Tallinna Ringkonnakohus Tiit Kollom (eesistuja), Ulvi Loonurm ja Iko Nõmm
Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
24.11.2014 Tallinnas 2-13-14071 PP hagi OÜ FORMET-LIFT vastu töötasu saamiseks 12 968,57 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14.11.2013 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ FORMET-LIFT apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja PP (IK XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Indrek Teppo Kostja OÜ
(registrikood 10381473), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rajar Miller
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Jätta Harju Maakohtu 14.11.2013 otsus tsiviilasjas nr. 2-13-14071 muutmata, kostja apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetlusosaliste apellatsiooniastmega seotud menetluskulud OÜ FORMET-LIFT kanda. Edasikaebamise kord Otsusele võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,
kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetlusosaline võib esitada Harju Maakohtule avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks 30 päeva jooksul menetluskulude jaotist ette nägeva kohtulahendi jõustumisest arvates. Asjaolud PP esitas 27.03.2013 Harju Maakohtule avalduse tema ja OÜ FORMET-LIFT töövaidluse kohtus lahendamiseks. 12.04.2013 esitatud hagiavalduses palus hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks saamata jäänud palga 12 968,57 eurot (brutotöötasu). Hagiavalduse kohaselt ei maksnud kostja perioodil 01.08.2011 kuni 23.11.2012 välja kogu töölepingu järgset töötasu. Pooltel oli kokkulepe töötasu maksmiseks brutosummas 37 634 krooni kuus ehk 2405,25 eurot kuus. Eelviidatud perioodil tuli hagejale maksta töötasu kokku 35 418,69 eurot, aga maksti üksnes 22 450,12 eurot. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Pooltel oli suuline kokkulepe töötasu vähendamiseks. Hageja nõue ei ole ka kooskõlas hea usu põhimõttega, sest töötamise ajal hageja töötasu juurde ei nõudnud. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus rahuldas hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja töötasu 12 968,57 eurot (brutosumma) ja jättis menetluskulud kostja kanda. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mille kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: − hageja töötas kostja juures töölepingu alusel 01.01.1997 kuni 23.11.2012 liftitööde juhataja ametikohal; − hageja oli kostja juhatuse liige kuni 20.04.2011 ja osanik kuni 30.11.2012, tema osa suurus oli 25,97%; − 02.07.2009 töölepingu dokumendis (TVK tlk 50–55) on hageja kuupalgana märgitud 37 634 krooni; − pooled leppisid perioodiks 01.05.2011 kuni 31.07.2011 kokku hageja osalises tööajas ja töötasu vähendamises summani 1 683,74 eurot kuus (TVK tlk 56); − 01.08.2011 kuni 23.11.2012 arvestas kostja hagejale töötasu brutosummas 22 450,12 eurot (TVK tlk 38–40) ja maksis sellele vastava palga ka välja (tlk 22 ja 41–43); − samuti ei vaidlusta kostja hageja esitatud töötasu arvestust (tlk 17), välja arvatud kuupalga määr. Hageja nõude õiguslik alus on TLS § 1 lg 1 teine lause, mille kohaselt tööandja maksab töötajale töö eest tasu, koosmõjus sama seaduse § 28 lg 2 p-ga 2, mis sätestab, et tööandja on kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Kuigi pooled sõlmisid töölepingu enne TLS jõustumist, tuleb TLS § 131 lg 1 alusel ka enne 01.07.2009 sõlmitud töölepingule kohaldada TLS-s sätestatut. Hageja nõue käsitleb perioodi pärast nimetatud kuupäeva. Hageja väidab, et pooltel oli kokkulepe kuutöötasu maksmiseks brutosummas 37 634 krooni, mis euro
kasutusele võtmise seaduse § 5 lg-te 1 ja 2 järgi vastab 2 405,25 eurole kuus. Hageja lähtub oma nõudes ilma sentideta kuupalga määrast 2 405 eurot. Töötasu ja selle maksmise tingimused on TLS § 5 lg 1 p 5 järgi töölepingu oluline tingimus ja peavad seega sisalduma töölepingu dokumendis. TLS § 29 lg 2 näeb ette, et kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. Pooled on üksmeelsed selles, et nende vahel oli kokkulepe töötasu suuruse osas, aga on erimeelsed selle kokkuleppe sisus. Hageja väide töölepingus sisalduva töötasu kokkuleppe kohta on tõendatud töölepinguga (TVK tlk 54), kostja väide teistsuguse sisuga kokkuleppe kohta on tõendamata. Kostja väide töötasu alaliselt vähendamise kokkuleppe kohta juba enne 01.05.2011 ei ole kooskõlas viidatud kuupäeva töölepingu lisaga (TVK tlk 56). Kui töötasu oleks jäädavalt juba alandatud enne nimetatud kuupäeva, siis puudunuks vajadus kõnealust lisa vormistada. Istungil osalenud kostja juhatuse liige MS avaldas, et töölepingu lisa andis hagejale tema. Vastavalt ÄS § 187 lg-le 1 täidab juhatuse liige oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Seega pidi kostja juhatus töölepingu lisa sõlmides omama ülevaadet hagejaga seni sõlmitud palgakokkulepetest. Töösuhtes on töötaja nõrgemaks pooleks ja töölepingu kirjalik vormistamine on eelkõige tööandja kohustus. Seetõttu peab töölepingu muudatuse kirjalikult vormistamata jätmise tagajärgede riski kandma tööandja (vrd Riigikohtu 11.01.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-05, p 12 kolmas lõik). Kokkuvõtvalt, pooltel oli kokkulepe alates 01.08.2011 taas töölepingu järgse töötasu ehk kuupalga 2 405,25 eurot maksmiseks. Poolte käitumisest töölepingu täitmise ajal ei saa järeldada hageja kui töötaja loobumist osast töötasust. Nõustumine palga osaliselt hiljem maksmisega ei tähenda saamata jäänud palga nõudest loobumist. Töösuhte poolte kokkulepet või selle puudumist ei tõenda asjaolu, et töötaja ei pöördunud kohe pärast palga saamist kostja poole selgituse saamiseks. Seaduses sätestatud aegumistähtaja sees saab määrata täiendava hea usu põhimõttest lähtuva uue tähtaja, mille jooksul isik võib oma õiguste kaitseks hagi esitada, üksnes erandlike asjaolude esinemisel (Riigikohtu 02.06.2003 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-03, p 13, ja 07.04.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-09, p 14). Kohus selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval juhul ei tuvasta. Erinevalt palga nõudest on viivise nõude puhul võimalik selle vastuolu hea usu põhimõttega nõude hilise esitamise tõttu (nt Riigikohtu 14.06.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 23, ja 13.03.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-09, p 15 esimene lõik). Siiski olukorras, kus töötaja on samaaegselt tööandja juhatuse liige, võib olla töötasu osalise maksmata jätmise küsimuse õigeaegselt lahendamata jätmine tuua kaasa nõudeõiguse kaotamise (Riigikohtu 24.11.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-05, p 24). Käesolevas asjas nähtub poolte väidetest, et hageja nõue tuleneb perioodist, mil hageja enam ei olnud kostja juhatuse liige. Juhatuse liikme nõudeõiguse võimalik piirang ei ole üle kantav osaühingu osanikule, kellel on ca veerand osanike häältest. Sellisel osanikul puudub juhatuse liikme (või enamusosaniku) puhul esinev kontroll ettevõtte tehtavate otsuste üle. Järelikult ei tulene hageja käitumisest ega hea usu põhimõttest, et ta oleks kaotanud õiguse nõuda töölepingus kokku lepitud tasu maksmist. Teistsugust järeldust ei saa teha ka asjaolust, et varem hageja sai väiksemat palka (tlk 109), aga selle kohta ei ole nõuet esitanud. Kostja ei võinud maksta hagejale kirjalikus töölepingus kokkulepitust väiksemat töötasu põhjusel, et teised juhtivtöötajad said väiksemat tasu. Õige on hageja väide, et tulenevalt erinevast kvalifikatsioonist ja vastutusest võivad juhtivtöötajate töötasud olla erinevad. Hageja on tõendanud, et tal oli kohane kvalifikatsioon liftitööde juhataja ametikohal töötamiseks
(tlk 120–126) ja kostja on möönnud, et teistel juhtivtöötajatel kõnealuse valdkonna tunnistusi ega registreeringuid tarvis ei olnud (tlk 127 pöördel). Kostja on kohtule selgitanud, et teiste juhtivtöötajatega ei sõlmitud kokkuleppeid tööaja ja töötasu ajutiseks vähendamiseks (ibid). Juhatuse liikme JA ja hageja töötasud olid töölepingute sõlmimise ajal juba erinevad (vastavalt tlk 97 ja TVK tlk 54). Võttes arvesse eespool p-s 0 viidatud Riigikohtu seisukohta juhatuse liikme palganõude teatava eripära kohta, ei ole hageja ja JA ka enam samasuguses olukorras pärast hageja väljaarvamist kostja juhatusest. Neil kaalutlustel ei saa hagejale makstava töötasu suurust määrata selle põhjal, millist tasu said teised kostja juhtivtöötajad. Kuna ükski kostja vastuväide hageja nõutava kuupalga määra kohta ei ole edukas ja palga arvestust ei ole kostja vaidlustanud, siis tuleb hagi tervikuna rahuldada. TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel jätab kohus otsuse tegemisel arvestamata TVK toimikus olevad tõendid, millele pooled käesolevas hagiasjas lahendatava nõude osas tugineda ei soovinud (29.10.2013 istungi protokoll, tlk 128 pöördel); samuti tlk 99–105 ja 112–117, sest neist ei nähtu asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Apellatsioonkaebus Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus on asjas kogutud tõendeid ebaõigesti hinnanud ja kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Maakohus ei ole sisuliselt hinnanud, millist tähendust omab töötasu suuruse kokkuleppe tõlgendamisel töötajale reaalselt tehtud töötasu väljamakse suurus. 2009. aastal oli töötajale välja makstud töötasu suurus brutosummas 2214,78 eurot kuus ja alates 2010. kuni 2012. aastani brutosummas 1533,90 eurot kuus. Sellest järelduvalt ei ole töötasu faktiliselt kunagi olnud 02.07.2009 töölepingus fikseeritule vastav 2405,25 eurot. Teiseks, alates 2010. aastast kuni töölepingu lõpetamiseni oli makstud töötasu suurus konstantselt 1533,88 eurot (brutosummas), sh ka 2011. aasta maist kuni juunini, mil töölepingu muutmise dokumendi kohaselt pidanuks töötasu olema brutosummas 1683,74 eurot. Töötasu väljamaksete suuruses kajastub pooltevaheline suuline kokkulepe töötasu suuruse kohta. Seda kinnitab töötaja käitumine. Töötaja ei ole alates töölepingu sõlmimisest 02.07.2009 redaktsioonis esitanud ühtki pretensiooni, mille kohaselt tema töötasu väljamakse ei vastaks kokkulepitule. Maakohtu järeldus, mille kohaselt alates 01.08.2011 oli töötasu suurus taas 2405,25 eurot, jääb arusaamatuks. Poolte esitatud asjaoludest nähtuvalt ei olnud töötasu suurus ka enne 01.08.2011 ega 01.05.2011 2405,25 eurot. Asjaolu, et töötaja ei olnud alates 2011. aasta aprillist enam kostja juhatuse liige, ei oma tähtsust. Töötasu oli 1533,88 eurot ka perioodil, mil töötaja oli juhatuse liige. Maakohus ei ole põhjendanud, millel põhineb järeldus, et töötaja on nõustunud palga osaliselt hilisema maksmisega. Selline asjaolude tõlgendus ei tulene tõenditest.
Vastuväited kaebusele
Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel ei korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt maakohus ei ole hinnanud tööandja tasu arvestusi ja pangakonto väljavõtteid ning hagejale reaalselt tehtud töötasu väljamakseid, on ebaõige. Maakohus on märkinud, et poolte vahel puudub vaidlus asjaolus, et 01.08.2011 kuni 23.11.2012 maksis kostja hagejale töötasu brutosummas 22 450,12 eurot, ja lähtunud sellest asja lahendamisel. Maakohus on põhjendanud, et tehtud väljamaksete suurusest ja asjaolust, et hageja ei esitanud kostjale töötasu suuruse kohta pretensioone, ei saa järeldada, et pooltel oli töölepingudokumendis märgitust erinev töötasukokkulepe või et hageja oleks osast töötasust loobunud. Kaebuse väited, mille kohaselt kostja ei maksnud hagejale töötasu kunagi 02.07.2009 töölepingus märgitud suuruses ja alates 2010. aastast maksis kostja hagejale töötasu püsivalt 1533,88 eurot, ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale kokku lepitud töötasu suuruse kohta. Maakohus on õigesti ja ammendavalt põhjendanud, miks maakohus on tuvastanud töötasu suurusena 2405 eurot kuus. Maakohus ei ole rikkunud menetlusõiguse norme. Apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt poolte esitatud asjaoludest nähtuvalt ei olnud hageja töötasu suuruseks 2405,25 eurot ka enne 01.08.2011 ega 01.05.2011 ning jääb arusaamatuks maakohtu järeldus, et alates 01.08.2011 oli hageja töötasu suuruseks taas 2405,25 eurot, on ebaõige. Maakohus ei ole tuvastanud töötasu suurust enne 01.08.2011 või 01.05.2011. Apellatsioonkaebuses ei ole esile toodud, millel põhineb kaebuse väide, et hageja töötasu suurus enne 01.08.2011 või 01.05.2011 ei olnud 2405,25 eurot. Nimetatud väidet ei tõenda kostja poolt väljamaksete tegemine väiksemas suuruses. 02.07.2009 töölepingu nr 2/08 punktist 3.1 tulenevalt oli hageja töötasu 2405,25 eurot kuus (TVK tl 54). Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse väitega, mille kohaselt asjaolu, et hageja ei olnud alates 2011. aasta aprillist enam kostja juhatuse liige, ei oma asjas tähtsust. Maakohus ongi asunud põhjendatult seisukohale, et nimetatud asjaolu ei mõjuta antud juhul nõude põhjendatust. Apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt maakohus ei ole põhjendanud järeldust, et hageja nõustus töötasu osaliselt hilisema maksmisega, on ebaõige. Maakohus ei ole asunud seisukohale, nagu oleks hageja antud juhul töötasu osaliselt hilisema maksmisega nõustunud. Maakohtu põhjendusest on arusaadav, et hageja ei andnud nõustumust ega nõusolekut kostja käitumisele väljamaksete tegemisel. Maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et hageja ei loobunud töötasu nõudest. Menetlusosaliste apellatsiooniastmega seotud menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta apellandi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom
Ulvi Loonuum
Iko Nõmm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.