Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Selgitused
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Asjaolud ja hageja nõue
1.V V (hageja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse I S (kostja) vastu võla koos viivisega väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus tegi makseettepaneku, millele kostja esitas vastuväite. 13.04.2012 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti asi üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.30.04.2012 esitas hageja hagiavalduse, milles palus kostjalt välja mõista võlgnevuse 1000 eurot, viivise 23.32 eurot ning jooksva viivise. Menetluskulud palus jätta kostja kanda. Hageja ja kostja sõlmisid 15.07.2011 laenulepingu, milline vormistati kirjaliku võlatunnistusena. Võlatunnistuse originaal on hageja käes. Võlatunnistuses kinnitas kostja, et on võtnud hagejalt võlgu 1000 eurot ja kohustub selle tagastama poole aasta jooksul, see on hiljemalt 15.01.2012. Nimetatud kuupäevaks kostja laenusummat ei tagastanud ega pakkunud mõistlikke variante laenu tagasimaksmiseks.
3.Kostjal ei ole rahalist nõuet hageja vastu, mida saaks tasaarvestada kooskõlas võlaõigusseaduse (VÕS) §-dega 197 ja 198. Poolte vahel ei ole kunagi eksisteerinud saksa lambakoera tasu eest võõrandamise lepingut. Kostja ei ole nimetatud lepingut esitanud, vaid on tasaarvestuse avalduses suvaliselt märkinud koera müügihinnaks 2000 eurot. Samas ei eita kostja oma võlgnevust hageja ees summas 1000 eurot, tunnistades, et tal oli Saksamaale sõiduks vaja 1000 eurot.
4.Poolte vahel on toimunud mitu müügitehingut. Esimese saksa lambakoera Assauwe Lexus müüs kostja hagejale 06.09.2006 müügilepingu alusel hinnaga 6000 krooni. Koer on terve. Teise koera Assauwe Mazeratti müüs kostja hagejale 2008. aasta juulis hinnaga 650 eurot. Hiljem selgus, et koer ei vasta lepingutingimustele, kuna tal ilmnes tõudefekt. Kostja ei tagastanud hagejale koera hinda, vaid lubas koera vahetada välja tingimustele vastavaga. Vaidlusaluse koera Assauwe Denny sai hageja kostjalt 2010. aasta novembris Assauwe Mazeratti asenduskoerana. Kuna tegu oli varasema lepingu eseme asendamisega lepingutingimustele vastava koeraga ja tasu koera eest oli hageja juba saanud, ei sõlmitud uut müügilepingut. Seega ei olnud pooltel mingit kokkulepet Danny eest tasumise kohta ja hagejal ei tekkinud mingit rahalist kohustust kostja ees.
5.Hageja nõude aluseks olev võlatunnistus on küll seotud saksa lambakoertega, kuid mitte sellisel viisil, nagu kostja märgib. Kostja käis tõepoolest 2011. aasta suvel Saksamaal, kuid reisi põhjuseks oli teise koera paaritamine. Võlatunnistuse alusel saadud 1000 eurot oli vaja kostjale reisimiseks ja paaritamise eest tasumiseks. Ka koer Denny võeti kaasa
Saksamaale testide tegemiseks, kuid vaid selleks, et tõendada, et ta vastab asenduskoerana lepingutingimustele. Kõik Saksamaal tehtud testiga seotud kulud on kandnud hageja, mitte kostja. Kostja vastuväited
6.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Esmases vastuses hagile märkis kostja, et esitas hagejale tasaarvestuse avalduse. Selle aluseks on asjaolu, et hageja ostis kostjalt saksa lambakoera Assauwehof Denny, mille turuväärtuseks on vähemalt 2000 eurot. Kokkuleppe kohaselt pidi hageja tasuma peale koerale analüüside tegemist Saksamaal. Saksamaale sõiduks oli vaja 1000 eurot. Koera jaoks antud ettemaksu raha vormistati garantii tagamiseks võlakirjana. Peale analüüside saabumist keeldus hageja ootamatult koera eest raha tasumisest ja võlakirja tagastamisest. Hageja on püüdnud salaja kostjale kuuluvat koera enda nimele vormistada.
7.Poolte vahel oli suuline kokkulepe, et hageja ostab vaidlusaluse koera turuhinna alusel. Omandiõigus pidi üle minema pärast HD/ED uuringute tegemist. Hageja nõudis, et koera HD/ED testid tuleb läbi viia Saksamaal. Kuna testide tegemine Saksamaal on kulukas, lubas kostja kulud kanda tingimusega, et kui testi tulemused osutuvad halvaks. Hageja nõudis tagatiseks võlakirja, mille ta lubas tagastada positiivsete testide tulemuste saamisel.
8.Koer on täiesti terve, mistõttu nõustus kostja Saksamaal testide tegemisega ning võlakirja koostamisega. Kostjal puudusid rahalised ressursid Saksamaal testide tegemiseks. 15.07.2011 maksis hageja koera transportimiseks ja Saksamaal testide tegemiseks 1000 eurot, mis pidi jääma osaliseks ettemaksuks koera eest. Omandiõiguse dokumentide üleandmine ja lõpliku ostuhinna tasumine pidi toimuma peale kokkulepitud uuringute tegemist. Uuringute tulemuste saabumisel keeldus hageja ootamatult omandiõiguse ülemineku vormistamisest, ostu-müügi summa tasumisest ega nõustunud ka koera tagastamisega.
9.Võlatunnistus on kostja hinnangul vaid formaalne. Hageja väited seoses lambakoera Denny puudutava tehinguga on vastuolulised. Esimese astme kohtu otsus
10.Harju Maakohus rahuldas 14.02.2013 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hagejale välja võlgnevuse 1000 eurot, viivise 23.32 eurot ja lisanduva viivise. Menetluskulud jäeti tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lõike 1 alusel kostja kanda.
11.Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja peab tasuma hagejale 15.07.2011 võlatunnistuses kokkulepitud põhikohustuse summas 1000 eurot ja kohustuse täitmata jätmise eest viivised 23.32 eurot.
12.Kostja vastuväite kohaselt on võlatunnistus seotud koera müügilepinguga ning kostja poolt saadud 1000 eurot kuulub tasaarvestamisele müügihinna katteks. Kostja leidis, et hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt võlatunnistuse täitmist, kuivõrd hageja ja kostja vahel oli suuline kokkulepe, et hageja ostab vaidlusaluse koera turuhinna alusel.
13.VÕS § 396 lõike 1 järgi on rahasumma üleandmisele suunatud laenulepingu puhul laenuandja põhikohustuseks laenu väljamaksmise kohustus. Laenu tagasimaksmise kohustus on laenusaaja põhikohustus. Hageja väitel on kostja jätnud laenu summas 1000 eurot tagastamata. Laenu saamise kinnituseks on kostja andnud hagejale kirjaliku võlatunnistuse (t I kd lk 28, 29).
14.Kostja ei eita kohustuse olemasolu, kuid esitas tasaarvestuse avalduse. VÕS §-st 197 tuleneb, et tasaarvestuse õiguse tekkimise eelduseks on kahe isiku vahel eksisteerivad rahalised või muud samaliigilised nõuded. Kostja leiab, et ka temal on tekkinud nõue hageja vastu koera müügilepingu alusel. Kostja esitas kohtule tõendid selle kohta, et hageja on saanud kostjalt saksa lambakoera Assauwehof Denny (t I kd lk 46, 76). Kohtu hinnangul ei tõenda kostja esitanud tõendid tasulise suulise võõrandamislepingu sõlmimist. Kostja on allkirjastanud omaniku registreerimistunnistuse, kus vaidlusaluse koera Assauwehof Denny omanikuks on märgitud hageja V V (t I kd lk 26, 76). Kostja tegeleb koerte aretuse, kasvatamise ja müügiga oma igapäevases majandustegevuses, omades kennelit Assauwe (t I kd lk 195–198). Juhul, kui koera omanikuvahetus oleks seotud rahalise kohustuse täitmisega hageja poolt, oleks kostja sellise kohustuse ka kirjalikult vormistanud (t I kd lk 128). Kostja seda ei teinud. Kohus pidas veenvaks hageja seletust ja esitatud tõendeid selle kohta, et tegelikkuses oli vaidlusaluse koera üleandmine hagejale seotud poolte vahel varemsõlmitud müügilepinguga, millega hageja oli omandanud kostjalt tõudefektiga saksa lambakoera Assauwe Mazeratty ning Assauwe Denny üleandmine hagejale oli sisuliselt varemsõlmitud lepingu kohane täitmine lepingutingustele vastava saksa lambakoeraga (t I kd lk 143). Tasaarvestuse materiaalõiguslikud eeldused ei ole seega täidetud. Hagejal on küll nõue kostja vastu, kuid käesolevas menetluses ei ole tõendamist leidnud, et kostjal oleks hageja vastu nõue, mille täitmist saaks ta hagejalt nõuda.
15.Hageja leiab, et kostja poolt allkirjastatud võlatunnistus on oma olemuselt võlatunnistus. Kostja leiab, et võlatunnistus on üksnes formaalne ning seotud Assauwehaof Denny müügilepinguga.
16.VÕS §-s 30 reguleeritakse iseseisva kohustuse võtmist võlatunnistusega ehk nn konstitutiivset (abstraktset) võlatunnistust. Konstitutiivse võlatunnistusega luuakse iseseisev kohustus kõrvuti kohustusega, mida tunnustatakse, see tähendab kohustused jäävad kõrvuti eksisteerima. Sellise võlatunnistusega tagatakse esmajoones põhikohustuse täitmist ning see lihtsustab võla sissenõudmist. Sellisele võlatunnistusele ei saa esitada muid kui võlatunnistusest endast tulenevaid või selle kehtivust vaidlustavaid vastuväiteid. Kohtu hinnangul ei ole käesolevas menetluses tõendamist leidnud, et hageja poolt kostjale antud 1000 eurot oleks koera müügilepingu täitmine. Kostja ise on 18.05.2012 menetlusdokumendis kinnitanud, et vajas Saksamaale sõiduks 1000 eurot (t I kd lk 42). Kohtu hinnangul on vaidlusalune võlatunnistus olemuselt konstitutiivne. Kuivõrd kostja ei ole tõendanud võlatunnistuses märgitud kohustuse alusetust, kuulub võlatunnistusest tulenev nõue rahuldamisele ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 1000 eurot.
17.Isegi juhul, kui hageja oleks kostjale tasunud 1000 eurot müügilepingu täitmisena, ei ole kostja ka sel juhul enda lepingulisi kohustusi täitnud. Kostja on allkirjastanud omaniku registreerimistunnistuse, kus vaidlusaluse koera Assauwehof Denny omanikuks on märgitud V V (t I kd lk 26, 76), koera uue omaniku nimele ümbervormistamiseks vajalikke dokumente ei ole kostja aga hagejale üle andnud. Loomad on seaduse mõistes kehalised esemed. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 65 järgi on eseme harilik väärtus selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Kohtu hinnangul on 1000 eurot saksa lambakoera kohalik keskmine turuhind, mille hageja ongi kostjale tasunud. Samas ei ole kostja hagejale koeraga seotud dokumente üle andnud, mistõttu on vaidlusalune koer tõukoerana ja aretustöös väärtusetu. Asjaolu, et kostja on ise nimetanud koera hinnaks 2000 eurot (t I kd lk 17, 44) ei tähenda kohtu hinnangul, et tegemist on saksa lambakoera kutsika kohaliku keskmise turuhinnaga. Samuti ei nähtu ühestki kohtule esitatud tõendist, et hageja ja kostja vahel oleks kokkulepe kutsika võõrandamiseks 2000 euro eest. Kostja poolt märgitud hind on vastuolus ka kostja enda hinnanguga, et tõupuhta saksa
lambakoera kutsika hind jääb vahemikku 500 – 1500 eurot. Kuivõrd vaidlusalune koer on kasvanud hageja peres ning hageja on kandnud kõik kulutused seoses kutsika kasvatamisega, tuleb kostja nõuet 2000 euro müügihinna tasumiseks alusetuks pidada. Kohtu hinnangul ei ole kostja käitunud kooskõlas hea usu põhimõttega. Isegi juhul, kui kostja leidis, et 1000 eurot on hageja poolt tasutud müügilepingu täitmisena, jättis kostja siiski alusetult koera ümbervormistamise hageja nimele lõpule viimata.
18.Hageja on esitanud viivisenõude VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras. Kostja on seisuga 30.04.2012 viivitanud rahalise kohustuse täitmisega 106 päeva, seega on hageja viivisenõue kostja vastu 23.32 eurot. Viivise rakendumine sõltub võlgnikust enesest ja seetõttu ei saa viivisekokkulepe kohustust täitvat võlgnikku kahjustada. Hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ning kostjalt kuulub väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 30.04.2012 seisuga 2332 eurot ning viivis TsMS § 367 alusel kuni põhinõude täitmiseni. Apellatsioonkaebus
19.25.02.2013 esitatud apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada maakohtu otsuse ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
20.Kaebuse põhjenduste kohaselt väljub kaevatav otsuse hagi piiridest, kohus annab oletuslikke hinnanguid ja otsustusi asjaolude kohta vastavaid tõendeid omamata. Kohus jättis tähelepanuta kõik kostja esitatud dokumentaalsed tõendid, taotlused ja avaldused. Kohtumenetlus on olnud kostjat eksitav, sealhulgas on otsus kostjale üllatuslik.
21.Asja materjalidest nähtub, et enne kohtumenetlust ei ole hageja kordagi tuginenud sellele, et vaidlusaluse koera omandi üleminek pidi toimuma muu ostu-müügi tehingu raames, väidetavaid lepinguid ja kokkuleppeid ei ole hageja poolt tõendatud. Kohus jättis tähelepanuta üldkehtiva tava ning tõukoerte müügiga seotud eeskirjad, mis on olulised tõendid hindamaks tehingu asjaolusid. Otsus on vastuoluline ja selles on vääralt tõlgendatud kostja ütlusi ja avaldusi. Kostja ei ole tunnistanud laenu andmist ega laenulepingu sõlmimist. Kohus on vääralt järeldanud, et võlakiri anti müügilepingu ettemaksu täitmisena, tegemist oli koera analüüside kuluga, mis kannab tavaliselt ostja. Kuna hageja ei tagastanud võlakirja ning keeldus tasumast kokkulepitud müügihinda, siis pakkus kostja näilise võlakirja ulatuses tasaarveldamist, et hageja tasuks väiksema ostusumma. Kohus on kostja selgitustest valesti aru saanud. Arusaamatu on kohtu järeldus, et kostja oleks pidanud väärtusliku tõukoera andma hageja omandisse tasuta, sealhulgas kandma lisaks ise 1000 euro ulatuses kulud analüüside tegemise eest Saksamaal. Kostja ei ole kunagi väitnud, et vajas isiklikult raha laenuks. Kohus on jätnud tähelepanuta ka võlakirja tühistamisavalduse ja tasaarvestusavalduse. Poolte menetluslik seisund oli ebavõrdne, kuna hagejal oli lepinguline esindaja, kostjal aga mitte ning kohus ei rahuldanud ka kostja taotlust riigi õigusabi saamiseks. Vastustaja seisukoht
22.Hageja vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
23.Kolleegium, kuulanud kohtuistungil ära pooled ja nende esindajad ning tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse resolutsiooni tühistamiseks, kuid muuta tuleb otsuse põhjendusi.
24.Maakohus tuvastas asjakohaselt poolte vahel laenulepingu sõlmimise ja kostja poolt selle kinnitamiseks 15.07.2011 võlakirja andmise. 1000 euro saamist hagejalt kostja kohtumenetluses ei eitanud, küll aga leidis, et ta on 12.03.2012 avaldusega hageja nõude
tasaarvestanud. Seega pidi maakohus võtma seisukoha kostja vastuväite põhjendatuse kohta, tuvastades, kas kostjal oli tasaarvestuse avalduses väidetud rahaline nõue hageja vastu, mida ta sai tasaarvestada. Vaidlustatud otsusest on arusaadav maakohtu lõppjäreldus, et tõendamist ei leidnud kostjal vastunõude, mille ta oleks saanud 12.03.2012 avaldusega (t I kd lk 45) tasaarvestada, olemasolu. Kolleegium nõustub maakohtu lõppjäreldusega, kuid leiab, et oma põhjendustes väljus maakohus hagi piiridest. TsMS § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Maakohus ei võtnud 12.09.2012 kohtuistungil (t I kd lk 137-138) menetlusse kostja vastuhagi, milline sisaldas koera Denny osas müügieellepingu sõlmimise ja koera turuväärtuse tuvastamise nõuet ning alternatiivselt koera tagastamise nõuet (t I kd lk 100). Tasaarvestusavalduses tõi kostja esile, et poolte vahel oli sõlmitud suuline ostu-müügileping, millega kostja võõrandas hagejale saksa lambakoera Denny, kuid hageja ostjana kokkulepitud hinda 2000 eurot ei tasunud. Seega pidi maakohus tuvastama, kas poolte vahel oli sõlmitud sellise hinnaga müügileping ning jaatava vastuse korral, kas kostja nõue müügihinna saamiseks on muutunud sissenõutavaks. Tsiviilasja piiridest väljub seega maakohtu arutlus koerte keskmiste turuhindade ja dokumentide vormistamise/üleandmise kohta.
25.Kolleegium nõustub hagejaga, et käesolevas menetluses ei suutnud kostja veenvalt tõendada poolte vahel Denny osas müügilepingu sõlmimist, sealhulgas hinna kokkulepet. Hageja selliseid kokkuleppeid eitab. Peale oma seletuse kostja muid tõendeid või tõendamisvahendeid (TsMS § 405 lõike 1 punkti 5 mõttes) hinnakokkuleppe saavutamise kohta ei esitanud. Kokkulepe hinnas on aga müügilepingu oluline tingimus, milles kokkulepet saavutamata ei ole võimalik tuvastada müügilepingu sõlmimist. Teistsugusele seisukohale ei anna alust asuda ka asjaolu, et pooltel puudub vaidlus, et Denny on hageja valduses alates novembrist 2010. Samas selgitas hageja, et sai Denny kostjalt eelmise ostetud koera Mazeratty asendamiseks, kes ei osutunud tõuaretuseks kohaseks ning kelle kostja müüs seetõttu edasi. Apellant võttis ringkonnakohtu istungil õigeks, et võõrandas hageja valduses olnud Mazeratty M.Kile. Tsiviilasja materjalides on M.Ki kirjalik selgitus (t I kd lk 145) selle kohta, et 3-aastase saksa lambakoera Mazeratty tõid talle 04.06.2011 hageja ja kostja koos ning et ta teab, et koeral on hambumisdefekt, mistõttu ei saa koer osaleda näitustel ega aretuses. Seega kogumis esitatud tõenditega ei saa lugeda kostja seletust piisavalt veenvaks, et lugeda tuvastatuks tema ja hageja vaheline Denny hinnakokkulepe. Kostja seletust asjas kogutud tõendid ja muud tõendamisvahendid ei toeta. Kuna Denny müügilepingu sõlmimine tõendamist ei leidnud, on asjakohatu maakohtu arutlus ka müügilepingu täitmise kohta.
26.Vastuhagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine kolleegiumi hinnangul apellandi õigusi ei rikkunud. Nimetatud vastunõue (t I kd lk 100-103) oli eelkõige suunatud juba eelnevalt tasaarvestusavalduses kajastatud nõude (Denny eest tasumata ostuhind) rahuldamisele. Selle eesmärgi saavutamiseks piisas aga täielikult tasaarvestusavalduse esitamisest (juhul, kui avalduses toodud väited oleksid tõendamist leidnud). Muud 07.09.2012 avalduses kajastatud nõuded ei vastanud TsMS § 373 lõikes 1 sätestatud hagi vastuhagina menetlemise tingimustele ja kostjal on õigus esitada nende osas iseseisev hagi maakohtusse.
27.Apellatsioonimenetluses kantud kulud jäävad TsMS § 171 lõike 1 alusel apellandi kanda. Apellandi taotlus jätta kulud vastustaja kanda põhjusel, et asi oleks olnud võimalik lahendada kohtu poolt pakutud kompromissi tingimustel, rahuldamisele ei kuulu. TsMS § 163 lõige 2 annab küll kohtule diskretsiooniõiguse jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas selle poole kanda, kes ei nõustunud vastaspoole kompromissiga, kuid seda olukorras, kus hagi rahuldatakse osaliselt või sellesarnases ulatuses, nagu pakkus
kohtumenetluse käigus kompromissina üks pool. Käesolevas asjas aga kuulub hagi rahuldamisele täies ulatuses. Seega asjaolu, et kolleegium pakkus pooltele istungitel erinevaid kompromissivariante ja kostja nendest mõnega nõustus, kuid hageja mitte, ei anna alust jätta apellatsioonimenetluse kulusid vastustaja kanda.
Ülle Jänes
Mare Merimaa
Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.