Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Imbi Sidok-Toomsalu
Otsuse tegemise aeg ja koht
18.11.2013, Tallinn
Tsiviilasja number
2-09-47249
Tsiviilasi
OÜ SANITEX IM (likvideerimisel) hagi AS-i Merko Tartu vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
7490,36 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20.02.2013 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS-i Merko Tartu apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
22.10.2013
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ SANITEX IM (likvideerimisel, registrikood 10192638, asukoht Riia 138c, Tartu), lepinguline esindaja vandeadvokaat Karl Haavasalu Kostja AS Merko Tartu (registrikood 10081063, asukoht Raekoja plats 20, Tartu), lepinguline esindaja advokaat Triinu Hiob ja Liina Linsi
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 20.02.2013 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta AS Merko Tartu kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagi asjaolud
1.OÜ SANITEX IM (likvideerimisel) esitas 15.09.2009 hagi Harju Maakohtusse AS-i Merko Tartu vastu võla ja viivise saamiseks. Hageja palus välja mõista kostjalt 7490,36 euro suurune põhivõlg; alternatiivina 7327,88 euro suurune põhivõlg, kui kohtu arvates oli kostjal õigus saada 162,48 euro suurune rahasumma mürasummutamise katete maksumuse hüvitamiseks.
2.Pooled sõlmisid 19.04.2006 töövõtulepingu, mille alusel hageja pidi tegema Tartus, Pärna allee 4 asuvas kortermajas kanalisatsiooni, veevarustuse ja küttetöid. 19.05.2006 sõlmiti täiendavalt lepingu lisa nr 1 Pärna allee 3 kortermaja kohta. 04.07.2007 sõlmisid pooled veel ühe töövõtulepingu Pärna allee nr 5 ja 6 majade kohta.
3.Kuivõrd hageja oli töövõtjana väljastanud kostjale töövõtulepingute alusel garantiikohustuse täitmise tagamiseks SEB Pank AS-i garantiikirjad, esitas kostja 04.05.2009 kirjas nõude otse pangale täitmiseks, kuna kostja oli seisukohal, et hageja on töövõtulepinguid rikkunud.
4.Riiklikult tunnustatud ekspert I. Põldaru ekspertarvamuses tuvastas mitmeid puudusi Pärna allee 3-6 hoonete juures. Esiteks puudulik ehitusprojekt. Palju olulisi küsimusi on jäetud ehitusprojektiga lahendamata ja erinevate projektide osad omavahel sidumata. Pärna allee 3-6 hoonete katlaruumide ehitamisel tehti mitmeid üldehituslikke vigu. Näiteks gaasikatelde tarbeks vundamentide ehitamata jätmine, katlaruumide seinte ehitamine otse katlaruumide põrandale ja jäikade ühenduste kasutamine külgnevate konstruktsioonide juures, gaasikatelde korstnašahtide mitteprojektijärgne ehitamine, projektikohase (gaasikatelde) gaasikatlamajade ventilatsiooni väljaehitamata jätmine. Müraprobleem oli põhjustatud vigadest gaasiseadeldiste paigaldamisel.
5.Hageja ei ole vastutav puuduste esinemise eest Pärna allee 3-6 hoonete juures. Töövõtulepingute p-st 7.1.3 ilmneb üheselt, et hagejal projektide koostamise kohustust ei lasunud. Kogu projektdokumentatsiooni pidi hagejale üle andma kostja. Nähtuvalt töövõtulepingute p-st 4.2.3. omas lepingute lisa nr 5 prioriteeti lepingute teiste sätete suhtes. Töövõtulepingute lisadest ei nähtunud, et hagejal oleks lasunud projekteerimistööde teostamise kohustust. Nimetatut kinnitab ka kostja poolt teiste alltöövõtjatega sõlmitavate lepingutega seonduv. Varmata AS-i ning kostja vahel sõlmitud lepingutest ilmneb, et olukorras, kus kostja soovis tellida projekti koostamise alltöövõtjalt, lepiti see kokku töövõtulepingu lisas nr 5. Samuti ilmneb Varmata AS-i ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingutest, et kostja eristas termineid „projekt“ ja „täitedokumentatsioon“ ning järelikult ei saa hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingute lisades sisalduv sõna „täitedokumentatsioon“ tähendada projekti koostamist.
6.Kostja on meelevaldselt leidnud, et AS-i Varmata kohustus teostada projekteerimistööd seondus ainult tema töövõtu ulatusega, s.t projekteerimistööd tuli teostada kõigi vaidlusaluste korterelamute väligaasitööde osas ja hoonetes Pärna allee 5 ja 6 ka
sisegaasitööde osas maja sisendist põletini. Kostja jätab mainimata, et ka Pärna allee 3 ja 4 hoonetes teostas AS Varmata sisegaasitöid. Asjaolu, et AS Varmata oli leppinud kostjaga sõlmitud töövõtulepingutes kokku, et teostab ka projekteerimistööd, ei saa tõendada seda, nagu oleks ka hagejal lasunud projektide koostamise kohustus.
7.Pärna allee hoonete vundamentide ning 0-korruse seinte ehitamisega hageja ei tegelenud ning töid teostasid OÜ Certus Ehitus ja OÜ Wokip Ehitus. Seega ei saa hagejale ette heita, et gaasikatelde jaoks ei ehitatud valmis eraldi vundamente või et gaasikatlamajaruum toetub maja üldisele vundamendile, mistõttu kandub gaasikatlast johtuv müra ja vibratsioon mööda hoonete teisi detaile edasi. Hoonete keldrikorruse betoonpõrandate ehitamisega hageja ei tegelenud ning viimatinimetatud töid teostasid Savekate OÜ ning Tasandusvalu OÜ. Seega ei ole võimalik ka hagejale ette heita, et katlaruumides oli gaasikateldele ettenähtud kohtadesse valmis ehitatud sile betoonpõrand. Siseviimistlustöid hoonetes teostas A.L.Viimistlus OÜ. Seega ei saa hagejale ette heita seda, et gaasikatelde korstnad on isoleeritud ebaõigesti ja see minetus põhjustab gaasikatelde tööst tuleneva müra levimist hoonetes. Gaasitöid gaasikatelde juures teostasid AS Varmata ning Quarrido OÜ. Kuna hageja ei teostanud gaasikateldele põletite paigaldamist, nimetatud katelde juurde gaasitorustiku toomist ja gaasitorustiku kateldega ühendamist, automaatika monteerimist gaasikateldele ning gaasimõõturite, gaasiregulaatorite ja muu gaasiga seonduva paigaldamist, ei ole võimalik ka hagejale ette heita seda, et gaasitorustik on katelde ja hoone teiste osadega seotud jäigalt, et vähemalt ühe hoone gaasimõõtur ei ole sobilik, et jäigalt seotud gaasitorustike kaudu levib müra hoonetes. Pärna allee hoonetes tegi ventilatsioonitööd OÜ Viljandi Õhumeister. Seega ei ole võimalik heita hagejale ette gaasikatlamajade ventilatsioonisüsteemi projektijärgset ehitamata jätmist.
8.Pärna allee 3-6 hoonete gaasikatlamaja-soojavarustuse põhimõttelistel skeemidel on kajastatud üksnes hoonete gaasikatlamajade ruumides paiknev veega seonduv sisseseade ja selle sisseseade hulka kuuluvate erinevate detailide omavahelise ühenduse põhimõtteline skeem. See tähendab, et gaasiga seonduvaid seadmeid ja teisi hoonete osasid (korterid, trepikojad vmt) gaasikatlamaja - soojavarustuse põhimõttelistel skeemidel kajastatud ei ole. Gaasikatlamaja lahendusest ei ole olnud hõlmatud OÜ Pakrum projekteerimise töövõtuga üksnes gaasikatla ja gaasivarustusega seonduv. Muud küsimused – veetorustike paiknemine, veetorustike ventiilide ja mõõdikute paiknemine, pumpade paiknemine, paisupaagi paiknemine jmt – olid leidnud OÜ Pakrum poolt koostatud XXXXX hoonete gaasikatlamaja - soojavarustuse põhimõttelistel skeemidel käsitlemist.
9.Hageja tunnistas, et ta ostis üksnes ära gaasikatlad ja põletid vastavalt kostja suunistele. Need gaasikatlad, mis XXXXX hoonetesse paigaldati, valis välja kostja töötaja P P i erinevate alternatiivsete gaasikatelde hulgast. Seejuures käisid tunnistaja E. J ning kostja töötaja P. Pi gaasikatlaid AS-is Temo eraldi vaatamas ning P. Pi kiitis need gaasikatlad, mis hageja hiljem Pärna allee 3-6 hoonetele ostis, heaks. Seejuures eelistas P. Pi kõige odavama hinnaga katlaid. Lähtudes heakskiidetud gaasikateldest sai hageja teha kostjale töövõtulepingute sõlmimiseks hinnapakkumised, kuna pärast konkreetsete gaasikatelde näitamist P. Pi poolt, mis tulid hoonetesse osta, oli ka teada gaasikatelde maksumus ning hageja sai seda maksumust hinnapakkumistes näidata.
10.Hageja poolt erinevate alternatiivsete gaasikatelde väljapakkumisel kostjale ajaliselt enne hageja poolt pakkumiste tegemist töövõtulepingute sõlmimiseks Pärna allee 3-6 hoonete osas ning ajaliselt enne nende töövõtulepingute sõlmimist sai hageja lähtuda üksnes sellest, kui suur on hoonete soojatarbimine. Mitte mingisuguseid andmeid selle kohta, milline peaks olema hoonetesse paigaldamisele kuuluvate keskküttekatelde müratase, kostja poolt hagejale alternatiivsete gaasikatelde välja valimiseks esitatud projektidest ei nähtunud. Kuna kostja on professionaalne ehitaja, siis oli hagejal põhjust
eeldada, et erinevate alternatiivsete gaasikatelde, mis võiksid sobida hoonetesse, välja valimisel ei oma gaasikatla müratase tähtsust.
11.Kuna erinevate alternatiivsete gaasikatelde väljavalimiseks oli kostja hagejale andnud üle vaid hoonete kütte-, vee- ja kanalisatsiooni projektid, siis ei olnud hagejal erinevaid alternatiivseid gaasikatlaid välja valides ning ka pärast seda, kui kostja oli teatanud, millised gaasikatlad tuleb ära osta, võimalik juhtida kostja tähelepanu sellele, et gaasikatelde müratasemest tulenevalt võivad hoonetest iga hoone ühes esimese korruse korteris hakata ilmnema müraprobleemid. Seda põhjusel, et lahendused selles osas, kuidas isoleeritakse hoone keldris tekkiv müra ning kuidas välditakse müra kandumist tehnilistest ruumidest eluruumidesse, tuleb esitada hoone konstruktiivse osa projektides. Vastavasisulisi projekte ei ole aga kostja hagejale kunagi üle andnud.
12.Hageja tunnistab, et ta tõstis vastavalt kostja soovidele välja valitud gaasikatlad hoonete katlaruumidesse paika, juhindudes kostja suunistest. Küsimuse, kuidas tuleks gaasikatlad paigutada lasi kostja projektijuht P. Pi E. Jil endal otsustada. Kuna gaasikatelde jaoks eraldi vundamente valmis ehitatud ei olnud ning katlaid põrandale paigutada ei tohi, keevitati E. J korraldusel gaasikateldele metallist raamid alla.
13.Hageja poolt teostatud tööd piirdusid kütte-, vee- ja kanalisatsioonitöödega ning gaasikatelde ja põletite ostmisega ja gaasikatelde katlamajaruumidesse paika tõstmisega vastavalt kostja suunistele. Kostja poolt andsid hagejale suuniseid seonduvalt konkreetsete gaasikatelde ostmisega kostja projektijuht P. Pi ning seonduvalt gaasikatelde paika tõstmisega P. Pi ja kostja objektijuht Kristjan Karm. Nähtuvalt poolte vahel sõlmitud töövõtulepingute p-st 10.1.2. oli kostja esindajaks töövõtulepingute täitmisel ja ehitusprotsessi juhtimisel P P i.
14.Kostjal puudus õiguslik alus nõuda AS-ilt SEB Pank garantiisumma välja maksmist. Nähtuvalt töövõtulepingute p-dest 9.1, 9.2 ja 9.4 oli hageja poolt teostatud tööde garantiiaeg 24 kuud alates töö vastuvõtmisest tellija poolt. Hageja oli töövõtjana kohustatud omal kulul kõrvaldama viivitamatult garantiiajal ilmnenud puudused ning garantiiaegsete kohustuste täitmise tagamiseks andis hageja kostjale üle pangagarantii. Kuna müraprobleemid hoonete juures ei ole vaadeldavad hageja töös ilmnenud puudustena, siis puudus kostjal õiguslik alus nõuda garantiisumma välja maksmist.
15.Hagejal ei lasunud Pärna allee 3-6 hoonete suhtes sõlmitud töövõtulepingute kohaselt kohustust paigaldada gaasikatelde põletitele mürasummutamise katteid. Seetõttu ei ole ka võimalik väita, nagu oleks hageja töövõtulepinguid rikkudes jätnud katted paigaldamata. Samuti puudub alus väiteks, et kuna hageja mürasummutamise katteid ei paigaldanud, siis oli kostjal õigus seda teha hageja eest ja kulul.
16.Gaasikatelde mürasummutamise katete valmistamise maksumus on oluliselt väiksem kostja poolt nimetatud hinnast. Nähtuvalt eksperdiarvamusest oli 2009.a alguses nelja mürasummutamise katte valmistamise maksumuseks koos käibemaksuga 6000 krooni. Seetõttu on põhjendamatu kostja arusaam, nagu oleks mürasummutamise katete valmistamise mõistlikuks maksumuseks olnud 93 838 krooni. Hagejal ei lasunud kohustust teostada hoonetes mürataseme mõõtmisi. Seetõttu ei saa kostja nõuda ka hagejalt mürataseme mõõtmise kulude hüvitamist.
17.Kostja väidetavad kohtueelsed õigusabikulud ei saa tulenevalt XXXXXXX hoonete suhtes sõlmitud töövõtulepingute p-dest 9.2. ja 9.4. olla vaadeldavad kuludena, mille hüvitamisele oleks kostja olnud õigus garantiikirja realiseerimise läbi. Ainuüksi viimatisel põhjusel on garantiikirja realiseerimise tagajärjel kostja täiesti põhjendamatult saanud raha oma väidetavate õigusabikulude hüvitamiseks.
18.Kostja oli hetkeks, kui ta esitas AS-ile SEB Pank nõude garantiisumma välja maksmiseks, minetanud õiguse esitada hageja vastu XXXXX hoonete osas sõlmitud töövõtulepingutega seonduvaid nõudeid. XXXXX hoones hageja poolt teostatud tööd võttis kostja vastu 05.04.2007 ning XXXXXhoones hageja poolt teostatud tööd võttis kostja vastu 30.05.2008. XXXXX hoone juures hageja poolt teostatud tööd tuleb lugeda
kostja poolt vastuvõetuks 22.02.2007 ning Pärna allee 5 hoone juures hageja poolt teostatud tööd tuleb lugeda kostja poolt vastuvõetuks 04.07.2008. Seega võttis kostja hageja poolt hoonete juures teostatud tööd vastu ajavahemikus 22.02.2007-04.07.2008. Müraprobleemidest teavitas kostja esmakordselt hagejat 08.01.2009 ning müraprobleemile kui väidetavale puudusele hageja töös tugines kostja esmakordselt 04.05.2009, seega on kostja olulisel määral hilinenud väidetavatest puudustest teatamisega ning on seetõttu VÕS § 644 lg-test 1 ja 3 tulenevalt kaotanud õiguse tugineda sellistele väidetavatele puudustele.
19.Tasaarvestuse teostamiseks peaks kostjal olema VÕS § 197 lg-st 1 tulenevalt hageja vastu rahasumma maksmise nõue. Kostjal taolisi rahasummade maksmise nõudeid hageja vastu ei ole, kuna hageja ei ole vastutav Pärna allee 3-6 hoonete juures esinevate müra- ja vibratsiooniprobleemide eest. Lisaks tuleb silmas pidada, et kostja on käibemaksukohustuslane, mistõttu ei saaks kostja kuidagi tasaarvestada hageja nõudega käibemaksuga summasid. Kostja etteheited eksperdiarvamuse muudatuste osas on põhjendamatud. Vaidlus puudus selles, et riiklikult tunnustatud ekspert I. Põldaru on oma ekspertarvamust ebaolulisel määral muutnud. Nimelt taotles hageja, et ekspertarvamuse arusaadavuse huvides viitaks ekspert oma arvamuses konkreetsete äriühingute nimedele. Kostja sellisele taotlusele vastu ei vaielnud.
20.Viivist arvestas hageja alates 03.06.2009, see on päevast, millal AS SEB Pank kostja poolt garantiinõude esitamise tagajärjel oli debiteerinud hageja kontot. Kostja vastuväited
21.Kostja palus jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt tasaarvestada kostja põhinõue hageja vastu 117 198,82 krooni (7490,37 eurot) ja viivisenõue 05.10.2011 seisuga 42 332,21 krooni (2705,52 eurot) ning alates 06.10.2011 (kaasaarvatud) arvestusega 15% põhinõudest aastas, hageja põhinõudega 117 198,82 krooni ja viivisenõudega, kusjuures hageja viivisenõuet mitte arvestada varasemast ajast kui 16.09.2009.
22.Asjas on läbi viidud ekspertiis ja eksperdiarvamusega on tõendatud, et hageja on valinud konkreetsetesse korterelamutesse mürataseme poolest sobimatud gaasipõletid.
23.Müraprobleemi avaldumisele aitas kaasa asjaolu, et hageja paigutas gaasikatlad jäigale metallraamile, mis toetus otse põrandale. Hageja pidi paigaldama gaasikatlad selliselt, et need ei olnuks jäigas ühenduses konstruktsioonidega. Hageja pidi gaasikatlamajade rajajana paigaldama tema poolt hangitud seadmed tema enda hangitud vibratsiooni summutavatele alustele, s.t katelde aluse sobivaks kohandama ning selleks vajalikud materjalid ja alused soetama ning tööd teostama.
24.Gaasikatlamaja rajamiseks vajaliku projektdokumentatsiooni puudulikkuse eest vastutab hageja. Lepingute p 5.2 kohaselt kuulusid hageja tööde hulka ja ta pidi teostama ka sellised tööd ja toimingud, mis polnud lepingus otseselt loetletud, kuid mille tegemine on tavapäraselt vajalik lepingute täitmiseks ja eesmärgi saavutamiseks, nt tööde teostamise aluseks olevate projektide koostamine.
25.Hageja pidi tema töövõtu jaoks tarvilike projektide koostamisel/tellimisel võtma aluseks Pärna allee 3 ja 4 ning elamute Pärna allee 5 ja 6 projektide seletuskirjad ja gaasikatlamajade soojavarustuse põhimõttelised skeemid. Samuti pidi hageja nii projektide koostamisel kui ka ehitamisel järgima kõiki õigusaktides ettenähtud norme, sh sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ sätestatud mürataseme piirmäärasid.
26.Kui kohus peaks siiski mingil põhjusel asuma seisukohale, et kostja ei pidanuks oma nõudeid rahuldama pangagarantii alusel, tuleb arvestada kostja alternatiivse tasaarvestusvastuväitega. Kostjal on eelnevast tulenevalt tekkinud hageja vastu nõuded kulude ja kahju hüvitamiseks tulenevalt lepingute rikkumisest, kuna hageja töö ei
vastanud lepingutele. Kostja nõuded hageja vastu on täitmata ja kostjal on õigus nõuda nende täitmist.
27.Hageja töö mittevastavuse kõrvaldamise hind on mõistlik ja õige ning kostjal on õigus hinna hüvitamisele koos käibemaksuga. Kostja on tasunud OÜ-le Giraldo XXXXX, 4, 5 ja 6 korterelamute gaasipõletitele mürasummutavate katete valmistamise ja paigaldamise eest kokku 93 838,32 krooni. Kateldele mürasummutavate katete paigaldamise maksumuse osas ei ole eksperdiarvamus kohaseks ega usaldusväärseks tõendiks ja sellest ei saa lähtuda. Kateldele mürasummutavate katete paigaldamise maksumuse osas ei ole usaldusväärseks tõendiks ka OÜ Fasmerk, Hanse ML OÜ ja OÜ Plekkner hinnapakkumised. Juhul, kui töövõtja on teinud puudusega töö ja keeldub puuduse kõrvaldamisest, mistõttu tellija laseb töö teha kolmandal isikul ja nõuab kulude hüvitamist töövõtjalt, ei saa mõistlike kulude hüvitamist võrdsustada keskmise turuhinna hüvitamisega. Kostja on kandnud ka müramõõtmise kulu 11 328 krooni, mis on tõendatud Oy Akukon Eesti filiaali arvetega.
28.Kostja on hageja lepingurikkumise tõttu ja seoses puuduse kõrvaldamiseks korduvate nõuete esitamisega kostja poolt kandnud õigusabikulusid 12 032,50 krooni, mis on tõendatud Advokaadibüroo Lepik & Luhaäär LAWIN arvetega. Kostja on õigesti esitanud hagejale kulude hüvitamise nõude koos käibemaksuga.
29.Kostja leidis, et ühelgi tingimusel ei saa viivist arvestada alates 03.06.2009, mis on päev, mil pank debiteeris garantii alusel kostjale tasutud summa hageja arveldusarvelt. Isik saab sattuda täitmisega viivitusse alles pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist. Olukorras, kus kostja ei saanud olla teadlik summa debiteerimisest hageja kontolt, ei saanud tal tekkida ka kohustust hagejale mistahes summade hüvitamiseks ega saanud seega kohustus muutuda sissenõutavaks. Kostja ei saanud teada ega pidanud teada saama hageja väidetavast nõudeõigusest enne hagimaterjalide kättesaamist, seega ei saa ühelgi tingimusel arvestada viivist varasemast ajast kui alates 16.09.2009. Esimese astme kohtu otsus
30.20.02.2013 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda.
31.Nähtuvalt töövõtulepingute p-st 7.1.3 oli lepingus sätestatud tellija, s.t kostja, kohustuseks anda töövõtjale, s.t hagejale, üle projektidokumentatsioon paberkandjal ühes eksemplaris või digitaalsel kujul. Samuti on töövõtulepingu lisas nr 5 fikseeritud Pärna allee 3 ja 4 töövõtu ulatus, mille kohaselt hõlmab see kahe kortermaja kütte-, veeja kanalisatsioonitöid ning täitedokumentatsiooni ning XXXXXXX puhul ettevalmistustöid, kõiki veetorustikutöid, kanalisatsioonitöid, keskküttetöid, sanitarseadmete tarnet ja paigaldust, gaasikatlamaja töid ning täitedokumentatsiooni. Eeltoodust ei tulenenud hagejale sõlmitud lepingutest kohustust projektide koostamiseks, kuna lepingud nägid üheselt ette, et projektidokumentatsiooni üleandmise kohustus on kostjal. Asjaolu, et hinnapakkumistel ja teostatud tööde aktidel on ühe reana kirjas gaasikatlamaja, ei tõenda hageja kohustust projekti koostamiseks, kuna kohustus ei saa tuleneda üksnes kostja nimetatud dokumentidel märgitud sõnast „gaasikatlamaja“, olukorras, kus projektide olemasolu eest vastutamise kohustus on lepingutes pandud kostjale.
32.Nähtuvalt kostja ja Varmata AS-i vahel 23.10.2007 sõlmitud töövõtulepingu p-dest 2.1 ja 4.2.3 ja lepingu lisast 5 tulenes Varmata AS-ile kohustus teostada Pärna allee 5 ja 6 gaasitööd koos projekteerimisega. Seega olukorras, kus kostja soovis töö teostajalt ka projekti koostamist, sätestas ta vastava nõude lepingus, kuid hagejaga sõlmitud lepingutes hagejale vastavat kohustust pandud ei ole.
33.Riiklikult tunnustatud ekspert I P ekspertarvamusest nähtuvalt on XXXXX hoonete ehitamisel tehtud mitmeid olulisi vigu. Ekspert asus seisukohale, et mürataseme jäämine lubatud piirmääradesse sõltub korrektsest projekteerimisest, kuid praegusel juhul seda ei
tehtud, mis ei olnud hageja kohustus. Lisaks puudulikule projekteerimisele tõi ekspert välja tööd, mille tegemata jätmine või mittenõuetekohane teostamine põhjustas piirmäärast kõrgemat müra. Esitatud tõenditest nähtub, et vundamentide ning 0-korruse seinte ehitusega seotud töid teostasid OÜ Certus Ehitus ja OÜ Wokip Ehitus. Samuti ei tegelenud hageja betoonpõrandate ehitamisega, seda üleannet täitsid Savekate OÜ ning Tasandusvalu OÜ. Siseviimistlustöid teostas A.L. Viimistlus OÜ ning see hõlmas ka gaasikatelde korstnašahtide isoleerimist ja kinnitamist kipsplaatidega. Gaasikatelde juures teostasid gaasitöid AS Varmata ning Quarrido OÜ. Samuti on tunnistaja E. J andnud ütlusi, et hageja ei teostanud Pärna allee objektidel gaasitöid ning gaasitorustiku süsteemi ei teinud. Ventilatsioonitöid teostas OÜ Viljandi Õhumeister. Lähtuvalt eeltoodust leidis kohus, et hageja on tõendanud, et antud tööd ei olnud teostatud hageja poolt, mistõttu ei saa nendest tulenevaid puudusi ka hagejale ette heita.
34.Ekspert on ekspertarvamust muutnud osas, mis puudutab mõistete „ehitaja“, „tellija“ vms asendamist konkreetse isiku nimega ja muid pisimuudatusi, mistõttu ei ole tegemist ekspertarvamuse sisulise muutmisega, mis ei too endaga kaasa arvamuse usaldusväärsuse kahanemist. Ekspertarvamus on eksperdi poolt digitaalselt allkirjastatud, mistõttu on tegemist seaduse nõuetele vastava dokumendiga. Asjaolu, et tehniliste muudatustega ekspertiisiaktile ei ole oma digitaalset allkirja lisanud isikud, kes eksperti ekspertiisi teostamisel võisid abistada, ei muuda ekspertarvamust lubamatuks tõendiks.
35.E. Ji ütlustega on tõendamist leidnud, et hageja soetatud katlad olid heaks kiidetud kostja töötaja P P i poolt ning hagejal ei olnud kostjale alternatiivseid variante pakkudes teada andmeid, mis puudutaksid katelde mürataset, kuna kostja ei olnud vastavat infot hagejale esitanud. Eelnevalt leidis tuvastamist, et vastavate projektide, millest nähtuks müra isoleerimise viis, esitamise kohustus oli kostjal, kuid kostja seda ei teinud. Tunnistaja E. Ji ütlustest nähtuvalt edastati hagejale kostja poolt üksnes andmed selle kohta, milline on hoonete soojatarbimine. Seega ei saanud hageja gaasikatelde soetamisel ette näha, millisel tasemel võivad katlad pärast ehituse lõppemist hakata müra tegema. E. Ji ütlustest nähtuvalt otsustas kostja töötaja P. Pi ka selle, kuidas ja kuhu katlad paigutati. Asjaolu, et katelde paigaldamine toimus kostja töötajate juhendamise järgi, on kinnitanud ka tunnistaja M. N. Hageja kohustus lähtuda tööde teostamisel kostja töötaja suunistest tulenes hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingu p-st 10.1.2, millest nähtuvalt oli kostja esindaja ehitusprotsessi juhtimisel P. Pi.
36.Kohus leidis, et hageja töövõtulepinguga ettenähtud kohustused olid hõlmatud Pärna allee 3-6 hoonete gaasikatlamaja - soojavarustus skeemidest ning hagejal ei esinenud täiendavat kohustust olla kursis tema tööülesannetest väljapoole jäävate küsimustega ning võimalike puuduste korral kostjat informeerida. Kohustust mürasummutavate katete ostmiseks ning paigaldamiseks hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingutest ei nähtu. Seega puudus kostjal õigus nõuda hageja arvelt sisse nende paigaldamise tasu. Kuna hagejal puudusid mürasummutavate katetega seotud kohustused, jättis kohus sisuliselt analüüsimata poolte väited seoses mürasummutavate katete kohase maksumuse, mürasummutamise võimekuse, mürataseme mõõtmise ning puudustest teavitamise õigeaegsusega.
37.Tulenevalt eeltoodust leidis kohus, et hageja ei vastuta XXXXXXX hoonetesse paigutatud gaasikateldest tuleneva müra põhjustamise eest, seega puudus kostjal alus garantiinõude esitamiseks, mis tähendab, et kostja on hageja arvelt alusetult rikastunud 7490,36 euro ulatuses, mistõttu see tuleb VÕS § 1028 lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja nõuda.
38.Seoses kostja esitatud tasaarvestamise nõudega leidis kohus, et tulenevalt VÕS § 197 lg-st 1 on tasaarvestamine võimalik üksnes olukorras, kus kahel isikul on teineteise vastu nõue. Praegusel juhul leidis tuvastamist, et kostjal hageja vastu nõuet ei ole, kuna
hageja ei ole töövõtulepingust tulenevaid kohustusi rikkunud, mistõttu ei saa toimuda ka tasaarvestamist.
39.Hageja taotles VÕS § 113 alusel viivise väljamõistmist alates 03.06.2009 kuni hagi esitamiseni 179,05 eurot. Kostja on viivise väljamõistmisele alates nimetatud kuupäevast vastu vaielnud, kuna kostja leiab, et kostja ei saanud olla teadlik hageja konto debiteerimisest. Kohus leidis, et kostja vastuväited on põhjendamatud, kuna hageja konto debiteerimise põhjustas kostja garantiinõue, mille esitamiseks kostjal alust ei esinenud. Arvestades, et kostja ise vastava garantiinõude esitas, pidi ta olema teadlik ka hageja konto debiteerimisest. Seega on põhjendatud viivise väljamõistmine alates kuupäevast, millal hagis nõutav summa hageja kontolt maha arvestati. Hagi esitamise seisuga tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus ja viivis 7669,41 eurot. Kohus leidis, et TsMS § 367 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 16.09.2009 kuni põhinõude täieliku tasumiseni hageja kasuks. Apellatsioonkaebus
40.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud vastustaja kanda.
41.Kohus on jätnud analüüsimata rea kostja argumente ja asjas kogutud tõendeid, sh on jätnud hinnangu andmata suurele osale eksperdiarvamusest. Vastustaja töö üksikosade detailsete projektilahenduste koostamine oli vastustaja kohustus.
42.Ekspert leidis arvamuse p-s 3.1.12, et gaasikatlad ja põletid on mitteprojektikohased. Seega on ekspert tuvastanud, et hageja poolt hangitud, tarnitud ja paigaldatud katlad ei vastanud ehitiste osas koostatud projektdokumentatsioonile. Lisaks leidis ekspert arvamuse p-s 3.1.3, et valitud keskküttekatlad ja põletid ei ole nõuetekohased antud katlaruumides kasutamiseks. Selliseid katlaid ja põleteid tohib korterelamutes kasutada ainult juhul, kui see on vastavalt projekteeritud ja vastavalt projektile paigaldatud. Katlaruumide ehitus ja katelde valik ning paigaldus ei ole omavahel kooskõlas. Seega järeldub eksperdi seisukohast, et olukorras, kus selliste katelde kasutamist ei olnud projektiga ette nähtud, ei võinud hageja neid katlaid elamutes kasutada. Samuti on eksperdiarvamuse p-s 3.1.4 tuvastatud, et pole paigaldatud õigeid põleteid, mis arvestaksid maja tegelikku soojatarbimist ja kui ehitusega oli niikaugele jõutud oleks pidanud otsima väiksema põlemistsükliga põletid kateldele. Kohus jättis eksperdi nimetatud olulised järeldused arvestamata ja hindamata, ega ole põhjendanud, miks kohtu hinnangul ei ole eksperdi taolised järeldused asja lahendamisel relevantsed.
43.Apellandi hinnangul nähtub eksperdi nimetatud seisukohavõttudest, et hageja tarnitud ja paigaldatud katlalahendus olid vastuolus ehitiste olemasoleva projektdokumentatsiooniga. Projektdokumentatsioon oli seejuures töövõtulepingute lisaks 3. Seega on maakohus ebaõigesti asunud seisukohale, nagu oleks eluruumidesse kanduv ja katelde poolt põhjustatav ülemäärane müra tingitud projektdokumentatsiooni mittenõuetekohasusest ja hageja selle eest ei vastuta.
44.Lisaks on maakohus jätnud andmata hinnangu tervikuna elamute projektide seletuskirjadele, sealhulgas seletuskirjade p-le 4.2.1.0, milles oli ette nähtud, et töövõtja vastutab, et lubatud müratasemeid ei ületata, kui seadmed töötavad maksimaalse võimsusega. Töövõtja peab enne paigaldustöid kontrollima projektides esitatud müra summutamise lahenduste vastavust seadmete tegelikele helitehnilistele omadustele ja vastutama võimalike muutuste poolt tekitatud kulude eest. Seega oli mürataseme küsimust projektdokumentatsioonis käsitletud ja viidatud seejuures müra piirmääradele, millega oli hagejale pandud kohustus tarnida sellised katlad ja põletid, mille müra ei ületa lubatud tasemeid. Hageja ei ole katelde tarnimisel ja paigaldamisel järginud Pärna allee 3 ja 4 ning elamute Pärna allee 5 ja 6 projektide seletuskirjade p 4.2.1.0 nõudeid, mistõttu töö ei vasta töövõtulepingu p-le 6.1.1.
45.Kohus ei ole andnud hinnangut töövõtulepingute p-le 6.1.21, mille kohaselt vastutas hageja töövõtjana ehitamise tehniliste dokumentide nõuetekohase koostamise ja säilitamise eest. Vastavuses majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse nr 71 §-le 1 kuuluvad ehitamise tehniliste dokumentide hulka mh projektid. Samuti ei ole kohus tõlgendanud töövõtulepingute osaks olevat hinnapakkumise küsimist, millest nähtuvalt tellis kostja hagejalt töövõtu viisina täisvastutusega töövõtu. Töövõtulepingute p-st 6.1.21 koosmõjus majandus- ja kommunikatsiooniministri 27.12.2002 määrusega nr 71 ning sellest, et kostja tellis hagejalt täisvastutusega töövõtu, järeldub, et hagejal lasus kohustus teostada sellised projekteerimistööd, mis olid vajalikud tema töö valmimiseks, sh vajadusel arendada põhiprojekti staadiumis olev ehitusprojekt edasi tööprojekti staadiumiks. Taolist arvamust väljendas ka ekspert eksperdiarvamuse esimese variandi punktis üks.
46.Apellant pidi andma ja andis hagejale üle OÜ Pakrum koostatud veevarustuse, kanalisatsiooni ja kütte põhiprojekti, kuid kui hageja tööde tegemiseks oli vaja detailseid projektilahendusi tema töö üksikute lõikude osas, pidi hageja need omal kulul tellima. Sellest annab tunnistust ka töövõtulepingute p 5.2, mille kohaselt kuulusid hageja tööde hulka ja ta pidi teostama ka sellised tööd ja toimingud, mis polnud lepingus otseselt loetletud, kuid mille tegemine on tavapäraselt vajalik lepingute täitmiseks ja eesmärgi saavutamiseks. Lepingute täitmiseks ja eesmärgi saavutamiseks oli vajalik tööde teostamise aluseks olevate projektide koostamine.
47.Samuti ei ole kohus hinnanud töövõtulepingute p 4.5, milles sisaldus hageja kinnitus selle kohta, et ta on piisavalt tutvunud ehitusobjekti olemasoleva olukorra ja projektdokumentatsiooniga ning talle on esitatud või kättesaadavad olnud kõik andmed ja dokumendid, millega ta pidas vajalikuks lepingute raames tutvuda ning need andmed on piisavad tööde nõuetekohaseks teostamiseks. Samuti ei ole kohus võtnud seisukohta tunnistaja Juhan Variku ütluste osas selle kohta, et hageja ei olnud kostjale teatanud, et ta ei saanud töid teostada.
48.Hageja poolt valitav katlalahendus pidi vastama juba valminud hoonetele (sh arvestama hoone konstruktsioonidega). Müra johtub siiski kateldest, mitte ehitise konstruktsioonidest. Kui katlad ei põhjustaks ülemäärast müra, ei saaks eluruumidesse kostuv müra olla norme ületav sõltumata ehitise konstruktsioonidest. Seega ei saa asja lahendamisel distantseeruda katelde endi omadustest, nagu seda on teinud maakohus.
49.Maakohus jättis hindamata ehitusakustika konsultandi Linda Madaliku arvamuse, millega on tõendatud, et elamutes Pärna allee 3, 4, 5 ja 6 projekteeritud vahelae konstruktsioonil on piisavalt suur varu, et tagada normidekohane heliisolatsioon ning korterelamutes kasutatavad vahelaed rahuldavad heliisolatsiooni nõudeid. Sellega on tõendatud, et katelde müra kandumine eluruumidesse ei ole seotud hoonete konstruktsioonide lahendusega.
50.Maakohus on andnud ebaõige hinnangu E Ji ütlustele selle kohta, et ta käis koos P P iga AS-is Temo katlaid vaatamas ja kostja töötaja kiitis pakkumise heaks. Asja lahendamisel tuleb lähtuda töövõtulepingute p 6.1.1 teisest lausest, milles pooled olid kokku leppinud, et töövõtja on alati kohustatud projektdokumentatsioonis määramata olulise materjalide, seadmete ja lahenduste valiku tellijaga eelnevalt kirjalikult kooskõlastama. Selle valguses puudub E. Ji vastavatel ütlustel relevantsus, kuna suulises vormis kooskõlastus ei olnud lubatav ega kehtiv.
51.E. Ji ütlustest nähtub, et kostja projektijuht lasi katla aluse osas otsustada hagejal ja hageja valis lahenduse, et keevitas katlale metallist raami alla. Tunnistaja M N ütlustest nähtub, et ta ei olnud Pärna allee 3 ja 4 (ehk ajaliselt esimeste) hoonete ehituse juures ja hiljem soovitas kostja töötaja teha töö nii nagu eelmistel majadel. Seega valis paigalduslahenduse hageja ise.
52.Samuti on maakohus jätnud andmata hinnangu Pärna allee 3 ja 4 ning elamute Pärna allee 5 ja 6 projektide seletuskirjade p-le 3.3.10, milles oli ette nähtud, et töövõtja
paigaldab kõik tema hangitud masinad ja seadmed, milles on pöörlevaid, perioodiliselt töötavaid või muid heli tekitavaid osi, enda hangitud vibratsiooni summutavatele alustele ning seadmete ja konstruktsioonide vahel ei tohi olla otsest või jäiga vaheaine kaudset kontakti. Ühtlasi on jätnud kohus arvestamata, et kooskõlas VÕS § 641 lg-ga 3 vabaneb töövõtja vastutusest töö lepingutingimustele mittevastavuse eest vaid juhul, kui ta tõendab, et mittevastavus oli tingitud tellija juhistest ja töövõtja kontrollis juhiseid piisavalt. Hageja ei ole VÕS § 641 lg 3 kohaldamise eeldusi tõendanud. Seega on kohus ebaõigesti lugenud hageja töö lepingutingimustele vastavaks.
53.Kohus on mürasummutavate katete paigaldamise nõudele lähenenud ebaõigesti. Kostja ei ole menetluses väitnud, et töövõtulepingutes oli reguleeritud spetsiifiliselt kateldele mürasummutavate katete paigaldamine, vaid vastav nõudeõigus tuleneb töö mittevastavuse kõrvaldamist puudutavast regulatsioonist.
54.Kuna rahuldamata tuleb jätta põhinõue, ei kuulu rahuldamisele ka viivisenõue. Lisaks on viivise arvutamine nimetatud ajast igal juhul põhjendamatu ega ole kooskõlas VÕS § 82 lg-ga 7. Ühelgi tingimusel ei saaks arvestada viivist varasemast ajast kui alates 16.09.2009.
55.Apellant leiab, et tema poolt mürasummutavate katete kavandamise, valmistamise, tarnimise ja paigaldamise eest tasutud hind on põhjendatud ja see kuulus hageja poolt kostjale hüvitamisele. Kuna OÜ Giraldo ja OÜ Certus Ehitus pakkumised on võetud vahetult enne tööde tellimist, on need katete reaalse hinna osas usaldusväärseimad tõendid. Ühtlasi on ka tunnistaja Juhan Variku ütlustega tõendatud, et valiti odavaim pakkumine. Hageja võttis kostja korduvaid puuduste kõrvaldamise ettepanekuid mitte järgides teadlikult riski, et töö tellimisel kolmandalt isikult võib töö mõistlik maksumus osutuda märgatavalt kõrgemaks sellest, milline olnuks töö maksumus hagejale endale.
56.Katete paigaldamise maksumuse osas ei ole eksperdiarvamus kohaseks ega usaldusväärseks tõendiks ja sellest ei saa lähtuda. Esiteks on ekspertiis katete maksumuse küsimuses määratud vastuolus TsMS § 293 lg-ga 1, kuna asja turuhinna määramine ei nõua eriteadmisi ning sellest tulenevalt ei ole ekspertiis selles küsimuses kohaseks tõendiks. Kateldele mürasummutavate katete paigaldamise maksumuse osas ei ole usaldusväärseks tõendiks ka OÜ Fasmerk, Hanse ML OÜ ja OÜ Plekkner hinnapakkumised ja neist ei saa lähtuda asja lahendamisel, kuna pakkumistest nähtuvalt on kõik kolm pakkumist tehtud arvestusega, et katete detailse lahenduse (joonise) ja mõõdud annab tellija. Seevastu OÜ Giraldo tööd sisaldasid kõiki ettevalmistus- ja mõõdistustöid. Hageja ei ole tõendanud, nagu oleks kostja poolt tellitud ning OÜ Giraldo poolt tarnitud ja paigaldatud katted mittenõuetekohased.
57.Apellandil oli õigus nõuda hagejalt katete maksumuse hüvitamist koos käibemaksuga. Ainuüksi asjaolu, et kostja on käibemaksukohuslane, ei välista kostjale kulude hüvitamist käibemaksuga summas.
58.Kostja 08.01.2009 e-kirjaga hagejale on tõendatud, et kostja teavitas hagejat müraprobleemist korterelamutes. Samuti on kostja juhtinud müraprobleemile ja selle kõrvaldamise vajadusele tähelepanu pärast hoonetes toimunud müramõõdistamisi kostja 23.01.2009 kirjas. Apellant ei pidanud tööde vastuvõtmisel juhtima tähelepanu jäikadele ühendustele katla ja põranda vahel. Puuduseks ei ole mitte jäik ühendus, vaid see, et katlamaja müra kostab ülemääraselt eluruumidesse. Kui hageja tarninuks väiksema müratasemega katlad, ei kujutaks jäik ühendus katla ja põranda vahel endast probleemi. Vastustaja seisukoht
59.Hageja palub jätta kaebuse rahuldamata.
Ringkonnakohtu põhjendused
60.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohus kohaldas materiaalõiguse norme õigesti.
61.Hageja nõude aluseks on pangagarantii alusetu realiseerimine kostja poolt. Garantiiaegsete kohustuste täitmise tagamiseks andis hageja kostjale üle pangagarantii. Kui ilmnes probleem, et kortermajade katlamaja peal asuvates korterites oli müratase lubatust suurem, paigaldas kostja katlamaja põletitele mürasummutavad katted. Kostja leidis, et ülemäärase müra põhjuseks on ebaõige katelde valik ja paigaldus hageja poolt ning sellest tulenevalt realiseeris hageja pangagarantii. Kostja palus AS-l SEB Pank välja maksta garantiisummad seonduvalt mürasummutavate katete maksumusega summas 93 838 krooni; mürataseme mõõtmise kuludega summas 11 328 krooni ja õigusabikuludega summas 12 032,50 krooni. Kostja leidis, et ta on täitnud töövõtulepingut nõuetekohaselt ega vastuta ülemäärase müra eest korterites.
62.Seega tuleb käesoleva kohtuasja lahendamisel eelkõige välja selgitada, kas üleliigne müratase korterites on põhjustatud puudustest hageja töös. Sellega seotud küsimuste väljaselgitamiseks määras maakohus kohtuliku ekspertiisi, mille läbiviimise tegi ülesandeks riiklikult tunnustatud eksperdile I P. Otsustamaks, kas eksperdi poolt tuvastatud puuduste tekkimise eest on vastutav hageja, tuleb analüüsida, millest on tingitud ülemäärane müratase katlamaja peal asuvas korteris, milliseid töid hageja hoone ehitamise juures teostas ning millised tööd ei kuulunud hageja töövõtu hulka. Ringkonnakohtu arvates on maakohus teinud ekspertarvamusest õiged järeldused.
63.Maakohus ei jätnud hindamata eksperdiarvamuse p-e 3.1.3 3.1.4 ja 3.1.12, vaid tegi neist punktidest teistsugused järeldused kui kostja. Kõigis nimetatud punktides on viidatud sellele, et XXXXXXX hoonete gaasikatelde ja põletitega seonduvad probleemid on suures osas saanud alguse puudulikust ehitusprojektist. Töövõtulepingute p-s 7.1.3 on sätestatud tellija kohustus anda töövõtjale üle projektdokumentatsioon. Seega ei lasunud projektide koostamise kohustus mitte hagejal, vaid kostjal. Ka lepingute lisast nr. 5 „Töövõtu ulatus“ ei nähtu, et hagejal oleks lasunud projekteerimistööde teostamise kohustust.
64.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendusega, et asjaolu, et hagejal ei olnud projektide koostamise kohustust, kinnitab ka kostja poolt teiste alltöövõtjatega sõlmitavate lepingutega seonduv. Nii oli kostja ja Varmata AS-i vahel 23.10.2007 sõlmitud töövõtulepingu lisas nr. 5 sätestatud järgmised tööd: 1) ettevalmistustööd, 2) Pärna allee 5 ja 6 gaasitööd katla põletist maja sisendini koos projekteerimisega, 3) gaasimõõtjate tarne ja paigaldus, 4) vastavate lubade hankimine, 5) täitedokumentatsioon. Samuti oli kostja ja Varmata AS-i vahel 14.08.2006 sõlmitud töövõtulepingu lisas nr. 5 sätestatud järgmised tööd: 1) ettevalmistustööd, 2) kümne kortermaja gaasivälistrasside ehitus (materjalid, mulla ja taastamistööd, ehitus- ja montaažitööd, GRK, gaasikappide ehitus ja paigaldamine hoonetesse, avade puurimine, teostusmõõdistus) koos projekteerimisega, 3) vastavate lubade hankimine, 4) täitedokumentatsioon. Seega ilmneb Varmata AS-i ning kostja vahel sõlmitud lepingutest, et olukorras, kus kostja soovis tellida alltöövõtjalt töö projekti koostamisega, lepiti see sõnaselgelt kokku töövõtulepingu lisas nr. 5.
65.Ringkonnakohus ei nõustu apellandi seisukohaga, et projekteerimise kohustus tulenes töövõtulepingute p-st 5.2, mille kohaselt lasus töövõtjal ka kohustus teha selliseid töid ja toiminguid, mis ei ole lepingus ega selle lisades küll otseselt ette nähtud, kuid mille tegemine on tavapäraselt vajalik lepingu täitmiseks ja eesmärgi saavutamiseks. Hageja näol on tegemist ühega paljudest alltöövõtjatest, kellega kostja kui peatöövõtja sõlmis lepingu konkreetsete tööde tegemiseks. On ebamõistlik eeldada, et selliseks
iseenesestmõistetavaks kaasuvaks tööks saaks olla üldehitusprojektide tellimine kõigi nende osade kohta, millest sõltub gaasikatla põleti poolt tekitatud müra edasikandumine mööda ehituskonstruktsioone.
66.Ekspert märkis, et katlaruumide ehitus ja katelde valik ning paigaldus ei ole omavahel kooskõlas, mitte seda, et selliseid katlaid ja põleteid ei tohiks korterelamutes kasutada. Kõik gaasikatlad põhjustavad töötsüklis müra. Paljasõnaline ja asja materjaliga vastuolus on kostja väide, et konkreetsed gaasikatlad põhjustasid ülemäärast müra. Gaasikatlad vastasid kõigile nõuetele, olid kostja kui professionaalsest ehitajast peatöövõtja esindaja poolt juba enne töövõtulepingute sõlmimist heaks kiidetud ja paigaldamisel ehitusjärelevalve poolt lubatavaks tunnistatud.
67.Maakohus ei andnud ebaõiget hinnangu tunnistaja E. Ji ütlustele selle kohta, et ta käis koos P. Piga AS-is Temo katlaid vaatamas ja kostja töötaja kiitis pakkumise heaks. Apellant märgib vaid, et kooskõlastus pidi olema lepingu kohaselt kirjalik, kuid ei eita, et tunnistaja E. J ning kostja projektijuht P. Pi käisid gaasikatlaid AS-is Temo eelnevalt vaatamas ja välja valimas. Lepingust tulenevat kirjalikku kooskõlastamise kohustust siis veel ei olnudki, sest gaasikatelde väljavalimine toimus ajaliselt enne hageja ja kostja vahel XXXXXXX hoonete osas töövõtulepingute sõlmimist. Lähtudes P. Pi poolt heakskiidetud gaasikateldest tegi hageja hinnapakkumised tulenevalt juba konkreetsete gaasikatelde maksumusest.
68.Nõustuda ei saa apellandi seisukohaga, et hageja poolt valitav katlalahendus pidi arvestama hoone konstruktsioonidega. Hageja poolt erinevate gaasikatelde väljapakkumisel kostjale juba enne töövõtulepingute sõlmimist sai hageja lähtuda sellest, millised eeltingimused kostja esitas ja millise projektdokumentatsiooni üle andis. Vaidlust ei ole selles, et kostja esitas hagejale üksnes OÜ Pakrum poolt koostatud XXXXXXX hoonete kütte-, vee- ja kanalisatsiooni põhiprojekti, milles olid näidatud ära andmed selle kohta, kui suur on kõnealuste elamute soojatarbimine. Muid andmeid, sealhulgas selle kohta, milline peaks olema hoonetesse paigaldamisele kuuluvate keskküttekatelde müratase, sellest ei nähtu. Kuna kostja näol on tegemist professionaalse ehitajaga, siis oli hagejal põhjust eeldada, et erinevate alternatiivsete gaasikatelde, mis võiksid sobida nendesse hoonetesse, välja valimisel ei oma gaasikatla müratase tähtsust.
69.Kuna erinevate alternatiivsete gaasikatelde väljavalimiseks oli kostja andnud hagejale üle vaid hoonete kütte-, vee- ja kanalisatsiooni projektid, siis ei olnud hagejal võimalik juhtida kostja tähelepanu sellele, et gaasikatelde müratasemest tulenevalt võivad esimese korruse korteris hakata ilmnema müraprobleemid, kuna lahendused selles osas, kuidas isoleeritakse hoone keldris tekkiv müra ning kuidas välditakse müra kandumist tehnilistest ruumidest eluruumidesse, tuleb esitada hoone konstruktiivse osa projektides. Vastavasisulisi projekte ei ole aga kostja hagejale kunagi üle andnud, mille pinnalt oleks olnud võimalik välja arvutada, kui tugev kateldest johtuv müra võib gaasikatlamajaruumist kanduda esimese korruse korterisse. Seda, et XXXX hoonete konstruktiivsete osade tööprojekte polegi kunagi tehtud, ei saa küll hageja kohustuse rikkumiseks pidada.
70.Ekspert on kokkuvõtlikult jõudnud järeldusele, et müraprobleem XXXX hoonetes on põhjustatud väga mitmetest asjaoludest. Esiteks on nimetatud puudulikku ehitusprojekti. Palju olulisi küsimusi on jäetud ehitusprojektiga lahendamata ja erinevate projektide osad omavahel sidumata. Teiseks on XXXX hoonete katlaruumide ehitamisel tehtud mitmeid üldehituslikke vigu. Kolmandaks on müraprobleem olnud põhjustatud vigadest gaasiseadeldiste paigaldamisel. Ehitusakustika konsultandi Linda Madaliku arvamus selle kohta, et projekteeritud vahelae konstruktsioonil on piisavalt suur varu, et tagada normidekohane heliisolatsioon ning kasutatavad vahelaed rahuldavad heliisolatsiooninõudeid, ei lükka ümber eksperdi kokkuvõtlikke järeldusi.
71.Ekspert on puudustena välja toonud, et ei ole koostatud katlamaja soojustehnilist projekti ning olemasolev gaasipaigaldise projekt on eskiisi staadiumis. Samuti oleks tulnud gaasikateldega seonduv lahendada ka ehitusprojekti teistes osades, nähes näiteks ette gaasikatlale eraldi vundamendi või katlaruumi põranda mittetoetumise hoone vundamendile, gaasikatlaruumi vaheseina eraldi vundamendi või isoleerimise põrandast, lisaks oleks võinud kaaluda müra summutavate materjalide kasutamist katlaruumi sisemistes piirdetarindites. Gaasipaigaldiste kinnitumine ehituskonstruktsioonidele oleks pidanud olema elastne, mitte aga jäik ja oleks pidanud gaasitoru ning gaasipõleti vahelise jäikühenduse asemel kasutama torukompensaatorit. Katelde korstnatorud korstnašahtides ei ole vastavalt projektile isoleeritud. Samuti ilmneb eksperdiarvamusest, et õhumüra ja vibratsiooni levimisel Pärna allee 3-6 hoonetes mängivad olulist rolli hoonete jäigad konstruktsioonide ühendused. Vahesein on otse jäigalt põranda peal ja jäigalt ühendatud külgseinaga. Ka viimase kaudu kandub müra katlaruumi kohal olevasse korterisse. Hoone projektis oleks tulnud see lahendada (nagu ka vaheseinte paiknemine, sest põhiprojektis on katlaruum tükk maad väiksem). Ehitustööde käigus on jäetud projektikohased ventilatsioonikanalid välja ehitamata ning selle asemel on katlaruumide välisseintesse tehtud 130mm läbimõõduga avaused ja katlaruumide välisuste allosasse põlemisõhu juurdevoolu avad. Katlaruumide tuulutus ei ole piisav.
72.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ei pea vastutama ehitustööde eest, mida tegid teised alltöövõtjad, mitte hageja, kuid mis mõjutavad otseselt müra kandumist korteritesse.
73.Asja materjalist nähtub, et hoonete vundamendid ning 0-korruse seinad tegid OÜ Certus Ehitus ja OÜ Wokip Ehitus. Seega ei saa hagejale ette heita, et gaasikatelde jaoks ei ehitatud valmis eraldi vundamente või et gaasikatlamajaruum toetub maja üldisele vundamendile, mistõttu kandub gaasikatlast johtuv müra ja vibratsioon mööda hoonete teisi detaile edasi.
74.Keldrikorruse (kus paiknevad ka katlaruumid) betoonpõrandad ehitasid Savekate OÜ ning Tasandusvalu OÜ. Seega ei ole võimalik hagejale ette heita, et katlaruumides oli gaasikateldele ettenähtude kohtadesse valmis ehitatud sile betoonpõrand.
75.Siseviimistlustöid, sealhulgas ka gaasikatelde korstnašahtide isoleerimist ja kinnikatmist kipsplaatidega teostas A.L.Viimistlus OÜ, mistõttu ei saa hagejale ette heita seda, et gaasikatelde korstnad on isoleeritud ebaõigesti ja see minetus põhjustab gaasikatelde tööst tuleneva müra levimist hoonetes.
76.Gaasitöid gaasikatelde juures, see on põletite paigaldamist gaasikateldele, gaasikatelde tööga seonduva elektroonika paigaldamist, gaasitorustiku toomist gaasikatlani ning ühendamist gaasikatlaga, gaasimõõturite, rõhuregulaatorite ja muu gaasiga seonduva paigaldamist teostasid AS Varmata ning Quarrido OÜ. Seetõttu ei ole võimalik ka hagejale ette heita seda, et gaasitorustik on katelde ja hoone teiste osadega seotud jäigalt ja seetõttu levib müra hoonetes ning et vähemalt ühe hoone gaasimõõtur ei ole sobilik.
77.Ventilatsioonitööd tegi OÜ Viljandi Õhumeister, mistõttu ei ole võimalik heita hagejale ette gaasikatlamajade ventilatsioonisüsteemi projektijärgset ehitamata jätmist.
78.Õige ei ole apellatsioonkaebuse väide, et maakohus on jätnud hindamata OÜ Pakrum poolt koostatud veevarustuse, kanalisatsiooni ja kütte projekti seletuskirja. Nähtuvalt OÜ Pakrum kõnealuse projekti koosseisu kuuluvatest XXXXX hoonete gaasikatlamajasoojavarustus põhimõttelistest skeemidest, ei kuulunud gaasikatlaga seonduv selle projektiga lahendamisele. Seetõttu ei oma gaasikatelde paigaldamise osas tähtsust küsimus selle kohta, milliseid nõudeid oli sätestatud OÜ Pakrum poolt koostatud veevarustuse, kanalisatsiooni ja kütte projekti seletuskirjas seonduvalt masinate ja seadmete paigaldamisega.
79.Ringkonnakohus ei nõustu apellandi seisukohaga, nagu oleks vastustaja viivisenõue ebaõigesti rahuldatud alates 03.06.2009. Hagejal tekkis kahju 03.06.2009, kui AS SEB
Pank debiteeris hageja kontot seonduvalt garantiisumma väljamaksmisega kostjale. VÕS § 113 lg 2 sätestas, et kui kahju tuleb hüvitada muu kui raha maksmise kohustuse rikkumise tõttu, arvestatakse kahjuhüvitiselt viivist alates ajahetkest, mil kahju hüvitamiseks kohustatud isik sai kahju tekkimisest teada või pidi sellest teada saama. Antud juhul on kostja rikkunud oma kohustusi seeläbi, et esitas AS-le SEB Pank nõude garantiisummade välja maksmiseks, kuigi aluseid, mis oleksid võimaldanud garantiisumma väljamaksmist nõuda, ei esinenud. Seega rikkus kostja muud kui raha maksmise kohustust. Kostja pidi olema teadlik sellest, et tema poolt garantiisummade väljamaksmise nõude esitamine toob kaasa AS SEB Pank poolt hageja konto debiteerimise kostjale väljamakstava garantiisumma ulatuses. Seetõttu on põhjendatud viiviste arvestamine alates 03.06.2009. Menetluskulude jaotus ja selgitus
80.Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti kostja kanda.
81.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Reet Allikvere
Imbi Sidok-Toomsalu
Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.