XXXhagi XXX, XXX(X), XXX(X) ja XXX(X) vastu laenulepingute rahatuse tuvastamiseks XXX, XXX, XXX ja XXX vastuhagi XXX vastu põhivõla ja viivise saamiseks menetluskulude kindlaksmääramine
Menetlustoiming Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja/vastukostja XXX(IK XXX; XXX), lepinguline esindaja adv. Indrek Leppik (e-post [email protected]); Kostja/vastuhageja XXX (IK XXX; XXX); Kostja/vastuhageja XXX (IK XXX, XXX); Kostja/vastuhageja XXX (IK XXX, XXX); Kostja/vastuhageja XXX (IK XXX, XXX); Kostjate lepinguline esindaja adv. Margus Lentsius (e-post [email protected]); Kolmas isik kostja poolel OÜ XXX (XXX, XXX), lepinguline esindaja adv. Margus Lentsius (e-post [email protected]).
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada XXX, XXX, XXX, XXX ja OÜ XXX avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
2.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista XXX välja menetluskulud summas 3 905,10 eurot XXX kasuks, 3 905,10 eurot XXX kasuks, 3 905,10 eurot XXX kasuks, 3 905,10 eurot XXX kasuks ja 2 255,63 eurot OÜ XXX kasuks.
3.Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb XXX tasuda XXX’le, XXX, XXX, XXX ja OÜ-le XXX hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist
võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Jätta rahuldamata XXX, XXX, XXX, XXX ja OÜ XXX avaldus menetluskulude väljamõistmiseks 7 455,02 euro ulatuses. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Menetluskulude kindlaksmääramise asjaolud
1.Harju Maakohus jättis 07.02.2011.a otsusega XXX hagi XXX, XXX, XXX ja XXX vastu rahuldamata ja XXX, XXX, XXX ja XXX vastuhagi XXX vastu rahuldamata ning menetluskulud poolte enda kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 24.10.2011.a otsusega jäeti Harju Maakohtu 07.02.2011.a otsus muutmata ning apellatsioonimenetluse kulud võrdsetes osades apellantide kanda. Riigikohus tühistas 18.04.2012.a otsusega Harju Maakohtu 07.02.2011.a otsuse osaliselt ning saatis asja tühistatud osas uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule ning jättis menetluskulud asja lõplikult lahendava kohtu otsustada. Harju Maakohus rahuldas 14.12.2012.a otsusega XXX, XXX, XXX ja XXX vastuhagi XXX vastu osaliselt ning menetluskulud jättis täies ulatuses XXX kanda. Tallinna Ringkonnakohus 27.06.2013.a otsusega tühistas Harju Maakohtu 14.12.2012.a otsuse osaliselt ning jättis menetluskulud XXX kanda.
2.Tallinna Ringkonnakohtu otsus jõustus 30.07.2013.a. XXX, XXX, XXX, XXX ja OÜ XXX esindaja esitas 14.08.2013.a avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldusest nähtub, et kostjatele ja kolmandale isikule on õigusabi osutatud kuni 01.07.2009.a tunnihinnaga 135,75 eurot (18% käibemaksuga) 64h ulatuses ning pärast seda 90h 50min ulatuses tunnihinnaga 138 eurot (20% käibemaksuga), kokku 21 220,77 euro eest. Esindaja märgib, et kõik toimingud on tehtud ühtmoodi kõikide esindatavate nimel. Kostjad ja kolmas isik paluvad lahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avalduses sisaldub kinnitus, et kõik märgitud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega ning et kostjad ei ole käibemaksukohustuslased. Kolmas isik on käibemaksukohustuslane. Kohtu põhjendused
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Tallinna Ringkonnakohtu otsus jõustus 30.07.2013.a. XXX, XXX, XXX, XXX ja OÜ XXX esindaja esitas 14.08.2013.a avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks, seega on avaldus tähtaegne. Samuti vastab avaldus TsMS § 174 lg 3 ja 6 nõuetele.
4.TsMS § 176 lg 1 kohaselt toimetab kohus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt seitse päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Harju Maakohtu 28.08.2013.a määruse koos avaldusega sai hageja kätte 02.11.2013.a. Kohus andis hagejale võimaluse 10 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest esitada omapoolsed kirjalikud vastuväited hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele. Avaldusele tähtaegset vastuväidet ei esitatud.
5.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised
kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muuhulgas riigilõiv. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
6.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.
7.Esmalt analüüsib kohus kostjate kohtukulusid. Avaldusest nähtub, et kostjate menetluskuluks on riigilõiv vastuhagiavalduselt 2 556,47 eurot ja apellatsioonkaebuselt 2 236,90 eurot, kokku 4 793,37 eurot. Kohtutoimikust nähtub, et kostjad on vastavad summad tasunud (II kd, tlk 412, maksekorraldus; III kd, tlk 14, maksekorraldus). Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga, mis tuleb hagejalt kostjate ja kolmanda isiku kasuks välja mõista.
8.Alljärgnevalt kontrollib kohus kostjate ja kolmanda isiku lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostjate ja kolmanda isiku esindajal on esialgse hagivastuse koostamiseks kulunud 9h. Kohus leiab, et märgitud ajakulu on ülemäärane. Kõnealuse dokumendi maht on sisuliselt 5 lk ning sellele ei ole lisatud keerulisi tõendeid, mille puhul võiks selline ajakulu põhjendatud olla. Arvestades dokumendi mahtu, sisu ja asjaolu, et esindaja puhul oli tegemist kõrge õigusalase kvalifikatsiooniga lepingulise esindajaga – vandeadvokaadiga, kellel ei saa menetlustoimingutele kuluda üleliia palju aega, loeb kohus antud toimingu põhjendatud ajakuluks kokku 6,25h, vähendades toimingule märgitud aega 2,75h võrra.
9.Menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostjate ja kolmanda isiku esindajal on täiendava hagivastuse koostamiseks kulunud 11,5h. Kohus leiab, et märgitud ajakulu on ülemäärane. Arvestades dokumendi mahtu (6,5 lk), sisu ja sellele lisatud tõendite mahtu ja sisu, loeb kohus antud toimingu põhjendatud ajakuluks kokku 8h, vähendades toimingule märgitud aega 3,5h võrra.
10.Menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostjate ja kolmanda isiku esindajal on vastuhagi koostamiseks kulunud 19h 40min. Kohus leiab, et märgitud ajakulu on ülemäärane. Arvestades dokumendi mahtu (sisuliselt 4 lk), sisu ja asjaolusid, et dokumendi koostajaks oli vandeadvokaat, kes oli menetlusega varasemalt juba tuttav ning et vastuhagile ei olnud lisatud tõendeid, loeb kohus antud toimingu põhjendatud ajakuluks kokku 8h 40min, vähendades toimingule märgitud aega 11h võrra.
11.Kokku loeb kohus kostjate ja kolmanda isiku lepingulise esindaja kulusid 18-protsendilise käibemaksuga põhjendatuks mahus 46,75h (64h – 17,25h), mis kostja esindaja tunnihinda (135,75 eurot käibemaksuga) arvestades vastab 6 346,31 eurole.
12.Menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostjate ja kolmanda isiku esindajal on klientidega nõupidamiseks, istungiks valmistumiseks ning 18.05.2010.a istungil osalemiseks kulunud kokku 5h. Kohus leiab, et märgitud ajakulu on ülemäärane. Arvestades istungi kestvust (1,25h) ja selle kulgu ning istungiks valmistumise mõistlikku ajakulu, loeb kohus istungiks valmistumise ja sellel osalemise põhjendatud ajakuluks 2h. Klientidega nõupidamiste põhjendatud ajakuluks on eeltoodust tulenevalt 1h. Kokku loeb kohus antud toimingute põhjendatud ajakuluks 3h, vähendades toimingule märgitud aega 2h võrra.
13.Menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostjate ja kolmanda isiku esindajal on maakohtu otsusega tutvumiseks ning apellatsioonkaebuse koostamiseks kulunud kokku 20h. Kohus leiab, et märgitud ajakulu on ülemäärane. Arvestades dokumendi mahtu (sisuliselt 4 lk), sisu ja asjaolusid, et dokumendi koostajaks oli vandeadvokaat, kes oli menetlusega varasemalt juba tuttav ning et kaebusele ei olnud lisatud tõendeid, loeb kohus antud toimingu põhjendatud ajakuluks kokku 8,5h, vähendades toimingule märgitud aega 11,5h võrra.
14.Menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostjate ja kolmanda isiku esindajal on ringkonnakohtu otsusega tutvumiseks ning kassatsioonkaebuse koostamiseks kulunud kokku 22,25h. Kohus leiab, et märgitud ajakulu on ülemäärane. Ringkonnakohtu otsuse analüüsimise põhjendatud ajakuluks on 1h. Kassatsioonkaebuses on kostjate ja kolmanda isiku esindaja osaliselt korranud varasemates menetlusdokumentides toodud seisukohti. Arvestades dokumendi mahtu (sisuliselt 6,5 lk) ja sisu, loeb kohus antud toimingu põhjendatud ajakuluks kokku 10h, vähendades toimingule märgitud aega 12,25h võrra.
15.Menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostjate ja kolmanda isiku esindajal on hageja kassatsioonkaebuse vastusega tutvumiseks ning selle osas seisukoha koostamiseks kulunud kokku 6,25h. Kohus leiab, et märgitud ajakulu on ülemäärane. Kassatsioonkaebuse vastuse analüüsimise põhjendatud ajakuluks on 1,25h, arvestades sealjuures vastuse sisu ja mahtu. Arvestades koostatud seisukoha mahtu (sisuliselt 2,5 lk) ja sisu, loeb kohus antud toimingu põhjendatud ajakuluks 2,25h. Seega on ülalmärgitud toimingute põhjendatud ajakuluks kokku 3,5h, millest tulenevalt vähendab kohus toimingule märgitud aega 2,75h võrra.
16.Menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostjate ja kolmanda isiku esindajal on 14.11.2012.a istungiks valmistumiseks ja sellel osalemiseks kulunud kokku 3h 20min. Kohus leiab, et märgitud ajakulu on ülemäärane. Istungi protokollist nähtuvalt kestis istung 30min. Kohus loeb seega istungiks valmistumise põhjendatud ajakuluks 1h ning istungil osalemise põhjendatud ajakuluks 0,5h, kokku 1,5h. Kohus selgitab, et esindaja ei saa istungiks valmistumisel ette näha, milliseks kujuneb istungi kestvus ja kulg, kuid kohus saab menetluskulude kindlaksmääramisel seda arvestada, kuna väljamõistmisele kuuluvad lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus määras. Kohus vähendab toimingute märgitud aega 1h 50min võrra.
17.Menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostjate ja kolmanda isiku esindajal on Harju Maakohtu 14.01.2013.a otsusega tutvumiseks ning apellatsioonkaebuse koostamiseks kulunud kokku 11h 10min. Kohus leiab, et märgitud ajakulu on ülemäärane. Kohtuotsuse analüüsimise põhjendatud ajakuluks on 1h, arvestades sealjuures otsuse, eelkõige põhjendava osa, sisu ja mahtu. Arvestades koostatud apellatsioonkaebuse mahtu ja sisu ning asjaolu, et koostatud kaebus hõlmab osaliselt ka varasema menetluse käigus esitatud seisukohti, loeb kohus antud toimingu põhjendatud ajakuluks 5,5h. Seega on ülalmärgitud toimingute põhjendatud ajakuluks kokku 6,5h, millest tulenevalt vähendab kohus toimingule märgitud aega 4h 40min võrra.
18.Menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostjate ja kolmanda isiku esindajal on hageja apellatsioonkaebusega tutvumiseks ning sellele vastuse koostamiseks kulunud kokku 5,25h.
Kohus leiab, et märgitud ajakulu on ülemäärane. Hageja kaebuse analüüsimise põhjendatud ajakuluks on 0,5h, arvestades sealjuures kaebuse sisu ja mahtu (sisuliselt 1 lk). Arvestades koostatud vastuse mahtu (sisuliselt 1 lk) ja sisu, loeb kohus antud toimingu põhjendatud ajakuluks 2h. Seega on ülalmärgitud toimingute põhjendatud ajakuluks kokku 2,5h, millest tulenevalt vähendab kohus toimingule märgitud aega 2,75h võrra.
19.Menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostjate ja kolmanda isiku esindajal on 18.06.2013.a seisukoha koostamiseks kulunud kokku 2h. Kohus leiab, et märgitud ajakulu on ülemäärane. Arvestades koostatud seisukoha mahtu (1 lk) ja sisu, loeb kohus antud toimingu põhjendatud ajakuluks 1h, vähendades toimingule märgitud aega 1h võrra.
20.Kokku loeb kohus kostjate ja kolmanda isiku lepingulise esindaja kulusid 20-protsendilise käibemaksuga põhjendatuks mahus 52h 5min (90h 50min – 38h 45min), mis kostja esindaja tunnihinda (138 eurot käibemaksuga) arvestades vastab 7 187,50 eurole.
21.Kokku loeb kohus kostjate ja kolmanda isiku lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 13 533,81 eurot (7 187,50 eurot + 6 346,31 eurot) koos käibemaksuga. Kokku on kostjate ja kolmanda isiku menetluskulud 18 374,18 eurot (riigilõiv 4 793,37 eurot + 13 533,81 eurot).
22.Muuhulgas tuleb kohtul lahendada küsimus, milline on kostjate ja kolmanda isiku menetluskulude osakaal nende poolt ühiselt esitatud menetluskulude nimekirjas. Riigikohtu 03.06.2013 määruses nr 3-2-1-65-13, punktis 15 on märgitud, et olukorras, kus menetluskulude kindlaksmääramist ja teistelt menetlusosalistelt väljamõistmist taotleb mitu isikut ühiselt (nt seetõttu, et neil on olnud ühine esindaja), näitamata kummagi isiku kulude suurust, peab kohus selle kindlaks tegema. Juhul kui kohus ei ole menetluskulude hüvitamist nõudvate isikute osa kindlaks määranud, tuleb lugeda, et nende panus menetluskulude kandmisel oli võrdne ning kummagi menetluskuluks on pool nõutavatest menetluskuludest (vt ka Riigikohtu 25. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11, p 14). Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole võimalik täpselt eristada, milline oli kostjate ja kolmanda isiku osakaal nende poolt ühiselt esitatud menetluskulude nimekirjas ning ka kostjad ja kolmas isik ise ei ole menetluskulude nimekirjas sellist eristamist teostanud. Kostjate ja kolmanda isiku esindaja on märkinud, et toimingud on tehtud ühtmoodi kõikide esindatavate nimel. Seega tuleb lugeda, et menetluskulude hüvitamist nõudvate isikute panus menetluskulude kandmisel oli võrdne. Kohus leidis, et põhjendatud riigilõivuks on 4 793,37 eurot, mis kuulub hüvitamisele kostjatele (mitte kolmandale isikule), s.t igaühele kuulub hüvitamisele 1⁄4 e 1 198,34 eurot. Kokku on kostjate ja kolmanda isiku põhjendatud ja vajalike lepingulise esindaja kulude suuruseks 13 533,81 eurot (käibemaksuga), millest igaühele kuulub hüvitamisele 1/5. Kolmas isik on käibemaksukohustuslane, mistõttu mõistetakse tema lepingulise esindaja kulud välja käibemaksuta. Seega tuleb hagejalt välja mõista lepingulise esindaja kulud summas 2 706,76 eurot XXX kasuks, 2 706,76 eurot XXXkasuks, 2 706,76 eurot XXXkasuks, 2 706,76 eurot XXXkasuks ja 2 255,63 eurot (käibemaksuta) OÜ XXX kasuks.
23.Kokku kuuluvad hagejalt väljamõistmisele menetluskulud (riigilõiv + lepingulise esindaja kulud) summas 3 905,10 eurot XXX kasuks, 3 905,10 eurot XXXkasuks, 3 905,10 eurot XXXkasuks, 3 905,10 eurot XXXkasuks ja 2 255,63 eurot (käibemaksuta) OÜ XXX kasuks. Kokku kuulub kostjatele ja kolmandale isikule hüvitamisele 17 876,03 eurot. Kostjate ja kolmanda isiku menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 7 455,02 eurot (taotletud summa 25 331,05 eurot – taotluse rahuldatud osa 17 876,03 eurot).
24.Harju Maakohtu 07.02.2011.a otsuses on hagi hinnaks määratud 3 834,69 eurot ja vastuhagi hinnaks 20 963,02 eurot. Seega on käesoleva tsiviilasja hinnaks 24 797,71 eurot e 387 999,85 krooni. TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja
kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Hagi esitamise ajal, s.o 27.02.2007.a kehtinud Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määruse nr 306 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” § 1 kohaselt oli tsiviilasjas, mille hind oli kuni 400 000 krooni, maksimaalselt nõutav lepingulise esindaja kulu 80 000 krooni, mis on 5 112,93 eurot. Antud piirmäär kuulub kohaldamisele iga menetlusosalise suhtes eraldi. Seega on kostjate ja kolmanda isiku põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud seaduse alusel kehtestatud piirmääraga kooskõlas.
25.TsMS § 177 lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on kostjad ja kolmas isik vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjatele ja kolmandale isikule hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
26.TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.