Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

2(5)

Määruskaebus Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus millega jätta Eesti Vabariigi kaebus rahuldamata ja menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. Maakohtu määrus ei ole seaduslik, kuna kohus tõlgendas KTS § 35 lg-t 1, arvestamata täitemenetluses ühemõtteliselt sätestatud erandit kohtutäituri tasu ettemaksu nõudmisel, täitemenetluses kehtivat tasulisuse põhimõtet ja seadusega tagatud põhiõigusi. KTS § 29 lg 2 kohaselt kohtutäituril on õigus nõuda tasu ettemaksu seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses. Ettemaksu ei või nõuda isikult, kes esitab täitmiseks elatusraha nõude. Seega välistas seadusandja ühemõtteliselt sissenõudjalt kohtutäituri poolt tasu ettemaksu nõudmise keelu üksnes elatusraha nõude täitmisele esitamisel. Sissenõudja nõude näol ei ole tegemist elatusraha nõudega, millele ei laiene kohtutäituri ettemaksu nõudmise keeld. KTS § 28 kohaselt kohtutäituri ametitoiming on tasuline. Seega kehtib täitemenetluses tasulisuse põhimõte. KTS § 35 lg-s 1 esitatud tabelis on sätestatud kohtutäituri tasu ettemaksu määrad, kusjuures sissenõude summalt kuni 130 eurot on ettenähtud sissenõudjale ettemaks 6 eurot. Kuigi KTS § 35 lg-s 1 esitatud tasu ettemaksude tabelis ei ole sissenõude summade kuni 35 eurot ja kuni 65 eurot järel mingeid märkeid ega summasid toodud, tuleneb minimaalse tasu ettemaksu määra kohaldamine kohtutäituri seaduse sisust (tabelis ei ole märget tasumäära puudumise kohta) ja mõttest (täitemenetluses kehtiv kohtutäituri kasuks tasulisuse põhimõte, kuivõrd kohtutäitur on täielikult isemajandav isik, tema ametitegevus ei ole finantseeritav ühestki täitemenetluse välisest finantseerimisallikast. Kohtutäituri ametitegevuseks vajalik materiaalne baas moodustub üksnes kohtutäituri ametitegevuse tulemusena laekuvatest kohtutäituri tasudest. Juriidilisele isikule (kohtutäitur), kes täidab riigi ülesandeid (täitedokumentide täitmise teel) ei saa px kohustust täita ettemaksu õigust omamata nõudeid, mille puhul esineb suur tõenäosus võlanõude reaalse täitmise võimatuse osas. Olenemata võlanõude summast, on nõuete sissenõudmiseks tehtav töö hulk identne. Kuivõrd töö sisu ja maht on identsed, puudub mõistlik põhjendus, et nõudeid kuni 65 eurot peab kohtutäitur täitmisele võtma ettemaksuõigust omamata, võimaldamata vähemalt osaliseltki katta tekkivaid reaalseid kulutusi nimetatud nõuete menetlemisel. Ilmselgelt on nimetatud toimingud seotud kuludega. Olukord, kus kohtutäitur on jäetud ilma võimalusest nõuda ettemaksu, koormab kohtutäiturit ebamõistlikult, kuna kohtutäitur peab omavahendite arvelt täies mahus finantseerima täitemenetluse läbiviimist ja kandma kogu võlgniku varatusest tingitud sissenõudmise võimatusest tulenevaid varalisi kohustusi ja riske. Kohtutäiturile ei saa px vastutust selle eest, et võlgnik ei ole võimeline teenima legaalselt sissetulekuid või soetama vara, mille arvel saaks täitedokumente täita. Samuti ei peaks kohtutäitur kandma sissenõudja tegevuse tagajärgi, kus rahaliste kohustuste panemisel isikule ei arvestata isiku tegelikku, sissenõudjale teadaolevat, varaliste kohustustega koormatuse mahtu (antud juhul võlgnikul suur hulk täitmata trahvinõudeid). Kogu menetlusest tuleneva varalise kulude kandmise vastutuse panemine kohtutäiturile juhtudel, mil nõuet ei õnnestu täita, on ebaproportsionaalne kohtutäituri õiguste piiramine, mis on vastuolus PS §-s 11 sätestatuga (sissenõudja ja kohtu tõlgendus KTS § 35 lg-st 1 piirab ebaproportsionaalselt kohtutäituri õigust kantud kulude kandmisele ja tehtud töö eest tasu saamisele). Samuti esineb kohtu ja sissenõudja tõlgenduse puhul vastuolu PS §-ga 32, mille lg 1 järgi on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud. PS § 32 lg 2 kehtestab igaühe õiguse enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused nimetatud põhiõigusele sätestab seadus. Tegemist on üldise varalisi õigusi kaitsva normiga, mille kaitse ulatub kinnis- ja vallasasjade kõrval ka rahaliselt hinnatavatele õigustele ja nõuetele. PS § 9 lg 2 järgi laienevad õigused, vabadused ja kohustused juriidilistele isikutele niivõrd, kui see on

3(5)

kooskõlas juriidiliste isikute üldiste eesmärkide ja selliste õiguste, vabaduste ja kohustuste olemusega. Kooskõlas juriidiliste isikute eesmärkidega ja omandiõiguse kaitse mõttega laieneb PS §-s 32 sätestatu ka juriidilistele isikutele, seega ka kohtutäiturile. Omandipõhiõiguse riive on PS §-s 32 sätestatud õigusliku positsiooni igasugune kitsendamine, vara omanikule varalise kaotuse põhjustamine. Kohtutäiturile varaliste koormiste panemine viisil, mille puhul on kohtutäituril kohustus viia läbi menetlusi tasuta/kantud kulude tagasinõudmise võimaluseta, riivab kohtutäituri, kui juriidilise isiku, omandipõhiõigust. Varatu võlgniku suhtes menetluse omavahenditest läbiviimine põhjustab kohtutäiturile vaieldamatult varalise kaotuse. Sissenõudja ja kohtu esitatud seaduse tõlgendus, millega tekitatakse kohtutäiturile varaline kaotus, on kohtutäituri omandipõhiõiguse riive. PS § 32 lg 2 teise ja kolmanda lause kohaselt sätestab omandi kitsendused seadus ja omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt. PS § 32 lg 1 teise lause kohaselt võib omandit omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitise eest. Igaühel, kelle vara on tema nõusolekuta võõrandatud, on õigus pöörduda kohtusse ning vaidlustada vara võõrandamine, hüvitis või selle suurus. Kohtutäitur leiab, et antud õigusvaidluse kontekstis on PS-ga kooskõlas KTS § 35 lg 1 tõlgendus, mis tagab kohtutäiturile vähemalt miinimummääras ettemaksu nõudmise õiguse, nii, nagu kohtutäitur leidis otsuses - sissenõude summalt kuni 130 eurot on ettenähtud sissenõudjale ettemaks 6 eurot, millele lisandub käibemaks. Riigi ülesannete täitmist tuleb rahastada eeskätt riiklike maksude ja lõivude arvelt, mis täitemenetluse puhul on sätestatud kohtutäituri seaduses. Antud juhul on KTS § 35 lg-s 1 sätestatud tasumäärad kohtutäituri tasu ettemaksudele ka väiksemas sissenõudesummas, kui 65 eurot. Seega kohtutäituri tasu ettemaks on oma olemuselt tagatis juhuks, kui nõude täitmine ei ole täitemenetluse raames võimalik, ettemaks jääb kohtutäiturile tehtud kulutuste hüvitamiseks, kui võlanõuet ei õnnestu täita. Miinimummääras ettemaks tagab riigi ülesannete täitmise ja on kooskõlas kohtutäituri põhiseaduslike õigustega ning tagab proportsionaalse põhiõiguste riive. KTS § 23 lg 3 kohaselt, kui kohtutäituri tasu on võlgnikult täies ulatuses sisse nõutud, tagastab kohtutäitur sissenõudjale ettemaksu ühe kuu jooksul tasu laekumisest arvates. KTS § 33 lg 4 järgi, kui täitemenetlus tuleb lõpetada nõuet rahuldamata, ei tagastata sissenõudjale kohtutäituri tasu ettemaksu. Kohus ei käsitlenud kohtutäituri otsuses ja kohtule esitatud vastuses esitatud viiteid sissenõudja tõlgenduse vastuolu osas PS sätetele ning miks ei ole asjakohased viited täitemenetluse tasulisuse põhimõtte kohaldamiseks, rikkudes kohtulahendi põhjendamise kohustust. Arvestades ülaltoodut, KTS § 29 lg-t 2 ja kohtutäituri ametitoimingu tasulisuse põhimõtet, tuleb kohaldada ja tõlgendada KTS § 35 lg-s 1 sätestatut selliselt, et kohtutäituri tasu ettemaks sissenõude summalt kuni 130 eurot on 6 eurot, millele lisandub käibemaks (KTS § 32 lg 3). Osundatud tõlgendus on kooskõlas seadusandlusega ega koorma kohtutäiturit ebaproportsionaalselt täitemenetluse läbiviimise kulude kandmise ja võlgniku varatuse riski kandmise kohustusega ning on kooskõlas sissenõudja õigustega täitemenetluses (KTS § 33 lg 3) ja PS viidatud sätetega. Seega on 02.08.2013 kohtutäituri tasu ettemaksu otsus nr 83 ja 19.08.2013 otsus õiguspärased ja 19.08.2013 otsuse tühistamiseks puudub alus. Vastused määruskaebusele Eesti Vabariik (Harju maavanema kaudu) palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi kanda. Menetluse edasine käik

4(5)

Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 19.08.2013 määrus on seaduslik ja põhjendatud. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 korrata. KTS § 29 lg 2 esimese lause kohaselt on kohtutäituril õigus nõuda tasu ettemaksu seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses. KTS § 35 lg 1 sätestab tabelina kohtutäituri põhitasu määrad sõltuvalt sissenõude summast, samuti lubatava ettemaksunõude suuruse. Kui täitmiseks esitatakse täitedokument, millega võlgnik kohustub sissenõudjale tasuma 1 - 35 eurot, on tabeli kohaselt põhitasuks 15,50 eurot, kuid ettemaks puudub. Lubatav ettemaksu nõue summas 6 eurot tekib 66 - 130 euro suuruse võlanõude puhul. Tulenevalt kohtutäituri seadusest puudus kohtutäituril õigus võtta alla 66 euro suuruse nõude puhul ettemaksu. KTS § 29 lg 2 kohaselt on kohtutäituril õigus nõuda tasu ettemaksu, kuid see ei ole täitemenetluse algatamise vältimatuks tingimuseks, kuna kohtutäitur võib ettemaksu ka mitte nõuda. KTS § 33 lg 2 kohaselt, kui kohtutäitur alustab täitemenetlust ettemaksu nõudmata või selle tasumata jätmisest olenemata, ei ole tal õigust hiljem nõuda ettemaksu. KTS § 30 lg 2 kohaselt tasub täitemenetluses menetluse põhitasu võlgnik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega on seaduseandja reguleerinud kohtutäituri töö tasustamise korra üksikasjalikult kohtutäituri seaduses. Kohtutäitur ei ole vaidlustatud otsuses ega ka määruskaebuses kordagi tuginenud asjaolule, mille kohaselt on just antud võlgniku puhul alust arvata, et võlgnik ei suuda tasuda KTS § 30 lg 2 alusel põhitasu ja seetõttu jääb kohtutäituril tasu saamata. Kolleegium leiab, et seetõttu pole ka asjakohased kohtutäituri teoreetilised arutlused võimaliku tasu saamata jäämise kohta, samuti ülalnimetatud sätete vastuolu kohta Põhiseadusega. Ülaltoodu alusel ei x ükski määruskaebuses toodud väide alust kaevatava määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

Reet Allikvere

Ele Liiv

Margo Klaar

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.