Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

1(6)

2-13-19779 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

1.1

KOHTUOTSUSE KIRJELDAV OSA

Menetlus töövaidluskomisjonis ja hageja taotlus kohtule

XXXOÜ esitas 20.02.2013 Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse XXX leppetrahvi väljamõistmiseks . Töövaidluskomisjon jättis 26.03.2013 otsusega XXXOÜ avalduse töövaidlusasjas nr 4.4-1/483 rahuldamata. 14.11.2013 esitas hageja taotluse menetluse peatamiseks põhjusel, et menetluses oleva tsiviilasja tulem sõltub osaliselt tsiviilasja nr 2-13-14071 vaidluse esemeks olevast töötasu suurusest. Hageja väitel on hagi esemeks olev leppetrahvi nõue seotud kostja kuue kuu keskmise töötasu summaga. Nimetatud summaks on 1533,88 eurot. Harju Maakohus on teinud 14.11.2013 tsiviilasjas 2-1314071 otsuse, milles kohus on asunud seisukohale, et töötasu suurusena tuleb arvestada 2 405,25 eurot kuus, mitte 1 533,88 eurot kuus nagu hageja seisukoht on olnud. Hageja kavatseb otsuse vaidlustada. Hageja väitel sõltub otsus käesolevas tsiviilasjas osaliselt teises kohtumenetluses vaidluse esemeks olevast töötasu suurusest. Juhul, kui teises käimasolevas kohtumenetluses leiab jõustunud kohtulahendiga tuvastamist, et kostja töötasu suurus ühes kuus oli suurem, kui käesolevas vaidluses leppetrahvi arvestamisel aluseks võetud suurus, tuleb hagejal omakorda ka summaliselt leppetrahvi nõuet vastavalt korrigeerida. Kostja vaidles hageja menetluse peatamise taotlusele vastu leides, et hageja ei ole peatamise taotluses põhistanud mõjuvat põhjust taotluse niivõrd hiliseks esitamiseks. Juhul, kui hagi rahuldatakse väiksema leppetrahvi puhul ja hiljem selgub, et hagejal oli õiguslik alus suurema leppetrahvi nõudmiseks, on hagejal võimalus nõuda suuremat leppetrahvi ka kohtumenetluse väliselt. Juhul kui kohus peaks leidma, et hageja antud menetluses esitatud hagi tuleb rahuldada, oleks kostja poolt peale kohtuotsuse jõustumist trahvi suurenenud osa mittetasumine kostja huvidega vastuolus. Juhul, kui hagi rahuldatakse väiksema leppetrahvi puhul ja hiljem selgub, et hagejal oli õiguslik alus suurema leppetrahvi nõudmiseks, on hagejal võimalus nõuda suuremat leppetrahvi ka kohtumenetluse väliselt. Juhul kui kohus peaks leidma, et hageja antud menetluses esitatud hagi tuleb rahuldada, oleks kostja poolt peale kohtuotsuse jõustumist trahvi suurenenud osa mittetasumine kostja huvidega vastuolus. Isegi juhul, kui kostja peaks suurenenud trahvinõude osa 2 (6)

2-13-19779 mitte tasuma on hagejal õigus esitada kostja vastu uus nõue ja vajadusel uus hagi puuduolevas osas eraldi. Kohtu hinnangul ei mõjuta tsiviilasja nr 2-13-14071 lõpptulem praeguse menetluse käiku, kuivõrd poolte vahel puudub vaidlus keskmise töötasu suuruse osas. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 järgi menetletakse asja poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Hagi rahuldamise korral lähtub kohus käesolevas tsiviilasjas esitatud nõudest. Hageja on arvestanud kostja kuue kuu keskmise töötasu suuruseks 1 533,88 eurot brutosummas ning esitanud töölepingu punktist 5.6 tuleneva leppetrahvi suuruseks 7 808,85 eurot. Kostja ei ole nimetatud summa arvestusele vastuväiteid esitanud vaid vaielnud vastu saladuse hoidmise kohustuse rikkumise väitele ehk vaidlustanud leppetrahvi mõistmise tervikuna. Seetõttu leiab kohus, et menetluse peatamiseks puudub vajadus. 1.1 Asjaolud ja hageja seisukohad Hageja (tööandja) ja kostja (töötaja) sõlmisid 02.07.2009 töölepingu nr 2/08, mille alusel XXX asus XXXOÜ-s tööle liftitööde juhataja ametikohal. Muuhulgas leppisid pooled töölepingu punktis 5.4 kokku, et töötaja kohustub talle töölepingu täitmise käigus teatavaks saanud tööandja staatust või tegevust puudutavat äri- ja tootmissaladust hoidma konfidentsiaalsena ning mitte avaldama seda kolmandatele isikutele ilma tööandja eelneva kirjaliku loata. Avaldamiskeeluga hõlmatud äri- ja tootmissaladusena on samas lepingupunktis määratletud eelkõige teave tööandja majandusliku olukorra ja majandustegevuse kohta, Tööandja juhtorganite strateegiliste otsuste ja töökorralduse kohta, tööandja klientide ja osutatavate teenuste hinnakujunduse põhimõtete kohta jms. Saladuse hoidmise kohustuse rikkumine on töölepingu punktis 5.6 sanktsioneeritud leppetrahviga. Tööleping on tööandja ülesütlemisavaldusega TLS § 88 lg 1 p 8 alusel 23.11.2012 erakorraliselt üles öeldud põhjusel, et tööandjale teatavaks saanud tööandja otsese konkurendi XXX OÜ 16.11.2012 koosoleku protokollist nähtuvalt osales töötaja tööandja teadmata otsese konkurendi tegevuses ning väljastas konkurendile tööandja lepingupartneritega seonduvat informatsiooni. protokollist nähtuvalt on koosolekul arutatud XXX OÜ igapäevase majandustegevusega seotud küsimusi. Kostjat puudutavad avaldused ja ülesanded seoses XXX OÜ päevakorraliste tegevustega on protokollitud järgnevalt (hageja rõhutused): (a) XXX: meil ei ole muud varianti kui XXX. XXX ei saa, XXX on nendega heades kontaktides. Eskalaator – XXXi Hamburgi tehas, Hiina tehas; (b) Soome – XXX. Pidime saatma mehed soome, XXXl kontakt XXXiga. Ei saa panna XXX ja XXX mehi kokku. On ju muid objekte ka, äkki saab erinevatele objektidele. XXX küsib XXX käest, kas tahetakse meie tööjõudu. XXX OÜ näol on tegemist hageja otsese konkurendiga. Saladuse hoidmise kohustust on töötaja rikkunud seoses konkurendile tööandja tegevust puudutava äri- ja tootmissaladuse avaldamisega. Töölepingu punkti 3.1 kohaselt oli töötaja töötasu suuruseks 37 634 EEK, s.o. 2 405,25 EUR kuus. Vastavalt kokkuleppele (töötaja oli lisaks töösuhtele ka kuni 30.11.2012 hageja osanik ja kuni 20.04.2011 hageja juhatuse liige) maksti osanikest töötajatele töötasu tegelikkuses väiksemas summas, mis töötaja puhul tähendas täistööaja korral (st ilma puhkuse või haiguspäevadeta) töötasu muutumatus suuruses 1 533,88 EUR brutosummas. Kuue kuu keskmiseks töötasuks on hageja arvestanud 7808,85 eurot. Eeltoodust tulenevalt on töötaja kuue kuu keskmisele töötasule vastava töölepingu punktist 5.6 tuleneva leppetrahvi suuruseks 7 808,85 EUR. Täiendavas vastuses leidis hageja, et kostja ei olnud alates 20.04.2011 hageja juhatuse liige, seega kostja hageja nimel suhetes OY-ga XXX õiguste ja kohustuste tekitamiseks õigustatud ei olnud. Lisaks ei saa hageja väitel olla tõepärased kostja väited, et esines vajadus täiendava tööjõu hankimiseks ja selles küsimuses konkurentide poole pöördumiseks.

3(6)

2-13-19779 1.2

Kostja seisukohad

4 (6)

2-13-19779

KOHTUOTSUSE PÕHJENDAV OSA

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja töötas hageja juures liftitööde juhataja ametikohal kuni 23.11.2012, mil hageja töölepingu nr erakorraliselt üles ütles. Poolte vahel ei ole vaidlust kostja kuu keskmise töötasu suuruse ega leppetrahvi nõude suuruse osas. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on osalenud XXX OÜ 16.11.2012 koosolekul ning kas ta avaldas seal hageja staatust või tegevust puudutavat äri- ja tootmissaladust, rikkudes töölepingu punkti 5.3 ja 5.4 või mitte. Hageja väitel on tööleping on tööandja ülesütlemisavaldusega TLS § 88 lg 1 p 8 alusel 23.11.2012 erakorraliselt üles öeldud põhjusel, et tööandjale teatavaks saanud tööandja otsese konkurendi XXX OÜ 16.11.2012 koosoleku protokollist nähtuvalt osales töötaja tööandja teadmata otsese konkurendi tegevuses ning väljastas konkurendile tööandja lepingupartneritega seonduvat informatsiooni. Kostja selgitusel, tekkis hagejal 2012 oktoobrikuus Soomes tööjõuprobleem teenuse osutamisega Soome liftifirmale XXX OY. Hageja ja XXX OY vahel sõlmitud koostöölepingute kohaselt (alates 2010 aastast) on kostja alati olnud OÜ XXX poolseks ametlikuks esindajaks lepingute täitmisega seotud küsimustes. Vaidlusaluse töölepingu punkt 5.3 sätestab, et töötaja ei või ilma tööandja eelneva kirjaliku nõusolekuta töötada töölepingu kehtivuse ajal tööandja konkurendi juures, täita tööandja konkurendi käsundit või konkureerida tööandjaga iseseisvalt. Tööandja konkurendiks on ettevõtja, kes tegutseb tööandjaga samal tegevusalal. 5.4 kohaselt töötaja kohustub tööandjale töölepingu täitmise käigus teatavaks saanud tööandja staatust või tegevust puudutavat äri- ja tootmissaladust (eelkõige teavet tööandja majandusliku olukorra ja majandustegevuse kohta, tööandja klientide ning osutatavate teenuste hinnakujunduse põhimõtete kohta jms) hoidma konfidentsiaalsena ning mitte avaldama seda kolmandatele isikutele ilma tööandja eelneva kirjaliku loata. Tööandja äri- ja tootmissaladuseks ei loeta informatsiooni, mis on avalikkusele teatavaks saanud või avalikkusele vabalt kättesaadav (näiteks informatsioon avalikes registrites, majandusaasta aruanded). Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 22 lõike 1 kohaselt vastavalt võlaõigusseaduse §-s 625 sätestatule ja arvestades käesoleva seaduse § 6 lõikes 3 sätestatud teavitamise kohustust, võib tööandja määrata, millise teabe kohta kehtib töötajal tootmis- või ärisaladuse hoidmise kohustus. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tööandja ja töötaja võivad kokku leppida saladuse hoidmise kohustuse rikkumise leppetrahvi võlaõigusseaduses sätestatud tingimustel ja korras. TLS § 6 lõike 3 alusel kui tööandja ja töötaja lepivad kokku konkurentsipiirangu kohaldamises või tööandja on määranud saladuses hoitava teabe, peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale konkurentsipiirangu kokkuleppe või saladusena määratud teabe sisu. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 625 lg 1 kohaselt käsundisaaja peab käsundi täitmise ajal hoidma saladuses talle seoses käsundiga teatavaks saanud asjaolusid, mille saladuses hoidmiseks on käsundiandjal õigustatud huvi, eelkõige hoidma käsundiandja tootmis- või ärisaladust. Saladuse hoidmise kohustust ei ole, kui käsundisaajal on asjaolude avalikustamiseks käsundiandja luba või kui ta on avalikustamiseks kohustatud seadusest tulenevalt. Tööandja ei ole tõendanud piisavalt töölepingust tuleneva konkurentsipiirangu rikkumist või ärisaladuse avaldamise keelu rikkumist. Esitatud XXX OÜ 16.11.2012 koosoleku protokoll on lihtkirjalik ja ilma osapoolte allkirjadeta. Kostja on esitanud vastuväite koosolekul osalemise kohta, väites täiendavalt, et pole protokolli saanud ning käis 16.12.2012 XXX OÜ juhatuse liikme XXX juures vestlemas tööjõurendi teemal, täites sellega üksnes XXX ja XXX OY vahelisest koostöölepingust temale pandud ülesandeid. Nimetatu kinnituseks on kostja esitanud hageja ja XXX OY vahel sõlmitud koostöölepingu. Kohtu hinnangul selgitab esitatud leping kostja viibimise põhjuseid XXX OÜ juures, kuid ei lükka ümber hageja koosoleku protokolliga tõendatud väidet koosolekul osalemise kohta. Hoolimata asjaolust, et XXX OÜ 16.11.2012 koosoleku protokoll ei 5(6)

2-13-19779 ole osapoolte poolt allkirjastatud, loeb kohus selle alusel tõendatuks kostja osalemise XXX OÜ 16.11.2012 koosolekul (TVK tl 35). Samas ei selgu XXX OÜ 16.11.2012 koosoleku protokollist kostja töölepingu (TVK tl 29-31) punktide 5.3 või 5.4. rikkumine. Hageja esitatud, protokollis sisalduvad ja asjas tähtsust omavad väited on: „XXX: meil ei ole muud varianti kui XXX. XXX ei saa, XXX on nendega heades kontaktides. Eskalaator – XXX Hamburgi tehas, Hiina tehas; (b) Soome – XXX. Pidime saatma mehed soome,XXX kontakt XXX . Ei saa panna XXX ja XXX mehi kokku. On ju muid objekte ka, äkki saab erinevatele objektidele. XXX küsib Paavo käest, kas tahetakse meie tööjõudu“. Kohus leiab, et saladuse hoidmise kohustuse peab töölepingus olema fikseeritud võimalikult konkreetselt ja täpselt. Töölepingus on fikseeritud saladuse hoidmise kohustus „tööandja klientide ning osutatavate teenuste hinnakujunduse põhimõtete kohta“. Hageja väitel on fakt tema koostöö kohta XXX iseenesest avalikkusele kättesaadav tööandja veebilehel XXX, kuid informatsioon hageja kontaktidest ja koostööst XXX OY-ga, ei ole kolmandatele isikutele ühelgi viisil vabalt kättesaadav. Kohtu hinnangul ei selgu protokollist tööandja kliendibaasi kohta muud infot, kui et kostja on maininud kontakti olemasolu XXX OY-ga. Kostja väitel on see info väidetavatele adressaatidele teada põhjusel, et tegemist on hageja endiste töötajatega. Asjaolu, et XXX OÜ-s töötab hageja endisi töötajaid on asja arutamise käigus leidnud ka kinnitust. Hageja ei ole suutnud ammendavalt esile tuua ega tõendada, milles seisneb „teave tööandja klientide kohta“, kuivõrd kostja on veenvalt põhistanud oma vastuses ehitusobjektil töötavatele isikute ja ettevõtete avalikkusele teadaolekut läbi töötajate nummerduse ja tööandja nimega varustatud tunnustega ja ettevõtte reklaamide. VÕS § 625 näeb ette saladuse hoidmise kohustuse seadmise töötajale eelkõige teabe jaoks, mille saladuses hoidmiseks on käsundiandjal õigustatud huvi. Hageja ei ole põhjendanud ega tõendanud, milles seisneb antud asjaoludel hageja huvi kliendi XXX OY nime saladuses hoidmise kohta. Hageja on ise kinnitanud, et osade klientide ja koostööpartnerite nimed on üldsusele teada. Kuivõrd leppetrahvi nõude aluseks olev kohustuse rikkumine ei ole tõendanud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 162 lg 2 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jättis hagi täies ulatuses rahuldamata, tuleb menetluskulud kanda hagejal. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Kohtuotsus on allkirjastatud digitaalselt. Velmar Brett kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.