2-13-45996/7 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Võlgnik on seisukohal, et on muutunud püsivalt maksejõuetuks, mistõttu palub ta, juhindudes pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) §-dest 13 lg 1 ja 2, § 15 lg 2 ja § 171 lg 11 välja kuulutada füüsilisest isikust võlgniku XXX pankrot. Ajutise pankrotihalduri aruanne Andres Hermet esitas 16.10.2013 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt ei ole võlgnikul XXX vara, mille saaks arvestada pankrotivara hulka. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi vähemalt 31832.48 euro ulatuses, millele lisanduvad veel täitemenetluse kulud ja kohtutäiturite tasunõuded. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks peab ajutine haldur võlgniku 2007 aasta liiklusavariid, mille tulemusel tekkisid võlgniku vastu erinevad regressinõuded, mida võlgnik töötuna ei ole võimeline täitma. Maksejõuetus ei ole seotud kuriteotunnustega teoga. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused esialgsetel andmetel puuduvad. Tulenevalt eeltoodust on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et kuna XXX on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, siis tuleb XXX pankrot välja kuulutada. Ajutine haldur ei ole tuvastanud PankrS § 171 lg-s 2 sätestatud aluseid, mis tingiksid pankroti väljakuulutamata jätmise. Kohtumääruse põhjendused Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde ning palus XXX pankrot välja kuulutada. Ajutine haldur palus määrata ajutise halduri tasuks 540.00 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 178.20 eurot ning hüvitada vajalike kulutuste katteks 60.00 (sealhulgas käibemaks) eurot. Võlgnik ajutise halduri aruandele ning tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja XXX pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas PankrS §-ga 31 lg 6 ajutise pankrotihalduri Andres Hermeti. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgnikul on kohustusi 31832.48 euro ulatuses ning pankrotivarasse arvatav vara puudub. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. PankrS § 171 lg 11 kohaselt kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt ei ole võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks. Samuti ei ole ajutine haldur käesolevaks ajaks tuvastanud vara tagasinõudmise ja tagasivõitmise võimalusi. Võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kohtule ja ajutisele haldurile ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS 171 lg-le 2 tingiksid pankroti väljakuulutamata jätmise. Kohus leiab, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja ei esine PankrS § 171 lg-s 2 sätestatud aluseid, siis kuulutab kohus XXX pankroti välja. Haldur ei ole tuvastanud, et esineks selgeid vara tagasivõitmise või vara tagasinõudmise võimalusi tulenevalt PankrS § 110-114. PankrS § 91 lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest

kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. TsMS § 23 lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 6,75 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 540.00 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 178.20 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 80 eurot. Ajutise halduri tehtud vajalike kulutuste (päringud, sidekulud, kontoritarbed, koopiad, ruumide kasutamine) katteks palub ajutine haldur hüvitada 60.00 eurot. Ajutine haldur on taotlenud, et ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigivahenditest summas 397.00 eurot, millele lisandub sotsiaalmaksuks 131.01 eurot. TsMS § 23 lg 4 kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid esitanud. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu kogusummas 540.00 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 178.20 eurot ja kulutuste hüvitis 60.00 eurot ning välja mõista võlgniku pankrotivarast. Ajutine haldur on palunud jätta pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda, kuid tasu välja mõista riigi vahenditest summas 397 eurot. Riigi vahenditest ajutise halduri tasu osaliseks hüvitamiseks puudub alus, kuivõrd PankrS § 23 lg 4 kohaselt riigi vahenditest kuulub ajutise halduri tasu hüvitamisele vaid juhul, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Pankrs § 65 lg 11 sätestab: kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Kohtu hinnangul on nimetatud säte kohaldatav pankrotimenetluse lõpetamisel, mitte pankroti väljakuulutamisel, ning pankrotihalduri (mitte ajutise halduri) tasu osas. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 33 alusel avaldab kohus pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded.