2-13-32394/14 - Täitmine - Muud täitmisasjad - Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas - lahend.ee

4.Käesolev otsus pooltele kätte toimetada ja saata jõustumisel riigilõivu osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse xxxxx Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest so alates 25.11.2013. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul kui pool taotleb menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hagejate nõuded ja põhjendused xxxxx Maakohtu 28.04.2011 otsusega on M. K. mõistetud J. K. J. K. elatis. Kuna kostja ei täitnud kohtulahendist tulenevat kohustust, algatas hagejate seaduslik esindaja täitemenetluse. Täitemenetluse käigus on hagejatele saanud teatavaks, et kostja I on 21.03.2013 endale kuulunud korteriomandi aadressil xxxxx linn xxxxxxxxxxx-xx kinkinud oma elukaalasele M. M. . Ühtlasi kanti kostja I kasuks kinnistusraamatusse eluaegne tasuta kasutusõigus korteriomandile. Hagejate arvates kostja I võõrandas enda omandis olnud kinnisasja teadlikult hagejate huvide kahjustamiseks ning kostja II teadis tehingu tegemise ajal hagejate huvide kahjustamisest. Hagejad nõuavad kostja I ja kostja II vahel 21.03.2013 sõlmitud kinkelepingu kehtetuks tunnistamist ja korteriomandi xxxxxxxxxxx-xx tagastamist kostjale I. Ühtlasi paluvad hagejad kostja I kanda xxxxx Maakohtu kinnistusosakonna xxxxx jaoskonna kinnistusregistri registriosa nr xxxxxxx teise jakku ainuomanikuna ja nimetatud jaost M. M. II) omanikukande kustutada. Hagejad nõuavad ka kostja I tahteavalduse asendamist isikliku

2-13-32394 eluaegse kasutusõiguse lõpetamiseks korteriomandile asukohaga xxxxx, xxxxxxxxxxx-xxx kostja I isikliku kasutusõiguse kustutamist registrist. Kostjate vastuväited Kostjad oma 06.09.2013 kohtule esitatud vastuses hagile (tl 50-51) vaidlevad hagile vastu ja ei nõustu kinkelepingu kehtetuks tunnistamisega. Kostjad ei teadnud, et korterit, mis on muutunud nende ühisvaraks, saab arestimisel arvesse võtta. Kinkeleping sai tehtud 10 kooselatud aasta täitumise puhul ja praktilistel kaalutlustel, kuna kostja I ei saanud enam olmekulusid ja muid makseid sooritada. Kingitud korter tõi kostjale II hulganisti lisakohustusi ja mitte mingisugust reaalset tulu, sest korteril lasub hüpoteek ja üürivõlg. Korteri kinkimine kostjale II ei kahjusta hagejaid, kuna neil on endiselt korteri võtmed ja õigus igal ajal korterisse tulla. Kuna korteriomandil ei olnud kinkelepingu tegemise ajal mitte mingisugust tõkendit ega keelumärget, polnud kostjatel põhjust arvata, et nad käituvad seadusevastaselt. Hagi on esitatud kaks aastast pärast xxxxx Maakohtu 28.04.2011 otsuse tegemist. Kostjad pakuvad kompromissina välja, et Kostja II maksab hagejale II igakuist elatisraha, kui hagejad loobuvad kinkelepingu tühistamise nõudest. Kostjate vastuväidetest tulenevad hagejate täiendavad seisukohad Hageja II poolt 27.09.2013 kohtule esitatud täiendavas seisukohas (tl 66-69) on hageja täpsustanud järgmist. Kuna kostja I jättis kohtuotsusest tuleneva elatise maksmise kohustuse olulises osas täitmata, esitas hagejate seaduslik esindaja 28.01.2013 kohtutäitur A. K. täitmisavalduse kostja I suhtes ja palus pöörata täitmisele nõude suuruses 8416,14 eurot. Kohtutäitur algatas täitemenetluse elatisraha võlgnevuse ja täitekulude nõudes. Kostja I sai 28.02.2013 kätte täitmisteate, millega anti nõuete vabatahtliku täitmise tähtajaks 10 päeva. Kostja I kinkis talle kuulunud korteriomandi kostjale II vahetult peale vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist ja vahetult enne vara arestimist täituri poolt, et teha ennast maksejõuetuks ja vältida nõude sissenõudmist oma vara arvel. Kostjal I puudub vara, mille arvel elatise võlgnevust rahuldada. Kostjale I kuuluvate sõiduautode Volkswagen Multivan ja Opel Astra müügist saadud rahast jätkuks üksnes täitekulude katteks, sest sõiduautodel puudub kehtiv korraline ülevaatus, nad pole liikluses kasutatavad ja pealegi pole nende asukoht teada. Kostja I elatisraha võlg on pidevalt kasvanud. Täitemenetluses käigus on õnnestunud sisse nõuda vaid 665,49 eurot, kuid Kostja I elatise võlg 30.08.2013 seisuga on 10 228,07 eurot. Kostjate kompromissiettepanek ei ole hagejale II vastuvõetav. Hageja I poolt 22.10.2013 kohtule esitatud täiendavas seisukohas ( tl 87-90) toetab ta hageja II seisukohti ja esitatud tõendeid. Täiendavalt on hageja I lisanud, et TMS § 189 lg 1 kohaldamiseks ei ole vaja tuvastada, kas tagasivõidetava kinkelepinguga kahjustati sissenõudja huve ja kas vastaspool sellest teadis või mitte. TMS § 189 lg 1 eeldab, et kahe aasta jooksul enne tagasivõitmise hagi esitamist tehtud kinkelepingud on põhimõtteliselt automaatselt tagasivõidetavad, see tähendab, et tegemist on sissenõudja huve kahjustava tehinguga. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused TsMS § 403 lg 1 sätestab, et poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul

2-13-32394 on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele. Määruses tuleb märkida ka asja lahendav kohtunik. Hageja II on juba hagiavalduses andnud nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses. Hageja I on andnud oma 22.10.2013 seisukohas nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses. Kostjad on andnud oma vastuses hagile nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikuks menetluses. Kuna pooled on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses, lahendab kohus käesoleva asja kirjalikus menetluses TsMS § 403 lg 1 alusel, millest kohus on ka pooli 28.10.2013 kirjades teavitanud. Kohtu poolt antud tähtajaks so 11.11.2013 pooled täiendavaid avaldusi või dokumente kohtule ei esitanud, mistõttu kohus lahendab asja poolte varem esitatud tõendite alusel. TMS § 187 lg 1 sätestab, et sissenõudja võib esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks käesolevas osas sätestatud alusel ja korras kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid (edaspidi tagasivõitmine). Tehinguks loetakse käesoleva osa tähenduses ka eseme käsutamist täitemenetluses. TMS § 187 lg 2 sätestab, et sissenõudja võib tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. xxxxx Maakohtu 28.04.2011 otsusega ( koopia tl 7-11) mõisteti M. K. J. K. elatis alates 28.04.2011 igakuiselt 139 eurot 01 senti, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuni Jaanika kopli täisealiseks saamiseni s.o kuni 15.08.2013. Ühtlasi mõisteti M. K. J. K. elatis tagasiulatuvalt ajavahemiku 13.07.2009 kuni 27.04.2011 eest ühekordselt summas 2216,68 senti. Lisaks mõisteti M. K. J. K. elatis alates 28.04.2011 igakuiselt 139 eurot 01 senti, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuni J. K. saamiseni s.o kuni 19.12.2014. Ühtlasi mõisteti M. K. . K. välja elatis tagasiulatuvalt ajavahemiku 13.07.2009 kuni 27.04.2011 eest ühekordselt summas 2281 eurot 50 senti. E-kirjavahetusest (tl 70-71) nähtuvalt on hageja II seaduslik esindaja ( sel ajal ka hageja I seaduslik esindaja) M. K. .05.2011 ja 03.09.2012 pöördunud kostja I poole järelepärimistega elatise tasumise osas. Täitmisavaldusest (tl 72) nähtub, et M. K. 27.01.2013 kohtutäitur A. K. täitmisavalduse elatise nõudes M. K. ja J. K. . Täitmisavalduses on taotletud sissenõude pööramist M. K. , vallasvarale ja nõudeõigustele. Kuigi hageja on kohtule esitanud xxxxx Maakohtu 28.04.2011 kohtuotsuse koopia otsuse jõustumise märketa, puudub kohtu hinnangul pooltel vaidlus asjaolu üle, et otsus on jõustunud ning täidetav. Kostjad mingeid vastuväiteid selle kohta, et kohtuotsus pole täidetav, esitanud ei ole. Seega on täidetud tagasivõitmise TsMS §-s 187 lg 2 sätestatud esimene eeldus - hagejatel on olemas täitedokument ning nende nõue on muutunud sissenõutavaks. Täitmisavaldus koos kohtutäituri vastustega hagejate järelepärimistele tõendavad, et hageja on ka pöördunud kohtutäituri poole xxxxx Maakohtu 28.04.2011 otsuse sundtäitmiseks. Nii nähtub xxxxx tööpiirkonna kohtutäitur A. K. 04.04.2013 vastusest hageja II seadusliku esindaja ( sel ajal ka hageja I seadusliku esindaja) M. K. (tl 13), et võlgniku M. K. on 4 (10)

ajavahemiku 01.01.2013-15.08.2013 eest elatist Jaanika K. 1197,42 eurot ja J. K. 1280 eurot. Kokku pidi M. K. tasuma 10 893,56 eurot. Täitemenetluse käigus on õnnestunud sisse nõuda 665,49 eurot. 30.08.2013 seisuga on elatisraha võlgnevus 10 228,07 eurot. Elatise võlgnevusele lisanduvad täitekulud summas 1452,34 eurot, mis koosnevad täitemenetluse alustamise tasust, kohtutäituri põhitasust ja täitemenetluse läbiviimiseks tehtud vajalikest kulutustest. Kohtutäitur on ka selgitanud, et M. K. täitmisteate kätte saanud 28.02.2013 ning talle anti tulenevalt TMS § 25 nõude vabatahtlikuks täitmiseks tähtaeg 10 päeva s.o 11.03.2013. Vabatahtliku täitmise tähtaja möödumisel asus kohtutäitur välja selgitama võlgniku sissetulekuid ja vara, millele saaks sissenõuet pöörata, seejuures lähtudes, et eelisjärjekorras sissenõue pöörata võlgniku sissetulekutele. Vabatahtliku täimise tähtaja vahetult möödumisel s.o 21.03.2013 kinkis M. K. M. M. jätkates samas korteriomandi kasutamist. Kohtutäitur on arestinud 04.04.2013 võlgniku pangakontod ja Eesti Töötukassa poolt makstava sissetuleku, kuid sissetuleku arestimisel on selgunud, et M. K. sissetulek ei ole piisav isegi mitte igakuiselt tasumisele kuuluva elatisraha maksmiseks. Maanteeameti liiklusregistri andmetel kuuluvad M. K. Volkswagen Multivan ehitusaasta 1995 (registrimärgiga 361BFR) ja Opel Astra ehitusaasta 1992 (registrimärgiga 306AOT). Kohtutäituri hinnangul ei vii sissenõude pööramine nimetatud sõidukitele elatisnõude rahuldamisele, sest sõidukitel puuduvad kehtivad korralised ülevaatused, mistõttu ei ole sõidukid liikluses kasutatavad. Peale selle kaasnevad varale sissenõude pööramisega vara transpordikulud ja hoiukulud ning võivad kaasneda vara otsimise kulud, kuna sõidukite asukohad ei ole teada. M. K. väljamaksete päringust (tl 75) nähtub, et M. K. 02.2013, 03.2013, 04.2013, 05.2013, 06.2013, 07.2013 ja 08.2013 Eesti Töötukassa poolt väljamakseid summas 78,24 eurot, 273,84 eurot, 303,18 eurot, 293,40 eurot, 248,30 eurot, 234,60 eurot ja 172,04 eurot. Avalike registriandmete päringust (tl 76-77) nähtub, et sõiduautol Volkswagen Multivan registreerimismärgiga 361BFR puudub kehtiv korraline ülevaatus, kuna viimane ülevaatus kehtis kuni 03.2013. Veel nähtub avalike registriandmete päringust, et sõiduautol Opel Astra registreerimismärgiga 306AOT puudub kehtiv korraline ülevaatus, kuna viimane ülevaatus kehtis kuni 08.2012. Kohtu hinnangul kohtutäituri 04.04.2013 ja 23.09.2013 vastustes toodu hagejate järelepärimistele tõendab ka teiste TMS § 187 lg 2 sätestatud eelduste olemasolu sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud sissenõudjate nõude täielikku rahuldamist ning on alust eeldada, et see ei anna tulemusi ka edaspidi. Kostja I võlgnevus 5 (10)

2-13-32394 mõlema hageja ees on märkimisväärselt suur ( kohtutäituri kinnitusel 30.08.2013 seisuga 10 228,07 eurot). Kostjad ei ole võlgnevuse olemasolu ja selle suurust kahtluse alla seadnud, mistõttu kohus loeb kohtutäituri 23.09.2013 õiendiga tõendatuks kostja I võlgnevuse hagejate ees 30.08.2013 seisuga 10 228,07 eurot. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et kostja I võlgnevus ühe hageja so J. K. ka jätkuvalt kasvab, sest kostja I peab tasuma J. K. igakuist elatist kuni 19.12.2014. Samas kostja I varaline olukord ilmselgelt ei võimalda hagejate ees oleva võlgnevuse tasumist. Kostja I sissetulek on äärmiselt väike, piirdudes üksnes Töötukassa poolt tehtud väljamaksetega. Kostjale kuulub liiklusregistri andmetel küll kaks sõiduautot, millele sissenõude pööramine on kohtutäituri hinnangul aga raskendatud asjaolude tõttu, et nende asukoht pole teada. Tegemist võib olla ka ilmselt liikluseks kõlbmatute sõidukitega, sest neil puudub kehtiv ülevaatus. Seega võib eeldada, et sõidukite turuväärtus on väike, mis ei kata kostja I võlgnevust hagejate ees. Kostjad on küll oma vastuses hagile lubanud, et edaspidi saab hagejale II tema igakuine elatis tasutud. Ent kostjad ei ole märkinud midagi selle kohta, kuidas ja milliste vahendite arvel tasub kostja I seni tekkinud võla. TMS § 189 lg 1 sätestab, et kohus tunnistab kehtetuks võlgniku sõlmitud kinkelepingu, välja arvatud juhul, kui leping on sõlmitud varem kui kaks aastat enne tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist. 21.03.3013 korteriomandi kinkelepingu ja isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ning asjaõiguslepingute (edaspidi Leping, tl 53-59) nähtuvalt on M. K. M. M. lepingu esemeks oleva korteriomandi, mille registriosa nr xxxxxxx. Lepingu punktis 2.3 on kingisaaja kui uus omanik ja kinkija/korteriomandi kasutaja kokku leppinud, et nad seavad peale omandiõiguse üleminekut kinkija/korteriomandi kasutaja kasuks tasuta eluaegse isikliku kasutusõiguse kingisaajale kuuluvale korteriomandile. Kasutusõiguse suhtes lepivad pooled kokku, et uus omanik ei või isikliku kasutusõiguse teostamist piirata ning korteriomandi korrashoiu kohustus lasub uuel omanikul. Kõik korteriomandi haldamisega seotud kulud tasuvad korteriomandi omanik ja kasutaja proportsionaalselt. Isikliku kasutusõiguse kustutamiseks piisab õigustatud isiku surma tõendamisest. Registriosa nr xxxxxxx väljavõttest (tl 14) nähtub, et korteriomandi asukohaga xxxxxxxxxxx-xx, xxxxx omanikuna oli kuni 22.03.2013 sisse kantud M. K. alates 22.03.2013 M. M. . 22.03.2013 on registriossa sisse kantud eluaegne tasuta isiklik kasutusõigus M. K. . Registriosa väljatrükk ja Leping lükkavad täiesti ümber kostjate väite, et korteriomandi näol oli tegemist nende ühisvaraga. Tegemist on olnud kostja I ainuomandiga. Leping ja registriosa väljatrükk tõendavad, et kostja I kinkis endale kuuluva kinnisasja 21.03.2013 kostjale II, kes juba järgmisel päeval kanti kinnistu omanikuna ka registriossa sisse. Kostjad ei ole vaidlustanud asjaolu, et on elukaalased. Käesolev hagi on kohtule esitatud 03.07.2013. Käesoleva asja lahendamise seisukohalt ei oma tähtsust kostjate poolt esile toodud asjaolu, et hagi on esitatud kaks aastat pärast kohtuotsuse tegemist. Hagejatel sissenõudjatena oli õigus sundtäitemenetluse alustamiseks mistahes ajal. Asjaolu, et kostja I võõrandas endale kuuluva kinnisasja elukaaslasele (kostjale II) ajal, mil oli juba käimas hagejate algatatud sundtäitemenetlus kostjalt hagejate kasuks väljamõistetud elatise nõudes, viitab kostjate soovile hagejate huvisid teadlikult kahjustada. Samas ei oma see asjaolu käesoleval juhul tähtsust. Ka ei oma tähtsust kostjate poolt esile toodud 6 (10)

2-13-32394 põhjendused kinkelepingu sõlmimisest 10 kooselatud aasta täitumise puhul ja praktilistel kaalutlustel, kuna kostja I ei suutnud enam korteriomandiga kaasnevaid kulusid kanda. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 30.04.2013 otsuses asjas 3-2-1-41-13 (punktis 12) on asutud seisukohale, et TMS § 189 lg 1 kohaldamiseks ei ole vaja tuvastada, kas tagasivõidetava kinkelepinguga kahjustati sissenõudja huve ja kas vastaspool sellest teadis või mitte. TMS § 189 lg 1 eeldab, et kahe aasta jooksul enne tagasivõitmise hagi esitamist tehtud kinkelepingud on põhimõtteliselt automaatselt tagasivõidetavad, st et tegemist on sissenõudja huve kahjustava tehinguga. Erandiks on TMS § 189 lg 3 kohaselt vaid tavapärased kingitused ning juhtum, mil kostja tõendab, et kinkelepinguga ei ole sissenõudja huvisid kahjustatud. TMS § 189 lg 3 sätestab, et toetused ja tavapärased kingitused, mis vastasid võlgniku majanduslikule olukorrale, ei ole tagasivõidetavad. Kinnisasja kinkimise puhul ei ole kohtu arvates kindlasti tegemist tavapärase kingitusega. Ka ei ole kostjad kohtu arvates tõendanud asjaolu, et vaidlusaluse kinkelepinguga ei ole sissenõudjate huvisid kahjustatud. Nagu kohus eespool leidis, on kostja I võlg hagejate ees küllaltki suur, samas kui kostjal ei jätku vara ( sissetulekuid vm vallasvara) hagejate nõude rahuldamiseks. Vaidlusaluse tehinguga muutis kostja I ennast peaaegu varatuks. Hageja nõude näol on tegemist elatise nõudega. Seega on nõude rahuldamine hagejatele nende ülalpidamise seisukohalt ka eluliselt vajalik. Kuigi käesolevaks ajaks on üks hagejatest saanud täisealiseks, et olnud ta seda vaidlusaluse tehingu tegemise ajal. Kostjate väide, et vaidlusaluse tehing ei kahjusta hagejaid, kuna neil on endiselt korteri võtmed ja õigus igal ajal korterisse tulla, ei ole asjakohane. Hagejate huvi käesoleval juhul ei ole seotud korteris käimisega, vaid elatise saamisega kostjalt. Elatise võlga pole kostja I vabatahtlikult ära tasunud ja seda pole saanud sisse nõuda ka kohtutäitur kostjal I küllaldase vara puudumise tõttu. Kuna hagejad ei ole saanud kostjalt I nende kasuks välja mõistetud elatist, on ilmselgelt tegemist hagejate huvide kahjustamisega. Eeltoodu alusel kohus leiab, et hagejate nõue vaidlusaluse kinkelepingu kehtetuks tunnistamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kuigi hagejad on taotlenud kehtetuks tunnistada üksnes kinkelepingut, järeldub hagiavalduse sisust ja hagejate teistest nõuetest hagejate tahe tunnistada kehtetuks siiski 21.03.2013 leping tervikuna sh ka samas lepingus sisalduvad asjaõiguslikud kokkulepped. Hagejad on soovinud täielikult endise olukorra taastamist so M. K. omanikuna kandmist ja isikliku eluaegse kasutusõiguse registrist kustutamist. Kohus leiab, et TMS §-s 189 sätestatu all, mis reguleerivad kinkelepingu tagasivõitmist, saab mõelda nii võlaõigusliku kui asjaõigusliku tehingu tagasivõtmist. Eeltoodu ja TMS § 187 lg-te 1 ja 2 ja § 189 lg 1 alusel tunnistab kohus kehtetuks kostjate vahel 21.03.2013 sõlmitud korteriomandi kinkelepingu ja isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingud. TMS § 195 lg 1 sätestab, et kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud andma sissenõudja kasuks täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri käsutusse tehingu alusel saadu koos vilja ja muu kasuga. Kohtutäitur korraldab saadu jaotamise sissenõudjate vahel vastavalt nõuete esitamise järjekorrale. Kuivõrd vaidlusalune kinkeleping on kehtetu, siis on kostja II kohustatud kinkelepingu alusel saadud kinnisasja tagastama täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri A. K. käsutusse. 7 (10)

2-13-32394 Seega ei ole TMS § 195 lg 1 mõttega täpses vastavuses hagejate nõue korteriomandi tagastamiseks Margus K. . Iseenesest on põhjendatud hagejate nõue muuta kinnistusraamatu kandeid. KRS § 34-1 lg 7 p 2 kohaselt puudutatud isiku nõusolek kande muutmiseks ei ole nõutav, kui kohtutäitur taotleb kande tegemist oma seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Tulenevalt asjaolust, et hagejate avalduse alusel viib täitemenetlust läbi kohtutäitur A. Kolsar ning TMS § 195 lg 1 kohaselt peab kostja II andma kinnisasja kohtutäitur A. K. käsutusse, on kohtutäituril õigus ilma kostjate nõusolekuta taotleda korteriomandi asukohaga xxxxxxxxxxx-xx, mille kohta on xxxxx Maakohtu kinnistusosakonnas avatud registriosa nr xxxxxxx, kannete muutmist. Maakohus ei lahenda hagejate nõuet kinnistusraamatu kannete muutmiseks resolutsioonis, kuna seadusest tulenevalt on see kohtutäituri pädevuses. TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna kohus hagi rahuldab, jätab kohus kummagi hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel solidaarselt kostjate kanda. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12.06.2006 otsuses asjas 32-1-50-06 on leitud, et juhul, kui kaotanud poolel on mitu kostjat või hagejat, tuleb neilt reeglina kogu asjas vajalik ja põhjendatud kohtukulu välja mõista solidaarselt, kui nad teostavad hagejaga ühist õigust või kaitsevad end ühiselt hageja vastu. Kui kaaskostjad on solidaarvõlgnikud põhinõude suhtes, puudub üldjuhul mõistlik põhjus käsitada neid kohtukulude hüvitamise nõude suhtes teisiti. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võivad hagejad nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude kohta tehtud lahendi jõustumist. TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Käesolevas asjas on tasumata hagi esitamisel ja hagi tagamise taotluse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivud, kuna xxxxx Maakohtu 02.08.2013 määrusega anti hagejatele menetlusabi, vabastades nad riigilõivude tasumisest. TsMS § 190 lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale kolmandale isikule menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse. Kuna kohus hagi täielikult rahuldab, tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista hagiavalduse esitamisele kuulunud riigilõiv ja hagi tagamise taotluse esitamisele kuulunud riigilõiv. Hagi 8 (10)

2-13-32394 esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu suurus tulenevalt RLS §-st 57 lg 1 sõltub hagihinnast. Hagejad on lugenud hagihinnaks, millega hagi menetlusse võtmisel nõustus ka kohus, 25 000 eurot. Hagejad, tuginedes TsMS §-dele 126,127, on nimetanud tsiviilasja hinnaks vaidlusaluse korteriomandi väärtuse, mis hagejate väitel on 25 000 eurot. TsMS § 136 lg 1 kohaselt tsiviilasja hinna määrab kohus, kui hinda ei ole ette nähtud seaduses ja see ei nähtu ka avaldusest. Kohus võib määrata tsiviilasja hinna ka siis, kui ta leiab, et hageja või muu avaldaja nimetatud hind ei vasta tegelikkusele. TsMS §-s 136 lg 4 on sätestatud, et tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust võib kohus muuta kuni asja sisulise lahendamiseni selles kohtuastmes. Kohus võib hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga. Kohus peab vajalikuks muuta tsiviilasja hinda. Kuna tegemist on tehingu kehtetuks tunnistamise hagiga, on kohtu arvates iseenesest õige hagejate lähtumine vaidlustatud tehingu esemeks olnud asja väärtusest, mida notari tasu seaduse sätete kohaselt loetakse ka tehinguväärtuseks. Notari tasu seaduse § 3 lg 1 ja 2 kohaselt tehinguväärtuse määramisel on aluseks notariaaltoimingu objektiks oleva asja või õiguse väärtus toimingu tegemise ajal ja asja või õiguse väärtuseks loetakse notariaaltoimingut taotlevate isikute poolt avaldatud asja või õiguse hind. Lepingu punkti 1.7 kohaselt on kostjad hinnanud lepingu eseme harilikuks väärtuseks 10 000 eurot. Nimetatud väärtuse on lugenud notar ka tehinguväärtuseks lepingu sõlmisel tasumisele kuuluva riigilõivu määramisel. Kohus leiab, et olukorras, kus notar on riigilõivu määramisel aktsepteerinud kostjate nimetatud kinnisasja väärtust 10 000 eurot, on põhjendatud lugeda käesoleva tsiviilasja hinnaks samuti 10 000 eurot. Nimetatud tsiviilasja hind on kohtu arvates õiglasem ka asjaolu tõttu, et on ligilähedane ka hagejate nõude suurusele täitemenetluses hagi esitamise ajal. Juhul kui edasise täitemenetluse käigus pööratakse sissenõue korteriomandile, on hagejad õigustatud saama osa, mis vastab nende nõude suurusele. Tsiviilasja hinnalt 10 000 eurot tuleb RLS Lisas 1 ettenähtud määrade kohaselt riigilõivu tasuda 550 eurot ( avalduse elektroonilisel esitamisel veebilehe www.e-toimik.kaudu 450 eurot). RLS § 57 lg 16 kohaselt hagi tagamise taotluse esitamisel tuleb riigilõivu tasuda 50 eurot. Kohus peab kostjatelt riigilõivu väljamõistmisel põhjendatuks kohaldada TsMS §-s 162 lg 5 sätestatud põhimõtet, mõistes hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu välja täismäärast madalamas määras. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt riigilõivude katteks välja mõista 500 eurot. TsMS § 179 lg 5 alusel määrab kohus riigi kasuks väljamõistetud menetluskulude tasumise tähtajaks 15 päeva. xxxxx Maakohtu 02.08.2013 määruse alusel on hagi tagamise korras kantud M. M. kuuluva korteriomandi asukohaga xxxxxxxxxxx-xx, mille kohta on xxxxx Maakohtu kinnistusosakonnas avatud registriosa nr xxxxxxx, registriosa kolmandasse jakku käsutamise keelumärge J. K. J. K. . Kuna kohus hagi rahuldab, tuleb hagi tagamine jätta kehtima kuni kohtuotsuse täitmiseni.