Hageja OÜ XXX (registrikood XXX, asukoht XXX), seaduslik esindaja XXX(e-post XXX; XXX ), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob (Advokaadibüroo TM Hiob, Tondi 1-306, 11313 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja OÜ XXX(registrikood XXX, asukoht XXX), seaduslik esindaja XXX, lepinguline esindaja Vassili X (XXX, e-post XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses peale korraldava kohtuistungi toimumist
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista OÜ-lt XXX põhivõlgnevus 3048 (kolm tuhat nelikümmend kaheksa) eurot ja viivis 1287,78 (üks tuhat kakssada kaheksakümmend seitse eurot ja 78 senti) eurot OÜ XXX kasuks.
2.Menetluskulude jaotus Jätta OÜ XXX menetluskulud 100% ulatuses OÜ XXX kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.
1.Pärnu Maakohtu menetluses oli OÜ XXX maksekäsu kiirmenetluse avaldus OÜ XXXvastu 3139,44 euro saamiseks. Kohus tegi võlgnikule määrusega maksettepaneku võla tasumiseks, milline toimetati võlgnikule kätte, kes esitas tähtaegselt vastuväite. 23.08.2012 määrusega lõpetas kohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja menetlemise jätkamiseks hagimenetluses Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale.
2.24.08.2012 kohtumäärusega kohustas Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja OÜ XXX esitama kohtule oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest.
3.OÜ XXX esitas Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale 14.09.2012 hagi OÜ XXX vastu võla saamiseks.
4.27.09.2012 kohtumäärusega keeldus Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja hagi menetlusse võtmisest ja andis asja kohtualluvuse järgi üle Harju Maakohtule. Asjaolud
5.Poolte vahel on 24.05.2011 sõlmitud ehituse töövõtuleping nr XXX, mille esemeks on muinsuskaitse alal asuva ehitise Põllumajandusameti büroohoone asukohaga Jaani tn 10, Haapsalus, Läänemaal ventilatsiooniruumi välistrepi, puhkeruumi välistrepi ja maja peatrepi (koos ratastoolipandusevundamendiga) ehitusega seonduvad ehitustööd koos kõigi tööde teostamiseks vajalike täiendavate projekteerimistöödega, materjalide (v.a saematerjali ja antiseptik), ehitustoodete ja –konstruktsioonide ning ehituse käigus paigaldatavate seadmete hangetega (edaspidi ehitustööd). Leping sätestab lepingu esemena kõik tööd ja toimingud, mille teostamine ning teostamise korraldamine on töövõtja kohustuseks lepingu raames (tlk 24-35). Hageja nõue ja põhjendused
6.Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 3048 eurot, viivise 1287,78 eurot ning menetluskulud.
7.Töövõtulepingu alusel oli ehitustööde alustamise kuupäevaks 16.05.2011 ja lepingu eseme üleandmise kuupäev 16.06.2011. Pooled leppisid kokku tasus summas 6020 eurot + käibemaks. Hageja täitis lepingust tulenevad kohustused nõuetekohaselt. Hageja teostatud tööd võeti vastu kaetud tööde aktidega nr 0171963 ja 0171964 ja anti tellijale teostatud tööde aktidega tähtaegselt üle vastavalt 01.06.2011 ja 01.07.2011. Hageja esitas kostjale 01.06.2011 arve nr 06/11 summas 6176,40 eurot ja 01.07.2011 arve 08/11 summas 1047,60 eurot. Kostja on hagejale tasunud kokku 4176 eurot (22.07.2011 2000 eurot, 22.08.2011 1000 eurot, 05.10.2011 1176 eurot). Käesoleva ajani on tasumata 3048 eurot, millelt hageja on arvestanud viivist perioodi 28.03.2012-14.09.2012 eest summas 1287,78 eurot.
8.Hageja leiab, et ei ole lepingut rikkunud. Lepingu punktist 1.3.3.1 tulenevat objekti koguriski kindlustust ei saa kostja alltööettevõtjalt nõuda, sest koguriski kindlustust saab teha ainult peatöövõtja. Hagejal kui alltöövõtjal, kelle kohustuseks oli ehitada valmis kolm välistreppi, puudus kohustus sõlmida koguriski kindlustus CAR tähenduses. Lisaks ei oleks saanud kostja lasta hagejal ilma kindlustuseta töid tegema või oleks pidanud nõudma kindlustust enne tööde alustamist. Hageja ei vastuta täitedokumentatsiooni eest. Lepingu punkt 1.3.2 räägib ehitisest tervikuna, mitte käesoleva lepingu esemest (trepist). Ehitise dokumentatsiooni ei valda alltöövõtja, vaid tellija ise ehk peatöövõtja. Pooled pidasid lepingu esemena ehk objektina silmas treppide ehitustöid, mitte ehitist ennast. Hageja kasutas treppide valmistamisel jaekaubandusvõrgust ostetud betooni, liiva ja rakised, millised olid varustatud kaubaetikettidel eestikeelse hinna, kasutamisjuhiste kui ka garantiitingimustega. Materjalidega tutvus tellija esindaja XXX objektil kohapeal ja hagejale pole teada, kuhu XXX pani temale esitatud dokumendid. Kostja
2-12-18773 väide lepingu punkti 1.3.5 rikkumise osas on tõendamata ja sisutu; tööd teostati vastavalt tellija joonistele ja ettekirjutustele, mingeid muudatusi algsetes tööjoonistes ei tehtud, seega ei saanud hageja rikkuda punkti 2.6. Kostja väide, justkui oleks hageja rikkunud lepingu punkti 2.13 on paljasõnaline ja arusaamatu. Hageja pidas vajalikku dokumentatsiooni ja tagas asjaomastele isikutele, kes ehitustööde käigus asja vastu huvi ilmutasid, vajaliku juurdepääsu. Lepingust ei tulene, et hageja oleks kohustatud viidatud dokumentatsiooni tellijale üle andma, vaid kohustus vajadusel võimaldama tellijat sellega tutvuda. Lepingu ese ehk trepid on üle vaadatud, üleandmise- ja vastuvõtmisaktiga vastu võetud ja kaetud kaetudtööde aktidega. Hageja esitas fotod koos aktiga allakirjutamiseks tellija esindajale ega ole nende edasisest käekäigust või praegusest asukohast teadlik. Kostja väide justkui oleks hageja lepingu punkti 2.13.4 rikkunud, ei ole tõene. Hageja ei ole rikkunud lepingu punkti 2.14.1. Kasutatud materjalidest oli vaid betoonil sertifikaat ja saateleht, millised hageja andis üle tellija esindajale. Tellija, muinsuskaitse ja omanikujärelevalve teostasid objektil järelevalvet ning mittevastava materjali ilmnemisel oleks tööd peatatud. Hagejal ei olnud võimalik lepingu punkti 2.15.1 järgi dokumentatsiooni ühelegi isikule otse ja vahetult üle anda ja mistõttu edastas hageja dokumentatsiooni postiga, seega ei ole hageja rikkunud lepingu punkti 2.15. Hageja edastas kostjale dokumendid postiga ja kuna objekt võeti vastu üleandmis- ja vastuvõtmisaktiga, eeldas hageja, et kostja on kõik vajaliku dokumentatsiooni kätte saanud. Hageja ei ole lepingut rikkunud.
9.Hageja ei nõustu kostja eeldusega nagu oleks kostjal õigus lepingust tulenevat maksekohustust kinni pidada. Menetluse käigus ühtäkki leiab kostja, et ehitustööd ei vastanud lepingu tingimustele. Kostja väide on pahatahtlik ja tõendamata. Ehitustööd vastasid nõuetele ja lepingule ainuüksi juba sel alusel, et ehitusobjekt tervikuna on vastu võetud ja töötab Põllumajandusministeeriumi haldusalas. Hagejapoolsete lepingurikkumiste korral oli kostja kohustatud esitama hagejale pretensiooni lepingu rikkumiste väljatoomiseks ja nende kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja, mida kostja ei ole teinud. Kostja seisukoht, nagu oleks käesolevas menetluses esitatud kostja vastus käsitletav kostja soovina alandada hinda 3048 euro võrra on esitatud ilmses viivituses ja pahatahtlik. Kostja vastuväited
10.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
11.Kostja on seisukohal, et hageja ei ole lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud ega töid nõuetekohaselt üle andnud. Hageja ei ole kostjale esitanud lepingu punktis 1.3.3.1 nimetatud ehitustööde vastutus ja koguriski kindlustuse poliisi. Üle on andmata kogu vajalik dokumentatsioon: kaetud tööde aktid koos fotodega, ehitustööde päevikud, konstruktsioonide sõlmede joonised, detailjoonised, toote- ja montaažijoonised, kasutatud materjalide ja konstruktsioonide kvaliteeti tõendavad dokumendid, vastavustunnistused ja sertifikaadid. Seega oli kostjal õigus tulenevalt lepingu punktis 5.3 pidada ehitusmaksumus kinni ning, kuna dokumentatsiooni puudumist loetakse lepingu oluliseks rikkumiseks. Kostja alandas hinda 3048 euro võrra, mis on igati põhjendatud ning, mille osas kostja esitab avalduse käesolevas menetluses tulenevalt VÕS § 112 lg 1. Lisaks on hageja jätnud kostjale esitamata töövõtulepingute nr 2009.01EL ja 2009.08El alusel dokumentatsiooni, mistõttu alandab kostja hinda ka tulenevalt nendest lepingutest. Maakohtu otsuse põhjendused
12.Kohus lahendab antud asja tulenevalt TsMS § 403 kirjalikus menetluses poolte nõusolekul peale korraldava kohtuistungi toimumist. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjendustel.
13.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja §
2-12-18773 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
14.Võlaõigusseadus (VÕS) § 635 lg 1 alusel töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Puudub vaidlus, et hageja ja kostja sõlmisid 24.05.2011 ehituse töövõtulepingu nr XXX (tlk 2435), mille esemeks oli muinsuskaitse alal asuva ehitise Põllumajandusameti büroohoone asukohaga Jaani tn 10, Haapsalus, Läänemaal ventilatsiooniruumi välistrepi, puhkeruumi välistrepi ja maja peatrepi (koos ratastoolipandusevundamendiga) ehitusega seonduvad ehitustööd koos kõigi tööde teostamiseks vajalike täiendavate projekteerimistöödega, materjalide (v.a saematerjali ja antiseptik), ehitustoodete ja –konstruktsioonide ning ehituse käigus paigaldatavate seadmete hangetega (edaspidi ehitustööd). Leping sätestab lepingu esemena kõik tööd ja toimingud, mille teostamine ning teostamise korraldamine on töövõtja kohustuseks lepingu raames. Lepingu punkti 1.4 alusel ehitustööde alustamise kuupäev oli 16.05.2011 ja lepingu eseme üleandmise kuupäev 16.06.2011. Punkti 1.5.1 ja 1.5.2 kohaselt tellija kohustub töövõtjale tasuma kokkulepitud ehitustööde eest 6020 eurot, millele lisandub käibemaks 1204 eurot, kokku 7224 eurot. Puudub vaidlus, et hageja teostatud tööd kaetud tööde aktiga 0171963 18.05.2011 (tlk 36) ja aktiga 0171964 14.06.2011 (tlk 38) ning hageja on kostjale tööd üle andnud 01.06.2011 aktiga (tlk 40, 42) ja 01.07.2011 aktiga (tlk 43-44). Hageja esitas kostjale arve nr 06/11 summas 6176,40 eurot maksetähtajaga 23.06.2011 (tlk 37) ja arve 08/11 summas 1047,60 eurot maksetähtajaga 23.07.2011 (tlk 39, 41). Vaidlus puudub ka, et kostja on hagejale tasunud esitatud arvete alusel 22.07.2011 2000 eurot, 22.08.2011 1000 eurot, 05.10.2011 1176 eurot (tlk 45-47). Kostjal on hagejale esitatud arvete alusel tasumata 3048 eurot.
15.Poolte vahel on vaidlus, kas hageja on kostjale nõuetekohaselt üle andnud ka lepingu alusel üleandmisele kuuluva dokumentatsiooni ja, kas kostjal on õigus alandada hinda.
16.Kostja on seisukohal, et kostjal on õigus alandada hinda, kuna hageja ei ole lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud ega töid nõuetekohaselt üle andnud. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole kostjale üle andnud lepingu punktis 1.3.3.1 ettenähtud ehitustööde vastutus ja kindlustuspoliisi ning lepingu punktides 1.3.3.2, 1.3.5, 2.6, 2.13, 2.13.4, 2.14.1 ja 2.15 ette nähtud dokumentatsiooni. Hageja on seisukohal, et hageja ei ole lepingut rikkunud.
17.VÕS § 641 lg 1 järgi peab töö vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Poolte vahel sõlmitud lepingu punkti 9.1.4 alusel ehitustööd loetakse lepingu tingimustele mittevastavaks ka juhul kui töövõtja ehitustööde üleandmisel-vastuvõtmisel ei esita ehitustööde juurde kuuluvaid lepingu või õiguskaitse alusel üleandmisele kuuluvaid dokumente. VÕS § 642 lg 1 alusel vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. Riigikohus on leidnud, et tellija saab töövõtja suhtes kasutada puudustega töö puhul õiguskaitsevahendeid, kui töövõtja vastutab kohustuste rikkumise eest (RK 28.02.2012 lahend nr 3-2-1-177-11, p 11). VÕS § 635 lg 1 kohaselt peab töövõtja saavutama lepinguga kokku lepitud tulemuse. See kohustus on töövõtja põhikohustus. Puudub vaidlus, et kostja on täitnud oma põhikohustuse ja valmistanud muinsuskaitse alal asuva ehitise Põllumajandusameti büroohoone asukohaga Jaani tn 10, Haapsalus, Läänemaal ventilatsiooniruumi välistrepi, puhkeruumi välistrepi ja maja peatrepi, mis on üle vaadatud töövõtja, alltöövõtja ja tellija/järelevalve poolt ja vastu võetud kaetud tööde aktiga nr 0171963 18.05.2011 (tlk 36) ja kaetud tööde aktiga 0171964 14.06.2011 (tlk 38). Puuduseid aktides fikseeritud ei ole. Tööd on lõplikult hageja poolt kostjale üle antud 01.06.2011 (tlk 40, 42) ja 01.07.2011 (tlk 43-44). Puuduseid aktides fikseeritud ei ole. Kohtule ei ole esitatud ka tõendeid,
2-12-18773 et kostja oleks hilisemalt osundanud töödes esinenud puudustele. Puudub vaidlus, et muinsuskaitse all olev objekt Jaani 10, Haapsalu on tervikuna vastu võetud ja kasutuses. Seega ei ole vaidlust seoses puudustega hageja poolt valmistatud treppide kasutuses, vaid üksnes dokumentatsiooni üleandmise osas.
18.VÕS § 643 lg 1 järgi, kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. VÕS § 644 lg 1 alusel tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 644 lg 2 kohaselt oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. VÕS § 644 lg 3 kohaselt, kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Riigikohus on leidnud, et lepingulise kõrvalkohustuse rikkumisest võib tuleneda kahju hüvitamise kohustus ka juhul kui poolt on põhikohustuse täitnud nõuetekohaselt (RK 28.03.2011 lahend nr 3-2-1-180-10 p 9). Kõrvalkohustuse rikkumisest ei pea teatama VÕS § 44 lg 3 järgi (RK 28.03.2011 lahend nr 3-2-1-180-10 p 10). Seega on kostjal õigus viidata hageja lepingurikkumistele kohtumenetluse käigus. Analüüsides poolte väiteid ning asjas kogutud tõendeid leiab kohus, et tõendatud on, et hageja ei ole kostjale esitanud lepingu punktist 1.3.3.1 tulenevat ehitustööde vastutus ja koguriski (CAR) kindlustuse poliisi, mida hageja tunnistab oma 24.01.2013 seisukohtade punktis 3.1 (tlk 89-90). Samas nõustub kohus hagejaga, et kostja oleks pidanud sellele juhtima tähelepanu enne ehitustööde alustamist, kuid nimetatu ei muuda asjaolu, et hageja ei ole esitanud kostjale kindlustust.
19.Lepingu punktis 1.1.1 on pooled „ehitise“ all silmas pidanud muinsuskaitse alal asuvat ehitist Põllumajandusameti büroohoone asukohaga Jaani tn 10, Haapsalu, Läänemaa ja "ehitustööde" all ventilatsiooniruumi välistrepi, puhkeruumi välistrepi ja maja peatrepi (koos ratastoolipandusevundamendiga) ehitusega seonduvad ehitustööd koos kõigi tööde teostamiseks vajalike täiendavate projekteerimistöödega, materjalide (v.a saematerjali ja antiseptik), ehitustoodete ja – konstruktsioonide ning ehituse käigus paigaldatavate seadmete hangetega. Punkti 1.3.3.2 alusel peale lepingu allakirjutamist kohustuvad pooled lisama käesolevale lepingule alljärgnevad dokumendid, millised muutuvad automaatselt lepingu lisadeks ja omavad lepinguga võrdset juriidilist jõudu: ehitise dokumentatsiooni vastavalt kehtivale korrale, s.h täitedokumentatsiooni. Punktist ei tulene hagejale kohustust esitada kostjale ehitise dokumentatsiooni s.h täitedokumentatsiooni. Hageja ülesandeks oli treppide valmistamine, mitte terve ehitise. Ehitise dokumentatsiooni pidi olema peatöövõtja valduses ehk kostja enda valduses. Punktis 1.3.3 on sätestatud poolte kohustused, mitte üksnes hageja kohustused. Seega ei ole hageja rikkunud lepingu punktis 1.3.3.2 toodud kohustust.
20.Lepingu punkti 1.3.5 kohaselt töövõtja poolt lepingu täitmise käigu tellijale esitatavad valmistajatehase materjalide kohta koostatud dokumendid võivad olla koostatud enimkasutatavates võõrkeeltes s.o saksa, inglise, soome, vene keeles. Materjalide garantiitingimused peavad olema tõlgitud eesti keelde. Kostja ei ole tõendanud, et hageja poolt kasutatud valmistajatehase materjalide kohta koostatud dokumentide garantiitingimused olid võõrkeeles. Tulenevalt punktist 2.10.2 töövõtja kohustub kooskõlastama tellijaga ehitustööde teostamisel kasutavad projektis määratlemata ehitusmaterjalid, konstruktsioonid ja seadmed. Seega oli hageja kostjaga kooskõlastanud kõik kasutatavad materjalid ning, kuna tegemist on muinsuskaitse all oleva objektiga, mis on käesolevaks ajaks vastu võetud ja kasutuses, siis puudub alus arvata, et
2-12-18773 hageja kasutas kooskõlastamata materjale ja garantiitingimusi, mis ei olnud eesti keeles. Seega ei ole hageja rikkunud punktis 1.3.5 toodud kohustust.
21.Lepingu punkti 2.6 alusel lepingu dokumendi lisa nr 1 mahus mittesisalduvat tööjooniste, konstruktsiooni sõlmede, detailjooniste, tootejooniste, töövõtja poolt tehtud muudatusettepanekute tööjooniste ja montaažijooniste koostamine kuulub töövõtja kohustuste hulka. Töövõtja poolt koostatud tööjoonised, detailjoonised, tootejoonised, montaažijoonised ja töövõtja poolt tehtud muudatusettepanekute tööjoonised peavad vastama kehtivatele ja projekteerimisnormidele ja eeskirjadele ning need tuleb enne töössevõtmist kooskõlastada tellija esindajaga, kellel on põhjendatud vajaduse korral õigus nõuda täiendavaid kooskõlastusi ja erialaspetsialistide arvamusi. Lepingu punkti 2.6.1 kohaselt töövõtjal tuleb arvestada, et põhiprojekti koostajal või projekteerija autorijärelvalvel ei ole õigust ilma tellija nõusolekuta ja tellija teadmata töövõtjaga kokku leppida muudatustes ja töövõtjal ei ole õigust sellisest kooskõlastusest lähtuvalt teostada muudatustöid; kõik muudatused ja muudatusettepanekud tuleb eelnevalt kooskõlastada tellija ja tellija omanikujärelvalvega ja muinsuskaitse järelvalvega. Lepingu punkti 4.1 alusel lepingus tehtavad muudatused peavad olema vormistatud kirjalikult. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et pooled on kirjalikult kokku leppinud punktis 2.6 nimetatud dokumentide muutmises või, et hageja on muutnud kostja poolt ette antud projekti ja jooniseid, seega ei saanud ka hageja punktis 2.6 nimetatud dokumente kostjale esitada ning hageja ei ole rikkunud punktis 2.6 viidatud kohustust.
22.Lepingu punkti 2.13 järgi töövõtja on kohustatud dokumenteerima ehitust ja pidama objekti ehitustööde teostamise päevikut, fikseerides selleks jooksvalt ehitustööde faktilise teostamise ja kulgemise ning tagama tellijale, tellija omanikujärelvalvele ning teistele asjaomastele ametiisikutele vaba juurdepääsu ehitusdokumentide ja objektipäevikutega tutvumiseks. Punktist 13 ei tulene, et hageja oleks pidanud kostjale üle andma punktis 2.13 viidatud dokumentatsiooni, vaid kohustus vajadusel võimaldama kostjale dokumentidega tutvumist. Kui kostja ei soovinud dokumentidega tutvuda, on see kostja enda risk. Kostja ei ole tõendanud, et kostjale ei võimaldatud punktis 2.13 nimetatud dokumentidega tutvumist, mistõttu ei ole kostja rikkunud punktis 2.13 toodud kohustust.
23.Lepingu punkt 2.13.4 sätestab, et töövõtja on kohustatud kõik tööd, mis kattuvad järgnevate tööde või konstruktsioonidega (nn kaetud tööd) esitama enne katmist ülevaatamiseks tellija omanikujärelvalvele ja vajadusel teistele asjaomastele ametnikele ning selle kohta koostatakse kaetud tööde akt koos fotodega kaetatavatest konstruktsioonidest. Lepingu punktist 2.13.6 tulenevalt kaetud tööde aktid kinnitab tellija omanikujärelvalve ja vajadusel teised asjaomased ametnikud ülevaatuse teostamisel või esitab põhjendatud keeldumise ühe tööpäeva jooksul ülevaatuse teostamisest. Puudub vaidlus, et ventilatsiooniruumi välistrepp, puhkeruumi välistrepp ja maja peatrepp on üle vaadatud töövõtja, alltöövõtja ja tellija/järelevalve poolt ja vastu võetud kaetud tööde aktiga nr 0171963 18.05.2011 (tlk 36) ja kaetud tööde aktiga 0171964 14.06.2011 (tlk 38). Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et on tööd fotografeerinud ja fotod koos kaetud tööde aktidega üle andnud.
24.Lepingu punkti 2.14 kohaselt töövõtja kohustub tagama töövõtja poolt teostatavate ehitustööde ja kasutatavate materjalide ja seadmete kvaliteedi ning vastavuse projekt-eelarvelise dokumentatsiooni nõuetele ning heale ehitustavale. Punkti 2.14.1 alusel töövõtja kohustub esitama tellijale kasutatavate materjalide, konstruktsioonide, seadmete ja asjade kvaliteeti tõendavad dokumendid, vastavustunnistused, sertifikaadid ja nende kasutus- või hooldusjuhendid ehitustööde üleandmisel. Punkti 2.15.1 alusel lepingu eseme lõplikul valmimisel ja üleandmisel kohustub töövõtja tellijale üle andma lepingust ja õigusaktidest tuleneva ehitusdokumentatsiooni kolmes eksemplaris. Töövõtja kohustub nimetatud dokumentatsiooni üle andma vähemalt kaks päeva enne lepingu eseme üleandmist. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et on sertifikaadid ja saatelehed andnud XXXning ehitusdokumentatsiooni saatnud kostjale postiga. Hagejal oli võimalus taotleda XXXüle kuulamist tunnistajana ja esitada tõendeid ehitusdokumentatsiooni
2-12-18773 saatmise osas postiga, mida hageja ei ole teinud. Kohus andis pooltele täiendava tähtaja tõendite esitamiseks, kuid hageja ei soovinud täiendavaid tõendeid esitada.
25.Eeltoodut tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja on rikkunud osaliselt lepingulisi kohustusi ja jätnud kostjale esitamata punktis 1.3.3.1 nimetatud kindlustuse, punktis 2.13.4 nimetatud fotod ja punktis 2.15 nimetatud ehitusdokumentatsiooni. Järgnevalt tuleb aga hinnata, kas sellisest rikkumisest tulenevalt oli kostjal õigus keelduda hageja nõude rahuldamisest osaliselt.
26.VÕS § 112 lg 1 sätestab, et kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus. VÕS § 112 lg 2 järgi toimub hinna alandamine avalduse tegemisega teisele lepingupoolele. VÕS § 112 lg 5 kohaselt ei või üks lepingupool alandada hinda ulatuses, milles teine lepingupool oma kohustuse rikkumise heastas. Seega saab hinna alandamist kasutada siis, kui pool on vastu võtnud mittekohase täitmise. Käesoleval juhul on kostja tööd vastu võtnud ning sellest tulenevalt on kostjal olemas õigus esitada hinna alandamise avaldus. Seadus ei kohusta enne hinna alandamist võimaldama teisel poolel puudus kõrvaldada, puudustega asi parandada või ümber vahetada. Samas tuleneb see kohustus hea usu põhimõttest.
27.Lepingu punkti 5.3 alusel juhul, kui tellija avastab tööde vastuvõtmisel teostatud tööde mittevastavuse lepingu tingimustele, on tellijal õigus puudustega ehitustöö maksumust kinni pidada kuni töövõtja poolt ehitustööde lepingutingimustega vastavusse viimiseni ja tööde üleandmiseni tellijale lepingu punktist 7 ette nähtud korras. Punkti 7 järgi juhul kui tellija avastab ehitustööde üleandmisel-vastuvõtmisel tööde mittevastavuse lepingu tingimustele ja lepingu lisadele (tööd on ebakvaliteetsed või töövõtja on teostanud töid väiksemas mahus) on tellijal õigus keelduda tööde vastuvõtmisest, nende eest tasumisest ja kohustus fikseerida esitatud aktis avastatud puudused, näidates ühtlasi ära mõistliku aja puuduse kõrvaldamiseks. Punkti 7.5 kohaselt juhul kui töödes ilmnevad puudused vastuvõetud tööde kasutusse võtmisel kuid garantiiajal, kohustub tellija kirjalikult teavitama töövõtjat kümne päeva jooksul peale tööde lepingutingimustele mittevastavusest teadasaamisest ja andma töövõtjale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Lepingu punkti 7.5.1 alusel kui tellijale üleantud asjad ei vasta lepingutingimustele on tellijal õigus nõuda töövõtjalt asja tasuta väljavahetamist või parandamist. Kuigi leping nägi kostjale ette kohustuse teavitada hagejat lepingu rikkumisest, ei teinud kosta seda enne kohtumenetluse algust. Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud, millised kulud on kostjale kaasnenud seoses dokumentatsiooni esitamata jätmisega. Kostja ei ole hinna alandamise avaldust sisuliselt põhistanud ega tõendanud hinna alandamise eelduseks olevate asjaolude esinemist. Riigikohus on leidnud, et hinna alandamise korral peab hinda alandada sooviv menetlusosaline tõendama VÕS § 112 lõikes 1 sätestatud hinna alandamise eelduseks olevate asjaolude esinemist (RK 26.09.2007 lahend nr 3-2-1-71-07). Hinna alandamise eesmärgiks on mittekohase täitmisega rikutud pooltevaheliste kohustuste tasakaalu taastamine olukorras, kus üks pool on mittekohase täitmise vastu võtnud ja ei soovi lepingust taganeda (RK 30.11.2005 lahend nr 3-2-1-131-05, p 18). Hinna alandamisel tuleb arvestada kohase ja mittekohase täitmise väärtuste omavahelist suhet (RK 30.11.2005 lahend nr 3-2-1-131-05, p 20). Mittekohase ja kohase täitmise väärtuse peab tõendama hinna alandamise avalduse esitanud isik. Kui neid väärtusi pole võimalik kindlaks teha, siis peab ka seda tõendama hinna alandamise avalduse esitaja (RK 27.04.2010 lahend nr 3-2-1-29-10, p 12). Käesolevas asjas ei ole kostja põhistanud ega tõendanud, millised on kohase ja mittekohase täitmise väärtused ehk miks vähenes kostja hinnangul täitmise väärtus mittekohasuse ehk dokumentatsiooni esitamata jätmise tõttu nimelt 3048 euro võrra. Kohus märgib, et teised pooltevahelised lepingud ei puutu antud vaidlusesse, seega jätab kohus kostja väited muudele poolte vahelistele lepingutele tähelepanuta. Kui kostjal
2-12-18773 oli enda arvates õigus jätta tasu maksmata, kuna ta alandas kogu antud summa võrra hinda, tuli kostjal sellist väidet põhistada ja tõendada, mida kostja teinud ei ole. Kostja ei ole käesolevas asjas tõendanud ei kohase ega mittekohase täitmise väärtusi ega seda, et neid väärtusi ei ole võimalik kindlaks teha. Riigikohus on leidnud, et juhul, kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi on võimalik kindlaks teha, kuid avaldaja ei ole neid asjaolusid tõendanud, tuleb asuda seisukohale, et avaldajal tuleb maksta lepingus märgitud summa (RK 27.04.2010 lahend nr 3-21-19-10, p 12). Kohus leiab, et käesoleva vaidluse asjaolude pinnalt oli kostjal võimalik välja tuua ning tõendada, millised olid hageja lepinguliste kõrvalkohustuste rikkumise korral kohase ja mittekohase täitmise väärtused. Kostja on väitnud, et kostja alandab hinda 3048 euro võrra, kuid oma väiteid kostja tõendanud ei ole. Seetõttu tuleb vaatamata kostja poolt esitatud hinna alandamise avaldusele hageja nõue kostja vastu rahuldada. Kostja ei ole käesolevas menetluses esitanud muid argumente, millest tulenevalt oleks kostjal õigus jätta lepinguline tasu maksmata. Seepärast tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 3048 eurot põhivõlgnevusena.
28.VÕS § 76 lõikele 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kohaldatakse lepingulist määra. Lepingu punkti 9.2.1 (tlk 33) kohaselt kui tellija ei tasu teostatud ehitustööde eest lepingus ettenähtud tähtajaks, peab tellija tasuma Viivist 0,25% ulatuses tasumisele kuuluvast summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Kohus leiab, et hageja viivisenõue kostja vastu tuleb rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja nõuda viivis perioodi 28.03.2012 – 14.09.2012 eest summas 1287,78 eurot.
29.Kooskõlas TsMS § 124 lg-ga 1 ja § 133 lg-tega 1 ja 2 oli hagihind 3048 eurot. Menetluskulud
30.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Taimi Kollom Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.