Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kai Kullerkupp, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks
Määruse tegemise aeg ja koht
25. november 2013, Tartu
Tsiviilasja number
2-13-24298
Tsiviilasi
Eesti Satanistliku kandeavaldus
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu registriosakonna 30. aprilli 2013 kandemäärus nr M 20063041
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Eesti Satanistliku Koguduse määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja – Eesti Satanistlik Kogudus, esindajad Raido Randoja ja Jaanus Krevald Puudutatud isik – Eesti Vabariik Siseministeeriumi kaudu, esindaja Ilmo Au
esindajad
Koguduse
veebruari
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu registriosakonna
kandemäärus nr M 20063041 muutmata.
Menetluskulude jaotus
Jätta määruskaebuse menetlemise kulud määruskaebuse esitaja kanda.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
kirjavahetus siseministeeriumi ja Eesti Kirikute Nõukogu juhatuse vahel, millega saadi Eesti Kirikute Nõukogu arvamus Eesti Satanistliku Koguduse sobivuse kohta. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) vastab Eesti Satanistliku Koguduse tegevus seaduses sätestatud nõuetele. Kogudus ega „Saatanlikus piiblis“ kirjeldatud usund ei propageeri põhimõtteid, mis kahjustavad avalikku korda, tervist, kõlblust või teiste inimeste õigusi ja vabadusi. Põhikirja p 1.1 järgi Eesti Satanistlik Kogudus ühendab ja teenib Eesti Vabariigis Eesti Satanistlikku Kogudusse kuuluvaid sataniste, kes järgivad antud põhikirja ja Eesti Vabariigi seadusi. Kogudust registrisse kandes võib koguduse liikmeskonna puhul kindlalt eeldada, et satanistlikke põhimõtteid tõlgendatakse järgides Eesti Vabariigi positiivset õigust; 2) hindas kohtunikuabi tõendeid ebaõigesti, tuginedes vaid siseministeeriumi 22. aprilli 2013 seisukoha Lisale 2 „Eesti Kirikute Nõukogu juhatuse arvamus Eesti Satanistliku Koguduse registrisse kandmise avalduse kohta“, jättes põhjendamatult arvestamata professor Tarmo Kulmari 2. detsembri 2012 arvamuse ning Eesti Satanistliku Koguduse seisukoha siseministeeriumi vastuse ja Eesti Kirikute Nõukogu arvamuse kohta. Eesti Kirikute Nõukogu juhatuse arvamus on ilmselt ebausaldusväärne tõend. Akadeemilise isiku nagu Tartu Ülikooli teoloogiateaduskonna võrdleva usuteaduse professor T. Kulmari puhul võib põhjendatult eeldada, et isik on oma arvamustes iseseisev, mõjutamatu ja vaba. Eesti Kirikute Nõukogu juhatuse näol on aga tegemist kollegiaalse organiga, mille president Andres Põder on peapiiskopi ametikohta täitev isik ja mis selgelt kuulub nn „vastasleeri“ Eesti Satanistliku Koguduse registreerimise menetluses. Eesti Kirikute Nõukogu arvamusest nähtub, et küsimusse ei ole süvenetud, ei ole tutvutud Eesti Satanistliku Koguduse põhikirja ega satanistliku sümboolikaga. Arvamuse alajaotuses A. „Õiguslikud argumendid“ viidatakse samadele argumentidele, mille tõttu jäeti 2005. a kandeavaldus rahuldamata. Muuhulgas mainitakse, et koguduse õpetuslik alus on „Saatanlik piibel“, ja seejärel viidatakse „Saatanliku piibli“ tekstide pealkirjadele, süvenemata teksti sisusse. „Saatanlik piibel“ ei ole põhikirja kohaselt Eesti Satanistliku Koguduse õpetuslik alus. Alajaotuse B kolmandas punktis on asutud seisukohale, et „satanistid kasutavad kristlikku sümboolikat ümberpööratud tähenduses – tagurpidi rist ja pentagramm.“ Filosoofilisele ratsionaalsele satanismile ei ole omane ümberpööratud risti kujutis ehk Peetruse rist. Peetruse risti ei kohta üheski ratsionaalse satanismi kirjandusteoses. Küll aga kasutab Peetruse risti nn puberteetlik ja teistlik ehk happeline satanism, millel ei ole ratsionaalse satanismiga midagi ühist peale sõna „satanism“. Ratsionaalse satanismi keskne sümbol on baphomet’ (tagurpidi pööratud viisnurk ehk pentagramm). Siseministeeriumi usuasjade osakond pöördus ekspertarvamuse saamiseks algselt samuti professor T. Kulmari poole. Professor T. Kulmar leidis oma 14. märtsi 2013 arvamuses, et Eesti Satanistliku Koguduse tegevus ega õpetus ei kahjusta avalikku korda, tervist, kõlblust või teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning teda võib kanda registrisse. Kuna siseministeeriumil ei olnud võimalik sellele tuginedes koostada kohtule negatiivset seisukohta, pöörduti teadlikult negatiivse arvamuse saamise eesmärgil Eesti Kirikute Nõukogu juhatuse poole. Määruskaebuse esitaja palub tõendi usaldusväärsuse kontrollimiseks välja nõuda kirjavahetus siseministeeriumi ja Eesti Kirikute Nõukogu juhatuse vahel, saamaks teavet, millisel viisil Eesti Kirikute Nõukogu arvamust taotleti; 3) ei ole „Saatanlik piibel“ Eesti Satanistliku Koguduse õpetuslikuks aluseks. Samas „Saatanlik piibel“ on ilukirjanduslik tekst, milline ei ohusta teiste inimeste õigusi, vabadusi, avalikku korda, tervist ega kõlblust. Koguduse õpetuslikuks aluseks on põhikirja kohaselt Saatanlikud Deklaratsioonid, Maailmareeglid ja Patud, mida peab eristama ülejäänud ilukirjanduslikust filosoofilisest tekstist, mis „Saatanlikus piiblis“ asub. Saatanlike Pattude, Deklaratsioonide ja Maailmareeglite tänapäevased tõlgendused on kooskõlas seadusega.
Kandemääruses toodud näiteid ei saa pidada vägivallale õhutamiseks. Üheksa Saatanliku Deklaratsiooni puhul tuleb silmas pidada kättemaksu mõiste muutumist läbi ajaloo. Tänapäeval tähendab kättemaks vastutust. Satanist saab pakkuda kahju tekitajale kättemaksu, kui pöördub kuriteo puhul politsei poole, osaleb kriminaalmenetluses tunnistajana, ei hoia kohtumenetlusest kõrvale, nõuab kahju hüvitist kohtu kaudu. Satanistliku filosoofia järgi ei ole kristlikus kultuuriruumis tuntud seitse surmapattu (uhkus, kadedus, aplus, iharus, viha, ahnus, laiskus) mitte patud, vaid peamised elu edasiviivad jõud, mida iga inimene peaks analüüsima ja targalt ära kasutama, et saavutada elus enamat. Saatanlikud Deklaratsioonid ei ole kooskõlas kristliku õpetusega, kuid seda ei ole ka teiste nüüdisajal aktsepteeritud mittekristlike religioonide õpetused. Piisab, kui deklaratsioonid on kooskõlas seadusega. Saatanlikest Maailmareeglitest 10 on sisuliselt üldinimlikud, tsiviliseeritud inimese viisaka käitumise reeglid ühiskonnas. Maagia võimu puudutav Saatanlik Maailmareegel on küll käsitletav lähtuvalt puhtreligioossest usust maagiasse, kuid seegi ei sisalda mitte midagi ebamoraalset ja ühiskonnaohtlikku (professor T. Kulmari arvamus). Eesti Vabariigi põhiseaduse § 33 kohaselt on kodu puutumatu. Reegel, mis kutsub üles heitma külalise välja oma valdustest, kui ta ei austa sind sinu valdustes, deklareerib põhimõtet, mille järgi kehtivad inimese valduses seadused ja kord ning omanikul on õigus oma valdustest selle valduse rikkuja välja heita. Kui sõnad ei anna tulemusi, tuleb tahes-tahtmata sundida lahkuma teoga. Võimalusel tuleb hoiduda julmadest ja halastamatutest meetmetest (õiguskord õigustab selliseid tegevusi konkreetsetes olukordades (3-1-1-17-04)). Avalikus kohas teiste inimeste rahu rikkumine on karistusseadustiku § 262 kohaselt väärtegu ja § 263 järgi kuritegu. Kui isiku suhtes pannakse toime kuritegu, siis hädakaitseseisundis olev kannatanu on õigustatud oma õigushüvesid kaitsma proportsionaalsete meetmetega ründe ohtlikkust arvesse võttes; 4) peetakse üldlevinud arusaama järgi satanistideks teistlikke ja puberteetlikke sataniste, kuid Eesti Satanistlik Kogudus viljeleb ratsionaalset satanismi, millel ei ole midagi ühist teistliku ja puberteetliku satanismiga peale mõne sümboli (baphomet’) ja sõna „saatan“. Koguduse viljeletava religiooni nimetas satanismiks A.S. LaVey, kui ta 1966. a rajas Saatana Kiriku. Samuti võttis A.S. LaVey ratsionaalse satanismi alusepanijana üle varasemad satanistlikud sümbolid, mis eksitab antud religioonis asjatundmatuid isikuid; 5) ei ole semantilis-keeleline argument asjakohane, kuivõrd semantiliselt mõistetakse sõna „saatan“ all kristliku maailmapildi saatanat ehk teistliku satanismi isikustatud saatanat. Ratsionaalse satanisti jaoks on saatan tema enese alter ego, kellesse on ratsionaalsel satanistil suurim usk, st suurim usk on iseenesesse ja oma võimetesse, saavutustesse; 6) pärineb väide, et satanistlik filosoofia võib muutuda ettearvamatuks ja ohtlikuks nii enda kui teiste suhtes, Harju Maakohtu määrusest tsiviilasjas nr 2-05-7972, mille tegemisel tugineti lakoonilisele Tartu Ülikooli arvamusele. Nii Tartu Ülikooli 2005. a ekspertarvamus kui ka vaidlustatud kandemäärus ei tugine ühelegi usaldusväärsele ja objektiivsele tõendile. Ükski religioon ei saa vastutada selliste noorte või tasakaalutute ekstremistide, kes otsustavad religiooni põhimõtteid vääriti ja seadusevastasel viisil tõlgendada, tegevuse eest; 7) suurendavad satanistlikud rituaalid ja filosoofia inimese usku enesesse, kuivõrd suurim Saatanlik Patt on rumalus. Rituaalides on olulisel kohal tahtejõud ja kujutlusvõime; kui rituaali tulemusena suureneb usk millegi kordaminekusse, siis satanist tegutseb selle nimel ning saavutab eesmärgi. Satanistlik filosoofia kui individuaalne ja ratsionaalne filosoofia ei tähenda kaasinimeste heaolu arvestamata jätmist. Satanist järgib põhimõtet „Tee teistele seda, mida sa tahad, et sulle tehtaks, eeldusel, et isik, kellele sa seda teed, vastab ka sulle sama või enamaga.“ See tähendab, et head tuleb teha juhul, kui sellele samaga vastatakse.
läbiviimise eest jmt). Eesti Vabariigi põhiseadus sätestab, et kirikutesse ja usuühingutesse kuulumine on vaba. Sellest tulenevalt on vaba nii kirikutesse ja usuühingutesse (sh kogudusse) astumine kui ka nendest lahkumine. Usulisel ühendusel on õigus seada kriteeriume oma liikmetele, samuti võib põhikirjas täpsustada usulisest ühendusest lahkumise korda, kuid see kord ei saa olla takistuseks isikule usulisest ühendusest lahkumiseks. Selline takistus on vastuolus usuvabadusega. Seetõttu ei saa usulisest ühendusest väljaastumine olla sõltuvuses koguduse juhatuse otsusest. Kohtunikuabi oli kandemääruses seisukohal, et avalduse rahuldamata jätmise põhjuseks pole mitte mõningad küsitavused ja mitmetimõistetavused põhikirjas, vaid selles sätestatud usutunnistuse põhimõtted, mida kogudus järgib. Määruskaebuse esitaja leidis maakohtu 24. septembri 2013 kohtuistungil, et põhikirja puudused ei ole käesoleva kohtuvaidluse küsimus, ning maakohus asus samuti seisukohale, et kohus ei võta põhikirja osas seisukohta, kuna registripidaja pole küsitavusi välja toonud (tl 134). Ringkonnakohus maakohtu eeltoodud seisukohaga ei nõustu. TsMS § 475 lg 1 p 1 kohaselt on registriasjad hagita asjadeks. TsMS § 477 lg 5 järgi ei ole kohus hagita asjas seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Arvestades hagita menetluse erisusi tulnuks maakohtul võtta seisukoht ka selles osas, kas asjas esineb KiKoS § 14 lg 2 p-s 1 sätestatud alus koguduse registrisse kandmata jätmiseks. Ringkonnakohus leiab, et asjas esineb alus KiKoS § 14 lg 2 p 1 kohaldamiseks. Dr. M. Kiviorg on ülaltoodud ekspertarvamuses põhjendatult viidanud, et koguduse põhikirja p-d 10.1 ja 10.2 ei ole kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse §-ga 40, mille kohaselt kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba. Põhikirja p 13.1 järgi on koguduse juhatuses neli kuni kuus liiget, koguduse asutamislepingus on asutajad juhatuse liikmeid määranud aga vaid kaks (tl 71). Seega ei vasta registriosakonnale esitatud asutamisleping põhikirjale, mis oleks samuti takistuseks koguduse registreerimisele. Koguduse põhikirja osas on teinud põhjaliku analüüsi siseministeerium oma 22. aprilli 2013 arvamuses maakohtule (tl 105–106), tuues lisaks viimatinimetatule välja arvukalt vastuolusid ja küsitavusi (näiteks asjaolu, et 12. detsembril 2012 kinnitatud põhikirjas on rahaliste tehingute tegemisel vääringuna kasutatud krooni (p 6.6)). Siseministeeriumi arvamuses viidatu põhjal võib asuda seisukohale, et koguduse asutamisdokumendid ei ole koostatud vajaliku hoolega. Maakohus jättis puudused põhikirjas ja asutamislepingus põhjendamatult tähelepanuta. Põhikirja vastuolu põhiseadusega on kindlasti kohtu tähelepanu vääriv asjaolu. Põhikirjas esinevad viidatud puudused oleksid aluseks kandeavalduse käiguta jätmiseks TsMS § 596 lg 2 alusel, kuid ringkonnakohus ei pea praegusel juhul otstarbekaks saata asja tagasi registriosakonnale puuduste kõrvaldamiseks, kuna ringkonnakohus nõustub kohtunikuabi seisukohaga, et kandeavalduse rahuldamata jätmiseks on olemas KiKoS § 14 lg 2 p-s 2 sätestatud alus, mille järgi ei kanna registripidaja usulist ühendust registrisse, kui usulise ühenduse tegevus kahjustab avalikku korda, tervist, kõlblust või teiste inimeste õigusi ja vabadusi.
Ringkonnakohus määruskaebuses esitatud seisukohaga ei nõustu, kuna see ei ole kooskõlas koguduse põhikirjaga. Põhikirja p-s 3.1 on kirjas, et „Koguduse õpetuslikke aluseid sisaldav teos on „Saatanlik Piibel“ /.../“ Põhikirja eeltoodud punkti sõnastus ei võimalda asuda seisukohale, et õpetuslikuks aluseks on põhikirja kohaselt vaid Saatanlikud Deklaratsioonid, Maailmareeglid ja Patud, mille tõlgendamisel ei lähtuta „Saatanlikus Piiblis“ toodust. Seega on Eesti Kirikute Nõukogu juhatuse arvamuses (tl 107 pöördel – 108) toodud viited „Saatanlikule Piiblile“ asjakohased ja põhjendatud. Kohtunikuabi on kandemääruses vägivallale õhutamise argumenti põhjendanud viitega põhikirja p-le 3.2.5, kus on deklareeritud, et „Saatan pakub kättemaksu teise põse ettepööramise asemel“, p-le 3.3.4, mis kutsub üles heitma külalise välja oma valdustest, kui ta ei austa sind sinu valdustes, ja p-le 3.3.11, mille järgi tuleb nuhelda avalikus kohas tülitajat tema enda vahenditega. Põhikirja p 1.6 kohaselt on põhikirja olulisteks ja lahutamatuteks osadeks põhikirja lisad, kus on asja materjalidest nähtuvalt selgitatud põhikirja p-s 3.2 loetletud Saatanlikke Deklaratsioone ja p-s 3.4 loetletud Saatanlikke Patte ning kirjeldatud p-s 4 toodud usuliste talituste (initsiatsioonirituaal ja abielutseremoonia) läbiviimist ning vaimulike teenistusriietust. Õige on määruskaebuse väide, et põhikirja p 3.2.5, mille järgi saatan pakub kättemaksu teise põse ettepööramise asemel, on lahti seletatud põhikirja lisas 1. Nimetatud lisas on täpsustatud, et selle deklaratsiooniga kiidetakse heaks ilmalik karistussüsteem. Antud seletus ei ole veenev. Eeltoodud selgitusega on kogudus sisuliselt andnud sõnale „kättemaks“ tähenduse, mida sellel keeles üldiselt teadaolevalt ja arusaadavalt ei ole. Kui teatud sõnadel on olemas üldlevinud, üheselt mõistetav, keeles kinnistunud tähendus, siis tuleb ka sellest lähtuda ning põhikirja lisas sellisel kujul toodud selgitus ei ole piisav, et mitte pidada nimetatud deklaratsiooni vägivallale õhutavaks. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus sarnaselt kohtunikuabiga ka seisukohal, et sõna „saatan“ seostub Eesti kultuuri- ja keeleruumis üheselt kurja/kurjusega, ning selline tähendus ei muutu, kui teatud organisatsiooni asutajad/liikmed nimetatud sõna millegi pahelisega ei seosta. Kohtu seisukohta ei muuda professor T. Kulmari, kes käsitleb „Saatanlikku piiblit“ ilukirjandusliku filosoofilise tekstina, antud arvamus.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.