OÜ XXX(likvideerimisel) hagi AS XXX vastu võla saamiseks
Tsiviilasja hind
7490,36 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ XXX(likvideerimisel) (registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Karl Haavasalu (Advokaadibüroo Varul, Ahtri 6A, 10151 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja AS XXX(registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja advokaat Triinu Hiob (Advokaadibüroo Lepik & Luhaäär LAWIN, Niguliste 4, 10130 Tallinn, epost [email protected])
Kohtuistung
11.01.2013
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Karl Haavasalu, kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Triinu Hiob
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ XXX(likvideerimisel) hagi AS XXXvastu võla saamiseks.
2.Mõista AS-ilt XXXvälja 7669,41 (seitse tuhat kuussada kuuskümmend üheksa eurot ja 41 senti) eurot OÜ XXX(likvideerimisel) kasuks.
3.Mõista AS-ilt XXXvälja viivis põhivõlgnevuselt (7490,36 eurot) alates 16.09.2009 VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni OÜ XXX(likvideerimisel) kasuks.
Menetluskulude jaotus TsMS § 162 alusel jätta menetluskulud AS XXXkanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Pooled sõlmisid 19.04.2006 töövõtulepingu, mille alusel hageja pidi tegema Tartus XXX4 asuvas kortermajas kanalisatsiooni, veevarustuse ja kütte töid. 19.05.2006 sõlmiti täiendavalt lepingu lisa nr 1 XXX3 kortermaja kohta. 04.07.2007 sõlmisid pooled veel ühe töövõtulepingu XXXnr 5 ja 6 majade kohta.
2.Kuivõrd hageja oli töövõtjana väljastanud kostjale töövõtulepingute alusel garantiikohustuse täitmise tagamiseks SEB garantiikirjad, esitas kostja 04.05.2009 kirjas nõude otse pangale täitmiseks, kuna kostja oli seisukohal, et hageja on töövõtulepinguid rikkunud.
3.Riiklikult tunnustatud ekspert I. Põldaru on käesoleva tsiviilasja raames koostatud ekspertarvamuses tuvastanud mitmeid puudusi XXX hoonete juures. Esiteks tuleb nimetada puudulikku ehitusprojekti. Palju olulisi küsimusi on jäetud ehitusprojektiga lahendamata ja erinevate projektide osad omavahel sidumata. Teiseks on XXX hoonete katlaruumide ehitamisel tehtud mitmeid üldehituslikke vigu. Näiteks gaasikatelde tarbeks vundamentide ehitamata jätmine, katlaruumide seinte ehitamine otse katlaruumide põrandale ja jäikade ühenduste kasutamine külgnevate konstruktsioonide juures, gaasikatelde korstnašahtide mitteprojektijärgne ehitamine, projektikohase (gaasikatelde) gaasikatlamajade ventilatsiooni väljaehitamata jätmine. Kolmandaks on müraprobleem olnud põhjustatud vigadest gaasiseadeldiste paigaldamisel. Näiteks on gaasiarvestid paigaldatud selliselt, et nad põhjustavad müra.
4.Hageja ei ole vastutav puuduste esinemise eest XXX hoonete juures. Hagejal ei lasunud XXX hoonetega seonduvalt projektide koostamise kohustust. Olulist tähtsust omab töövõtulepingute punkt 7.1.3, milles on sätestatud kostja kui tellija kohustus anda hagejale kui töövõtjale üle projektdokumentatsioon. Seega ilmneb töövõtulepingute punktist 7.1.3. üheselt, et hagejal projektide koostamise kohustust ei lasunud. Kogu projektdokumentatsiooni pidi hagejale üle andma kostja.
5.Asjaolu, et hagejal ei lasunud projektide koostamise kohustust, kinnitab töövõtulepingute punkti 4.2.3. regulatsioon. Nähtuvalt töövõtulepingute punktist 4.2.3. omas lepingute lisa nr. 5 „Töövõtu ulatus“ prioriteeti lepingute teiste sätete suhtes. Töövõtulepingute lisadest nr. 5 ei nähtunud, et hagejal oleks lasunud projekteerimistööde teostamise kohustust.
6.Asjaolu, et hagejal ei olnud projektide koostamise kohustust, kinnitab ka kostja poolt teiste alltöövõtjatega sõlmitavate lepingutega seonduv. XXX AS-i ning kostja vahel sõlmitud lepingutest ilmneb, et olukorras, kus kostja soovis tellida projekti koostamise alltöövõtjalt, lepiti see sõnaselgelt kokku töövõtulepingu lisas nr. 5. Samuti ilmneb XXX AS-i ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingutest, et kostja eristas termineid „projekt“ ja „täitedokumentatsioon“ ning järelikult ei saa hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingute lisades nr. 5 sisalduv sõna „täitedokumentatsioon“ tähendada projekti koostamist.
7.Kostja on meelevaldselt leidnud, et „AS-i XXX kohustus teostada projekteerimistööd seondus ainult tema töövõtu ulatusega, s.t projekteerimistööd tuli teostada kõigi vaidlusaluste korterelamute väligaasitööde osas ja hoonetes XXXja 6 ka sisegaasitööde osas maja sisendist põletini. Kostja jätab mainimata, et ka XXX3 ja 4 hoonetes teostas AS XXX sisegaasitöid. Asjaolu, et AS XXX oli leppinud kostjaga sõlmitud töövõtulepingutes kokku, et AS XXX teostab ka projekteerimistööd, ei saa tõendada seda, nagu oleks ka hagejal lasunud projektide koostamise kohustus.
8.XXXhoonete vundamentide ning 0-korruse seinte ehitamisega hageja ei tegelenud ning viimatinimetatud töid teostasid OÜ XXXja OÜ XXX. Seega ei saa hagejale ette heita, et gaasikatelde jaoks ei ehitatud valmis eraldi vundamente või et gaasikatlamajaruum toetub maja üldisele vundamendile, mistõttu kandub gaasikatlast johtuv müra ja vibratsioon mööda hoonete teisi detaile edasi. XXXhoonete keldrikorruse betoonpõrandate ehitamisega hageja ei tegelenud ning viimatinimetatud töid teostasid XXXOÜ ning XXX OÜ. Seega ei ole võimalik ka hagejale ette heita, et katlaruumides oli gaasikateldele ettenähtude kohtadesse valmis ehitatud sile betoonpõrand. Siseviimistlustöid XXXhoonetes hageja ei teinud ning neid töid teostas XXXOÜ. Seega ei saa hagejale ette heita seda, et gaasikatelde korstnad on isoleeritud ebaõigesti ja see minetus põhjustab gaasikatelde tööst tuleneva müra levimist XXXhoonetes. Gaasitöid gaasikatelde juures teostasid AS XXX ning XXXOÜ. Kuna hageja ei teostanud hageja XXXgaasikateldele põletite paigaldamist, nimetatud katelde juurde gaasitorustiku toomist ja gaasitorustiku kateldega ühendamist, automaatika monteerimist gaasikateldele ning gaasimõõturite, gaasiregulaatorite ja muu gaasiga seonduva paigaldamist, ei ole võimalik ka hagejale ette heita seda, et gaasitorustik on katelde ja hoone teiste osadega seotud jäigalt, et vähemalt ühe hoone gaasimõõtur ei ole sobilik, et jäigalt seotud gaasitorustike kaudu levib müra hoonetes. XXXhoonetes ei teinud ventilatsioonitöid hageja, vaid ventilatsioonitööd tegi OÜ Viljandi Õhumeister. Seega ei ole võimalik heita hagejale ette gaasikatlamajade ventilatsioonisüsteemi projektijärgset ehitamata jätmist.
9.Hageja teostas XXXhoonete juures järgmised tööd: tarbevee- ja kanalisatsioonitorustike paigaldamine ja torustike isoleerimine, sanitaarseadmete (kraanikausid, WC-potid jmt) paigaldamine, küttevee kulgemiseks mõeldud keskküttetorustike ja radiaatorite paigaldamine ning asjassepuutuva täitedokumentatsiooni (eelkõige erinevate kaetud tööde aktide) koostamine. XXXhoonete gaasikatlamaja-soojavarustus põhimõttelistel skeemidel on kajastatud üksnes XXXhoonete gaasikatlamajade ruumides paiknev veega seonduv sisseseade ja selle sisseseade hulka kuuluvate erinevate detailide omavahelise ühenduse põhimõtteline skeem.
See tähendab, et gaasiga seonduvaid seadmeid ja teisi XXXhoonete osasid (korterid, trepikojad vmt) gaasikatlamaja-soojavarustus põhimõttelistel skeemidel kajastatud ei ole.
10.XXXhoonete gaasikatlamaja-soojavarustus põhimõttelisi skeeme uurides on oluline, et gaasikatlamaja lahendusest ei ole olnud hõlmatud OÜ XXX projekteerimise töövõtuga üksnes gaasikatla ja gaasivarustusega seonduv. Muud küsimused – veetorustike paiknemine, veetorustike ventiilide ja mõõdikute paiknemine, pumpade paiknemine, paisupaagi paiknemine jmt – olid leidnud OÜ XXX poolt koostatud XXXhoonete gaasikatlamaja-soojavarustuse põhimõttelistel skeemidel käsitlemist.
11.Hageja tunnistab, et ta ostis üksnes ära gaasikatlad ja põletid vastavalt kostja suunistele. Need gaasikatlad, mis XXXhoonetesse ära paigaldati, valis välja kostja töötaja XXXerinevate alternatiivsete gaasikatelde hulgast. Seejuures käisid tunnistaja XXXning kostja töötaja XXXgaasikatlaid AS-is XXX eraldi vaatamas ning AS-is XXX kiitis XXXneed gaasikatlad, millised hageja hiljem XXXhoonetele ostis, heaks. Seejuures eelistas kostja töötaja XXXkõige odavama hinnaga gaasikatlaid. XXXnäitas ära need gaasikatlad, millised hageja XXXhoonete jaoks ostis, ajaliselt enne töövõtulepingute sõlmimist hageja ja kostja vahel XXXhoonete osas. Lähtudes kostja töötaja XXXpoolt heakskiidetud gaasikateldest sai hageja teha kostjale töövõtulepingute sõlmimiseks hinnapakkumised, kuna peale konkreetsete gaasikatelde ära näitamist kostja töötaja XXXpoolt, mis tulid XXXhoonetesse osta, oli ka teada gaasikatelde maksumus ning hageja sai seda maksumust hinnapakkumistes näidata.
12.Hageja poolt erinevate alternatiivsete gaasikatelde välja pakkumisel kostjale ajaliselt enne hageja poolt pakkumiste tegemist töövõtulepingute sõlmimiseks XXXhoonete osas ning ajaliselt enne nende töövõtulepingute sõlmimist sai hageja lähtuda üksnes sellest, kui suur on XXXhoonete soojatarbimine. Mitte mingisuguseid andmeid selle kohta, milline peaks olema XXXhoonetesse paigaldamisele kuuluvate keskküttekatelde müratase, kostja poolt hagejale alternatiivsete gaasikatelde välja valimiseks esitatud projektidest ei nähtunud. Kuna kostja näol on tegemist professionaalse ehitajaga, siis oli hagejal põhjust eeldada, et erinevate alternatiivsete gaasikatelde, mis võiksid sobida XXXhoonetesse, välja valimisel ei oma gaasikatla müratase tähtsust.
13.Kuna erinevate alternatiivsete gaasikatelde väljavalimiseks oli kostja hagejale andnud üle vaid XXXhoonete kütte-, vee- ja kanalisatsiooni projektid, siis ei olnud hagejal erinevaid alternatiivseid gaasikatlaid välja valides ning ka pärast seda, kui kostja oli teatanud, millised gaasikatlad tuleb ära osta, võimalik juhtida kostja tähelepanu sellele, et gaasikatelde müratasemest tulenevalt võivad XXXhoonetest iga hoone ühes esimese korruse korteris hakata ilmnema müraprobleemid. Seda põhjusel, et lahendused selles osas, kuidas isoleeritakse hoone keldris tekkiv müra ning kuidas välditakse müra kandumist tehnilistest ruumidest eluruumidesse, tuleb esitada hoone konstruktiivse osa projektides. Vastavasisulisi projekte ei ole aga kostja hagejale kunagi üle andnud.
14.Hageja tunnistab, et ta tõstis vastavalt kostja soovidele välja valitud gaasikatlad XXXhoonete katlaruumidesse paika juhindudes kostja suunistest. Küsimuse, kuidas tuleks gaasikatlad XXXhoonete katlamajaruumidesse paigutada – gaasikatelde jaoks eraldi vundamente eelnevalt valmis ehitatud ei olnud ning selliste vundamentide ehitamine ei kuulunud ka hageja töövõtu ulatusse – lasi kostja projektijuht XXX XXXendal otsustada. Kuna gaasikatelde jaoks eraldi vundamente valmis ehitatud ei olnud ning katlaid põrandale paigutada ei tohi, keevitati XXXkorraldusel gaasikateldele metallist raamid alla. Hageja ei teostanud XXXhoonetes mitte ühtegi gaasiga seonduvat tööd ning hageja poolt teostatud tööd piirdusid kütte-, vee- ja kanalisatsioonitöödega ning gaasikatelde ja põletite ostmisega vastavalt kostja suunistele ja gaasikatelde katlamajaruumidesse paika tõstmisega
vastavalt kostja suunistele. Kostja poolt andsid hagejale suuniseid seonduvalt konkreetsete gaasikatelde ostmisega kostja projektijuht XXXning seonduvalt gaasikatelde paika tõstmisega kostja projektijuht XXXja kostja objektijuht XXX. Siinjuures on oluline, et nähtuvalt hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingute punktidest 10.1.2. oli kostja esindajaks töövõtulepingute täitmisel ja ehitusprotsessi juhtimisel XXX.
15.Nõustuda ei saa kostja väitega, et „kui hageja leidis, et konstruktsioonid ei vasta projektile, pidanuks ta sellest vastavuses lepingute punktiga 6.1.4. kostjat teavitama, mida hageja aga teinud pole. Hageja poolt XXXhoonete gaasikatlamajade ruumides teostatavate tööde tegemiseks sai hageja lähtuda OÜ XXX poolt koostatud XXXhoonete gaasikatlamaja-soojavarustus põhimõttelistest skeemidest. Kostja oli välja valinud mitmete gaasikatelde hulgast need gaasikatlad, mis hageja pidi XXXhoonetesse ostma, kostja andis hagejale suunised, kuhu tuleb gaasikatlad XXXhoonetes tõsta ning hageja gaasitööde teostamisega ei tegelenud, mistõttu hageja jaoks ei olnud ka probleem see, et OÜ XXX poolt koostatud XXXhoonete gaasikatlamaja-soojavarustus põhimõttelistel skeemidel ei olnud gaasikatlaga seonduvat täpsemalt lahendatud.
16.Kostjal puudus õiguslik alus nõuda AS-ilt SEB Pank garantiisumma välja maksmist. Nähtuvalt töövõtulepingute punktidest 9.1., 9.2. ja 9.4. oli hageja poolt teostatud tööde garantiiaeg 24 kuud alates töö vastuvõtmisest tellija poolt, hageja töövõtjana oli kohustatud omal kulul kõrvaldama viivitamatult garantiiajal ilmnenud puudused ning garantiiaegsete kohustuste täitmise tagamiseks andis hageja kostjale üle pangagarantii. Kuna müraprobleemid XXXhoonete juures ei ole vaadeldavad hageja töös ilmnenud puudustena, siis puudus kostjal õiguslik alus nõuda AS-ile SEB Pank garantiisumma välja maksmist.
17.Mis puutub mürasummutavatesse katetesse, siis on oluline, et hagejal ei lasunud XXXhoonete suhtes sõlmitud töövõtulepingute kohaselt kohustust paigaldada gaasikatelde põletitele mürasummutamise katteid. Seetõttu ei ole ka võimalik väita, nagu oleks hageja töövõtulepinguid rikkudes jätnud XXXhoonete gaasikatelde põletitele mürasummutamise katted paigaldamata. Samuti puudub alus väiteks, et kuna hageja mürasummutamise katteid ei paigaldanud, siis oli kostjal õigus seda teha hageja eest ja kulul.
18.Gaasikatelde mürasummutamise katete valmistamise maksumus on oluliselt väiksem kostja poolt nimetatud hinnast. Nähtuvalt eksperdiarvamusest oli 2009.a. alguses nelja mürasummutamise katte valmistamise maksumuseks koos käibemaksuga 6000 Eesti krooni. Seetõttu on põhjendamatu kostja arusaam, nagu oleks mürasummutamise katete valmistamise mõistlikuks maksumuseks olnud 2009.a. alguses 93 838 Eesti krooni. Mis puutub müra mõõtmise kuludesse, siis hagejal ei lasunud kohustust teostada XXX 3-6 hoonetes mürataseme mõõtmisi. Seetõttu ei saa kostja nõuda ka hagejalt mürataseme mõõtmise kulude hüvitamist.
19.Kostja väidetavad kohtueelsed õigusabikulud, mis nähtuvad kohtutoimiku I köite leheküljel 115 paiknevast Advokaadibüroo Lepik & Luhaäär Lawin 15.12.2009 teatisest, ei saa tulenevalt XXXhoonete suhtes sõlmitud töövõtulepingute punktidest 9.2. ja 9.4. olla vaadeldavad kuludena, mille hüvitamisele oleks kostja olnud õigus garantiikirja realiseerimise läbi. Ainuüksi viimatisel põhjusel on garantiikirja realiseerimise tagajärjel kostja täiesti põhjendamatult saanud raha oma väidetavate õigusabikulude hüvitamiseks. Kostja oli hetkeks, kui ta esitas AS-ile SEB Pank nõude garantiisumma välja maksmiseks, minetanud õiguse esitada hageja vastu Pärna all 3-6 hoonete osas sõlmitud töövõtulepingutega seonduvaid nõudeid. XXX3 hoones hageja poolt teostatud tööd võttis kostja vastu 05.04.2007 ning XXX6 hoones hageja poolt teostatud tööd võttis kostja vastu 30.05.2008. XXX4 hoone juures hageja poolt teostatud tööd tuleb lugeda kostja poolt vastuvõetuks 22.02.2007 ning XXXhoone juures hageja poolt teostatud tööd tuleb lugeda
kostja poolt vastuvõetuks 04.07.2008. Seega võttis kostja hageja poolt XXXhoonete juures teostatud tööd vastu ajavahemikus 22.02.2007-04.07.2008.
20.Müraprobleemidest teavitas kostja esmakordselt hagejat 08.01.2009 ning müraprobleemile kui väidetavale puudusele hageja töös tugines kostja esmakordselt 04.05.2009. Nähtuvalt VÕS § 644 lg-dest 1 ja 3 peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul peale lepingutingimustele mittevastavuse avastamist. Selle kohustuse rikkumisel ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Olukorras, kus XXXhoonete juures hageja poolt teostatud tööd võttis kostja vastu ajavahemikus 2007 veebruar kuni 2008 juuli ning kostja teavitas hagejat XXXhoonete juures esinevast müraprobleemist kui väidetavast puutusest alles 04.05.2009, on kostja olulisel määral hilinenud väidetavatest puudustest teatamisega ning on seetõttu VÕS § 644 lg-dest 1 ja 3 tulenevalt kaotanud õiguse tugineda sellistele väidetavatele puudustele.
21.Hageja vaidleb vastu kostja 05.10.2011 protsessidokumendis esitatud ning 09.11.2011 protsessidokumendis täpsustatud tasaarvestusavaldusele. Tasaarvestuse teostamiseks peaks kostjal olema VÕS § 197 lg-st 1 tulenevalt hageja vastu rahasumma maksmise nõue. Hageja on seisukohal, et kostjal taolisi rahasummade maksmise nõudeid hageja vastu ei ole, kuna hageja ei ole vastutav XXXhoonete juures esinevate müra- ja vibratsiooniprobleemide eest. Lisaks tuleb silmas pidada, et kostja on käibemaksukohustuslane, mistõttu ei saaks kostja kuidagi tasaarvestada hageja nõudega käibemaksuga summasid. Seega puudub kostjal nõue, mida hageja nõudega tasaarvestada.
22.Kostja etteheited eksperdiarvamuse muudatuste osas on põhjendamatud. Vaidlus puudub selles, et riiklikult tunnustatud ekspert XXXon oma ekspertarvamust ebaolulisel määral muutnud. Nimelt taotles hageja, et ekspertarvamuse arusaadavuse huvides viitaks ekspert oma arvamuses konkreetsete äriühingute nimedele. Kostja sellisele taotlusele vastu ei vaielnud.
23.Hageja on kostja vastu esitanud ka viivisenõude, kusjuures viivist on hageja arvestanud alates 03.06.2009, see on päevast, millal AS SEB Pank kostja poolt garantiinõude esitamise tagajärjel oli debiteerinud hageja kontot. Hageja tugineb oma nõude puhul esimese alternatiivina alusetu rikastumise regulatsioonile (VÕS § 1028) ning teisese alternatiivina kahju hüvitamise regulatsioonile (VÕS § 115).
24.Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks 7 490,36 euro suurune põhivõlg; teisese alternatiivina palub hageja mõista välja kostjalt hageja kasuks 7327,88 euro suurune põhivõlg, kui kohtu arvates siiski oli kostjal õigus saada 162,48 euro suurune rahasumma mürasummutamise katete maksumuse hüvitamiseks; mõista välja kostjalt hageja kasuks seadusjärgne viivis põhivõlalt kuni kostja poolt kohtuotsuse täieliku täitmiseni; jätta hageja ja kostja menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited
25.Kostja leiab, et hagi ei ole põhjendatud. Hageja rajas XXX3, 4, 5 ja 6 kortermajades gaasikatlamajad. Hageja vastutusalasse kuulus katlamajade terviklahenduste teostamine. Hageja tööd gaasikatlamajade rajamisel ei piirdunud üksnes torustike rajamisega katlaruumides, millist muljet on hageja püüdnud luua. Sellest annab tunnistust asjaolu, et kõigis seisukohtade punktis 1.1 nimetatud tõendites on eraldi ridadena märgitud nii „veetorustik“, „keskküttetorustik + osad“ kui ka „gaasikatlamaja“. Ebausaldusväärsed on tunnistaja XXXütlused selle kohta, nagu oleks hageja teostanud objektidel XXX3, 4, 5 ja 6 vaid katlamaja sanitaartehnilisi töid. XXXtaolised ütlused on vastuolus XXXenda poolt koostatud ja allkirjastatud dokumentidega. Hageja vastutab gaasikatlamajade lahenduse
mittenõuetekohasuse eest. Asjas on läbi viidud ekspertiis ja eksperdiarvamusega on tõendatud, et hageja on valinud konkreetsetesse korterelamutesse mürataseme poolest sobimatud gaasipõletid.
26.Hageja on viidanud tunnistaja XXX ütlustele, mille kohaselt valis katlad kostja projektijuht XXX. Kostja rõhutab, et isegi, kui Evald Jürgenson presenteeris katlaid kostja projektijuhile, ei vabasta see hagejat vastutusest katelde ülemäärase mürarikkuse eest. Tunnistaja XXX ütlustega on tõendatud, et keskküttekatla valimisel pakkus tema välja katla ning et hageja ei kontrollinud, katelde pakkumisel XXX , katelde mürataset. Kostjale presenteeriti valiku alusena vaid hinda. Lepingute punktiga 4.4 on hageja kinnitanud, et ta on tööde alal asjatundja ja ta omab kogemusi, mis on lepingute täitmiseks vajalikud. Samuti on tunnistaja XXX ütlustega tõendatud, et hageja oli ka varem katlamajasid rajanud ja tal olid olemas sellealased kogemused. Seejuures kostja ei ole katlamajade rajamise alal asjatundja ning kostjal ja tema projektijuhil XXX vastavad kogemused ja teadmised puudusid.
27.Kostja rõhutab, et VÕS § 641, sealhulgas selle lõige 3, kohalduvad kõigile töövõtulepingutele, nii tarbijatöövõttudele kui ka majandus- või kutsetegevuses sõlmitud töövõtulepingutele. Riigikohus on käsitlenud VÕS § 641 lg 3 kohaldamist 28. veebruari 2012.a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-177-11. Riigikohus on otsuse punktis 13 märkinud, et „töövõtja vabaneb VÕS § 641 lg 3 järgi tellija juhistest, tema muretsetud materjali või kolmanda isiku puudulikust eeltööst tingitud töö lepingutingimustele mittevastavuse korral vastutusest siis, kui ta tõendab, et on juhiste, materjali või eeltööde sobivust piisavalt kontrollinud. /.../ Küll aga ei saa töövõtja vastutusest vabanemiseks tugineda tellija juhistele siis, kui ta rikkus neid täites ehitamist käsitlevaid õigusakte.“ Hageja töövõtjana ei ole tõendanud, et ta kontrollis kostja antud juhiseid ja teiste alltöövõtjate eeltööde sobivust piisavalt, kuigi vastavuses Riigikohtu praktikaga kuulub vastava asjaolu tõendamine hageja tõendamiskoormusesse. Hageja ei kontrollinud juhiseid piisavalt ega juhtinud kostja kui isiku, kellel vastaval alal teadmised ja kogemused puudusid, tähelepanu sellele, et juhis võib kaasa tuua töö mittevastavuse. Lisaks ei saa hageja kooskõlas Riigikohtu lahendiga 32-1-177-11 vabaneda viitega kostja juhistele vastutusest olukorras, kus tema poolt tehtud katlaruumide lahendus tõi kaasa õigusaktide rikkumise. Seega vastutab valitud katelde ülemäärase mürarikkuse eest igal juhul hageja.
28.Müraprobleemi avaldumisele on kaasa aidanud asjaolu, et hageja on paigutanud gaasikatlad jäigale metallraamile, mis toetus otse põrandale. Hageja pidi paigaldama gaasikatlad selliselt, et need ei olnuks jäigas ühenduses konstruktsioonidega. Hageja pidi gaasikatlamajade rajajana paigaldama tema poolt hangitud seadmed tema enda hangitud vibratsiooni summutavatele alustele ja hoolitsema selle eest, et katlad jms seadmed ei oleks jäigas ühenduses konstruktsioonidega. Seega pidi katelde aluse sobivaks kohandama ning selleks vajalikud materjalid ja alused soetama ning tööd teostama hageja. Samuti pidi hageja asjatundjana teadma katla paigaldamise nõudeid. Kostjal ei olnud kohustust ehitada hageja poolt paigaldatavate seadmete jaoks eraldi vundamente ning hageja ei ole vastupidist tõendanud.
29.Gaasikatlamaja rajamiseks vajaliku projektdokumentatsiooni puudulikkuse eest vastutab hageja. Lepingute punkti 5.2 kohaselt kuulusid hageja tööde hulka ja ta pidi teostama ka sellised tööd ja toimingud, mis polnud lepingus otseselt loetletud, kuid mille tegemine on tavapäraselt vajalik lepingute täitmiseks ja eesmärgi saavutamiseks. Lepingute täitmiseks ja eesmärgi saavutamiseks oli vajalik tööde teostamise aluseks olevate projektide koostamine; Lepingute punkti 6.1.21 kohaselt vastutas hageja töövõtjana ehitamise tehniliste dokumentide nõuetekohase koostamise ja säilitamise eest; vastavuses majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. detsembri 2002.a määruse nr 71 „Eri liiki
ehitiste ehitamise tehnilistele dokumentidele esitatavad nõuded“ §-le 1 kuuluvad ehitamise tehniliste dokumentide hulka muuhulgas projektid; vastavalt elamute XXX3 ja 4 ning elamute XXX ja XXX projektide seletuskirjade punktile 3.3.1 olid projektiga lahendatud küttesüsteemid kuni katlamaja soojavarustuseni. Seega pidi ülejäänud osas oma töövõtu, mis hõlmas gaasikatlamaja terviklahendust, ulatuses projektid teostama hageja; vastavalt lepingute osaks olevale hinnapakkumise küsimisele tellis kostja hagejalt töövõtu viisina täisvastutusega töövõtu. Seega pidi hageja teostama kõik tööd, mis olid vajalikud kütte-, veevarustuse- ja kanalisatsioonitöödeks ja gaasikatlamaja rajamiseks.
30.Hageja pidi tema töövõtu jaoks tarvilike projektide koostamisel/tellimisel võtma aluseks XXX ja XXX ning elamute XXX ja XXX projektide seletuskirjad ja gaasikatlamajade soojavarustuse põhimõttelised skeemid. Samuti pidi hageja nii projektide koostamisel kui ka ehitamisel järgima kõiki õigusaktides ettenähtud norme, sh sotsiaalministri 4. märtsi 2002.a määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ sätestatud mürataseme piirmäärasid.
31.Hageja on lepingute punktiga 4.5 kinnitanud, et ta on piisavalt tutvunud ehitusobjekti olemasoleva olukorra ja projektdokumentatsiooniga ning talle on esitatud või kättesaadavad olnud kõik andmed ja dokumendid, millega ta pidas vajalikuks lepingute raames tutvuda ning need andmed on piisavad tööde nõuetekohaseks teostamiseks. Kui hageja on seisukohal, et talle ei esitatud tööde teostamiseks vajalikku projektdokumentatsiooni, peaks ta VÕS § 641 lg 3 kohaldamise eeldusena tõendama, et ta on sellele kostja tähelepanu juhtinud.
32.Oluline on arvestada, et kostjal ei olnudki võimalik katla paigaldamisega seotud üksikasju ehitusprojektis detailselt ette näha, kuna paigaldusnõuded ja heliisolatsiooniks vajalikud tegevused sõltusid konkreetsetest kateldest ja põletitest, mida ei olnud XXX3, 4, 5 ja 6 elamute projektide koostamise ajaks valitud. Hageja pidi lahendama katelde paigalduse, arvestades konkreetsete tema poolt valitud katelde eripära.
33.Ainsate gaasikatlamajaga seonduvate töödena ei teostanud hageja gaasivarustuse välitrassitöid ja gaasitöid maja sisendist kuni põletini, millised tööd teostas AS XXX. Eksperdiarvamuses ei ole aga peetud müra põhjuseks puudusi kummaski neis töödes. Hageja pidi teostama gaasikatlamajade lahenduse selliselt, et see sobituks hoonetega. Kostja rõhutab, et hageja loogika, nagu pidanuks vastama hoone hageja valitud kateldele, on äraspidine. Hagejal oli võimalik valida väiksema müratasemega katlad, mida hageja ei teinud. Kui hageja valitud katelde müratase oli liiga kõrge, pidanuks hageja teostama vajalikud heliisoleerimise tööd, sh välistama vibratsiooni kandumise konstruktsioonidele. Hageja on nimetatud kohustused jätnud täitmata.
34.Vastavuses elamute XXX ja XXX ning elamute XXX ja XXX projektide seletuskirjade punktiga 4.2.1.0 töövõtja vastutab, et lubatud müratasemeid ei ületata, kui seadmed töötavad maksimaalse võimsusega. Töövõtja peab enne paigaldustöid kontrollima projektides esitatud müra summutamise lahenduste vastavust seadmete tegelikele helitehnilistele omadustele ja vastutama võimalike muutuste poolt tekitatud kulude eest. Hageja ei ole vastavaid kohustusi täitnud ning arvestades, et lepingute punkti 17.4 kohaselt oli projektdokumentatsioon lepingute lisaks, on hageja seeläbi rikkunud lepinguid.
35.Hageja on tunnistanud enda vastutust ühes elamus põletile mürasummutava katte valmistamisega.
36.Lubatud müra piirmäärade ületamine korterelamute teatud korterites ei ole puudus, mida oleks võimalik avastada töö vastuvõtmisel. Katelde töö põhineb automaatikal ja katelde töötsükkel on sõltuvuses välitemperatuurist. Seega on müraprobleem aktuaalseim talve külmimal perioodil.
37.Kostja ei pidanud tööde vastuvõtmisel juhtima tähelepanu ka jäikadele ühendustele katla ja põranda vahel. Puuduseks ei ole mitte jäik ühendus, vaid see, et katlamaja müra kostab ülemääraselt eluruumidesse. Kui hageja tarninuks väiksema müratasemega katlad, ei kujutaks jäik ühendus katla ja põranda vahel endast probleemi.
38.Kostjal oli õigus kõrvaldada hageja tööde mittevastavus hageja kulul ja rahuldada oma nõuded hageja pangagarantii arvel. Müra summutavate katete paigaldamise nõue oli käsitletav töö parandamise nõudena VÕS § 646 lg 1 mõttes ja seega ei olnud selle nõude esitamise eelduseks katete ettenägemine projektdokumentatsioonis. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja kostja poolt nõutud ja nõuetelevastavaid müra summutavaid katteid kateldele ei paigaldanud.
39.Kuna hageja ei ole müraprobleemi kõrvaldanud, s.t kateldele müra summutavaid katteid paigaldanud, on kostja õigesti kooskõlas lepingute punktiga 7.2.5 ja VÕS § 646 lgga 5 tellinud katted koos vajaliku mõõdistamise, kavandamise ja paigaldusega kolmandalt isikult. Kateldele paigaldatud müra summutavad katted ei kahjusta katlaid.
40.Vastavalt lepingute punktile 7.2.5 oli tellijal (kostjal) õigus puuduste avastamisel töödes täita töövõtja (hageja) kohustused või kõrvaldada puudused töödes ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud vajalike ja kasulike kulutuste hüvitamist juhul, kui töövõtja ei alusta puuduste likvideerimist kokkulepitud ajal või keeldub puuduste likvideerimisest. Ka VÕS § 646 lg 5 alusel juhul, kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Seega on kostjal tekkinud hageja vastu nõue kateldele mürasummutite paigaldamisega seotud kulude hüvitamiseks.
41.Lisaks mürasummutavate katete paigaldamise maksumusele on kostjal tekkinud hageja vastu nõue müra mõõtmise kulude hüvitamiseks, kuna nimetatud mõõdistused kuulusid tegelikult kooskõlas lepingute punktiga 6.1.25 hageja kohustuste hulka. Samuti on hageja lepingute punktist 6.1.12 tuleneva puuduste kõrvaldamise kohustuse rikkumisega põhjustanud kostjale otsest kahju õigusabikulude näol, mis kuulub hageja poolt kostjale hüvitamisele kooskõlas sätetega VÕS § 100, § 101 lg 1 p 3, § 115 lg 1, § 127 ja § 128 lg 1-3.
42.Kui kohus peaks siiski mingil põhjusel asuma seisukohale, et kostja ei pidanuks oma nõudeid rahuldama pangagarantii alusel, tuleb arvestada kostja alternatiivse tasaarvestusvastuväitega. Kostjal on eelnevast tulenevalt tekkinud hageja vastu nõuded kulude ja kahju hüvitamiseks tulenevalt lepingute rikkumisest, kuna hageja töö ei vastanud lepingutele. Juhul, kui kohus peab mingil põhjusel nõuete rahuldamist pangagarantii arvel lubamatuks, on kostja nõuded hageja vastu täitmata ja kostjal on õigus nõuda nende täitmist. Hageja töö mittevastavuse kõrvaldamise hind on mõistlik ja õige ning kostjal on õigus hinna hüvitamisele koos käibemaksuga. Kostja on tasunud OÜ-le XXX XXX3, 4, 5 ja 6 korterelamute gaasipõletitele mürasummutavate katete valmistamise ja paigaldamise eest kokku 93 838,32 krooni, mis on tõendatud OÜ XXX arve ja OÜ XXX 18. septembri 2009.a kirjaga.
43.Kostja on seisukohal, et kateldele mürasummutavate katete paigaldamise maksumuse osas ei ole eksperdiarvamus kohaseks ega usaldusväärseks tõendiks ja sellest ei saa lähtuda. Kateldele mürasummutavate katete paigaldamise maksumuse osas ei ole usaldusväärseks tõendiks ka OÜ XXX, XXXOÜ ja OÜ XXX hinnapakkumised ja neist ei saa lähtuda. Kostja rõhutab ühtlasi, et juhul, kui töövõtja on teinud puudusega töö ja keeldub puuduse kõrvaldamisest, mistõttu tellija laseb töö teha kolmandal isikul ja nõuab kulude hüvitamist töövõtjalt, ei saa mõistlike kulude hüvitamist võrdsustada keskmise turuhinna hüvitamisega.
44.Kostja on hageja lepingurikkumise tõttu kandnud ka müramõõtmise kulud summas 11 328 krooni, mis on tõendatud Oy XXX Eesti filiaali arvetega. Vastavalt lepingute punktile 6.1.25 pidi hageja korraldama töö lepingutingimustele ja normidele vastavuse kontrollimiseks vajalikud katsed ja ülevaatused. Hageja on nimetatud kohustust rikkunud.
45.Kostja on hageja lepingurikkumise tõttu ja seoses puuduse kõrvaldamiseks korduvate nõuete esitamisega kostja poolt kandnud õigusabikulusid summas 12 032,50 krooni, mis on tõendatud Advokaadibüroo Lepik & Luhaäär LAWIN arvetega. Kostjal oli õigus nõuda hagejalt õigusabikulude hüvitamist tulenevalt hagejapoolsest lepingurikkumisest VÕS § 101 lg 1 p 3, § 115 lg 1, § 127 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju muu hulgas mõistlikke kulusid kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kostja on õigesti esitanud hagejale kulude hüvitamise nõude koos käibemaksuga.
46.Hageja on viivise arvestuse alguspäevaks lugenud 3. juuni 2009. Kostja on seisukohal, et ühelgi tingimusel ei saa viivist arvestada alates 3. juunist 2009, mis on päev, mil pank debiteeris garantii alusel kostjale tasutud summa hageja arveldusarvelt. Isik saab sattuda täitmisega viivitusse alles pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist. Vastavalt VÕS § 82 lg-le 7 võib võlausaldaja juhul, kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, nõuda kohustuse täitmist pärast kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. Olukorras, kus kostja ei saanud olla teadlik summa debiteerimisest hageja kontolt, ei saanud tal tekkida ka kohustust hagejale mistahes summade hüvitamiseks ega saanud seega kohustus muutuda sissenõutavaks. VÕS § 113 lg 2 kohaselt, kui kahju tuleb hüvitada muu kui raha maksmise kohustuse rikkumise tõttu, arvestatakse viivist alates ajahetkest, mil kahju hüvitamiseks kohustatud isik sai kahju tekitamisest teada või pidi sellest teada saama. Kostja ei saanud teada ega pidanud teada saama hageja väidetavast nõudeõigusest enne hagimaterjalide kättesaamist 15. septembril 2009. Seega ei saa ühelgi tingimusel arvestada viivist varasemast ajast kui alates 16. septembrist 2009.
47.Kostja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata või alternatiivselt tasaarvestada kostja põhinõue hageja vastu summas 117 198,82 krooni (7 490,37 eurot) ja viivisenõue 5. oktoobri 2011 seisuga summas 42 332,21 krooni (2 705,52 eurot) ning alates 6. oktoobrist 2011 (kaasaarvatud) arvestusega 15% põhinõudest aastas, hageja põhinõudega 117 198,82 krooni (7 490,37 eurot) ja viivisenõudega, kusjuures hageja viivisenõuet mitte arvestada varasemast ajast kui 16. septembrist 2009. Maakohtu põhjendused
48.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduste, kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, kuulanud kohtuistungil ära pooled ja tunnistajad, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjendustel.
49.Hageja ja kostja vahel sõlmiti 19.04.2006 töövõtuleping, mille alusel hageja pidi tegema Tartus XXX4 asuvas kortermajas kanalisatsiooni, veevarustuse ja kütte töid (kd I, lk 22-33). 19.05.2006 sõlmiti täiendavalt 19.04.2006 lepingu lisa nr 1 XXX3 kortermaja kohta (kd I, lk 39). 04.07.2007 sõlmisid pooled veel ühe töövõtulepingu XXXnr 5 ja 6 majade kohta (kd I, lk 41-52).
50.Esmalt lahendab kohus küsimuse, kas antud lepingutest tulenes hagejale kohustus XXXhoonetega seonduvalt projektide koostamise kohustus. Kohus märgib, et nähtuvalt töövõtulepingute punktist 7.1.3 (kd I, lk 26, 45) oli lepingus sätestatud tellija, s.t kostja kohustuseks anda töövõtjale, s.t hagejale üle projektidokumentatsioon paberkandjal ühes eksemplaris või digitaalsel kujul. Samuti on töövõtulepingu lisas nr 5 fikseeritud XXX3 ja 4 töövõtu ulatus, mille kohaselt hõlmab see kahe kortermaja kütte-, vee- ja kanalisatsioonitöid ning täitedokumentatsiooni (kd I, lk 35) ning XXXja 6 puhul ettevalmistustöid, kõiki veetorustikutöid, kanalisatsioonitöid, keskküttetöid, sanitarseadmete tarnet ja paigaldust, gaasikatlamaja töid ning täitedokumentatsiooni (kd I, lk 55). Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt esineb alus asuda seisukohale, et hagejale ei tulenenud kostjaga sõlmitud lepingutest kohustust projektide koostamiseks, kuna see ei olnud sätestatud hageja ülesannete hulgas ning lepingud nägi üheselt ette, et projektidokumentatsiooni üleandmise kohustus on kostjal.
51.Kostja on seisukohal, et hageja kohustused hõlmasid ka gaasikatlamaja projekteerimist, kuna hinnapakkumistel ja teostatud tööde aktidel on ühe reana kirjas gaasikatlamaja (kd I, lk 36, 54, 58-61, kd, V lk 83, 84). Kohus on seisukohal, et antud asjaolu ei tõenda hageja kohustust projekti koostamiseks, kuna nimetatud kohustus ei saa tuleneda üksnes kostja nimetatud dokumentidel märgitud sõnast „gaasikatlamaja“. Kostja leiab ka, et tunnistaja XXXütlused, mille kohaselt hageja teostas XXXhoonetes üksnes san-tehnilisi töid, ei ole usaldusväärsed, kuna need on vastuolus eelnimetatud hinnapakkumiste ja tööde aktidega. Kohus on seisukohal, et tunnistaja ütlusi ei muuda vastuoluliseks asjaolu, et dokumendid hõlmasid märget „gaasikatlamaja“, kuna see ei tõenda hageja kohustust gaasikatlamajaga seotud projektide koostamiseks olukorras, kus projektide olemasolu eest vastutamise kohustus on lepingutes pandud üheselt kostjale.
52.Hageja ja kostja on projektide koostamise kohustuse küsimust puudutavates seisukohtades viidanud ka lepingutele, mille kostja on sõlminud teiste ettevõtetega. Kohus märgib, et nähtuvalt kostja ja XXX AS-i vahel 23.10.2007 sõlmitud töövõtulepingu punktist 2.1 ja 4.2.3 ja lepingu lisast 5 tulenes XXX AS-ile kohustus teostada XXXja 6 gaasitööd koos projekteerimisega (kd IV, lk 132). Seega olukorras, kus kostja soovis töö teostajalt ka projekti koostamist, sätestas ta vastava nõude lepingus, kuid hagejaga sõlmitud lepingutes hagejale vastavat kohustust pandud ei ole.
53.Antud tsiviilasja raames on riiklikult tunnustatud ekspert XXXkoostanud mai-oktoober 2011 ekspertarvamuse, millest nähtuvalt on XXXhoone ehitamisel tehtud mitmeid olulisi vigu. Ei ole koostatud katlamaja soojustehnilist projekti ning olemasolev gaasipaigaldise projekt on eskiisi staadiumis, arvestamata konkreetset maja, elanike arvu, mistõttu kõikidele majadele nähti ette ühesugused katlad ja põletid. Samuti oleks tulnud gaasikateldega seonduv lahendada ka ehitusprojekti teistes osades, nähes näiteks ette gaasikatlale eraldi vundamendi või katlaruumi põranda mittetoetumise hoone vundamendile, gaasikatlaruumi vaheseina eraldi vundamendi või isoleerimise põrandast. Lisaks oleks tulnud kaaluda müra summutavate materjalide kasutamist katlaruumi sisemistes piirdetarindites (kd V, lk 20-22). Kohus leiab, et lähtuvalt eeltoodust on ekspert asunud seisukohale, et mürataseme jäämine lubatud piirmääradesse sõltus korrektsest projekteerimisest, kuid antud juhul seda ei tehtud. Eelnevalt leidis aga tuvastamist, et
tulenevalt hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingust ei olnud vastava projekti koostamine hageja kohustus.
54.Lisaks puudulikule projekteerimisele on ekspert välja toonud tööd, mille tegemata jätmine või mittenõuetekohane teostamine on põhjustanud piirmäärast kõrgemat müra. Kostja on vastavate töödega seotud puudusi heitnud ette hagejale. Kohus leiab, et kostja seisukoht ei ole põhjendatud. Nimelt nähtub esitatud tõenditest, et vundamentide ning 0krorruse seinte ehitusega seotud töid teostasid OÜ XXXja OÜ XXX (kd IV, lk5-12). Samuti ei tegelenud hageja betoonpõrandate ehitamisega, antud üleannet täitsid XXXOÜ ning XXX OÜ (kd, IV lk 13-21). Siseviimistlustöid teostas XXXmajades XXXOÜ ning see hõlmas ka gaasikatelde korstnašahtide isoleerimist ja kinnitamist kipsplaatidega (kd IV, lk 22-33). Gaasikatelde juures teostasid gaasitöid AS XXX ning XXXOÜ (kd IV, lk 34-45, 46, 47, 119-140, kd V lk, 43, 45, 47). Samuti on tunnistaja XXXandnud ütlusi, et hageja ei teostanud XXXobjektidel gaasi töid ning gaasitorustiku süsteemi ei teinud (kd V, lk 132). Ventilatsioonitöid teostas XXXmajades OÜ XXX(kd IV, lk 46-48). Lähtuvalt eeltoodust on kohus seisukohal, et hageja on tõendanud, et antud tööd ei olnud teostatud hageja poolt, mistõttu ei saa nendest tulenevaid puudusi ka hagejale ette heita.
55.Kostja on esitanud vastuväited, mille kohaselt on käesoleva tsiviilasja raames 25.10.2011 koostatud ekspertarvamuses minetusi, mistõttu ei ole tegemist seaduse nõuetele vastava tõendiga. Kohus märgib, et ekspert on ekspertarvamust muutnud osas, mis puudutab mõistete „ehitaja“, „tellija“ vms asendamist konkreetse isiku nimega ja muid pisimuudatusi, mistõttu ei ole tegemist ekspertarvamuse sisulise muutmisega ega too endaga kaasa selle usaldusväärsuse kahanemist. Seoses ekspertarvamuse allkirjastamisega märgib kohus, et ekspertarvamus on eksperdi poolt digitaalselt allkirjastatud (kd V, lk 49), mistõttu on tegemist seaduse nõuetele vastava dokumendiga. Asjaolu, et tehniliste muudatustega ekspertiisiaktile ei ole oma digitaalset allkirja lisanud isikud, kes eksperti ekspertiisi teostamisel võisid abistada, ei muuda ekspertarvamust lubamatuks tõendiks.
56.Seoses asjaoluga, et XXXmajadesse paigaldatud gaasikatlad on ostetud hageja poolt, märgib kohus järgmist. Tunnistaja XXXütlustega on tõendamist leidnud, et hageja soetatud katlad olid heaks kiidetud kostja töötaja XXXpoolt ning hagejal ei olnud kostjale alternatiivseid variante pakkudes teada andmeid, mis puudutaksid katelde mürataset, kuna kostja ei olnud vastavat infot hagejale esitanud (kd V, lk 132). Eelnevalt leidis tuvastamist, et vastavate projektide, millest nähtuks müra isoleerimine viis, esitamise kohustus oli kostjal, kuid kostja seda ei teinud. Tunnistaja XXXütlustest nähtuvalt edastati hagejale kostja poolt üksnes andmed, milline on XXXhoonete soojatarbimine. Seega ei saanud hageja gaasikatelde soetamisel ette näha, millisel tasemel võivad katlad pärast ehituse lõppemist hakata müra tegema. Tunnistaja XXXütlustest nähtuvalt otsustas kostja töötaja XXXka selle, kuidas ja kuhu katlad paigutati (kd V, lk 132). Asjaolu, et katelde paigaldamine toimus kostja töötajate juhendamise järgi, on kinnitanud ka tunnistaja XXX (kd V, lk 136). Hageja kohustus lähtuda tööde teostamisel kostja töötaja suunistest tulenes hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingu p-st 10.1.2, millest nähtuvalt oli kostja esindaja ehitusprotsessi juhtimisel XXX(kd I, lk 29, 46).
57.Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt oleks hageja pidanud puudulike konstruktsioonide või projektide puhul kostjat teavitama. Kohus leiab, et antud juhul olid hagejale töövõtulepinguga ettenähtud kohustused hõlmatud XXXhoonete gaasikatlamajasoojavarustus skeemidest (kd IV, lk 49-52) ning hagejal ei esinenud täiendavat kohustust olla kursis tema tööülesannetest väljapoole jäävate küsimustega ning võimalike puuduste korral kostja informeerida.
58.Seoses kostja väitega, et hagejal esines kohustus mürasummutavate katete ostmiseks ning paigaldamiseks, märgib kohus, et nimetatud kohustust hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingutest ei nähtu. Seega puudus kostjal õigus nõuda hageja arvelt sisse nende paigaldamise tasu. Kuna kohus on seisukohal, et hagejal puudusid mürasummutavate katetega seotud kohustused, jätab kohus sisuliselt analüüsimata hageja ja kostja väited seoses mürasummutavate katete kohase maksumuse, mürasummutamise võimekuse, mürataseme mõõtmise ning puudustest teavitamise õigeaegsusega.
59.Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et hageja ei vastuta XXXhoonetesse paigutatud gaasikateldest tuleneva müra põhjustamise eest, kuna tuvastamist ei leidnud, et hageja oleks talle töövõtulepingutest tulenevaid kohustusi rikkunud.
60.Kostja 05.04.2009 esitatud garantiinõude alusel maksis SEB Pank kostjale pangagarantii alusel välja 117 198,82 krooni ning debiteeris selle regressi korras hageja kontolt (kd I, lk 79-81). Kuna hageja ei ole töövõtulepinguid rikkunud ega vastuta XXXmajades esinevate müraprobleemide eest, puudus kostjal alus garantiinõude esitamiseks, mis tähendab, et kostja on hageja arvelt alusetult rikastunud.
61.VÕS § 1028 lg 1 kohaselt, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Antud juhul on kostja saanud hageja arvelt summa, mille tasumise kohustust hagejal ei olnud, mistõttu on hagejal õigus see tagasi nõuda. Käesoleval juhul on hageja tõendanud, et kostja on hageja arvelt alusetult rikastunud 7490,36 euro ulatuses, mistõttu see tuleb VÕS § 1028 lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja nõuda.
62.Seoses kostja esitatud tasaarvestamise nõudega märgib, et kohus, et tulenevalt VÕS § 197 lg-st 1 on tasaarvestamine võimalik üksnes olukorras, kus kahel isikul on teineteise vastu nõue. Antud juhul leidis tuvastamist, et kostjal hageja vastu nõuet ei ole, kuna hageja ei ole talle töövõtulepingust tulenevaid kohustusi rikkunud, mistõttu ei saa toimuda ka tasaarvestamist.
63.Hageja taotleb VÕS § 113 alusel viivise väljamõistmist alates 03.06.2009 kuni hagi esitamiseni summas 179,05 eurot. Kostja on viivise väljamõistmisele alates nimetatud kuupäevast vastu vaielnud, kuna kostja leiab, et kostja ei saanud olla teadlik hageja konto debiteerimisest. Kohus leiab, et kostja vastuväited on põhjendamatud, kuna hageja konto debiteerimise põhjustas kostja garantiinõue, mille esitamiseks kostjal alust ei esinenud. Arvestades, et kostja ise vastava garantiinõude esitas, pidi ta olema teadlik ka hageja konto debiteerimisest. Seega on põhjendatud viivise väljamõistmine alates kuupäevast, millal hagis nõutav summa hageja kontolt maha arvestati. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista perioodi 03.06.2009 kuni 15.09.2009 eest viivis summas 179,05 eurot.
64.Hagi esitamise seisuga tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus ja viivis summas 7669,41 eurot.
65.Hageja taotleb kostjalt põhinõudelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras viivise väljamõistmist alates hagi esitamisest kuni põhinõude rahuldamiseni. TsMS §-st 367 lähtuvalt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et TsMS § 367 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt (7490,36) eurot
VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 16.09.2009 kuni põhinõude täieliku tasumiseni hageja kasuks. Hageja nõuab viivist seaduses sätestatud määras, mistõttu puudub alus viivise vähendamiseks. Menetluskulude jaotus
66.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 tuleb tsiviilasja kulud jätta kostja kanda. Menetlusosaline võib taotleda Harju Maakohtult tulenevalt TsMS § 174 kohtukulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul pärast kohtulahendi jõustumist.
67.Tulenevalt TsMS § 124 lg-st 1 oli antud tsiviilasja hind 7490,36 eurot. Taimi Kollom (digitaalselt allkirjastatud) Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.