Eesti Vabariigi nimel Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Moonika Tähtväli
Otsuse tegemise aeg ja koht
22.11.2013, Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-33496
Tsiviilasi
XXX hagi AS-i SEB Pank lubamatuks tunnistamiseks
Tsiviilasja hind
3516,86 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX; e-post XXX) Kostja AS SEB Pank (registrikood 10004252, Tornimäe 2, 15010 Tallinn; e-post [email protected]), esindaja Kristina XXX (AS SEB Pank, e-post: [email protected])
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
vastu
sundtäitmise
15.07.2013 esitas XXX Harju Maakohtusse hagi AS-i SEB Pank vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 048/2013/1180. Kohtutäitur Kairi Kumm alustas 01.07.2013 AS SEB Pank avalduse ja täitedokumendiks oleva Pärnu Maakohtu 26.07.2012 maksekäsu määruse tsiviilasjas 2-12-15043 alusel hageja suhtes täitemenetlust täiteasjas nr 048/2013/1180 2874,90 euro ja lisanduva viivise saamiseks. Hageja sai täitmisteate kätte 05.07.2013. Vastavalt 01.07.2013 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusele lisandub põhinõudele täitemenetluse alustamise tasu 19,16 eurot (sisaldab km) ning kohtutäituri põhitasu 622,80 eurot (sisaldab km). Hagejal oli kostjaga sõlmitud 25.06.2012 suuline kokkulepe võla ajatamiseks, mille järgi pidi hageja alates juulist 2012 tasuma igakuiselt nõude kustutamiseks 70 eurot. Nimetatud asjaolu tõendab poolte 19.-23.11.2012 kirjavahetus, kus kostja esindaja ei vaidlusta hageja 22.11.2012 ekirjas esitatud fakti, et poolte vahel on sõlmitud kokkulepe nõude tasumiseks summas 70 eurot kuus. Kostja 18.06.2013 kirjas esitatud väide kokkuleppe lõppemise kohta on ebaõige. Hageja on alates juulist 2012 tasunud kostjale igakuiselt 70 eurot. Hageja arvates on sundtäitmine täiteasjas nr 048/2013/1180 lubamatu, sest põhinõue on kokkuleppel kostjaga ajatatud ning põhinõude sundtäitmise lubamatuse tõttu on lubamatu ka täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri põhitasu sundtäitmine. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja palus selle jätta rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Pooled on käimasolevas täiteasjas saavutanud kokkuleppe maksegraafiku sõlmimiseks hageja poolt soovitud tingimustel. 25.06.2012 saavutasid pooled suusõnalise kokkulepe, millega kostja võimaldas hagejal tõendada oma maksevõimet ning selgitas, et kuue kuu möödudes tuleb hagejal kostjaga ise ühendust võtta, et alustada läbirääkimisi tagastamata laenuvõlgnevuse refinantseerimiseks. Kostja nõustus hageja poolt soovitud summadega ning hageja lubas 2012 juunis tasuda laenuvõlgnevuse katteks 50 eurot ning alates 2012 juulist kuni 2012 novembrini 70 eurot. Hageja lubatud 50 eurot juunis ei tasunud. Kokkuleppe sõlmimisel ei ole pooled kordagi kokku leppinud muudes tingimustes. Kuna kokkuleppe lõppemise tähtaeg hakkas saabuma ja hageja kostjaga ühendust ei võtnud, saatis kostja hagejale meeldetuletuse, et senisel viisil maksete tasumine ei ole enam võimalik ning kokkuleppe mittesaavutamise korral on kostja õigustatud asjas alustama täitemenetlust. Hageja makseid ei suurendanud, jätkusid läbirääkimised laenu refinantseerimise osas, kuid hageja püsiva sissetuleku puudumise tõttu ei olnud kostjal võimalik hageja laenu refinantseerida. Üheks laenu refinantseerimise eelduseks on püsiva sissetuleku olemasolu. Kostja ootas asja täitmisele edastamisega, andes sellega hagejale täiendava tähtaja. Õige ei ole väide justkui 25.06.2012 sõlmitud kokkulepe on jätkuvalt jõus. 17.06.2013 küsis kostja hagejalt veel kord, kas hageja omab püsivat sissetulekut ning hoiatas, et ei saa enam täitemenetluse alustamisega oodata. Kostja, käitudes heas usus, võimaldas hagejale lubatust kuuekuulisest kokkuleppest veelgi pikemat ajaperioodi ning sissenõutavaks muutunud nõuet koheselt täitmisele ei edastanud. 25.06.2013 palus hageja, et kostja edastaks talle laenu refinantseerimise tingimused. Kuna hagejal puudus endiselt püsiv sissetulek, siis ei olnud kostjal võimalik laenuvõlgnevust refinantseerida ja kuna hageja kostja ees täitemenetluse alustamise seisuga nõuet rahuldanud ei olnud, siis oli kostja sunnitud asja edastama täitmiseks kohtutäiturile. Kohtuotsuse põhjendused
Kohus, tutvunud hagiga, kostja vastusega hagile ning menetluses esitatud seisukohtadega, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et XXX hagi AS-i SEB Pank vastu täiteasjas nr 048/2013/1180 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks tuleb jätta rahuldamata. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: • 13.12.2010 väljastas kostja hagejale laenulepingu nr XXX alusel väikelaenu 54 421,54 krooni (t.lk 18-19); • Pärnu Maakohus tegi 26.07.2012 tsiviilasjas nr 2-12-15043 maksekäsu, millega kohustas võlgnikku XXX tasuma avaldajale AS-ile SEB Pank põhinõuded 2709,43 eurot ja kõrvalnõuded 543,16 eurot ning hüvitama riigilõivu 81,28 eurot (t.lk 11 ja 11 pöördel); • 01.07.2013 alustas kohtutäitur AS-i SEB Pank avalduse ja tsiviilasjas nr 2-12-15043 Pärnu Maakohtu poolt tehtud maksekäsu alusel hageja suhtes täiteasja nr 048/2013/1180 (t.lk 9-10) 2874,90 euro täitmiseks; • 1.07.2013 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse kohaselt kohustub võlgnik täiteasjas nr 048/2013/1180 tasuma 19,16 eurot täitemenetluse alustamise tasu ja 622,80 eurot kohtutäituri põhitasu. • 25.06.2012 saavutasid pooled suusõnalise kokkuleppe kuue kuu jooksul hageja maksevõime tõendamiseks ning võlgnevuse katteks 2012 juunis 50 euro ja 2012 juulist kuni novembrini 70 euro tasumises. Pooled vaidlevad selle üle, kas sissenõudja ja võlgniku vahel oli sõlmitud kokkulepe võlgnevuse ajatamise kohta. Vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg-le 1 võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Hageja leiab, et sundtäitmine täitemenetluses nr 048/2013/1180 on lubamatu, kuna nõue on ajatatud. Hageja on seisukohal (t.lk 6), et sõlmis kostjaga 25.06.2012 suulise kokkuleppe võla ajatamiseks, mille järgi pidi hageja alates juulist 2012 tasuma igakuiselt nõude kustutamiseks 70 eurot. Kostja märgib vastuses hagile (t.lk 52), et nõustus hageja poolt soovitud summadega ning hageja lubas 2012 juunis tasuda laenuvõlgnevuse katteks 50 eurot ning alates 2012 juulist kuni 2012 novembrini 70 eurot. Seega tuleb esmalt kohtul tuvastada, kas hageja tasus enne täitemenetluse alustamist kostjale võlgnevust kooskõlas suulise kokkuleppega. Konto väljavõtte (t.lk 18) kohaselt tasus hageja kostjale võlgnevust: • 06.06.2012 – 20 eurot; • 02.07.2012 – 52 eurot; • 01.08.2012 – 70 eurot; • 04.09.2012 – 50 eurot; • 08.09.2012 – 20 eurot; • 08.10.2012 – 70 eurot; • 23.10.2012 – 50 eurot; • 30.10.2012 – 21 eurot; • 30.11.2011 – 70 eurot.
Kohus loeb konto väljavõttega tõendatuks, et enne kostja poolt täitemenetluse alustamist ei tasunud hageja kostjale võlgnevuse katteks 2012 juunis 20 eurot. Hageja tasus 2012 juulist kuni novembrini kostjale vähemalt 70 eurot kuus nii nagu pooled olid 25.06.2013 suusõnaliselt kokku leppinud. Seega ei tasunud hageja vaid juunis kokkulepitud summat. Samas leiab kohus, et varasem kokkulepe ei oma asjas tähtsust, kuna hageja ei ole tõendanud, et peale 2012 novembrit oleks pooled saavutanud kokkuleppe võlgnevuse tasumise osas. Kostja 19.11.2012 e-kirjaga (t.lk 57) hagejale loeb kohus tõendatuks asjaolu, et kostja ei nõustunud enam hageja 70 euro suuruste laenumaksetega. 17.06.2013 e-kirjaga (t.lk 58) loeb kohus tõendatuks, et kostja pakkus hagejale võimalust laenu refinantseerimiseks ning palus esitada andmed püsiva sissetuleku kohta. Kohus loeb 2013 juuni e-kirjavahetusega (t.lk 42-45 ja 59-62) tõendatuks asjaolu, et vaatamata läbirääkimistele, ei saavutanud pooled kokkulepet võlgnevuse ajatamiseks. Osundatust tulenevalt on sundtäitmine täiteasjas nr 048/2013/1180 lubatav ning kohtutäituri tasu nõudmine põhjendatud. Seega tuleb hagi jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lõigetele 1 ja 2 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus leiab, et kuna kohus jättis hagi rahuldamata, siis tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja võib kooskõlas TsMS § 174 lõikega 1 nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.