Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Asjaolud ja hageja nõue Hageja ja Kostja vahel oli 15.07.2011.a. sõlmitud laenuleping, mille kinnituseks Kostja esitas Hagejale kirjaliku võlatunnistuse. Võlatunnistuse originaal asub Hageja käes. Võlatunnistuse kohaselt kinnitas Kostja kirjalikult, et on võtnud võlgu 1 000 eurot ja kohustub selle tagastama poole aasta jooksul, s.o 15. jaanuariks 2012.a. 15. jaanuariks 2012.a. Kostja laenusummat ei tagastanud ega pakkunud mõistlikke variante laenu tagasimaksmiseks. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga ei ole Kostja täitnud oma võlatunnistusega võetud kohustusi isegi osaliselt, ja Hagejal on õigus nõuda laenusumma 1000 eurot ja viivise 23,32 eurot väljamõistmist, kokku summas 1023,32 eurot. Kostja vastus Kohtule 18.05.2012. a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostja on esitanud hagejale tasaarvestuse avalduse. Hageja on kostjalt ostnud tõukoera, mille turuväärtus on vähemalt 2 000 eurot. Kokkuleppe kohaselt pidi hageja tasuma koera eest tasu peale koerale analüüside tegemist Saksamaal. Saksamaale sõiduks oli vaja 1 000 eurot. Koera jaoks antud ettemaksu raha vormistati garantii tagamiseks võlakirjana. Peale analüüside saabumist keeldus hageja ootamatult koera eest raha tasumisest ja võlakirja tagastamisest. Hageja on püüdnud salaja kostjale kuuluvat koera enda nimele vormistada. Poolte vahel oli suuline kokkulepe, et hageja ostab vaidlusaluse koera turuhinna alusel. Poolte kokkuleppe kohaselt pidi koera suhtes omandiõigus üle minema pärast koera HD/ED uuringute tegemist. Hageja nõudis, et koera HD/ED testid tuleb läbi viia Saksamaal, kuigi hagejal oli võimalik nõustud teste teha Eestis. Kuna testide tegemine Saksamaal on kulukas, lubas kostja kulud kanda tingimusega, et kui testi tulemused osutuvad halvaks, siis soovib testide jaoks kulutatud raha tagasi ning loobub koerast. Kostja nõudis tagatiseks võlakinnituskirja, mille lubas ta tagastada positiivsete testide tulemuste saamisel. Koer oli täiesti terve, mistõttu nõustus hageja Saksamaal testide tegemisega ning võlakirja koostamisega. Hagejal endal puudusid rahalised ressursid Saksamaal testide tegemiseks. 15.07.2011. a maksis XXX koera transportimiseks ja Saksamaal testide tegemiseks 1 000 eurot, mis pidi jääma osaliseks ettemaksuks koera eest. Omandiõiguse dokumentide üleandmine ja lõpliku ostuhinna tasumine pidi toimuma peale kokkulepitud uuringute tegemist. Uuringute tulemuste saabumisel keeldus XXX ootamatult omandiõiguse ülemineku vormistamisest, ostumüügi summa tasumisest ega nõustunud koera tagastamisega. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja peab tasuma hagejale 15.07.2011. a võlatunnistuses kokkulepitud põhikohustuse summas 1000 eurot ja kohustuse täitmata jätmise eest viivised 23,32 eurot.

Kostja vastuväite kohaselt on võlatunnistus seotud koera müügilepinguga ning kostja poolt saadud 1 000 eurot kuulub tasaarvestamisele müügihinna katteks. Kostja leiab, et hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt võlatunnistuse täitmist, kuivõrd hageja ja kostja vahel oli suuline kokkulepe, et hageja ostab vaidlusaluse koera turuhinna alusel.

VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Rahasumma üleandmisele suunatud laenulepingu puhul on laenuandja põhikohustuseks laenu väljamaksmise kohustus. Laenu tagasimaksmise kohustus on laenusaaja põhikohustus. Hageja väitel on kostja jätnud laenu summas 1 000 eurot tagastamata. Laenu saamise kinnituseks on kostja andnud hagejale kirjaliku võlatunnistuse (tl 28,29). Kostja ei eita kohustuse olemasolu, kuid esitab tasaarvestuse avalduse. TsMS § 457 lg 2 järgi võib tasaarvestuse vastuväite esitada kohtumenetluses. Tasaarvestuse vastuväite esitamise korral kontrollib kohus ka tasaarvestuseks kasutatud nõude olemasolu ja tasaarvestuse lubatavust. VÕS § 197 lg 1 järgi, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Sama paragrahvi 2. lõike järgi tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisti. Tasaarvestus toimub vastavalt VÕS §-le 198 avalduse tegemisega teisele poolele. Eeltoodust tuleneb, et tasaarvestuse õiguse tekkimise eelduseks on kahe isiku vahel eksisteerivad rahalised või muud samaliigilised nõuded. Hageja on esitanud käesolevas menetluses kostja vastu laenulepingust tuleneva nõude summas 1 000 eurot. Kostja ei eita hageja nõude olemasolu, kuid kostja leiab, et ka temal on tekkinud nõue hageja vastu koera müügilepingu alusel. Kostja on esitanud kohtule tõendid selle kohta, et hageja on saanud kostjalt saksa lambakoera Assauwehof Danny (EST-02652/10) (tl 46, 76). Kohtu hinnangul ei tõenda kostja esitanud tõendid tasulise suulise võõrandamislepingu sõlmimist. Kostja on allkirjastanud omaniku registreerimistunnistuse, kus vaidlusaluse koera Assauwehof Denny omanikuks on märgitud XXX(tl 26, 76). Kostja tegeleb koerte aretuse, kasvatamise ja müügiga oma igapäevases majandustegevuses, omades kennelit Assauwe (tl 195198). Juhul kui koera omanikuvahetus oleks seotud rahalise kohustuse täitmisega hageja poolt, oleks kostja sellise kohustuse ka kirjalikult vormistanud (tl 128). Kostja seda ei teinud. Kohus peab veenvaks hageja seletust ja esitatud tõendeid selle kohta, et tegelikkuses oli vaidlusaluse koera üleandmine hagejale seotud poolte vahel varemsõlmitud müügilepinguga, millega hageja oli omandanud kostjalt tõudefektiga saksa lambakoera Assauwe Mazeratty ning Assauwe Denny üleandmine hagejale oli sisuliselt varemsõlmitud lepingu kohane täitmine lepingutingustele vastava saksa lambakoeraga (tl 143). Kohus on seisukohal, et tasaarvestuse materiaalõiguslikud eeldused ei ole täidetud. Hagejal on küll nõue kostja vastu, kuid käesolevas menetluses ei ole tõendamist leidnud, et kostjal oleks hageja vastu nõue, mille täitmist saaks kostja hagejalt nõuda. Hageja leiab, et kostja poolt allkirjastatud võlatunnistus on oma olemuselt konstitutiivne võlatunnistus. Kostja leiab, et võlatunnistus on üksnes formaalne ning seotud Assauwehaof Denny müügilepinguga. Võlaõigusseaduse §-s 30 reguleeritakse iseseisva kohustuse võtmist võlatunnistusega ehk nn konstitutiivset (abstraktset) võlatunnistust. Konstitutiivse

võlatunnistusega luuakse iseseisev kohustus kõrvuti kohustusega, mida tunnustatakse, s.t kohustused jäävad kõrvuti eksisteerima. Sellise võlatunnistusega tagatakse esmajoones põhikohustuse täitmist ning see lihtsustab võla sissenõudmist. Sellisele võlatunnistusele ei saa esitada muid kui võlatunnistusest endast tulenevaid või selle kehtivust vaidlustavaid vastuväiteid. Kohtu hinnangul ei ole käesolevas menetluses tõendamist leidnud, et hageja poolt kostjale antud 1 000 eurot oleks koera müügilepingu täitmine. Kostja ise on 18.05.2012. a menetlusdokumendis kinnitanud, et vajas Saksamaale sõiduks 1 000 eurot (tl 42). Kohtu hinnangul on vaidlusalune võlatunnistus olemuselt konstitutiivne. Kuivõrd kostja ei ole tõendanud võlatunnistuses märgitud kohustuse alusetust, kuulub võlatunnistusest tulenev nõue rahuldamisele ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 1 000 eurot. Kohus on seisukohal, et isegi juhul kui hageja oleks kostjale tasunud 1 000 eurot müügilepingu täitmisena, ei ole kostja ka sel juhul enda lepingulisi kohustusi täitnud. Kostja on allkirjastanud omaniku registreerimistunnistuse, kus vaidlusaluse koera Assauwehof Denny omanikuks on märgitud XXX(tl 26, 76), koera uue omaniku nimele ümbervormistamiseks vajalikke dokumente ei ole kostja aga hagejale üle andnud. Loomad on seaduse mõistes kehalised esemed. TsÜS § 65 järgi eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Kohtu hinnangul on 1 000 eurot saksa lambakoera kohalik keskmine turuhind, mille hageja ongi kostjale tasunud. Samas ei ole kostja hagejale koeraga seotud dokumente üle andnud, mistõttu on vaidlusalune koer tõukoerana ja aretustöös väärtusetu. Asjaolu, et kostja on ise nimetanud koera hinnaks 2 000 eurot (tl 17, 44) ei tähenda kohtu hinnangul, et tegemist on saksa lambakoera kutsika kohaliku keskmise turuhinnaga. Samuti ei nähtu ühestki kohtule esitatud tõendist, et hageja ja kostja vahel oleks kokkulepe kutsika võõrandamiseks 2 000 euro eest. Kostja poolt märgitud hind on vastuolus ka kostja enda hinnanguga, et tõupuhta saksa lambakoera kutsika hind jääb vahemikku 500 kuni 1500 eurot. Kuivõrd vaidlusalune koer on kasvanud hageja peres ning hageja on kandnud kõik kulutused seoses kutsika kasvatamisega, tuleb kostja nõuet 2000 euro müügihinna tasumiseks alusetuks pidada. TsÜS § 138 lg 1 järgi õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Sama paragrahvi lg 2 järgi õiguse teostamine ei ole lubatud seadusevastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Kohtu hinnangul ei ole kostja käitunud kooskõlas hea usu põhimõttega. Isegi juhul kui kostja leidis, et 1 000 eurot on hageja poolt tasutud müügilepingu täitmisena, jättis kostja siiski alusetult koera ümbervormistamise hageja nimele lõpule viimata. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on esitanud viivisenõude VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kostja on seisuga 30.04.2012. a viivitanud rahalise kohustuse täitmisega 106 päeva, seega on hageja viivisenõue kostja vastu summas 23,32 eurot. Viivise rakendumine sõltub võlgnikust enesest ja seetõttu ei saa viivisekokkulepe kohustust täitvat võlgnikku kahjustada. Hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ning kostjalt kuulub väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 30.04.2012. a seisuga summas 23,32 eurot ning viivis TsMS § 367 alusel kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud

esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.