LD hagi AS-i SEB Pank vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 048/2013/1180
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22.11.2013 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3516,86 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
LD apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja LD (isikukood XXXXXXXXXXXX, elukoht
XXXXXXX XX-X XXXXX XXXXXXX)
Kostja AS SEB Pank (registrikood 10004252, Tornimäe 2, 15010 Tallinn), esindaja Martin Kalberg
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 22.11.2013 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud LD kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.
Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.15.07.2013 esitas LD Harju Maakohtule hagi AS-i SEB Pank vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 048/2013/1180.
2.Hagiavalduse kohaselt alustas kohtutäitur Kairi Kumm 01.07.2013 AS SEB Pank avalduse ja täitedokumendiks oleva Pärnu Maakohtu 26.07.2012 maksekäsu määruse tsiviilasjas 2-12-15043 alusel hageja suhtes täitemenetluse täiteasjas nr 048/2013/1180 2874,90 euro ja lisanduva viivise sissenõudmiseks. Hageja sai täitmisteate kätte 05.07.2013. Vastavalt 01.07.2013 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusele lisandub põhinõudele täitemenetluse alustamise tasu 19,16 eurot ning kohtutäituri põhitasu 622,80 eurot.
3.Hagejal oli kostjaga sõlmitud 25.06.2012 suuline kokkulepe võla ajatamiseks, mille järgi pidi hageja alates juulist 2012 tasuma igakuiselt nõude kustutamiseks 70 eurot. Nimetatud asjaolu tõendab poolte 19.-23.11.2012 kirjavahetus, kus kostja esindaja ei vaidlusta hageja 22.11.2012 e-kirjas esitatud fakti, et poolte vahel on sõlmitud kokkulepe nõude tasumiseks summas 70 eurot kuus. Kostja 18.06.2013 kirjas esitatud väide kokkuleppe lõppemise kohta on ebaõige. Hageja on alates juulist 2012 tasunud kostjale igakuiselt 70 eurot.
4.Sundtäitmine täiteasjas nr 048/2013/1180 on lubamatu, sest põhinõue on kokkuleppel kostjaga ajatatud ning põhinõude sundtäitmise lubamatuse tõttu on lubamatu ka täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri põhitasu sundtäitmine. Kostja vastuväited
5.Kostja hagi ei tunnistanud, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
6.25.06.2012 saavutasid pooled suusõnalise kokkulepe, millega kostja võimaldas hagejal tõendada oma maksevõimet ning selgitas, et kuue kuu möödudes tuleb hagejal kostjaga ise ühendust võtta, et alustada läbirääkimisi tagastamata laenuvõlgnevuse refinantseerimiseks. Kostja nõustus hageja poolt soovitud summadega ning hageja lubas 2012 juunis tasuda laenuvõlgnevuse katteks 50 eurot ning alates 2012 juulist kuni 2012 novembrini 70 eurot. Hageja lubatud 50 eurot juunis ei tasunud. Kokkuleppe sõlmimisel ei ole pooled kordagi kokku leppinud muudes tingimustes. Kuna kokkuleppe lõppemise tähtaeg hakkas saabuma ja hageja kostjaga ühendust ei võtnud, saatis kostja hagejale meeldetuletuse, et senisel viisil maksete tasumine ei ole enam võimalik ning kokkuleppe mittesaavutamise korral on kostja õigustatud asjas alustama täitemenetluse. Hageja makseid ei suurendanud, jätkusid läbirääkimised laenu refinantseerimise osas, kuid hageja püsiva sissetuleku puudumise tõttu ei olnud kostjal võimalik hageja laenu refinantseerida. Üheks laenu refinantseerimise eelduseks on püsiva sissetuleku olemasolu. Kostja ootas asja täitmisele edastamisega, andes sellega hagejale täiendava tähtaja. Õige ei ole väide justkui 25.06.2012 sõlmitud kokkulepe on jätkuvalt jõus. 17.06.2013 küsis kostja hagejalt veel kord, kas hageja omab püsivat sissetulekut ning hoiatas, et ei saa enam täitemenetluse alustamisega oodata. Kostja, käitudes heas usus, võimaldas hagejale lubatud kuuekuulisest kokkuleppest veelgi pikemat ajaperioodi ning sissenõutavaks muutunud nõuet koheselt täitmisele ei edastanud. 25.06.2013 palus hageja, et kostja edastaks talle laenu refinantseerimise tingimused. Kuna hagejal puudus
endiselt püsiv sissetulek, siis ei olnud kostjal võimalik laenuvõlgnevust refinantseerida ja kuna hageja kostja ees täitemenetluse alustamise seisuga nõuet rahuldanud ei olnud, siis oli kostja sunnitud asja edastama täitmiseks kohtutäiturile. Maakohtu otsus
7.Maakohus jättis 22.11.2013 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
8.Maakohtu otsuse kohaselt ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 13.12.2010 väljastas kostja hagejale laenulepingu nr 2010037825 alusel väikelaenu 54 421,54 krooni (tlk 1819); Pärnu Maakohus tegi 26.07.2012 tsiviilasjas nr 2-12-15043 maksekäsu, millega kohustas LD-t tasuma AS-ile SEB Pank põhinõuded 2709,43 eurot ja kõrvalnõuded 543,16 eurot ning hüvitama riigilõivu 81,28 eurot (tlk 11 ja 11 pöördel); 01.07.2013 alustas kohtutäitur AS-i SEB Pank avalduse ja tsiviilasjas nr 2-12-15043 Pärnu Maakohtu poolt tehtud maksekäsu alusel hageja suhtes täiteasja nr 048/2013/1180 (tlk 9-10) 2874,90 euro sissenõudmiseks; 01.07.2013 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse kohaselt kohustub võlgnik täiteasjas nr 048/2013/1180 tasuma 19,16 eurot täitemenetluse alustamise tasu ja 622,80 eurot kohtutäituri põhitasu; 25.06.2012 saavutasid pooled suusõnalise kokkuleppe kuue kuu jooksul hageja maksevõime tõendamiseks ning võlgnevuse katteks 2012 juunis 50 euro ja 2012 juulist kuni novembrini 70 euro tasumises.
9.Pooled vaidlevad selle üle, kas sissenõudja ja võlgniku vahel oli sõlmitud kokkulepe võlgnevuse ajatamise kohta.
10.Vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg-le 1 võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu.
11.Hageja leiab, et sundtäitmine täitemenetluses nr 048/2013/1180 on lubamatu, kuna nõue on ajatatud. Hageja on seisukohal, et sõlmis kostjaga 25.06.2012 suulise kokkuleppe võla ajatamiseks, mille järgi pidi hageja alates juulist 2012 tasuma igakuiselt nõude kustutamiseks 70 eurot. Kostja märgib vastuses hagile, et nõustus hageja poolt soovitud summadega ning hageja lubas 2012 juunis tasuda laenuvõlgnevuse katteks 50 eurot ning alates 2012 juulist kuni 2012 novembrini 70 eurot. Hageja konto väljavõtte (tlk 18) kohaselt tasus hageja kostjale võlgnevust 2012 juulist kuni novembrini vähemalt 70 eurot kuus nii nagu pooled olid 25.06.2013 suusõnaliselt kokku leppinud. Hageja ei tasunud vaid juunis kokkulepitud summat. Samas ei oma varasem kokkulepe asjas tähtsust, kuna hageja ei ole tõendanud, et peale 2012 novembrit oleks pooled saavutanud kokkuleppe võlgnevuse tasumise osas. Kostja 19.11.2012 e-kirjaga (tlk 57) hagejale on tõendatud asjaolu, et kostja ei nõustunud enam hageja 70 euro suuruste laenumaksetega. 17.06.2013 e-kirjaga (tlk 58) on tõendatud, et kostja pakkus hagejale võimalust laenu refinantseerimiseks ning palus esitada andmed püsiva sissetuleku kohta. 2013 juuni ekirjavahetusega (tlk 42-45 ja 59-62) on tõendatud asjaolu, et vaatamata läbirääkimistele, ei saavutanud pooled kokkulepet võlgnevuse ajatamiseks.
12.Osundatust tulenevalt on sundtäitmine täiteasjas nr 048/2013/1180 lubatav ning kohtutäituri tasu nõudmine põhjendatud. Apellatsioonkaebus
13.19.12.2013 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja maakohtu 22.11.2013 otsuse tühistada ja teha uus otsus. Menetluskulud jätta kostja kanda.
14.Maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigusnormi ja ebaõigesti hinnanud tõendeid.
15.Maakohus märkis vaidlustatud otsuses, et hageja tasus 2012 juulist kuni novembrini kostjale vähemalt 70 eurot kuus nii nagu pooled olid 25.06.2013 suusõnaliselt kokku leppinud. Seega luges maakohus tõendatuks, et pooled on sõlminud kokkuleppe võlgnevuse ajatamiseks. Samas leidis kohus, et varasem kokkulepe ei oma asjas tähtsust, kuna hageja ei ole tõendanud, et peale 2012 novembrit oleks pooled saavutanud kokkuleppe võlgnevuse tasumise osas. Järelikult otsustas kohus, et kokkulepe oli tähtajaline ja lõppes peale 2012 novembrit. Maakohtu eeltoodud seisukoht on ekslik, kuna kokkulepe oli tähtajatu.
16.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 29 sätestab lepingu tõlgendamise mõiste ja viisid. Kõigepealt tuleb tuvastada, millise lepingu pooled sõlmisid 25.06.2013. Pooltel oli vaidlus hageja võlgnevuse tasumises ja selle lahendamiseks sõlmisid nad lepingu võlgnevuse ajatamiseks, mille järgi tasus hageja igakuiselt vähemalt 70 eurot alates 2012 juulist.
17.VÕS § 578 lg 1 järgi on kompromissleping leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Kuna pooled leppisid kokku vaieldava õigussuhte (võlgnevuse tasumise korra) muutmise, siis tulenevalt VÕS § 578 lg 1 tuleb seda tõlgendada nii, et hageja ja kostja sõlmisid kompromisslepingu.
18.19.11.2012 saatis kostja hagejale e-kirja, milles teatas, et talle ei sobi enam lepingu maksetingimus, st igakuine summa 70 eurot. Samas teatises palus kostja hagejat esitada oma seisukoha igakuise makse summa suuruse kohta. Teises 18.06.2013 e-kirjas teatas kostja, et leping oli sõlmitud kuueks kuuks alates 2012 juulist. Hageja ei olnud nõus kostja seisukohaga, et leping oli sõlmitud vaid kuueks kuuks ja tugines sellele ka hagiavalduses, kuid kohus ei arvestanud seda ja leidis, et pooled ei saavutanud kokkulepet võlgnevuse ajatamiseks. Maakohtu seisukoht on vastuolus varem kohtu poolt otsuses ära toodud asjaoluga, et pooled olid 25.06.2013 suusõnaliselt kokku leppinud võlgnevuse ajatamiseks.
19.Kuna pooled sõlmisid kompromisslepingu, siis sellele kohaldatakse võlaõigusseaduse sätteid. VÕS § 195 lg 1 järgi ütleb lepingupool lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Järelikult pidi kostja esitama hagejale ülesütlemisavalduse, mida kostja pole teinud. Kui ülesütlemisavaldus puudub, siis lepingu lõppemine on tühine vormi järgimata jätmise tõttu ja järelikult jääb võlgnevuse tasumise tingimus summas vähemalt 70 eurot kuus kehtima ja kostjal ei olnud õigust 26.07.2013 maksekäsku pöörata sundtäitmisele. Seetõttu on sundtäitmine vaidlusaluses täiteasjas lubamatu. Vastus apellatsioonkaebusele
20.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
21.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning tulenevalt TsMS § 654 lg 6 ringkonnakohus ei korda maakohtu põhjendusi, nõustudes nendega. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
22.Apellandi väide, et sundtäitmine on lubamatu seetõttu, et võlausaldaja sõlmis võlgnikuga võlgnevuse tasumiseks VÕS § 578 lg 1 mõistes kompromisslepingu ja võlausaldaja ei ole seda VÕS § 195 lg 1 tulenevalt üles öelnud, ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et väidetavat kokkulepet võlgnevuse ositi tasumise kohta ei saa pidada kompromisslepinguks VÕS § 578 lg 1 mõistes, sest puudus õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe, mida pooled kompromissiga oleks saanud muuta
vaieldamatuks. Tegemist oli võlanõude tähtajalise täitmise ajatamise kokkuleppega, mis lõppes 2012. aasta novembriga.
23.Apellandi väide, et täitmise ajatamise kokkulepe kehtis edasi ka pärast 2012. aasta novembrit ja kehtib ka käesoleval ajal, ei ole põhjendatud. Kaebaja väide, et maakohus tuvastas, et pooled sõlmisid 70-ne euro suuruste kuumaksete maksmise kokkuleppe 25.06.2013, on ekslik, kuna maakohtu otsuse leheküljel on nimetatud kuupäeva aastaarvu osas trükiviga. Kohtuotsuse leheküljel 3 on kohus õigesti märkinud, et nimetatud kokkulepe sõlmiti 25.06.2012. Kaebaja seisukoht, et kohus tuvastas kokkuleppe sõlmimise 2013 aastal ehk aasta hiljem, kui toimusid sama kokkuleppe alusel maksed, eksib loogika vastu.
24.Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. TsMS 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.