Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-12-41860 Tähtaegselt esitatud nõuded ehk II järgu rahuldamata nõuded:

Jrk. Nr

Võlausaldaja/ esindaja SG Restart OÜ AS SEB Pank ülekanne pandiga tagatud nõudest AS SEB Liising AS Eesti Energia AS G4S Eesti AB Tark Grunte Sutkiene Maksu- ja Tolliamet Kuressaare Linn AS Elion Ettevõtted AS Nordea Finance Estonia arvestades vähendust SOL Eesti OÜ AS Eesti Väärtpaberikeskus IH TH TL HP MS AS AR MT I Ha AR

KOKKU

Tähtaegselt esitatud ehk nn II järgu tunnustatud nõue jaotis 219 558,00 27,90987 429 094,77 23 504,15 3 500,10 287,77 8 057,08 71 535,95 12 640,50 321,41

54,54586 2,98781 0,44493 0,03658 1,02420 9,09354 1,60684 0,04086

1 645,77 326,30 257,54 968,36 1 553,39 1 106,07 596,35 55,70 7 132,80 2 471,08 1 776,58 111,26 166,90 786 667,83

0,20921 0,04148 0,03274 0,12310 0,19746 0,14060 0,07581 0,00708 0,90671 0,31412 0,22584 0,01414 0,02122 100,00000

ASJAOLUD, TAOTLUS LÕPPARUANDE KINNITAMISEKS

2-12-41860 7.12.2012 ja kohaks Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja. Pankrotiteade ilmus 19.11.2012.a Ametlikes Teadaannetes. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 8.03.2013.a. Maakohtu 7.06.2013.a. määrusega kinnitati jaotusettepanek.

ANDMED PANDIESEME MÜÜGI KOHTA

Pandiesemete müügist laekus 721 000,00 EUR. Pandiesemeteks olid kinnistud:

2-12-41860

Eelpool toodud kinnistute loetelus (kinnistud 1 kuni 25, välja arvatud loetelus 2 olev kinnistu) on esimese järjekoha ühishüpoteek summas 20 000 000,00 krooni AS SEB Pank (registrikood 10004252) kasuks. Kaaskoormatud kinnistud: 2209434; 3060734; 3060834; 3060934; 3061034; 3061134; 3061234; 3061334; 3061434; 3061534; 3061634; 3061734; 3061834; 3061934; 3062034; 3062234; 3062334; 3062434; 3062534; 3062634; 3062734; 3062834; 3062934. Loetelus olev kinnistul 2 on Esimese järjekoha hüpoteek summas 20 000 000,00 krooni AS SEB Pank (registrikood 10004252) kasuks. Kinnistud müüdi kogumis neljandal enampakkumisel hinnaga 721 000,00 EUR.

11 928,96 EUR.

1.3.MUUD LAEKUMISED

Kokku summas 2 378,92 EUR. Golfiväljak ja vara anti üle 28 aprillil 2013. Teenuse müügist laekus 1388,75 EUR. Liisingeseme müügivahe oli summas 916,67 EUR. Kokku pankrotivara 735 307 EUR. II. Andmed väljamaksete kohta 2.1.Vara välistamine Vara välistamise taotlused esitasid AS Nordea Finance Estonia ja AS SEB Liising. Liisingesemeteks olid: Vara John Deere ProGator (2030) Ratastraktor John Deere (4720) Griininiiduk John Deere 2500A Aeraator Toro Procore 648 Aeraator Verti-Knife Golfiniidukite terade terituspingid Gator John Deere HPX 4x4 Nissan NV 20

liisinguandja AS SEB Liising AS SEB Liising AS SEB Liising AS SEB Liising AS SEB Liising Nordea Finance Nordea Finance Nordea Finance

Varana välistati AS-le Nordea Finance Estonia Gator John Deere HPX 4x4 ja Nissan NV 20.

2-12-41860 Ülejäänud liisingesemete osas andsid liisinguandjad pankrotihaldurile volituse müüa nende vara tervikvara koosseisus, kusjuures pärast müüki oli haldur kohustatud tasuma liisinglepingute võlgnevuse kokku summas 33 071,04 EUR. 2.2.Tagasivõitmise tagajärgedest Käesoleval ajal ei ole laekumisi ja ei ole toimunud tagasivõitmisi ning ei esine tagasivõitmise aluseid.

Masskohustused pankrotimenetluse kulud Jaotusettepanekus kajastatu Mass väljakule ja töötasud Ajutise halduri tasu (bruto)

lisanduv sots.maks halduritasule ajutine kulu - büroona Bürookulu, kantselei, konsultatsioonid jne

ja

Eksperthinnang elamurajoonile Enampakkumise kuulutus Äripäevas SEB Liising Nordea Liising Maamaks panga tt Raamatupidamiskulu Kõik kokku Kulu kokku ilma liisinguteta Pärast jaotusettepanekut arhiiv side, elion , vesi energia hoonestusõiguse tasu halduritasu toimkonna tasu bruto toimkonna tasult sotsiaalmaks

Kulud netos: 46 815,90 1 725,00

masskohustus

vara müügiga

46 815,90

569,25 200,00 1 400,00 330,00

330,00

1 272,00 23 504,15 9 566,89 19 209,30 22,76 1 050,00 105 665,25 72 594,21

1 272,00

820,00 34,23 970,99 4 744,52 36 750,00 6 150,00

19 209,30 22,76 1 050,00 67 097,96

1 602,00

820,00 34,23 970,99 4 744,52

2 029,50

2-12-41860 Kokku pärast jaotust Kõik kokku, ilma liisingesemeteta

51 499,24 124 093,45

6 569,74 73 667,70

1 602,00

Menetluskuludest on olnud olulised mahus kulu masskohustustele summas 73 667,70 EUR. Vara müügiga seonduvalt on olnud kulud 1602, 00 EUR, kuid ka bürookuludes sisalduv on seotud vara müügiga. Masskohustuste kulud: Maamaks panga tt kulud kokku töötasud neto töötasudega seotud maksud Väljaku säilitamisega seonduvatest kuludest

Prügivedu

Domeen

Eesti Energia

Elion

Kindlustus

EMT

Kontoritarbed

Tarkvara

Kinnistu hooldus

Liikmemaks

Valveteenus

Veevärk platsi ettevalmistusega seotud

kulud ja traktori remont Lähetuskulud elamumessile

Soomes Kütus, auto kompensatsioon,

piletid, Eesti post jms Kokku

19 209,30 22,76 24 173,96 13 479,22 9 162,72

10,23 37,88 4 300,00 685,63 218,53 171,14 217,59 220,00 900,00 3 500,00 352,98 85,25 11 556,02 344,78 1 573,93 24 173,96

Lisaks pärast jaotusettepanekut kantud kulud (sidele, elektrile ja veele) kokku summas 1 005,22 EUR ning arhiiv summas 820,00 EUR. Masskohustuste hulka kuulub ka raamatupidamine, sest töötajatest ei jätkatud töölepingut raamatupidajaga, ning selle asemel osteti sisse teenus kuu kuluna 150 EUR kuus pluss käibemaks, kokku netohinnas 7 kuu eest 1 050,00 EUR. Bürookulu on 7 kuu eest kokku 1 400 EUR (igakuiselt summas 200 EUR). Esialgne halduritasu, lõplik halduritasu. Haldurile on toimkonna nõusolekul kohus määranud esialgse tasu summas 36 750,00 EUR halduri büroole. Haldurtasu on arvestatud 5% 735 000,00 EUR–lt pankrotivaralt. Halduritasu määramisel arvestati alljärgnevaga: 16.novembril 2012.a kuulutas Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja välja AS Saaremaa Golfi pankroti. AS-le Saaremaa Golf kuulus golfiväljak koos seda teenindava hoonega.

2-12-41860 Äriühingu oli tööl 7 inimest. Pankrotimenetluse käigus pidi pankrotihaldur tegelema golfiväljaku säilitamisega ja heakorra tagamisega. Arvestades talve tulekut pidi golfiväljaku valmistama ette talveperioodiks, ning talveperioodil jälgima, et ei tekiks lumekahjustusi golfiväljakule. Haldur tegeles golfiväljaku teenendamiseks vajamineva vara (tehnika, golfikärud, traktorid, väikevahendid) säilitamisega ja korraliste hoolduste organiseerimisega. Võlgniku masinaid olid peamiselt liisitud kahelt liisinguandjalt (SEB Liising ja Nordea Liising). Liisinguandjatega peeti läbirääkimisi, sest puudusid vahendid igakuiste jooksvate liisingmaksete tasumiseks. Golfiväljakule jäeti tööle vaid miinimum arv inimesi, et tagada golfiväljaku säilimine ja heakord funktsioneeriva golfiväljakuna. Talvisel perioodil hakati ette valmistama uut golfi-hooaega, sest hoonestusõiguse lepingu kohaselt pidi golfiväljak olema avatud vähemalt 26.aprillil. Pankrotivara müüdi avalikul enampakkumisel tervikvarana (hoonestusõigus, golfiväljak ning vallasvara). Müügi osas käisid läbirääkimised Kuressaare linnaga (hoonestusõiguse aluse maa omanikuga, kelle nõusolek hoonestusõiguse võõrandamiseks oli nõutud vastavalt hoonestusõiguse seadmise lepingule ning vastav tingimus oli kantud ka kinnistusraamatusse), golfiväljak õnnestus anda uuele ostjale üle 29.aprillil 2013 aastal. Pankrotihaldur tegeles golfiväljaku igapäevase juhtimisega 6 kuu jooksul situatsioonis, kus puudusid rahalised vahendid golfiväljaku opereerimiseks. Rahaliste vahendite hankimiseks pidas pankrotihaldur läbirääkimisi pankrotivõlgniku suurima võlausaldajaga AS-iga SEB Pank, kes finantseeris pankrotimenetluses massikohustuseks muutunud laenuga golfiväljaku heakorraga seonduvate teenusarvete tasumist. Pankrotihaldur esitas pangale laenu saamiseks taotluseid ning korraldas golfiväljaku säilitamiseks vajalikke teenuste tellimise. Pankrotihaldur tegeles pankrotivara müügiprotsessi ja võlgniku võlausaldajatega (sh vaatas läbi laekunud nõudeavaldused). Menetluses keeruliseks osutus asjaolu, et golfiväljaku klubihoone omanik leidis, et võlgnikul on temaga kehtiv operaatorleping ning müügiprotsessis peaks Saaremaa Golfi AS operaatorlepingu uuele ostjale kaasa andma. Pankrotihaldur pidi tegelema operaatorlepingu kehtivuse ning selle üleandmise temaatika õigusliku analüüsiga ning tutvuma dokumentidega. Pankrotihaldur pidas läbirääkimisi osapooltega ning müügiprotsessil ei saanud takistuseks klubi omaniku operaatorlepingust tuleneva nõude esitamine. Pankrotivara müük oli edukas ja pankrotivarasse laekus enam kui 700 tuhat eurot (tervikvara enampakkumine õnnestus hinnaga 775 000 eurot). Haldur esialgsele tasule halduritasu juurde tasu ei taotle ning palub halduri tasuks lugeda 36 750,00 EUR, millele lisandus käibemaks summas 7 350,00 EUR, mille haldur palub tasaarvestada esialgse tasuga summas 36 750,00 EUR, millele lisandus käibemaks summas 7350,00 EUR. Pankrotivõlgnik on käibemaksukohustuslane. KMS § 31 lg 1 sätestab, et teiselt maksukohuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. Juhul, kui haldur taotles pankrotihalduri tasu määramist büroole, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb, tagas pankrotihaldur, et büroo, kellele määrati pankrotihalduri tasu konkreetses pankrotimenetluses, esitaks KMS § 37 sätestatud korras arve võlgnikule, mille järgselt võlgniku pankrotihaldur esitas võlgniku käibedeklaratsioon (KMS § 27), mis andis võlgnikule õiguse tasutud käibemaks riigilt tagasi saada. Eeltoodust tuleneb, et võlgnikul kui käibemaksukohustuslasel on õigus pankrotihalduri tasult maksmisele kuuluv käibemaks riigilt tagasi saada eelviidatud korras, millest omakorda tuleneb, et käibemaksu tasumisega pankrotihalduri tasult ei kahjustata võlgniku pankrotimenetluses võlausaldajate huve ja käibemaksu osa tasu maksmisel ei toimu pankrotivara arvelt.

2-12-41860 Toimkonna tasu. 02.augustil 2013.a toimunud võlausaldajate erakorraline üldkoosolek kinnitas toimkonna liikme tasuks (bruto) 2 050,00 EUR kogu menetluse eest. Kohus kinnitas 02.08.2013.a üldkoosoleku otsuse. Toimkonna tasude kulu koos maksudega on kokku 8 179,50 EUR. III. Võlausaldajate nõuete rahuldus ja saamata jäänud nõuded PankrS § 162 lg.2 p.3 ja 7 alusel

Jrk. Nr

Võlausaldaja/ esindaja SG Restart OÜ AS SEB Pank ülekanne pandiga tagatud nõudest AS SEB Liising AS Eesti Energia AS G4S Eesti AB Tark Grunte Sutkiene Maksu- ja Tolliamet Kuressaare Linn AS Elion Ettevõtted AS Nordea Finance Estonia arvestades vähendust SOL Eesti OÜ AS Eesti Väärtpaberikeskus IH

Tähtaegselt esitatud ehk nn II järgu tunnustatud nõue jaotis 219 558,00 27,90987 429 094,77 23 504,15 3 500,10 287,77 8 057,08 71 535,95 12 640,50 321,41

54,54586 2,98781 0,44493 0,03658 1,02420 9,09354 1,60684 0,04086

1 645,77 326,30 257,54 968,36

0,20921 0,04148 0,03274 0,12310

2-12-41860

TH TL HP MS AS AR MT I Ha AR

KOKKU

1 553,39 1 106,07 596,35 55,70 7 132,80 2 471,08 1 776,58 111,26 166,90 786 667,83

0,19746 0,14060 0,07581 0,00708 0,90671 0,31412 0,22584 0,01414 0,02122 100,00000

IV Maksejõuetuse põhjused Saaremaa Golfi AS asutati 09. septembril 2003 aastal (asutamisel kandis nime Kuressaare Golfipark AS. Äriühingu enamusaktsionäriks alates asutamisest kuni 11.10.2012.a. oli Kuressaare Linnavalitsus, kellele alates 01.10.2010.a. kuulus Saaremaa Golfi aktsiaseltsi 1 112 käibesolevast aktsiast 735 aktsiaga 66,1 % osalus. Alates 11.10.2012.a. kuulub 735 aktsiaga 1 112 aktsiast enamusosalus osaühingule SG Restart (12347175). Ülejäänud 377 aktsiat jagunevad 150 juriidilise ja eraisikust aktsionäri vahel. Saaremaa Golfi AS aktsiakapitali on suurendatud korduvalt emiteerimiste ja mitterahaliste sissemaksete teel. Kuresaare Linn on teinud 5 850 000 krooni suuruse mitterahalise sissemakse kinnisasjade üleandmise teel aprillil 2004.a. Aktsiaseltsi põhitegevuseks oli golfiväljaku rajamine ja majandamine. Golfiväljaku rajamise ettevalmistamine toimus aastatel 2005 kuni 2008.a., täismõõtmeline väljak avati mängimiseks 15. augustil 2008.a. 2007 aasta lõpuks on golfiväljakusse investeeritud 52,6 miljonit krooni. Põhiline sissetulek ehk müügitulu 2007 aastal oli kinnistute müügist summas 4,5 miljonit krooni(2006 aastal 14,6 miljonit krooni). 2007 majandusaasta aruande lisas 5 on selgitatud, et klubihoone aluse maa hoonestusõigus on antud OÜ-le Saarte Projektid, kes ehitab kinnistule klubihoone ja hakkab pakkuma klubihoone teenuseid. Ehituse valmimise tähtaeg on 01.06.2008.a. 2008 aastal avati väljak täismahus kuid mitte hooaja algul, mistõttu müügitulu oli vaid 1,6 miljonit krooni. 20.juunil 2008.a. avati golfihuvilistele mängimiseks 9 rada. Täismõõtmeline väljak avati mängimiseks 15. augustil 2008.a. Seisuga 31.12.2008 on investeeritud põhivarasse 64 206,4 tuhat krooni. Väljaku soetusmaksumus on 54 285,8 tuhat krooni. 2009.a. oli ettevõttele esimene täispikk tegevusaasta. Müügitulu 3miljonit krooni, kuid ärikulud on kukku 7,5 miljonit krooni, millest küll põhivara kulum on 2 miljonit krooni. Intressikulu on 0,9 miljonit krooni (2008 aastal 1,7 miljonit krooni ). 2010.a.müügitulu 5,1 miljonit krooni, kuid ärikulud on kokku 8,4 miljonit krooni, millest küll põhivara kulum on 2,1 miljonit krooni. Intressikulu on 0,9 miljonit krooni. Võrreldes 2009 aastaga on 2010 aasta seis parem, sest kulud on jäänud samaks kuid müügitulu on tõusnud 2 miljoni krooni võrra. 2011.a.müügitulu on jäänud 2010 aasta tasemesse 5,1 miljonit krooni, ka ärikulud on samas suurusjärgus, mis 2010 aastal.

2-12-41860 2012 aasta hooajal lõpus, oktoobris 2012 algatab kohus AS-i Saaremaa Golfi pankrotimenetluse.  Maksejõuetuse põhjused. Välise tegurina on nimetatud maksejõuetuse põhjusena ülemaailmset majanduskriis. Majanduskriisist tingituna, ei suutnud AS Saaremaa Golfi enam müüa tema olevaid elamuarenduse kinnistuid ega kaasata võõrkapitali. Pankrotihaldur analüüsis Jõelähtme Golfi ja Niitvälja Golfi majandusaasta aruannetes toodut, ning nende põhjal saab järeldada, et kriisi aastad ei vähendatud olulises määral nende väljakute müügitulu:

müügitulu Niitvälja Müügitulu Jõelähtme

11,2

2008, milj EEK

2009, milj EK

12,9

10,4 14,3

eur 2011, eur miljonites miljonites 0,64 0,75

0,71 0,75

Ka oli minimaalne ärikasum majanduskriisi aastatel. Vt, allpool olev tabel, kus positsioon 1 on Niitvälja ja positsioon 2 on Jõelähtme andmed, positsioon 3 Saaremaa Golfi andmed ja positsioon 4 Traveli andmed numbrid on miljonites nii eek-des kui eurodes 2008 EEK 2009 EEK 2010 EUR 2011 EUR

AS Eesti Golfikeskus (Niitvälja ) -1 AS EGCC (Jõelähtme) -2 müügitulu 1 AS EGCC (Jõelähtme) -2 Golf - 3 Travel -4 ärikulu kaubad toore 1 AS EGCC (Jõelähtme) -2 palgakulu 1 AS EGCC (Jõelähtme) -2 Golf - 3 Travel -4 sotsiaalmaks 1 AS EGCC (Jõelähtme) -2 mitmesugused tegevuskulud 1 põhivara kulum 1 Golf - 3 Travel -4 ärikasum(-kahjum ) 1 finantskulud

12,9

1,6 8,7

10,4 0,639116 14,3 0,75 3,1 5,7

0,71 0,75

3,1 7,9 3,8

1,1 0,9

2,5 2,7

2,1 0,115041

0,47 2,8 0,16617 3,2 0,21 2,9 1,8 0,95 0,05816

1,7 0,10865 2,7 0,172561

0,14 0,32 0,27 0,11

1,8 -0,5 0,47 -0,3

0,5 0,389 0,38 0,3

0,12 0,17

0,03055

0,017

-0,095

0,044

Pankrotihaldur tahtis võrrelda ka Otepääl tegutseva golfiväljaku majandustulemusi, kuid Otepää Golfiväljaku pankrotivarast ostnud äriühing ei ole esitanud 2011 ja 2012 aasta majandusaastaaruandeid. 2010 aasta majandusaastaaruandest nähtub, et golfiväljaku ostnud äriühing omab tütarfirmat, kes opereerib väljakut, kuid ka opereeriv äriühing ei ole esitanud 2011 ja 2012 majandusaasta aruannet.  Klubihoone ning golfiväljaku majandamise erinevad äriühingud.

2-12-41860 Üheks golfiväljakul oleva teenuse eduka müümise peamiseks takistuseks oli asjaolu, et AS-le Saaremaa Golf ei kuulunud klubihoonet. Toodud võrdlused Niitvälja ja Jõelähtmega ka näitavad, et neil on olemas klubihoone. Pankrotihaldur on tutvunud dokumentidega, millega otsustati AS Saaremaa Golf ära anda hoonestusõigus kinnisasjana OÜ–le Saare Golf Travel ning veel enamgi anti üle ka opereerimiseõigus. Klubihoone andmine keset väljakut nn. kolmandale isikule kaasa arvatud opereerimisõiguse äraandmine tõi paraku koheselt pärast operaatorlepingu sõlmist osapoolte vahel kaasa vaidlused ning esialgu kavandatud koostöö ei toiminud. Klubihoone tegevus ning golfiväljaku müügiteenuse osutamine ei olnud enam kontrollitav ega tagatud AS Saaremaa Golf poolt. Hoonestusõigus anti ära 2007 ja operaatorleping sõlmiti 2008. Operaatorlepingu erakorralise ülesütlemise sätete kohaselt oli operaatorlepingu ülesütlemine raskendatud. Samas ei saanud AS Saaremaa Golf kuidagi kavandada kolmanda isiku äritegevust väljaku opereerimisel ega seda juhtida. Klubihoone ja operaatorteenuse kolmandale isikule andmist on põhjendatud sellega, et puudusid rahalised vahendid ja kõrgetasemeline vastav oskusteave väljaku opereerimiseks. Eeldatavalt oli põhjuseks siiski vaid raha puudus klubihoone ehitamiseks. Piltlikult öeldes, on kohane võrdlus, kui keegi lubab ehitada keset enda kinnistut naabrimehel abihoone, andes ka keset kinnistut oleva hoonealuse maa naabrimehele lootuses, et naabrimees lubab ka sinul abihoonet kasutada. Naabrimehel anti abihoone ehitamise õigus, sest sul endal puudub raha ehitamiseks. Aga kui naabrimees ei ole huvitatud ühisest majandamisest, sest ta ei soovi lihtsalt ühiselt majandada, ei ole võimalik ka naabrimehelt abihoonet tagasi saada ja peab arvestama naabrimehe soovidega hindade ja kasutusviisi osas omaenda krundil keset hoovi. Ajal, mil otsustati ära anda klubihoone rajamine ja ehitamine kellelegi kolmandale isikule, oli majandustõus just lõppemas, haldur võib eeldada, et otsustajate oskus käituda algavas kriisis võis olla puudulik. Majanduslikult käsitletavaks juhtimisveaks on planeerimisoskuse puudumine muutuvas keskkonnas tegutsedes ja seetõttu järelduste – muutuste mitte tegemine ettevõtte tegutsemise kavas. Analüüsimata jäeti tagajärjed, juhul kui klubihoone rajaja ning operaatorteenust pakkuv isik ei soovi koostööd teha, mis juhtub juhul kui klubihoone omanik muutub maksejõuetuks. Ühe olulisema osa äraandmine golfiväljaku majandamise tervikust ei võimaldanud ise kavanda ega juhtida klubihoone ja müügiteenustega seonduvat. Ilmekalt näitlikustab rahavoogude erinevusi klubihoone rajamisel Traveli ehituskulu klubihoonesse. Traveli ajutise halduri aruandest nähtub, et vara hindas ajutine pankrotihaldur 22,6 miljoni krooni suuruseks. Vaadates Travel 2009 majandusaasta aruannet, nähtub, et lisas 5 on toodud ehitise soetusmaksumuseks 22,7 miljonit krooni. Kuid 2007 aastal kui AS Saaremaa Golfi nõukogus on olnud arutelu klubihoone rajamiseks, on äriplaanis ette nähtud ehitusmaksumus summas 15 miljonit krooni. 2006 aasta lõpus ja 2007 aasta algul olid ehitusehinnad kõige kõrgemad. Ning nii suures ulatuses ei saanud olla Golfi äriplaanis eksimust ehitushindade osas. Traveli pankroti üheks põhjuseks võib pidadagi laenude eest klubihoone liialt kallist ehitamist ja liialt kallist laenuraha (finantskulu on aastas 1,3miljonit krooni, kui Golfil on 0,9 miljonit krooni) Traveli 2009 aasta majandusaasta aruande lisast 7 nähtub et 12 kuu jooksul pidi Travel tasuma laenukohutusi 8 871 277 krooni, taoline summa tagasimakse ühe aasta jooksul ei ole mõeldav golfiväljaku klubihoone majandamisest. Travel klubihoone rajamise plaan lühiajaliste laenudega, tõigi kaasa Traveli maksejõuetuseks muutmise. Traveli 2009 aastal võetud 7,7 miljonile laen lühiajalise tagasimaksega kohustusega, pidi olema siiski laenuvõtjale selge, et ta ei suuda laenu teenindada. Traveli kulud 2009 aastal on 10, 5 miljonit krooni , millest aga finantskulu oli ainuüksi 1,3 miljonit. Traveli 2009 müügitulu on 5,7 miljonit.

2-12-41860 Võrreldes Niitvälja ja Jõelähtmega on kõrged ka Traveli ja Golfi tööjõukulud müügikäibesse, arvestada tuleb, et Traveli ja Golfi majandusnäitajate kasutamisel, on vajalik Golfi ja Traveli näitajad kokku liita, et võrrelda Niitvälja ja Jõelähtme andmetega. AS Eesti Golfikeskus (Niitvälja ) -1 AS EGCC (Jõelähtme) -2 müügitulu 1 AS EGCC (Jõelähtme) -2 Golf - 3 Travel -4 ärikulu palgakulu 1 AS EGCC (Jõelähtme) -2 Golf - 3 Travel -4

2008 EEK

2009 EEK 12,9

1,6 8,7

10,4 14,3 3,1 5,7

4,7

1,1

3,75 3,2 2,9 1,8

Ilmekalt peegeldavadki Traveli lühiajaliste laenude tagasimaksed, ning Traveli ja Golfi suured tööjõukulud, et kolmandale isikule klubi hoone rajamine ja majandamine ning väljaku opereerimise andmine, majanduslikult ei töötanud, sest Traveli kulud ja lühiajaliste laenudega toimiv äriplaan ei olnud kontrollitavad ega muudetavad Golfi poolt.  Ülevaade klubihoone ehitamisest Merikotka 35 kinnisasjale ning golfiväljaku opereerimislepingu sõlmisest. Klubihoone ei kuulunud AS-le Saaremaa Golf. Kuigi algselt on leitud, et Merikotka 35 kinnistu hoonestusõigusena kantakse Kuresaare linna poolt AS-le Saaremaa Golfi, (edaspidi: Golf) ning AS Saaremaa Golf kui golfiväljakuid rajav äriühing, ehitab golfiväljaku terviklikkuse huvides klubihoone. Klubihoone pidi asuma kinnisasjal Merikotka 35. Golfi nõukogu on arutanud hoonestusõigusega seonduvat juba 14. Veebruaril 2005 ning teinud jätkuvalt arutelusid klubihoone projekteerimisest, ehitamisest, hoonestusõigusest ja vajalikkusest golfiväljaku majandamisel kuni 12.märtsini 2007. 12.märtsi 2007 nõukogu protokollis, on esmakordselt pakkunud võlgniku juhataja välja tütarfirma idee ning leidnud, et asju on vajalik arutada advokaadibüroos. Golfi äriplaanis on arvestatud klubihoone ehitusse 15 miljoniga. 12. Veebruari 2007 protokollis on antud teema ettekandja nõukogu olnud juhatajaA A. Protokollist ei selgu kuidas õigusliku nõuga on võimalik lahendada majanduslikke küsimusi.1 Kuigi 02.aprillil 2007 onA A öelnud, et ....Merikotka 35 kinnistu peaks igal juhul olema Saaremaa Golfi AS oma , kuid rahaliselt ei ole võimalik 2008 klubihoonet valmis ehitada Maa hind on tasutud , samuti hoonestusõiguse tasu .Olen selles küsimuses pöördunud Maria Mägi Advokaadibüroo poole ja ootan nende arvamust . Kindlasti on vaja ka Kuressaare linna nõusolekut .

23.aprilli 2007 nõukogu koosolekul antakse juhatus liikmele volitus pidada läbirääkimisi Merikotka 35 asuvale kinnistule rajatava golfipargi klubihoone ehitamise, arendamise ja rahastamise ning haldamise küsimustes. 15.mai 2007 nõukogus, on selgitatud, et Merikotka 35 kinnistu omandamine on volikogu päevakorras . Kuid protokollist nähtub, et.......... võimalk investor on olemas, ta on käinud kohapeal ja tema kontor asub Tallinnas. 22.juuni 2007 nõukogus on otsustatud, et Merikotka 35 hoonestusõigus antakse OÜ-le Saarte Projektid (hilisem nimi OÜ Saare Golf Travel, edaspidi Travel), arutelul on olnud ka koostööleping Traveliga. Nõukogu protokollidest ei nähtu, kas advokaadibüroo

Antud näite puhul kehtib sir Alistair McAlpine( Margaret Thatcheri kaasvõitleja ) öeldu: ...“ Ettevõtluses kogenematutega juhtub sageli, et nad ignoreerivad seda muutust või kujutavad endale ette, et muutust pole toimunudki, sest just seda tahavad nad uskuda. Kui sellised inimesed mõne aja pärast advokaatidega konsulteerivad, mida nad tingimata teevad, siis ütlevad advokaadid neile, et nad tegid kõik nii nagu peab. Nad tegid ainult ühe vea, nad poleks tohtinud lepingule alla kirjutada. ....Firma jaluleseadmiseks ei ole teil vaja laskuda seaduse väänamiseni, te peate uskuma oma sisetunnet ning aeg ja olud töötavad teie kasuks (Alistair McAlpine.Uus Machiavelli, lk. 27 , OÜ Fontes Kirjastus , 2001).

2-12-41860 soovitustel toimus Merikotka 35 hoonestusõiguse üleandmine kohustusega, et rajatakse klubihoone koostöölepingu alusel. Kuigi aprillis 2007 olevates protokollides on sätestatud, et juhataja pidi tutvustama advokaadibüroo seisukohta nõukogule. Seisukohtade tutvustuste kohta nõukogu protokolle ei ole. Protokollidest ei nähtugi, mis asjaoludel nõukogu jõudis seisukohale, et lahendus klubihoone rajamiseks on kui anda hoonestusõigusega olev kinnisasi kolmandale isikul klubihoone rajamiseks tasuta. 06. juulil 2007 annab nõukogu juhatusele volitused sõlmida koostööleping ja hoonestusõiguse võõrandamise leping, võõrandamise eest tasu ei olnud ette nähtud, vaid sätestati, et hoonestusõiguse aastatasu on summas 114950 krooni aastas, ning pärast ehitisele kasutusloa saamist oli tasu 137 508 krooni aastas. Klubihoone rajamise kohustuse ja hoonestusõiguse andmine kolmandale isikule, aga lõi olukorra kus AS Saaremaa Golfi ei saanud ega suutnudki juhtida klubihoone rajamist, ega sellega kaasnevaid majandusriske. Kuigi 15.novembri 2007 koostöölepingu lepingu sõlmisel on Golf võtnud arvesse, et Golfiväljakul asuvate golfiradade sihtotstarbeline kasutuselevõtmine ja edasine kasutamine ei ole võimalik Klubihoone väljaehitamiseta ja Klubihoones golfiradade kasutamiseks vajalike teenuste osutamisega, mistõttu on Klubihoonesse vajalik luua puhkeruumid, riietusruumid koos duširuumidega ja saunadega ...Golfil puuduvad Golfiväljaku sihtotstarbelise kasutust võimaldavate

Klubihoonete teenuste pakkumise ja Vaba aja teenuste pakkumise teostamiseks vajalikud rahalised vahendid, oskusteave ning sidemed teiste golfiklubidega Eestis ja välisriikides ...rõhutatakse, et Tarvel ..omab loomiseks vajalikke rahalise vahendid ja kõrgetasemelist oskusteavet toitlustamise, teenindamise ja puhke- ja turismiteenuste osutasime alal

Sõlmitud koostöölepinguga pandi Traveli kohustuseks valmis ehitada klubihoone ning teha omavahelist koostööd. Vaadates lepingus olnud asjaolusid, mis võeti arvesse lepingu sõlmisel, siis juba lepingu eeldustes on vastuolu. Golf leiab, et koostööd oli vajalik selleks, et tal endal puudub kõrgetasemeline oskusteave, sidemed teiste golfiklubidega, samas ei ole aga rõhutatud, et Travelil oleks olemas vastavasisuline oskusteave. 19.mail 2008 annab AS Saaremaa Golfi nõukogu nõusoleku koormata hoonestusõigusega kinnisasja Merikotka 35 esimese järjekoha hüpoteegiga Nordea Pank kasuks summas 17 miljonit krooni. AS Saaremaa Golf andes ära hoonestusõiguse lubades sättida I järjekoha hüpoteegid, olid andnud ära kõik tagatised, mille ta oleks võinud ise sättida või omada. 05.mai 2008 nõukogu protokollis kajastub esmakordselt, et operaatorleping on saadetud tutvumiseks. Kuid juba 19.mail 2008 kinnitab nõukogu operaatorlepingu. Kuigi 03.juuni 2008 nõukogus on operaatorlepingu projekti üle arutelu. 04.juunil 2008 Travel ja Golf sõlmivad operaatorlepingu, mille kohaselt pidi kogu golfiväljakul teenuste müüki korraldama Travel ning Golf pidi tagama väljaku hoolduse. Travel kohustus tasuma müügikäibest 25% Golfile. Kindlaks olid määratud ka müügimahud. Lepingu kehtivuse aeg määrati 10 aastane. Lepingu mittetähtaegne lõpetamine allutati vaid lepingus toodud ülesütlemise võimalustele. Valdavaks ülesütlemise põhjuseks lepingus oli ebamõistlik käitumine. Haldur möönab, et väga raske on tagada nn. majanduslikult elava organisatsiooni kohustusi ja näha ette kõikvõimlikke ebamõistlikke põhjusi, kuid siiski oleks pidanud sätestama erakorralisi ülesütlemise võimalusi mitte ainult mõistlikust käitumisviisist lähtudes. Nii koostöölepingus kui ka operaatorlepingus ei olnud sätestatud kohustuste mittetäitmise korral mingit vastutust, erakorralise lõpetamise alused olid reguleerimata. Nii näiteks ei lõppenud leping osapoole pankrotiga, ning pankrotistunud äriühing sai võimaluse jätkata koostööd kui soovis. (üldtuntud ja teada on, et liisinglepingu puhul on pankrotimenetlus lepingu ühepoolse lõpetamise alus). Haldurile jääb arusaamatuks, mis asjaoludel Golf oli veendunud, et Travel suudab müügiteenust edukalt korraldada ja pakkuda. 10.juuli 2008 (1 kuu pärast lepingu sõlmimist) nõukogu koosolekul tõdetakse, et sõlmitud operaatorleping on kahjulik ja mitmemõtteline ning arutatakse lepingu tühistasime võimalusi.

2-12-41860 04.augusti 2008 nõukogus selgub, et 03.juuni 2008 nõukogus arutelul olnud lepingu projektile alla ei kirjutatud, ning allkirjastatud lepingu variant on teine. 04.oktoober 2008 kutsutakse tagasi Golfi juhataja Aivar Aru. 07.novembril 2008 tühistatakse 04.oktoobri 2008 Aivar Aru tagasi astumise otsus, kuid tema ametipalk sätitakse sõltuvusse müügitulust. 2009 majandusaasta aruandest tõdetakse, et Golfi partner on Travel. 2010 märtsis algatatakse Traveli pankrotimenetlus. 2010 aastal juunis esitab Travel Golfi vastu hagi kohtusse, et Golf rikub operaatorlepingut. Tallina Ringkonnakohus jättes jõusse esimeses astme lahendi ning leiab, et lepingu kohaselt oli müügiteenuse opereerisime ainuõigus Travelil. 2011 ja 2912 Travel müügiteenust ei osuta ning kokkuleppe ei sisalda klubihoone igapäevast kasutust golfihooajal. Pankrotihaldur leiab, et 2007 ja 2008 aastal tehti majanduslikke vigu, kuid vead olid peamiselt tingitud asjaolust, et ei suudetud raha kaasata. Õiguslikult lugeda vigu raskeks juhtumisveaks ei ole võimalik, samuti puuduvad pankroti põhjustena kuriteo tunnustega teod.

KOHTU SEISUKOHT

2-12-41860 PankrS § 162 toodud nõuetele ja seega kuulub lõpparuanne halduri esitatud kujul kinnitamisele ja pankrotimenetlus lõpetamisele. Pankrotihaldur leiab lõpparuandes võlgniku maksejõuetuse põhjusena peale põhjalikku analüüsi kokkuvõtvalt, et 2007 ja 2008 aastal tehti majanduslikke vigu, kuid vead olid peamiselt tingitud asjaolust, et ei suudetud raha kaasata. Õiguslikult lugeda vigu raskeks juhtumisveaks ei ole võimalik, samuti puuduvad pankroti põhjustena kuriteo tunnustega teod. Kohus nõustub halduri järeldustega maksejõuetuse põhjuste kohta. Kohus leiab, et seoses pankrotimenetluse lõpetamisega kuulub haldur oma kohustustest vabastamisele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.