lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-13-14071/30

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 14.11.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-13-14071/30
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
14.11.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1736
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 162 lg 1, 5Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTLS § 131 lg 1Töölepingule kohaldatav seadusTLS § 29 lg 2Töötasu suurusTLS § 5 lg 1Töötaja teavitamine töötingimustestTsMS § 124 lg 1Hagihind rahalise nõude puhulTsMS § 231Tõendamisest vabastamise alusedTsMS § 238Tõendi asjakohasus ja lubatavus

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-13-14071/37Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium24.11.2014

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-13-19779/10Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja05.12.2013

Lahendi tekst

Riigi Teataja

E E S TI V A B A R I I G I NI M E L

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mati Maksing

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

14. november 2013. a, Tallinn, kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-13-14071

Tsiviilasi

XXX(XXX) hagi OÜ XX vastu töövaidluses (töövaidlusasi nr 4.4-2/2981)

Tsiviilasja hind

12 968,57 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: XXX, isikukood XXX, elukoht XXX Hageja lepinguline esindaja: Indrek Teppo, e-XXX [email protected] Kostja: OÜ XXX, registrikood XXX, asukoht XXX Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Rajar Miller, e-XXX [email protected] Kostja seaduslik esindaja I: juhatuse liige XXX Kostja seaduslik esindaja II: juhatuse liige XXX

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 29. oktoobril 2013, millel osalesid hageja lepinguline esindaja Indrek Teppo, kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Rajar Miller ja kostja seaduslik esindaja juhatuse liige XXX

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada. Mõista kostjalt OÜ XXX (registrikood XXX) hageja kasuks välja töötasu 12 968,57 eurot (brutosumma). Jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

XXX (isikukood XXX)

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-XXX aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 19.08.20262-26-9504/3Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 14.08.20262-25-8343/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 13.08.20262-22-18174/82Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 12.08.20262-26-153/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 06.07.20262-25-1776/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-13-14071 Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused Menetlusosaline võib nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist otsuses sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse Harju Maakohtule (Kentmanni 13, Tallinn, e-XXXi aadress [email protected]). Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtuasja menetlusega. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes otsuse peale edasi kaevates.

MENETLUSE KÄIK

1.XXX (edaspidi „hageja”) esitas 27. märtsil 2013 e-kirja teel kohtule avalduse tema ja OÜ XXX (edaspidi „kostja”) töövaidluse kohtus lahendamiseks. Sellega soovis hageja osaliselt vaidlustada Põhja Inspektsiooni Töövaidluskomisjoni 28. veebruari 2013. aasta otsust töövaidlusasjas nr 4.4-2/2981, millega hageja avaldus jäi rahuldamata. Hageja täpsustas oma avaldust ja esitas 12. aprillil 2013 hagi saamata jäänud palga 12 968,57 eurot (brutotöötasu) nõudes
2.Kohus nõudis töövaidluskomisjonilt (edaspidi „TVK”) välja eelviidatud töövaidlusasja toimiku ja võttis selle tervikuna käesoleva asja toimiku juurde.
3.Kohus võttis hagiavalduse 16. aprilli 2013. aasta määrusega menetlusse. Kostja esitas
2.mail 2013 vastuse hagile ja hageja esitas 13. mail 2013 arvamuse kostja vastuse kohta. Kostja esitas 21. mail 2013 täiendava vastuse.
4.Kohus selgitas 7. oktoobri 2013. aasta määrusega pooltele kohaldatavat õigust ja sellest tulenevat poolte tõendamiskoormist, samuti määras kohtuistungi ettevalmistamiseks tähtajad. Pooled esitasid kohtu määratud tähtaja jooksul täiendavad seisukohad.
5.Kohus kuulas pooled ära 29. oktoobri 2013 kohtuistungil.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6.Hageja (töötaja) nõuab kostjalt (tööandja) saamata jäänud palka brutosummas 12 968,57 eurot. Hageja toob hagi alusena esile, et kostja ei maksnud perioodil 1. august 2011 – 23. november 2012 välja kogu töölepingu järgset töötasu, vaid üksnes osa. Pooltel oli kokkulepe töötasu maksmiseks brutosummas 37 634 krooni ehk 2 405,25 eurot kuus. Hageja väidete kohaselt tuli talle maksta eelviidatud perioodil töötasu 35 418,69 eurot, aga maksti üksnes 22 450,12 eurot. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda.
7.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja väitel oli pooltel suuline kokkulepe töötasu vähendamiseks. Hageja nõue ei ole ka kooskõlas hea usu põhimõttega, sest töötamise ajal hageja töötasu juurde ei nõudnud. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

2 (4)

2-13-14071

8.Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb rahuldada. Menetluskulud jätab kohus kostja kanda. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-st 1 esitas kohus otsuse kirjeldava osa lihtsustatult.
9.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks. − hageja töötas kostja juures töölepingu alusel 1. jaanuarist 1997 kuni
23.novembrini 2012 liftitööde juhataja ametikohal; − hageja oli kostja juhatuse liige kuni 20. aprillini 2011 ja osanik kuni
30.novembrini 2012, tema osa suurus oli 25,97%; − 2. juuli 2009 töölepingu dokumendis (TVK tlk 50–55) on hageja kuupalgana märgitud 37 634 krooni; − pooled leppisid perioodiks 1. maist 2011 kuni 31. juulini 2011 kokku hageja osalises tööajas ja töötasu vähendamises summani 1 683,74 eurot kuus (TVK tlk 56); − 1. augustist 2011 kuni 23. novembrini 2012 arvestas kostja hagejale töötasu brutosummas 22 450,12 eurot (TVK tlk 38–40) ja maksis sellele vastava palga ka välja (tlk 22 ja 41–43); − samuti ei vaidlusta kostja hageja esitatud töötasu arvestust (tlk 17), välja arvatud kuupalga määr.
10.Hageja nõude õiguslik alus on töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg 1 teine lause, mille kohaselt tööandja maksab töötajale töö eest tasu, koosmõjus sama seaduse § 28 lg 2 p-ga 2, mis sätestab, et tööandja on kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Kuigi pooled sõlmisid töölepingu enne TLS jõustumist, tuleb TLS § 131 lg 1 alusel ka enne 2009. aasta 1. juulit sõlmitud töölepingule kohaldada alates 2009. aasta 1. juulist TLS-s sätestatut. Hageja nõue käsitleb perioodi pärast nimetatud kuupäeva. Hageja väidab, et pooltel oli kokkulepe kuutöötasu maksmiseks brutosummas 37 634 krooni, mis euro kasutusele võtmise seaduse § 5 lg-te 1 ja 2 järgi vastab 2 405,25 eurole kuus. Hageja lähtub oma nõudes ilma sentideta kuupalga määrast 2 405 eurot.
11.Töötasu ja selle maksmise tingimused on TLS § 5 lg 1 p 5 järgi töölepingu oluline tingimus ja peavad seega sisalduma töölepingu dokumendis. TLS § 29 lg 2 näeb ette, et kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. Pooled on üksmeelsed selles, et nende vahel oli kokkulepe töötasu suuruse osas, aga on erimeelsed selle kokkuleppe sisus. Hageja väide töölepingus sisalduva töötasu kokkuleppe kohta on tõendatud töölepinguga (TVK tlk 54), kostja väide teistsuguse sisuga kokkuleppe kohta on tõendamata. Kostja väide töötasu alaliselt vähendamise kokkuleppe kohta juba enne 1. maid 2011 ei ole kooskõlas viidatud kuupäeva töölepingu lisaga (TVK tlk 56). Kui töötasu oleks jäädavalt juba alandatud enne nimetatud kuupäeva, siis puudunuks vajadus kõnealust lisa vormistada. Istungil osalenud kostja juhatuse liige XXX avaldas, et töölepingu lisa andis hagejale tema. Vastavalt äriseadustiku (ÄS) § 187 lg-le 1 täidab juhatuse liige oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Seega pidi kostja juhatus töölepingu lisa sõlmides omama ülevaadet hagejaga seni sõlmitud palgakokkulepetest. Kohus leiab, et töösuhtes on töötaja nõrgemaks pooleks ja töölepingu kirjalik vormistamine on eelkõige tööandja kohustus. Seetõttu peab töölepingu muudatuse kirjalikult vormistamata jätmise tagajärgede riski kandma tööandja (vrd Riigikohtu 11. jaanuari 2006. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-05, p 12 kolmas lõik). Kokkuvõtvalt tuvastab kohus, et pooltel oli kokkulepe alates 1. augustist 2011 taas töölepingu järgse töötasu ehk kuupalga 2 405,25 eurot maksmiseks.

3 (4)

2-13-14071

12.Kohus ei nõustu kostjaga nagu saaks poolte käitumisest töölepingu täitmise ajal järeldada hageja kui töötaja loobumist osast töötasust. Nõustumine palga osaliselt hiljem maksmisega ei tähenda saamata jäänud palga nõudest loobumist. Töösuhte poolte kokkulepet või selle puudumist ei tõenda asjaolu, et töötaja ei pöördunud kohe pärast palga saamist kostja poole selgituse saamiseks. Seaduses sätestatud aegumistähtaja sees saab määrata täiendava hea usu põhimõttest lähtuva uue tähtaja, mille jooksul isik võib oma õiguste kaitseks hagi esitada, üksnes erandlike asjaolude esinemisel (Riigikohtu 2. juuni 2003. aasta otsus tsiviilasjas nr 32-1-70-03, p 13, ja 7. aprilli 2009. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-09, p 14). Kohus selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval juhul ei tuvasta. Erinevalt palga nõudest on viivise nõude puhul võimalik selle vastuolu hea usu põhimõttega nõude hilise esitamise tõttu (nt Riigikohtu 14. juunil 2005. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 23, ja 13. märtsi 2009. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-09, p 15 esimene lõik). Siiski olukorras, kus töötaja on samaaegselt tööandja juhatuse liige, võib olla töötasu osalise maksmata jätmise küsimuse õigeaegselt lahendamata jätmine tuua kaasa nõudeõiguse kaotamise (Riigikohtu 24. novembri 2005. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-05, p 24). Käesolevas asjas nähtub poolte väidetest, et hageja nõue tuleneb perioodist, mil hageja enam ei olnud kostja juhatuse liige. Kohus leiab, et juhatuse liikme nõudeõiguse võimalik piirang ei ole üle kantav osaühingu osanikule, kellel on ca veerand osanike häältest. Sellisel osanikul puudub juhatuse liikme (või enamusosaniku) puhul esinev kontroll ettevõtte tehtavate otsuste üle. Järelikult ei tulene hageja käitumisest ega hea usu põhimõttest, et ta oleks kaotanud õiguse nõuda töölepingus kokku lepitud tasu maksmist. Teistsugust järeldust ei saa teha ka asjaolust, et varem hageja sai väiksemat palka (tlk 109), aga selle kohta ei ole nõuet esitanud.
13.Samuti ei nõustu kohus kostja väitega nagu võinuks kostja maksta hagejale kirjalikus töölepingus kokkulepitust väiksemat töötasu põhjusel, et teised juhtivtöötajad said väiksemat tasu. Õige on hageja väide, et tulenevalt erinevast kvalifikatsioonist ja vastutusest võivad juhtivtöötajate töötasud olla erinevad. Hageja on tõendanud, et tal oli kohane kvalifikatsioon liftitööde juhataja ametikohal töötamiseks (tlk 120–126) ja kostja on möönnud, et teistel juhtivtöötajatel kõnealuse valdkonna tunnistusi ega registreeringuid tarvis ei olnud (tlk 127 pöördel). Kostja on kohtule selgitanud, et teiste juhtivtöötajatega ei sõlmitud kokkuleppeid tööaja ja töötasu ajutiseks vähendamiseks (ibid). Juhatuse liikme XXX ja hageja töötasud olid töölepingute sõlmimise ajal juba erinevad (vastavalt tlk 97 ja TVK tlk 54). Võttes arvesse eespool p-s 12 viidatud Riigikohtu seisukohta juhatuse liikme palganõude teatava eripära kohta, ei ole hageja ja J. Abel ka enam samasuguses olukorras pärast hageja väljaarvamist kostja juhatusest. Neil kaalutlustel ei saa hagejale makstava töötasu suurust määrata selle põhjal, millist tasu said teised kostja juhtivtöötajad.
14.Kuna ükski kostja vastuväide hageja nõutava kuupalga määra kohta ei ole edukas ja palga arvestust ei ole kostja vaidlustanud, siis tuleb hagi tervikuna rahuldada.
15.TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel jätab kohus otsuse tegemisel arvestamata TVK toimikus olevad tõendid, millele pooled käesolevas hagiasjas lahendatava nõude osas tugineda ei soovinud (vt 29. oktoobri 2013. aasta istungi protokoll, tlk 128 pöördel); samuti tlk 99–105 ja 112–117, sest neist ei nähtu asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud.
16.Tsiviilasja hind on TsMS § 124 lg 1 alusel 12 968,57 eurot.
17.Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hagejal ei tulnud hagi esitamisel tasuda riigilõivu, seetõttu puudub vajadus kohaldada TsMS § 162 lg 5. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing kohtunik 4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-2067/27Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja