lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-07-6516/42

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiOsaliselt jõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 24.10.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-07-6516/42
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
24.10.2011
Staatus
Osaliselt jõustunud
Sõnade arv
2580
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus Ulvi Loonurm, Mare Merimaa, Malle Seppik

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.10.2011, Tallinnas

Tsiviilasja number

2-07-6516

Tsiviilasi

Andres Tõnismäe hagi Tormi Tuvi, Erki Abramsi (Abrams), Aivar Illaku (Illak) ja Maire Monese (Mones) vastu laenulepingute rahatuse tuvastamiseks ning Tormi Tuvi, Erki Abramsi, Aivar Illaku ja Maire Monese vastuhagi Andres Tõnismäe vastu põhivõla ja viivise saamiseks. Harju Maakohtu 07.02.2011 otsus

Vaidlustatud lahend Kaebuse esitajad, kaebuse liik

Tormi Tuvi, Erki Abramsi, Aivar Illaku ja Maire Monese apellatsioonkaebus 20 963,02 eurot (328 000 krooni)

Hagihind apellatsioonimenetluses Menetlusosalised ja nende Hageja Andres Tõnismäe (ik 37804116023), lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Leppik esindajad Kostjad: Tormi Tuvi (ik xxxxxxxxxxx); Erki Abrams (ik xxxxxxxxxxxxxxx); Aivar Illak (ik xxxxxxxxxxxxxx); Maire Mones (ik xxxxxxxxxxxx;) Kolmas isik: OÜ Raidkivi (rk 10423894); Kostjate ja kolmanda isiku lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Lentsius 06.10.2011, avalik kohtuistung. Asja arutamise aeg

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 07.02.2011 otsus muutmata ja Tormi Tuvi, Erki Abramsi, Aivar Illaku ja Maire Monese apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta apellatsioonimenetluse kulud võrdsetes osades apellantide kanda.
3.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Asjaolud ja hageja nõue

1.27.02.2007 esitatud hagiavalduses palub Andres Tõnismäe (hageja) tuvastada Tormi Tuvi, Erki Abramsi, Aivar Illaku ja Maire Monesega (kostjad) 01.03.2001 sõlmitud laenulepingute rahatus. Hagiavalduse asjaoludel pidas hageja aastatel 2000-2001 Pärnus kaminate müügiga tegelevat kauplust. Kaupluse töö käivitamisel tekkis võlgnevus kaupa müünud kolmanda isiku AS Raidkivi (praegu OÜ Raidkivi) ees. Hageja ja kolmas isik leppisid 01.03.2001 kokku, et võlgnevus AS Raidkivi ees kustutakse tingimusel, et AS Raidkivi võtab kaupluse üle, makstes samas hagejale agenditasu 5% kaupluse käibest kuus kuni võlgnevuse kustutamiseni. Lisaks kohustus AS Raidkivi võtma hageja kauplusesse tööle. Samaaegselt sõlmis hageja kostjatega 01.03.2001 neli laenulepingut, mille alusel hageja sai igalt kostjalt laenu 5 240,75 eurot (82 000 krooni), kokku 20 963,02 eurot (328 000 krooni). Laenusumma tuli tagastada igale kostjale hiljemalt 31.12.2005. Hageja tegelikult kostjatelt raha ei saanud, laenudokumendid väljastati seetõttu, et hagejal oli võlgnevus kolmanda isiku OÜ Raidkivi (endine AS Raidkivi) ees, mis kokkuleppeliselt pidi kustutatama agenditasu arvelt. Samas lepiti suuliselt kokku, et võlg tuleb tasuda laenulepingus nimetatud isikutele üksnes juhul, kui kolmas isik oma nõude aktsionäridele loovutab. Hageja on seisukohal, et laenulepingud on rahatud. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda. Kostjate vastuväited ja vastuhagi
2.Kostjad hagi ei tunnistanud ja vaidlesid sellele vastu. Kostjad andsid hagejale igaüks 5 240,75 eurot (82 000 krooni) laenu sularahas. Kolmandal isikul OÜ-l Raidkivi (endine AS Raidkivi), mille osanikud (aktsionärid) nad on, puudus laenulepingute sõlmimise ajal rahaline nõue hageja vastu, mistõttu on alusetu väide laenulepinguvälistest seostest. Hagejal olid suured võlgnevused teiste isikute ees ja laenu andmine nende katmiseks läbi neile kuuluva äriühingu ei oleks olnud majanduslikult otstarbekas. Kostjad otsustasid ka OÜ Raidkivi omanikena, et hageja majandustegevus tuleb võtta range kontrolli alla. Laen anti isiklike vahendite arvelt. Hageja ei ole laenu tagastanud.
3.29.06.2009 esitasid kostjad ühiselt vastuhagi põhivõla 20 963,02 euro (328 000 krooni) ja viivise saamiseks. Vastuhagiavalduse kohaselt on hageja poolt täitmata 01.03.2001 sõlmitud nelja laenulepingu järgne kohustus tasuda kostjatest igaühele 5 240,75 eurot (82 000 krooni), kokku summas 20 963,02 eurot (328 000 krooni). Lisaks taotlevad kostjad 01.03.2001 antud võlakirjas sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist, kuid mitte enam kui 5 240,75 eurot (82 000 krooni). Menetluskulud palusid kostjad jätta hageja kanda. Kolmanda isiku seisukoht
4.Kolmas isik kostja poolel toetab kostjate seisukohta ja kinnitab, et ei oma seotust laenulepingutega. Hageja vastuväited ja põhjendused vastuhagile
5.Hageja vaidleb vastuhagile vastu. Kostjatel puudub nõue, kuna laenulepingud on rahatud. Isegi kui möönda nõude olemasolu, on 01.03.2001 laenulepingust tulenev nõue aegunud. Hageja taotleb aegumise kohaldamist. Hageja väidetel on leppetrahvi kokkulepe ebaselge. Juhul, kui kohus nõude rahuldab, taotleb hageja väljamõistetava leppetrahvi vähendamist. Maakohtu otsus
6.Maakohus otsustas jätta hagi ja vastuhagi rahuldamata. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja sai kostjatelt 01.03.2001 sõlmitud lepingute alusel lepingutes märgitud rahasumma. Samuti on vaidlus selles, kas hagejal lasub kohustus tasuda kostjatele nõutav rahasumma. Esmalt andis kohus hinnangu hageja laenulepingute rahatuse tuvastamise nõudele. Seejärel analüüsis kohus kostjate nõuet (vastuhagi) põhivõlgnevuse 20 963,02 euro (328 000 krooni) ja viivise saamiseks.

Dokumentaalsete tõendite - 01.03.2001 allkirjade kohaselt kinnitab hageja, et ta on igalt kostjalt saanud laenu 82 000 krooni, kokku 328 000 krooni, mille kohustub laenuandjatele tagastama hiljemalt 31.12.2005 ning laenu mitteõigeaegsel tagastamisel on laenuandja õigustatud nõudma viivist 1% päevas lepingu summast (I kd, t.lk 10-13). Hageja on tuginenud nõudes asjaolule, et raha temale üle ei antud, kuna lepingud sõlmiti seetõttu, et tal oli võlgnevus kolmandale isiku AS Raidkivi (praegu OÜ Raidkivi) ees. Kohus on seisukohal, et hageja selline väide on vastuoluline, kuivõrd hageja on märkinud, et võlgnevus kolmanda isiku ees tuli tal kustutada agenditasu arvelt (I kd, t.lk 2, 8). Asjaolu, et hagejal oleks olnud 328 000 krooni ulatuses kohustusi kolmanda isiku ees, tõendamist ei leidnud. Kohtuistungil vande all antud hageja seletus (II kd, t.lk 513-514) selle kohta, et tal oli sellises summas võlgnevus kolmanda isiku ees, ei ole kooskõlas kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega (II kd, t.lk 285-287, 288-313, 314-317, 319-328, 329-330), kuivõrd viimastes ei kajastu sellist võlgnevust. Seega jäi asja kohtulikul arutamisel paljasõnaliseks hageja väide, et tal lasus võlgnevus 328 000 krooni kolmanda isiku ees. Hageja on oma hagis tuginenud asjaolule, et kuivõrd ükski kostja ei ole oma pangakontolt sellises summas sularaha välja võtnud, siis ei ole raha üleandmist toimunud. Kohus nimetatud hageja järeldusega ei nõustunud. Kostjad Erki Abrams, Tormi Tuvi ja Aivar Illak andsid vande all seletusi, milliste kohaselt andsid nad hagejale laenu sularahas. Kuivõrd kostjad on teostanud sularaha sissemakseid enda pangakontodele (ka suurtes summades), siis ei ole hageja järeldus selle kohta, et kuivõrd kostjad pole oma pangakontodelt antud perioodi jooksul laenulepingutes märgitud summasid välja võtnud, siis sellest tulenevalt on laenulepingud rahatud, õige. Kostjate pangakontode väljavõtete kohaselt võib teha järelduse, et kostjad omasid piisavalt rahalisi vahendeid selleks, et hagejale laenu anda, samuti ei ole alust kahelda selles, et see laen anti hagejale sularahas. Nimetatut on hageja ise oma allkirjaga 01.03.2001 ka kinnitanud. Maakohus leidis, et tõendamist ei leidnud, et eelpool viidatud laenulepingud oleksid rahatud ja hageja nõude rahuldamiseks puudub alus.

7.Maakohus jättis vastuhagi rahuldamata aegumise motiivil. Kostjate nõue tuleneb eelpool viidatud 01.03.2001 sõlmitud laenulepingutest, mille kohaselt tuli hagejal laen kostjatele tagastada hiljemalt 31.12.2005 (I kd, t.lk 10-13). TsÜS § 135 lg 1 kohaselt algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. TsÜS § 146 lg 1 ja § 147 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ning aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 2 järgi nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Antud juhul muutus nõue sissenõutavaks ja kolmeaastane aegumistähtaeg algas 01.01.2006. Kohus ei nõustunud kostjatega, et aegumistähtaeg algas 01.06.2007 kooskõlas TsÜS § 147 lg-ga 3, kuna kohaldamisele kuuluvad TsÜS § 147 lg 1 ja lg 2, sest tegemist on laenulepingutega, millises pooled on määratlenud kindla tähtpäeva laenu tagastamiseks. TsÜS § 147 lg 3 ei kohaldata mitte kõigi rahaliste nõuete, vaid üksnes tasunõuete puhul. Ka Riigikohus on otsus nr 3-2-1-57-08 p-s 11 väljendanud eelpool nimetatud seisukohta. Kohus ei nõustunud kostjatega ka selles, et antud juhul kuulub kohaldamisele TsÜS § 146 lg 4, kuivõrd hageja on laenulepingutest tulenevaid kohustusi rikkunud tahtlikult. Kohus on seisukohal, et kostjad pole käesoleval juhul tõendanud hageja poolt kohustuse tahtlikku rikkumist. Ainuüksi kostjate viide Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 5 ei tõenda hageja väidetavat tahtlust kohustuse rikkumisel, samuti ei tõenda seda hageja poolt käesoleva hagi esitamine. Kohus on seisukohal, et heade kommete vastaseks ei saa pidada asjaolu, et hageja on kostjate väidetel esitanud kohtule põhjendamatu hagiavalduse. Ka Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-79-09 asunud seisukohale, et

ainuüksi kohustuse täitmata jätmine (ka tahtlikult) ei ole aegumise instituudi eesmärke arvestades TsÜS § 146 lg 4 kohaldamiseks piisav. Kohus nõustus kostjatega, et antud juhul aegumine peatus kostjate poolt 31.01.2007 pankrotiavalduse esitamisega hageja pankrotimenetluse algatamise ja pankroti väljakuulutamise nõudes kooskõlas TsÜS § 160 lg-ga 1. Maakohus jättis pankrotimenetluse algatamata, milline määrus jõustus 25.07.2007, kui Riigikohus ei võtnud määruskaebust menetlusse. Seega peatus nõude aegumine perioodil 31.01. - 25.07.2007 s.o 176 päeva võrra. Kohus ei nõustunud hageja seisukohaga selles, et antud juhul ei kuulu kohaldamisele TsÜS § 160 lg 2 p 3, kuivõrd selle sätte muudatus jõustus alates 01.01.2009. Kohus asus seisukohale, et antud juhul on vastuhagi esitatud kohtule 29.06.2009 ja vastavalt VÕSRS § 9 kohaselt kuulub kohaldamisele käesoleval juhul TsÜS § 160 lg 2 p 3. Kohus ei nõustunud kostjatega, et kooskõlas TsÜS §-ga 162 on aegumine käesoleval juhul peatunud täiendavalt 10 päeva võrra, kuivõrd hagejale on antud vabatahtliku täitmise tähtaeg kuni 22.12.2006 (II köide t.lk 451-452). Kostjate seisukoht ei ole kooskõlas TsÜS §-ga 162, kuna osundatud sätte kohaselt eeldab see pooltevahelist kokkulepet, millise olemasolu ei ole tõendatud. Antud juhul algas kolmeaastane aegumistähtaeg 01.01.2006 ja lõppes 01.01.2009. Kuivõrd aegumine antud asjas peatus 176 päeva võrra, siis oleks nõue tulnud kohtule esitada hiljemalt 25.06.2009 (01.01.2009 + 176 päeva). Kuivõrd nõue esitati kohtule 29.06.2009 (t.lk 400-408), siis tuleb hageja taotlusel kohaldada aegumist ning jätta sellest tulenevalt kostjate vastuhagi rahuldamata. Kuivõrd kohus kohaldas vastuhagi nõudele aegumist, ei andnud ta sisulist hinnangut nõudele. Koos põhinõudega on aegunud ka viivise nõue vastavalt TsÜS §-le 144. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda, kuivõrd hagi ja vastuhagi jäid rahuldamata. Apellatsioonkaebus

8.Kostjad vaidlustavad maakohtu otsuse osas, millega jäeti nende hagi hageja vastu rahuldamata ja menetluskulud nende endi kanda. Kohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust ja hindas vääralt tõendeid, mis viis osaliselt ebaõige ning põhjendamata kohtuotsuse tegemiseni. Apellandid paluvad tühistada maakohtu kohtuotsus osaliselt ja teha vaidlustatud osas uus otsus, millega rahuldada täies ulatuses nende vastuhagi ja mõista hagejalt välja põhivõla 20 963,02 eurot (328 000 krooni) ja viivise. Apellandid paluvad määrata menetluskulude jaotuse kindlaks selliselt, et apellantide ja vastustaja menetluskulud mõlemas kohtuastmes jäävad hageja kanda. Maakohus leidis ebaõigesti, et kostjate nõue on aegunud. Kohus oleks pidanud kohaldama TsÜS § 162 asemel TsÜS § 167 lg-t 2. Apellandid leiavad, et hagejale 21.11.2006 pankrotihoiatuse tegemisega andsid nad talle laenude tagastamiseks täiendava tähtaja kümme päeva alates pankrotihoiatuse kättesaamisest hageja poolt. TsÜS § 167 lg 2 kohaselt võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja andmine peatas nõude aegumise. Täiendava tähtaja andmine ei pea erinevalt TsÜS §-st 162 põhinema poolte kokkuleppel. Apellantide nõude aegumine peatus kuni eelnimetatud pankrotihoiatuses sätestatud kümne päeva möödumiseni alates selle kättesaamisest hageja poolt või kuni 08.12.2006, mil hageja vastas, et ta keeldus laenude tagastamise kohustuse täitmisest. Tõendatud ei ole asjaolu, et hageja 08.12.2006 keeldumine oleks olnud apellantidele esitatud enne pankrotihoiatuses sätestatud kümne päeva möödumist alates selle kättesaamisest hageja poolt. Seega tuleb lähtuda asjaolust, et apellantide nõude aegumine peatus 21.11.2006 pankrotihoiatuses hagejale oma kohustuste täitmiseks antud täiendava tähtaja kümne päeva võrra. Maakohus jättis aegumise peatumise perioodi arvutamisel arvestamata täiendava kümnepäevase tähtaja. Apellandid nõustuvad maakohtuga, et apellantide nõuete aegumine oli peatunud alates 31.01. - 25.07.2007, s.o 176 päeva ja lisaks eeltoodule veel kümme päeva alates pankrotihoiatuse kättesaamisest hageja poolt ning seega kokku 186 päeva. Seega esitasid apellandid maakohtule 29.06.2009 vastuhagi tähtaegselt, sest viimane päev hagi esitamiseks oleks olnud 05.07.2009.

Hageja kirjalik vastus Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja leiab, et kaebus on alusetu. Maakohus on hinnanud õigesti tõendeid ning kohaldanud õigesti materiaalõigust. Ringkonnakohtu otsus TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kohtuotsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus jättis hageja nõude laenulepingu rahatuse tuvastamiseks rahuldamata ja selles osas menetluskulud hageja kanda. Kostjad on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, millega jäeti nende hagi 20 963,02 euro ja viivise saamiseks rahuldamata. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ega korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Vaidlust ei ole selles, et apellantide väidetav nõue muutus sissenõutavaks 01.01.2006. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Apellandid ei vaidlustanud, et eelnimetatud nõude aegumine peatus 31.01.2007, kui nad esitasid maakohtule vastustaja vastu pankrotiavalduse kuni menetlemiseni 25.07.2007, s.o ajani kui Riigikohus ei võtnud menetlusse apellantide määruskaebust pankrotimenetluse algatamata jätmise kohta. Ringkonnakohus nõustub apellantidega selles osas. Apellandid märkisid kaebuses, et maakohus oleks pidanud kohaldama TsÜS § 167 lg-t 2, mille kohaselt on õigustatud isiku poolt kohustatud isikule kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja määramise korral aegumine peatunud kuni täiendava tähtaja möödumiseni või kohustatud isiku poolt oma kohustuse täitmisest lõpliku keeldumiseni. Apellantide arvates peatus laenulepingutest tulenevate väidetavate nõuete aegumine alates nende poolt 21.11.2006 pankrotihoiatuse vastustajale kättetoimetamisest alates kümneks päevaks, millega apellandid andsid vastustajale täiendava tähtaja võla tasumiseks. Ringkonnakohus apellantidega ei nõustu ja leiab, et pankrotihoiatuse tegemine ei ole käsitatav täiendava tähtaja andmisena TSÜS § 167 lg 2 mõttes. TsÜS § 167 sätestab aegumise peatumise läbirääkimiste korral. Käesolevas asjas neid asjaolusid, mis viitaksid läbirääkimistele poolte vahel, ei esinenud. Pankrotiseaduse (PankrS) § 10 lg 2 p 1 käsitleb võlgniku väidetavat maksejõuetust ja selle sätte kohaselt peab võlausaldaja võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks muu hulgas tuginema asjaolule, et võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Eelviidatud sätte olemusest tuleneb, et tegemist on hoiatusega, mitte täiendava tähtaja andmisega apellandi poolt TsÜS § 167 lg 2 kohaselt. Pankrotihoiatuse esitamist ei saa käsitleda täiendava tähtaja andmisena VÕS § 114 tähenduses, sest pankrotihoiatuse esitaja tahe ei ole suunatud täiendava tähtaja andmisele. VÕS § 114 lg 1 esimene lause sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja. Nõustuda tuleb vastustajaga, et pankrotihoiatusest nähtub, et apellantide tahe ei olnud suunatud täiendava tähtaja andmisele, vaid vastustaja väidetava

maksejõuetuse põhistamiseks eelduse loomisele. Pankrotihoiatuses ei ole apellandid kordagi viidanud täiendava tähtaja andmisele ega VÕS § 114 lg-le 1. Vastustaja arvates kinnitab eeltoodut asjaolu, et kümnepäevane tähtaeg ei ole apellantide väidetava nõude tasumiseks piisav aeg. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga selles, et juhul kui apellandid oleksid soovinud anda vastustajale täiendava tähtaja, oleks see tähtaeg pidanud vastustaja arvates olema vähemalt kolm-neli nädalat. Ringkonnakohus ei nõustu ka apellatsioonkaebuse vastuses avaldatuga, et apellantide poolt pankrotiavalduse esitamine ei peatanud aegumist. Maakohus on õigesti leidnud, et kostjate poolt pankrotiavalduse esitamisega 31.01.2007 peatus aegumine kuni asjas kohtulahendi jõustumiseni 25.07.2007. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis TsMS § 171 lg 1 järgi tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta apellantide kanda võrdsetes osades. Maakohus on maakohtu menetluses kantud menetluskulud õigesti jaganud.

U.Loonurm

M.Merimaa

M.Seppik

Riigikohtu kohtuotsusega 18.04.2012

1.Tühistada Harju Maakohtu 7. veebruari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 2-07-6516 osas, millega jäeti rahuldamata Tormi Tuvi, Erki Abramsi, Aivar Illaku ja Maire Monesi vastuhagi Andres Tõnismäe vastu põhivõla ja viivise saamiseks, ning Tallinna Ringkonnakohtu 24. oktoobri 2011. a otsus samas tsiviilasjas.
2.Saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule.
3.Kassatsioonkaebus rahuldada.
4.Tagastada kassatsioonkaebuselt 20. novembril 2011. a tasutud kautsjon 838 (kaheksasada kolmkümmend kaheksa) eurot 52 senti Advokaadibüroo Lentsius & Talts OÜ-le.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja