Maksekäsk › Maksekäsu kiirmenetlus

Asjaolud Poolte vahel sõlmiti 24.05.2011 ehituse töövõtuleping nr 2009.10EL. Lepingu kohaselt oli hageja muinsuskaitse alal asuva ehitise Põllumajandusameti büroohoone asukohaga Jaani tn 10, Haapsalus, Läänemaal ventilatsiooniruumi välistrepi, puhkeruumi välistrepi ja maja peatrepi (koos ratastoolipandusevundamendiga) ehitusega seonduvate ehitustööde tegemine koos kõigi tööde teostamiseks vajalike täiendavate projekteerimistöödega, materjalide (va saematerjali ja antiseptik), ehitustoodete ja –konstruktsioonide ning ehituse käigus paigaldatavate seadmete hangetega (edaspidi ehitustööd). Töövõtulepingu alusel oli ehitustööde alustamise kuupäevaks 16.05.2011 ja lepingu eseme üleandmise kuupäev 16.06.2011. Pooled leppisid kokku tasus summas 6020 eurot + käibemaks. Hageja täitis lepingust tulenevad kohustused nõuetekohaselt. Hageja teostatud tööd võeti vastu kaetud tööde aktidega nr 0171963 ja 0171964 ja anti tellijale teostatud tööde aktidega tähtaegselt üle vastavalt 01.06.2011 ja 01.07.2011. Hageja esitas kostjale 01.06.2011 arve nr 06/11 summas 6176,40 eurot ja 01.07.2011 arve 08/11 summas 1047,60 eurot. Kostja on hagejale tasunud kokku 4176 eurot. Käesoleva ajani on tasumata 3048 eurot, millelt hageja on arvestanud viivist perioodi 28.03.2012-14.09.2012 eest summas 1287,78 eurot. Hageja palus kohtul kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 3048 eurot ja viivise 1287,78 eurot. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja ei ole lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud ega töid nõuetekohaselt üle andnud. Hageja ei ole kostjale esitanud lepingu punktis 1.3.3.1 nimetatud ehitustööde vastutus ja koguriski kindlustuse poliisi. Üle on andmata kogu vajalik dokumentatsioon: kaetud tööde aktid koos fotodega, ehitustööde päevikud, konstruktsioonide sõlmede joonised, detailjoonised, toote- ja montaažijoonised, kasutatud materjalide ja konstruktsioonide kvaliteeti tõendavad dokumendid, vastavustunnistused ja sertifikaadid. Dokumentatsiooni puudumist loetakse lepingu oluliseks rikkumiseks. Seega oli kostjal õigus tulenevalt lepingu punktist 5.3 pidada kinni ehitusmaksumus. Kostja alandas hinda 3048 euro võrra. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt välja põhivõlgnevuse 3048 eurot ja viivise 1287,78 eurot kostja kasuks. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda. VÕS § 641 lg 1 järgi peab töö vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Poolte vahel sõlmitud lepingu punkti 9.1.4 alusel ehitustööd loetakse lepingu tingimustele mittevastavaks ka juhul, kui töövõtja ehitustööde üleandmiselvastuvõtmisel ei esita ehitustööde juurde kuuluvaid lepingu või õiguskaitse alusel üleandmisele kuuluvaid dokumente. Kohus tuvastas, et hageja rikkus osaliselt lepingulisi kohustusi, nimelt jättis kostjale esitamata punktis 1.3.3.1 nimetatud kindlustuse, punktis 2.13.4 nimetatud fotod ja punktis 2.15 nimetatud ehitusdokumentatsiooni. VÕS § 112 lg 1 sätestab, et kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Seega saab hinna alandamist kasutada siis, kui pool on vastu võtnud mittekohase täitmise. Käesoleval juhul on kostja tööd vastu võtnud ning sellest tulenevalt on kostjal olemas õigus esitada hinna alandamise avaldus.

2(4)

Kuigi leping nägi kostjale ette kohustuse teavitada hagejat lepingu rikkumisest, ei teinud kostja seda enne kohtumenetluse algust. Kostja ei ole käesolevas asjas põhistanud ega tõendanud, millised on kohase ja mittekohase täitmise väärtused ehk miks vähenes kostja hinnangul täitmise väärtus mittekohasuse ehk dokumentatsiooni esitamata jätmise tõttu nimelt 3048 euro võrra. Kostja ei ole ka tõendanud, et neid väärtusi ei ole võimalik kindlaks teha. Seetõttu tuleb vaatamata kostja poolt esitatud hinna alandamise avaldusele hageja nõue kostja vastu rahuldada. Lepingu punkti 9.2.1 kohaselt kui tellija ei tasu teostatud ehitustööde eest lepingus ettenähtud tähtajaks, peab tellija tasuma viivist 0,25% ulatuses tasumisele kuuluvast summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja nõuda viivis perioodi 28.03.2012 – 14.09.2012 eest summas 1287,78 eurot. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendused Kostja palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja ei nõustu maakohtu poolt märgituga, et kostja ei ole käesolevas asjas tõendanud ei kohase ega mittekohase täitmise väärtusi ega seda, et neid väärtusi on võimalik kindlaks teha. Antud juhul on algusest peale selge, et kohase ja mittekohase täitmise väärtuste tõendamine ei ole võimalik. Seetõttu andis kostja nimetatud puudustele üldise hinnangu: äärmiselt oluline, lepingu oluline rikkumine jne. Kostja on samuti rõhutanud, et ehitustöödele laieneb viieaastane garantii ja seoses sellega on kasutatud materjalide kvaliteeti puudutav dokumentatsioon äärmiselt oluline. Ilma kasutatud materjalide ja konstruktsioonide kvaliteeti tõendavate dokumentideta ei ole võimalik kontrollida kogu tehtud töö kvaliteeti. Ilma selle dokumentatsioonita ei saa hageja tõendada seda, et töö on tehtud kvaliteetselt. Kui aga oletada, et kasutatud on nõuetele mittevastavaid materjale ja konstruktsioone (vastupidist ei ole tõendatud), siis kogu töö võib lugeda ebakvaliteetseks. Seetõttu leidis kostja, et hinna alandamine 3048 euro võrra oli antud olukorras põhjendatud. Kohus pidi oma äranägemuse järgi ise rikkumisi hindama ja otsustama, kas hinna alandamine 3048 euro võrra oli põhjendatud või mitte. Kui sellises ulatuses hinna alandamine ei olnud kohtu arvates põhjendatud, siis oleks pidanud kohus otsustama, millises ulatuses hinna alandamine põhjendatud on ja selle summa võrra vähendama hageja nõude summat. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega täies ulatuses ning ei pea TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust tulenevalt vajalikuks esimese astme kohtu otsuse põhjendusi korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus tuvastas, et hageja rikkus osaliselt lepingulisi kohustusi (jättis esitamata p-s 1.3.3.1. nimetatud kindlustuse, p-s 2.13.4 nimetatud fotod ja p-s 2.15 nimetatud ehitusdokumentatsiooni) ja kostjal oli seetõttu sisuliselt õigus alandada ostuhinda VÕS § 112 lg 1 alusel. Maakohus leidis õigesti, et seadus ei kohusta enne hinna alandamist võimaldama teisel poolel puudus kõrvaldada, kuid see tuleneb hea usu põhimõttest. Kostja ei teatanud hoolimata lepingus kokkulepitust hagejale töös esinevatest väidetavatest puudustest enne kohtumenetlust.

3(4)

Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et kui mittekohase ja kohase väärtuse omavahelist suhet ei ole võimalik kindlaks teha, siis peab selle võimatust tõendama kostja. Ringkonnakohus möönab, et ehitustööde objekti vastutuskindlustuseta ja vajaliku dokumentatsioonita väärtuse hindamine võib olla raskendatud. See võib sõltuda asjaolust, kas dokumentatsiooni on vajalik ja võimalik tagasiulatuvalt vormistada või soetada, millised on sellega kaasnevad kulud. Muude andmete puudumisel saab kohus ehitustööde puudustega väärtuse kindlaksmääramisel lähtuda ka puuduste kõrvaldamiseks tehtavatest kuludest, põhjendades nende seost ehitustööde väärtusega. Kostja ei põhistanud ega tõendanud mittekohase ja kohase väärtuse kindlakstegemise võimatust, samuti ei tõendanud kostja millised on puuduste kõrvaldamiseks vajalikud kulud. Kostja on tuginenud asjaolule, et eelnimetatud kindlustuse ja dokumentatsiooni puudumine on oluline lepingurikkumine. Isegi, kui see nii on, ei oma see hinna alandamise vaidluses tähendust. Väärtuste omavahelise suhte kindlakstegemise võimatust on võimalik tõendada sõltumata lepingu rikkumise olulisusest. Alles, kui kostja on põhistanud ja tõendanud väärtuste omavahelise suhte täpselt kindlakstegemise võimatuse, saaks selle otsustada väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus. Kuna käesolevas asjas kostja vastavaid asjaolusid ei esitanud, ei olnud kohtul võimalik tuvastada, et kostja on õigustatult keeldunud hageja nõude rahuldamisest seoses õiguspärase hinna alandamisega. Eeltoodu tõttu jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 1 sätestatule esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Lähtudes TsMS § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Ele Liiv

Ulvi Loonurm

Mare Merimaa

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.