anna töötajale alust töötasu saamiseks. Seni on kostjalt saamata jäänud töötasuna ja kahjuhüvitisena kokku välja mõistetud 10 663,47 eurot (s.h jõustunud lahendiga 1 965,30 eurot ja veel jõustumata lahendiga 8698,17 eurot). Lisaks on hageja saanud ilmselt töötuskindlustuse hüvitist ja riigi poolt töötaja koondamisel makstavat tasu. Hageja ei ole millegagi tõendanud, mida ta on ette võtnud uue töökoha leidmiseks.
10.Töötasu on töö eest makstav tasu, milles tööandja ja töötaja on kokku leppinud. Hageja ei ole kostjale nõudeperioodil tööd teinud. Tõendamata on hageja väide, nagu oleks ta olnud valmis tööd tegema. Tegelikkuses ei ole hageja pöördunud kostja poole sooviga tööd teha. Hageja käitumine töötasu nõudmisel on vastuolus hea usu põhimõttega. Lepingupooled on võrdsed ja pole põhjendatud, et tööandjal on töötasu maksmise kohustus, aga töötajal puuduvad igasugused lepingust tulenevad kohustused. Esimese astme kohtu otsus
11.Maakohus rahuldas hagi, jättis kõik menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitamiseks 273,60 eurot, kohustades kostjat tasuma hagejale ka väljamõistetud menetluskulude hüvitiselt viivist seaduses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni kulude tasumiseni.
12.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: hageja ja XXXXX XXXXXXXX XXXXXXXXX XXXXXXXXXX sõlmisid 04.01.1993 tähtajatu töölepingu, mille kohaselt hageja asus alates 17.06.1992 tööle meistrina; töölepingut on korduvalt muudetud, s.h on muutunud tööandja isik, kelleks alates 01.01.2008 on kostja. Kostja ütles töölepingu koondamise tõttu erakorraliselt üles 03.02.2012 avaldusega. Harju Maakohus tuvastas 29.11.2013 otsusega tsiviilasjas nr 2-12-14972 töölepingu ülesütlemise tühisuse ja mõistis kostjalt välja 1965,30 eurot. Otsuse põhjenduste kohaselt on see töötasu kolme kuu eest (märts – mai 2012) lähtudes ühe kuu brutotasust 655,10 eurot. Otsus jõustus 20.06.2014. Tsiviilasjas nr 2-14-61770 menetletakse hageja töötasu samadel alustel ajavahemiku eest alates 2012. aasta juunist kuni 2013. aasta juulini. Hageja keskmine ühe kuu töötasu enne töölepingu ülesütlemist oli 669,01 eurot. Nõudega hõlmatud perioodil (01.08.2013 – 20.06.2014) kostja hagejale tööd ei pakkunud, hageja tööd ei teinud ja kostja töötasu ei maksnud, samuti ei ole kõnealuse perioodi eest hageja varasemates menetlustes tasu ega hüvitist nõudnud. Vaidlusaluse perioodi eest oleks hageja töötasu hagi alusena märgitud keskmiste järgi 7160,50 eurot.
13.Hageja nõude õiguslikuks aluseks on töölepingu seaduse (TLS) § 28 lg 2 p 2, § 35 ja § 108. Pooled vaidlevad selle üle, kas tööandja peab töötajale maksma nende sätete alusel keskmist töötasu kogu aja eest, mis jääb töölepingu tühise ülesütlemise ja selle kohta tehtud töövaidlust lahendava organi otsuse jõustumise vahele. Hageja ei nõua töötasu ega kahju hüvitamist aja eest pärast töölepingu kostjapoolse ülesütlemise tühisuse tuvastamise kohta tehtud kohtuotsuse jõustumist. Vähemalt formaalselt on nõude rahuldamise eeldused täidetud.
14.Käesolevas asjas ei ole esitatud sama nõuet samal alusel, nagu lahendas töövaidluskomisjon asjana nr 4-1/1764 ja mis on kohtu menetluses nr 2-14-61770 all. Varasemalt on hageja nõudnud küll töötasu hüvitamist sarnasel õiguslikul alusel, aga erinevate ajavahemike eest. Kui samal õiguslikul alusel ja samadest asjaoludest lähtuv nõue käsitleb perioodilisi makseid, siis on tegemist sama nõudega samal alusel TsMS § 371 lg 1 p de 4 ja 5 ning § 423 lg 1 p 4 tähenduses üksnes juhul, kui ka nõudeperioodid kattuvad (3-2-1-76-08, p 19).
Hageja võib ise otsustada, kas esitada kõik oma nõuded korraga või osade kaupa. Siiski saab kohus võtta nõude mitmes osas esitamist arvesse menetluskulude jaotamisel.
15.Asjakohased ei ole kostja vastuväited, et hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist või kostjalt töö küsimist. Töötajal tekib töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise tulemusel paratamatult kahju saamata jäänud töötasuna. Selliselt on hagetav kahju sõnaselgelt sisustatud ka TLS §-s 108. Just tööandja kannab töölepingu ebaseaduslikust ülesütlemisest tulenevaid riske, samuti sellest, kui ta jätab esitamata taotluse töölepingu kohtus lõpetamiseks. Töötaja ei pea kirjeldatud olukorras asuma igaks juhuks otsima teist tööd, vaid võib õiguspäraselt eeldada, et talle hüvitatakse töösuhte jätkumise korral vahepealse aja töötasu. Samuti ei pea töötaja niisugusel juhul käima regulaarselt tööandja käest tööd küsimas.
16.Hagejal teatavate elatusvahendite olemasolu ei välista nõude rahuldamist TLS § 108 alusel. Viidatud sätte teise lause järgi võib hüvitisest maha arvata osa, mille töötaja on oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandanud, aga sellele ei ole kostja tuginenud ega hageja tööjõu kasutamisega omandatu väärtust tõendanud. Seadusest ei tulene, et hageja hüvitisnõue sõltuks kohtumenetluse kestusest. Töölepingu ülesütlemisega seonduv hüvitis peab võimalikult hästi katma töötaja kogu kahju, s.h tuleb vajadusel arvestada ka menetluse kestust (3-2-1-79-13, p 32).
17.Pooltevahelist töösuhet ei saa lugeda faktiliselt lõppenuks. TLS ei näe ette töölepingu faktilist lõppemist ilma aluseta ja lepingu lõpetamist vormistamata (3-2-1-26-10, p 12, 3-2-1-136-07, 3-2-1-160-09). Samuti ei anna alust poolte töösuhte lõppenuks lugemiseks või hüvitise vähendamiseks see, et käesolevaks ajaks on kostja seoses avaliku reisirongiliikluse veolepingu lõpetamisega alates 01.01.2014 üles öelnud töölepingud praktiliselt kõikide töötajatega.
18.Põhimõtteliselt on õige kostja seisukoht, et töötasu on töö eest makstav tasu, milles tööandja ja töötaja on kokku leppinud, aga hageja ei ole kostjale nõudeperioodil tööd teinud. Samuti on õige, et lepingupooled on võrdsed ja vähemalt üldjuhul ei ole põhjendatud, et üksnes tööandjal on töötasu maksmise kohustus, aga töötajal puuduvad samal ajal lepingust tulenevad kohustused. Siiski on poolte kohustuste tasakaalust võimalikud erandid, mis avalduvad eriti ilmekalt lepingute rikkumise või poole hilisema tahte muutumise puhul. Lepingute alusel makstavad leppetrahvid ja kahjuhüvitised on pigem sellised, et maksmiseks kohustatud isik ei saa hüvitise väärtuses vastusooritust. TLS § 108 alusel kahju hüvitamist ei välista tööandja vastusoorituse puudumine. Samadel põhjustel ei ole hageja nõue vastuolus hea usu põhimõttega. Kuna hageja ei saanud menetluse kestust ja tühise ülesütlemise tagajärgi mõistlikult mõjutada, siis ei saa talle ka ette heita kogunenud hüvitise summat. Apellatsioonkaebus
19.Kostja palub maakohtu otsuse täies ulatuses tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
20.Nõustuda ei saa maakohtu viidatud Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-136-07 tuleneva seisukohaga selle kohta, et töölepingu seadus ei näe ette töölepingu faktilist lõppemist ilma aluseta ning lepingu lõpetamist vormistamata. Riigikohtu seisukoht lähtub seaduse formaalsest tõlgendamisest. Reaalses elus esineb töölepingu faktilist lõppemist pidevalt.
21.Kostja väljendas nii töövaidluskomisjonis kui ka kohtus selget seisukohta, et ei ole nõus jätkama töösuhet isegi juhul, kui kohus tuvastab töölepingu ülesütlemise tühisuse. Kahetsusväärselt jäi kostja töövaidluskomisjonis TLS § 107 alusel esitatud taotlus
töölepingu lõpetamiseks maakohtu menetluses kordamata. Hagejale pidi siiski olema üheselt selge, et endine töösuhe ei saa jätkuda. Seega oleks hageja poolt olnud igati loogiline leida endale uus töökoht. Nõustuda ei saa hageja seisukohaga, et tal puudus selleks vajadus ja põhjus kuni kohtumenetluse lõpuni.
22.Maakohus tõlgendas ebaõigesti TLS § 108 lg-t 1. Viidatu kohaselt on töölepingu õigusvastasel ülesütlemisel, kui töösuhe jätkub, töötajal õigus nõuda kahju hüvitamist, eelkõige saamata jäänud töötasu. Seadusest ei tulene töötaja õigus igal juhul saamata jäänud töötasu saamiseks, vaid ainult juhul, kui sellega on talle tekitatud kahju. Kahjunõue eeldab tekitatud kahju tõendamist. Töökoha kaotamist ei saa käsitleda igal juhul ja igas olukorras koheselt kahju tekitamisena. Hageja sai tööandjalt töötaja ametikoha koondamisega ettenähtud hüvitised. Lisaks sai hageja tsiviilasjas nr 2-12-14972 Harju Maakohtu 29.11.2013 (jõustus 20.06.2014) otsuse alusel veel hüvitise kolme kuu töötasu ulatuses. Väidetavalt on hageja käesoleval ajal registreeritud töötuna, kuid kohtule ei ole esitatud andmeid tema töötuskindlustushüvitise suuruse kohta. Hagejale oli lisaks koondamisel saadud ühekordsetele
kuupalga ulatuses hüvitistele kindlustatud ka töötuskindlustushüvitis töötuskindlustuse seaduse alusel pikaajaliselt ligi 50% ulatuses tema keskmisest palgast ja samuti oli hagejal õigus saada kindlustushüvitist koondamise korral ühe kuu keskmise töötasu ulatuses.
23.Vastavalt TLS-le on töötajal võimalik saada maksimaalselt hüvitisi kokku 9 kuu töötasu ulatuses (etteteatamistähtaja mittejärgimise eest maksimaalselt 3 kuupalga ulatuses ja lisaks vaidlust lahendava organi mõistetud hüvitis 6 kuupalga ulatuses). Kui jõustub otsus käesolevas tsiviilasjas ja tsiviilasjas 2-14-61770, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks saamata jäänud töötasuna välja 8698,17 eurot, on hageja kasuks alates töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamisest kostjalt saamata töötasuna ja kahju hüvitisena kokku välja mõistetud 17 823,97 eurot (1 965,30 eurot + 8 698,17 eurot + 7 160,50), s.o töötasu enam kui pooleteise aasta eest. Vastus apellatsioonkaebusele
24.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Vastuapellatsioonkaebus
25.Hageja vaidlustab maakohtu otsuse väljamõistetud lepingulise esindaja kulude suuruse osas (resolutsiooni p 4), s.o osas, millega kohus rahuldas hageja taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 273,60 eurot (õigusabikulu). Hageja palub selles osas maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitamiseks 693,12 eurot, samuti otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise seaduses ettenähtud ulatuses.
26.Maakohus leidis ebaõigesti, et vaidluse korduvust arvestades ei ole hageja esindaja ajakulu sellises mahus põhjendatud ega vajalik. Hagejale ei saa ette heita, et ta ei saanud tulenevalt ITVS regulatsioonist esitada kogu nõuet korraga kohtusse, vaid otsustas vaidluse kiirema ja vähem kuluka lahendamise eesmärgil esmalt pöörduda töövaidluskomisjoni. Maakohus ei ole töövaidluskomisjoni nõude esitamise piirmäära arvesse võtnud ja on seetõttu alusetult pidanud sarnase kohtumenetlusega kaasnevaid kulusid osaliselt põhjendamatuks.
27.Maakohus eeldas alusetult, et asjaolust, et hageja on varasemalt esitanud kostja vastu analoogse nõude, on käesolevas menetluses kantud kulud osalt põhjendamatud, kuna hagi ese ja alus on erinevad ja vaja oli teha täiendavat tööd.
28.Kohus ei põhjendanud, miks ta pidas lepingulise esindaja ajakulu seonduvalt töövaidluskomisjonis hageja esindamisega ülepaisutatuks ning mille alusel leidis, et põhjendatud ajakulu on kokku just 2 tundi.
29.Maakohtu otsuses välja toodud maakohtu menetlusega seotud tööaja kulud on põhjendamatult ja ebamõistlikult väikesed. Kuigi hagiavalduse sisuline tekst on suures osas töövaidluskomisjonile esitatud avalduse kordamine, tuleb arvestada ka tööajakulu, mis tekib kohtumäärusega tutvumisel ning varasemalt töövaidluskomisjonile koostatud avalduse korrektsel ümbervormistamisel hagiavalduseks. Kostja 16.03.2015 vastus hagile sisaldab täiendatud vastuväiteid ja ligi 4 lehekülje sisulise teksti läbitöötamine ja selle osas positsioonide kujundamine ei saa kesta 30 minutit.
30.Menetlusdokumendi ühe lehekülje koostamisele võib kuluda menetlusosalise professionaalsel esindajal 30 minutit kuni 1 tund sõltuvalt asja keerukusest. Maakohus ei võtnud arvesse, et hageja 20.03.2015 menetlusdokument sisaldab umbes 5 lehekülge sisulist teksti, s.h argumenteeritud õiguslikke vastuväiteid ja viiteid Riigikohtu praktikale.
31.Kohus leidis ebaõigesti, et kohtuistungiks ettevalmistamise ja istungil osalemise põhjendatud ajakulu on 1 tund, kuna 20.05.2015 kohtuistung ise kestis 55 minutit. Kohus ei võtnud arvesse, et enne istungit tuleb esindajal vaidluse asjaolud endale täpselt selgeks teha, mistõttu on kohtuistungiks ettevalmistamise põhjendatud kulu vähemalt 1 tund.
32.Kohus ei toonud välja ühtegi põhjendust, miks ta ei pidanud hageja lepingulise esindaja tööaja kulu täies ulatuses põhjendatuks. Hageja nõustub kohtuga, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kulu ei hüvitata ja selles osas kohtu otsust ei vaidlusta.
33.Kokku on hageja põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja tööaja kulu 10 tundi ja 8 minutit ja 693,12 eurot (10 tundi ja 18 minutit x 57 eurot + käibemaks). Vastus vastuapellatsioonkaebusele
34.Kostja vaidleb vastuapellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
35.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ning apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud.
36.Maakohus ei rikkunud menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavalt põhjendanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda. Vastuseks kaebuste väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
37.Ebaõiged on kostja väited töösuhte faktilisest lõppemise kohta. Töösuhte jätkumine töölepingu ülesütlemise tühisuse korral tuleneb otseselt TLS § 107 lg-st 1. Kohus oleks saanud töölepingu lõpetada üksnes tööandja või töötaja taotlusel (TLS § 107 lg 2). Kostja on apellatsioonkaebuses ise märkinud, et selline taotlus jäi kahetsusväärselt esitamata. Töötaja ei pea otsima uut töökohta, kui vaidlus töölepingu lõpetamise seaduslikku üle
kestab, töötaja soovib töösuhte jätkumist ja ka tööandja ei ole taotlenud kohtult selle lõpetamist.
38.Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et maakohus tõlgendas TLS § 108 lg-t 1 ebaõigesti. Hageja nõudis kahjuhüvitisena saamata jäänud töötasu, mille suuruse on ta esile toonud ja tõendanud. Kui kostja leiab, et lisaks tsiviilasjas nr 2-14-61770 maakohtus ja ringkonnakohtus tasaarvestatud summadele (TLS § 100 lg 1 järgne koondamishüvitis 667,97 eurot ja TLS § 100 lg 5 järgne hüvitis 1411,20 eurot töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatamise aja eest), siis oleks tulnud tal esile tuua vastavad konkreetsed summad ja neid tõendama. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks registreerinud end töötuna ja saanud seetõttu töötuskindlustushüvitisi.
39.Maakohus kontrollis põhjalikult hageja esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust. Selleks tutvus kohus lepingulise esindaja toimingutega, hindas piisava põhjalikkusega nende sisu ja mahtu ning kujundas toimikust nähtuvaid asjaolusid arvestades seisukoha toimingute tegemiseks kulunud aja vajalikkuse ja põhjendatuse kohta. Maakohtu seisukohad on esitatud arusaadavalt ja jälgitavalt. Kohus põhjendas, milliseid hageja esindaja toiminguid ja/või nende ajakulu ning miks ei saa pidada vajalikuks ja põhjendatuks.
40.Kostjalt väljamõistetavate menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel arvestas maakohus põhjendatult asjaoluga, et kohus menetles kahte samasisulist vaidlust. Erinevad vaid ajaperioodid, mille eest nõutakse kahjuhüvitisena töötasu. Otsustuse pöörduda esmalt töövaidluskomisjoni tegi hageja ise ja ta ei saanud eeldada, et samad vaidlused ei jätku maakohtus hagimenetluses.
41.Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Diskretsioonipiiride ületamist maakohtule antud juhul ette heita ei saa. Vaidlus ei olnud mahukas ega keerukas. Maakohtu poolt välja mõistetud õigusabikulud katavad ringkonnakohtu arvates mõistlikult hageja õiguste efektiivseks kaitseks tehtud kulutusi.
42.Apellatsioonkaebuse ja vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel kummagi poole enda kanda.
Reet Allikvere /allkirjastatud digitaalselt/
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.