Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

pankrotihalduri tunnistus nr. 36.

jätta täies ulatuses

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu.

Menetluse käik 16.10.2013 esitas võlausaldaja Pärnu Maakohtule avalduse võlgniku pankrotimenetluse alustamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. 22.10.2013 kohtumäärusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse ja alustas eelmenetlust ning määras eelistungi ajaks 29. oktoober 2013. 29.10.2013 toimus eelistung. 31.10.2013 nimetas kohus ajutise halduri. 21.11.2013 kohtuistungil vaatas kohus esitatud pankrotiavalduse läbi. Pankrotiavalduse põhjendused, võlgniku seisukoht ja ajutise halduri seisukoht Võlgniku A. Spõnu ja tema abikaasa * * varaühisusse kuulub korteriomand, mis asub * *. Koos korteriomandi ühisomaniku * * rikub võlgnik pikaajaliselt, olulises ulatuses ja süstemaatiliselt korteriomaniku kohustust tasuda kaasomandil lasuvad maksud ning kaasomandi majandamise kulutused ning hüvitama teistele korteriomanikele kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused. Võlgnikult ja tema abikaasalt on solidaarselt kolme kohtulahendiga välja mõistetud majandamiskulude nõuded, mis on käesoleva ajani osaliselt täitmata. 2012 kevadel esitasid võlausaldajad kohtule pankrotiavalduse, kuna majandamiskulude võlg oli üle 3000 euro. Tsiviilasi kannab numbrit 2-12-10313. 24.04.2012 kinnitas kohus kompromissi, kuna pankrotimenetluse ajal tasus võlgnik ca 2/3 võlast. Kinnitatud kompromissi hakkas võlgnik rikkuma sisuliselt algusest peale. Võlgnik ei tasunud kompromissiga kindlaksmääratud kohustusi. Samuti ei tasunud võlgnik korrapäraselt igakuiseid majandamiskulude makseid. Seisuga 26.03.2013 oli võlgnevus 2 768,85 eurot. Võlausaldaja pöördus kompromissi täitmise osas kohtutäituri poole, kuid võlgade olulist vähenemist sellele ei järgenud. 19.09.2013 on võlgniku abikaasale toimetatud kätte pankrotihoiatus. Võlgnevus oli 3 234,48 eurot. 10 päeva jooksul võögnik võlgnevust ei tasunud. A. Spõnu elab ja tarbib kommunaalteenuseid oma naabrite arvelt. Võlausaldaja on seisukohal, et A. Spõnu on maksejõuetu ning see ei ole ajutise iseloomuga. Täidetud on PankrS § 15 lg 3 p 3 sätestatud tingimus – võlgnevus on üle 1000 euro. Eeltoodu alusel palub võlausaldaja välja kuulutada A. Spõnu pankrot. Kohtuistungil jäi võlausaldaja esitatud avalduse juurde. Võlgnik kohtule kirjalikku seisukohta avalduse kohta esitanud ei ole. Eelistungil väitis võlgnik, et võlgnevust olla ei tohiks, kuna pidevalt on tasutud kommunaalteenuste eest. Võlgnik kinnitas, et abikaasa tasus. Kohtuistungil tunnistas võlgnik võlgnevust ja asjaolu, et käesoleval ajal on võlgnevus tema jaoks ülejõu käiv. Võlgnik ei vaidlustanud, et tema maksejõuetus on alalise iseloomuga.

Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku kohustused 75 003,65 eurot, millest avalduse esitanud võlausaldajale on võlgnevus 4 379,79 eurot. Viimati nimetatud summa koosneb kommunaalkulude võlgnevusest summas 3 129,97 eurot ning pankrotiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 250 eurot ja deposiiti tasutud 1000 eurot. Kohtutäitur I. Prigodale on täituri tasu võlgnevus summas 192,32 eurot AS Swedbank võlgneb A. Spõnu 70 431,36 eurot. Varaks on korteriomand, mille väärtuseks ajutine haldur hindab 32 000 eurot, kuid pankrotimenetluses võib korteri müügihind osutuda ka väiksemaks. Võlgnik küll töötab, kuid arvestades tema sissetulekuid, ei saa sellelt teha kinnipidamisi. Ajutine haldur on seisukohal, et A. Spõnu on maksejõuetu ning see ei ole ajutine. Maksejõuetuse põhjuseks on perekonna kohustuste mittevastavaus sissetulekutele. Sissetulekud vähenesid märgatavalt 2011 aasta septembrist. Samas olid aga võlgnevused tekkinud juba 2010 aastal, kui võlgniku sissetulekud olid praegusest ajast kaks korda suuremad. Ajutine haldur on seisukohal, et tegemist on maksejõuetuse tekkimisega muudel alustel.

Kohtu seisukoht Kohtuistungil jäi võlausaldaja esitatud pankrotiavalduse juurde ning palus A. Spõnu pankrot välja kuulutada. Ajutine haldur jäi aruandes toodud seisukohtade juurde. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul vara kokku 32 000 euro eest ning kohustusi 75 003,65euro eest, seega ületavad kohustused varasid vähemalt 43 000 euro võrra. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kuriteo tunnustega tegu ei ole ajutine haldur käesoleva aja seisuga tuvastanud. Kohus leiab, et võlausaldaja pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja Aleksandr Spõnu pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas PankrS §-ga 31 lg 6 Andrus Õnnik. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. PankrS § 31 lg 1 järgi kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et Aleksandr Spõnu on kohustatud andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut võlgniku vande. PankrS § 85 lg 1 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes. Kooskõlas PankrS §-dega 89 lg 1 p 1 ja 3 võib kohus vande andmata jätmisel või teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel Aleksandr Spõnut trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks.

PankrS § 91 lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. PankrS § 40 lg 1 p 1 kohaselt pankroti väljakuulutamise kohta tehakse märkus kinnistusraamatusse kinnisasjade juurde, mille omanikuna on võlgnik kantud kinnistusraamatusse. Eeltoodu alusel tuleb kohtumäärus saata Pärnu Maakohtu kinnistusosakonnale. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 11 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 704 eurot, millele lisandus sotsiaalmaks. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 64 eurot. Ajutise halduri tehtud vajalike kulutuste katteks palub ajutine haldur hüvitada 63,68 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ja võlausaldaja ei ole ajutise halduri tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid esitanud. Kooskõlas PankrS § 23 lg 6 määrab kohus ajutise halduri kulud tasumisele OÜ-le Pärnu Pinker Albert so büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskulud pankrotimenetluse kulu. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu summas 936,32 eurot ja kulutuste hüvitis summas 63,68 eurot jätta võlgnik Aleksandr Spõnu kanda.

Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.