Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 Tartu; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Tsiviilasi nr 2-12-25320

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Kohtule 30.06.2012 esitatud hagiavalduse kohaselt Ida Agro OÜ (edaspidi nimetatud ka lühidalt „Võlgnik“, või „Äriühing“) esmakanne äriregistris tehtud 29.04.2005.a. Alates 15.06.200514.04.2009 oli Ida Agro OÜ juhatuse liikmeks R P. 27.04.2009 esitas Võlgniku juhatuse liige S E kohtule Võlgniku pankrotiavalduse. Viru Maakohtu 01.06.2009 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-09-22753 algatati Ida Agro OÜ pankrotimenetlus ning Viru Maakohtu 28.08.2009 kohtumäärusega kuulutati välja Ida Agro OÜ pankrot ning määrati pankrotihalduriks Tarmo Villman. Pankrotihaldurile on pankrotimenetluses esitatud dokumendid, et R P (edaspidi nimetatud ka Kostja) Ida Agro OÜ juhatuse liikmeks oleku ajal on Ida Agro OÜ müünud Läti Vabariigis registreeritud Tiriba un Kartiba SIA-le perioodil detsember 2008 kuni veebruar 2009 nisujahu ja veiste segasööta kokku summas 2 119 694,40 EEK (135 478,40 EUR), mille eest ei ole Tiriba un Kartiba SIA Võlgniku poolt esitatud arveid tasunud kokku summas 2 119 694,40 EEK ehk 135 478,40 EUR ehk 100% ulatuses ning osa kauba müüke on teostatud ka ajahetkel mil oli teada et kohustatud isik ei ole täitnud varasema müügi (arve) tasumise kohustust. Vastavas kauba müügitehingus oli Tiriba un Kartiba SIA esindajaks Läti Vabariigi resident D D, kellele oli väljastatud Tiriba un Kartiba SIA volikiri 1.5.2008.a-l.. Pankrotihaldurile on pankrotimenetluses esitatud dokumendid, et Kostja juhatuse liikmeks oleku ajal on Ida Agro OÜ müünud Läti Vabariigis registreeritud TEC DV SIA-le perioodil detsember 2008 kuni veebruar 2009 nisujahu ja veiste segasööta kokku summas 1 514 573,90 EEK (96798,91 EUR), mille eest ei ole TEC DV SIA-le Võlgniku poolt esitatud arveid tasunud kokku summas 1 514 573,90 EEK ehk 96798,91 EUR ehk 100% ulatuses ning osa kauba müüke on teostatud ka ajahetkel mil oli teada et kohustatud isik ei ole täitnud varasema müügi (arve) tasumise kohustust. Vastavas kauba müügitehingus oli TEC DV SIA esindajaks Läti Vabariigi resident V B, kellele oli väljastatud TEC DV SIA volikiri 1.10.2008.a-l. Pankrotihaldur pöördus 31.05.2011 teabenõudega Kostja poole ning palus selgitada mille alusel tarniti nimetatud Läti äriühingutele nisujahu ning veiste segasööta (näiteks kas oli sõlmitud lepinguid vms), samuti palus haldur selgitada alljärgnevaid asjaolusid (teabenõudes kokku 8 küsimust): 1) Kuidas nimetatud äriühingutega ärisuhted loodi? 2) Mis oli põhjuseks, et oli vajadus nimetatud Läti äriühingutele müüa kaupa? 3) Kus toimus kauba üleandmine? 4) Millised meetmed võeti tarvitusele, et kindlaks teha nimetatud Läti äriühingute maksevõimet ning suutlikust tasuda kauba eest? 5) Kas enne müügi teostamist võeti ette mingeid meetmeid, et oleks tagatud müüdud kauba eest raha saamine? 6) Miks jätkati kauba müüki ja tarnimist ka peale seda, kui osa arvete tasumise maksetähtaeg oli möödunud, kuid arved olid ikka tasumata? 7) Mida tehti juhatuse poolt nimetatud äriühingutelt võlgnevuse sissenõudmiseks? 2(32)

Tsiviilasi nr 2-12-25320

Kostja saatis 06.07.2011 e-kirjaga oma vastuse pankrotihalduri teabenõudele, dateeritud 5.7.2011.a. kuupäevaga, milles märkis vastusena teabenõudes kokku 8 küsimuse vastuseks, et kahjuks ta ei mäleta, millistest lepingutest tulenevalt nisujahu ja veiste segasööta Läti äriühingutele tarniti, samuti ei mäletanud ta kuidas ärisuhted loodi. Kostja arvas, et ilmselt oli müügi põhjuseks Võlgniku poolt pakutud sobilik hind ning et arvatavasti anti kaup üle Tamsalus, kuid täpselt ei mäleta. Kostja vastas, et kasutusele võeti kõik meetmed, et uurida äriühingute maksevõimet (avalikud registrid). Kostja ei mäletanud kas ja kui pikalt peale võlgnevuste tekkimist kauba tarnimist jätkati. Kostja mäletamist mööda pöörduti Läti inkassoteenuseid osutava äriühingu poole. Pankrotihaldurile on pankrotimenetluses esitatud dokumendid, et äriühingu kassast on tehtud Beltheim Ehitus OÜ-le väljamakseid summas 887 832 EEK ehk 56 742,81 EUR. Esitatud dokumentide kohaselt oli tehtud väljamakseid seoses väidetavalt ostetud betooni immutusvahendi CL-Brem koguses 4560 liitrit tasumisega. Pankrotihaldur on tuvastanud, et väljamaksed on tehtud peale püsiva maksejõuetuse ilmnemist. Beltheim Ehitus OÜ juhatuse liikmeks oli tasumise hetkel sama isik (V B), kes oli TEC DV SIA esindaja nisujahu ja veiste segasööda ostu-müügitehingutes Ida Agro OÜ-ga. Pankrotihaldur on seisukohal, et nimetatud maksete tegemine ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Pankrotihaldur on seisukohal, et Kostja, Võlgniku juhatuse liikmena on rikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustust ning tekitanud hoolsuskohustuse rikkumisega Võlgnikule kahju, mis on põhjuslikus seoses hoolsuskohustuse rikkumisega ning esitab kahju hüvitamiseks käesoleva hagi. Võlgniku pankrotihaldur on seisukohal, et Kostja on rikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustust ning Võlgnik on saanud kahju ning juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumise ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 37 lg 1 juriidilise isiku juhtorgani liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju juriidilisele isikule, vastutavad juriidilise isiku ees solidaarselt. Juhtorgani liige ei vastuta, kui ta tegutses vastavalt juriidilise isiku üldkoosoleku või muu pädeva organi õiguspärasele otsusele. Pankrotihalduri valduses ei ole dokumente, mis kinnitaksid, et juhatuse liikme poolt hagis märgitud tegevus (tegevusetus) toimus vastavalt üldkoosoleku või muu pädeva organi õiguspärase otsuse järgi (kostja ei ole ka nimetanud, et oleks olnud vastavasisulist otsust), seega on pankrotihaldur seisukohal, et juhatuse liige vastutab oma kohustuse rikkumisega tekitatud kahju eest juriidilise isiku, Ida Agro OÜ (pankrotis) ees. ÄS § 187 lg 2 juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Riigikohtu tsiviilkolleegium oma 04.05.2010 lahendis nr 3-2-1-33-10 punkt 10 on märkinud: hageja esitas hagi kostjate kui oma juhatuse liikmete vastu nende kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Nõude õiguslik alus on ÄS § 187 lg 2, mille esimese lause järgi vastutavad oma kohustuste rikkumisega osaühingule kahju tekitanud juhatuse liikmed kahju hüvitamise eest solidaarselt. Analoogne regulatsioon tuleneb TsÜS § 37 lg 1 esimesest lausest. Kuna juhatuse liikme õigussuhe on olemuslikult tehinguline (vt ka nt Riigikohtu 11. mai 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-05, p 18), kohaldub kohustuste rikkumisel tekitatud kahju 3(32)

Tsiviilasi nr 2-12-25320

hüvitamisel VÕS § 115. Kahju hüvitamiseks peab osaühing tõendama, et juhatuse liige on oma kohustust rikkunud, et osaühing on saanud kahju ning et rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127). Juhatuse liige vabaneb ÄS § 187 lg 2 teise lause järgi vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Nimetatud Riigikohtu seisukohast ning TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab hageja põhjendama, et juhatuse liige on hoolsuskohustust rikkunud, osaühing on saanud kahju ning et rikkumise ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos ning seejärel lasub tõendamiskohustus kostjal – tõendada neid asjaolusid, mis kinnitaks, et ta on oma juhatuse liikme kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Kohustuse rikkumine Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendis nr 3-1-1-63-09 punkt 14.4 märkinud: „...juhatuse liikme õigussuhe äriühinguga on oma olemuselt käsunduslepingu-sarnane võlaõiguslik suhe, mille pooltel on suhtest tulenevalt nii võlaõiguslikud õigused kui kohustused. Juhatuse liikme kohustuste rikkumist tuleb hinnata sellest võlasuhtest tulenevate kohustuste rikkumisena. Juhatuse liikme kohustused võivad seejuures tuleneda nii seadusest, äriühingu põhikirjast kui ka juhatuse liikme ja äriühingu vahelisest lepingust...“ Seega eristatakse kolme liiki juhatuse liikme kohustusi: seadusest tulenevad, põhikirjast tulenevad ning juhatuse liikme ja äriühingu vahelisest lepingust tulenevad. Antud juhul leiab pankrotihaldur, et Võlgniku juhatuse liige R P on rikkunud äriseadustikust tulenevat juhatuse liikme kohustust (hoolsuskohustust). Hoolduskohustuse rikkumine tulenevalt ÄS § 187 lg 1 ÄS § 187 lg 1 juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Riigikohtu tsiviilkolleegium oma 04.05.2010 lahendis nr 3-2-1-33-10 punkt 11 on märkinud: osaühingu juhatuse liikmetel on seadusest, osaühingu põhikirjast, osanike või juhatuse otsustest ja võimalikust lepingust tulenevate konkreetsete kohustuste kõrval TsÜS §-st 35 tulenev üldine kohustus täita oma ülesandeid juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega (nn hoolsuskohustus) ja olla juriidilisele isikule lojaalne (nn lojaalsuskohustus) (vt ka nt Riigikohtu

Tsiviilasi nr 2-12-25320

Lätis registreeritud ettevõtete maksevõimelisust ning sellises summas kauba müügi kohta oleks pidanud olema sõlmitud ka kirjalik leping, kus oleks kokku lepitud sanktsioonid kauba tasumata jätmisel. Pankrotihaldur on samuti seisukohal, et kauba müüki teostati olukorras kus ettevõttel esinesid suured makseraskused, seega oleks Võlgniku juhatuse liige pidanud eriliselt hoolt kandma selle eest, et kaupade müük toimuks maksejõulistele isikutele, samuti kontrollima ostjate maksevõimet ja varasemat maksekäitumisest enne tehingu tegemist, samuti võtma tarvitusele kõikvõimalikud meetmed et vältida kauba eest tasumata jätmist, samuti omama operatiivset ülevaadet Võlgniku maksevõimest. Võlgnik oma 27.04.2009 kohtule esitatud pankrotiavalduses märgib, et ettevõtte tegevus oli kasumlik kuni 2007 aastani. Võlgnik märgib pankrotiavalduses, et 2008 aastal toimus suur toorme hinnalangus, ostjate maksevõime halvenemine ja sellest tingitult ka ettevõtte likviidsusnäitajate langus. Viimane Võlgniku poolt registriosakonnale esitatud majandusaasta aruanne on 2007 majandusaasta aruanne. Nimetatud majandusaasta aruandest nähtub, et 31.12.2007 seisuga oli ettevõttel vara summas 43 633 792 EEK ning kohustusi 36 937 077 EEK ning Võlgniku omakapital oli seisuga 31.12.2007 summas 6 696 715 EEK. Võlgnik on ajutisele haldurile esitanud pankrotiavalduse menetluses bilansi perioodil 01.01.2009–15.06.2009 kohta. Nimetatud bilansist nähtub, et Võlgniku omakapital seisuga 01.01.2009 oli summas -1 033 536,52 EEK (st negatiive) ning 15.06.2009 summas –9 153 059,28 EEK (st negatiive). Nimetatud bilansist kajastub samuti, et Võlgniku majanduslangus toimus 2008 aasta lõpus ning 2009 aasta alguses. Võlgniku pankrotihaldur on seisukohal, et olukorras kus Võlgnikul ilmnesid olulised majandusraskused, oleks Võlgniku juhatuse liige pidanud käituma erilise hoolega kõikide müügitehingute ja tehingutest rahaliste vahendite laekumiste suhtes, et tagada ettevõtte jätkusuutlikus. Suurte majandusraskuste olemasolu kinnitab nii Võlgniku negatiivne omakapital kui ka pankrotiavalduse esitamine Võlgniku enda poolt aprillis 2009.a, mille kohaselt Võlgnik on maksejõuetu. Pankrotihaldur on seisukohal, et Võlgnik oli maksejõuetu juba 2008 aasta lõpus. PankrS § 1 lg 3 kohaselt juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kuna Võlgniku bilansi kohaselt oli Võlgnik omakapital seisuga 01.01.2009 summas -1 033 536,52 EEK (st negatiive), siis Võlgnik oli maksejõuetu PankrS § 1 lg 3 mõistes. Võlgniku 2008 aasta detsembri käibedeklaratsioonist nähtub, et Võlgniku 2008 aasta detsembrikuu käive oli 8 866 382 EEK. Võlgniku 2009 aasta jaanuarikuu käibedeklaratsioonist nähtub, et Võlgniku 2009 aasta jaanuarikuu käive oli 1 651 593 EEK. Võlgniku 2009 aasta veebruarikuu käibedeklaratsioonist nähtub, et Võlgniku 2009 aasta veebruarikuu käive oli 3 869 096 EEK. Pankrotihaldur on seisukohal, et Võlgniku 2008 aasta detsembri ning 2009 aasta jaanuari ja veebruari käibedeklaratsioonidest ning Ida Agro OÜ poolt esitatud arvetest Läti äriühingutele nähtub, et nimetatud tehingute puhul oli tegemist äriühingule väga olulise käibega, seda arvestades käibedeklaratsioonides märgitud käibe suurusega ning esitatud arvete alusel saadavaid rahalisi vahendeid, mis oleks pidanud laekuma Ida Agro OÜ poolt Läti äriühingutele esitatud arvete eest. Pankrotihaldur on seisukohal, et kuna nimetatud kaupade müügi puhul Läti äriühingutele oli tegemist ettevõttele olulise käibega ning müük toimus olukorras kus ettevõttel 5(32)

Tsiviilasi nr 2-12-25320

olid suured makseraskused, samuti äriühing oli püsivalt maksejõuetu, siis oli juhatuselt oodata erilist hoolt makseraskuste ajal toimuvate tehingute suhtes. Pankrotihaldur on pankrotimenetluses tuvastanud, et nimetatud Läti äriühingud, kellele Ida Agro OÜ oma kaupa müüs ei ole põllumajandussektoris tegelevad ettevõtted, seega ei vasta tegelikkusele Kostja väide nagu oleks ettevõtteid eelnevalt kontrollitud. Läti äriühingute registri andmetel Tiriba un Kartiba SIA registreeritud tegevusalaks on jääkide „prügi“ korjamine ja TEC DV SIA registreeritud tegevusalaks on metsamaterjali, ehitusmaterjalide ja santehnikaga tegelemine. Pankrotihaldur on seisukohal, et kui kostja oleks eelnevalt kontrollinud ettevõtete tausta ning andmetest oleks selgunud, et tegemist ei olnud põllumajandussektoris tegelevate ettevõtetega, siis oleks pidanud Kostjal tekkima ka põhjendatud kahtlus kauba müügitehingute suhtes arvestades müüdava kauba koguseid ning samuti ettevõtte maksevõimelisuse suhtes. Kostja Võlgniku juhatuse liikmena oleks samuti pidanud enne kauba müüki kontrollima Läti äriühingute varasemat maksekäitumist. Hageja eeldab, et käesolevas menetluses kostja võtab omaks asjaolu, et tegelikult nimetatud ettevõtete taustakontrolli enne tehingute toimumist ei tehtud. Pankrotihaldur on seisukohal, et asjaolu, et Ida Agro OÜ esitas 27.04.2009 kohtule pankrotiavalduse, kinnitab samuti asjaolu, et pankrotiavalduse esitamisel oli Võlgnik maksejõuetu ning arvestades Võlgniku seletusi maksejõuetuse põhjuste kohta, oli Võlgnik maksejõuetu juba enne pankrotiavalduse esitamist. Pankrotihaldur on seisukohal, et kõik eelpool nimetatud asjaolud kinnitavad, et Võlgnikul olid Läti äriühingutele kauba müügitehingute ajal suured makseraskused ning tegemist oli äriühingule olulise käibega, seetõttu pidi äriühingu juhatus suhtuma müügitehingutesse erilise hoolega ning eelnevalt kontrollima ostjatest äriühingute maksejõulisust ning halduri arvates sõlmima ka kirjaliku lepingu arvestades müüdud kauba koguseid ning leppima kokku sanktsioonides arvete tasumata jätmise korral. Võlgniku pankrotihaldur on seisukohal, et Võlgniku juhatus on rikkunud hoolsuskohustust, kuna müüs olulistes kogustes kaupa ning seda olukorras, kus ettevõtte oli suurtes majanduslikes raskustes ehk püsivalt maksejõuetu ning kaupa müüdi Läti äriühingute Tiriba un Kartiba SIA ja TEC DV SIA ning müügil ei kontrollinud eelnevalt nimetatud äriühingute tausta ega sõlmitud kauba müügi kohta kirjaliku lepingut ning arvestades asjaolu, et tegemist oli äriühingu jaoks olulise käibega, oleks pidanud juhatus tehingutesse suhtuma erilise hoolega, et tagada ettevõtte jätkusuutlikus. Võlgniku pankrotihaldur on seisukohal, et Võlgniku juhatuse liige, R P, on hoolsuskohustust rikkunud. Hoolsuskohustuse rikkumine tulenevalt ÄS § 180 lg 51 ÄS § 180 lg 51 kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 187 sätestatut.

6(32)

Tsiviilasi nr 2-12-25320

Pankrotihaldurile esitatud dokumentide kohaselt on Ida Agro OÜ kassast tehtud OÜ-le Beltheim Ehitus alljärgnevad väljamakseid: 1) 06.02.2009 summas 233 640,00 EEK; 2) 13.02.2009 summas 194 700,00 EEK; 3) 20.02.2009 summas 225 852,00 EEK; 4) 27.02.2009 summas 233 640,00 EEK. Kokku on tehtud väljamakseid summas 887 832 EEK, mis eurodesse ringiarvestatult on 56

742,81 EUR.

Väljamaksed seonduvad väidetavalt OÜ Beltheim Ehitus poolt esitatud arvetega kauba – betooni immutusvahend CL-Brems (pakend 20L) kokku koguses 4560 liitrit – omandamisega ning mille osas oli OÜ Beltheim Ehitus väidetavalt esitanud kokku 4 arvet. Ida Agro OÜ kassaraamatus kajastuvad väljamaksed seoses OÜ Beltheim Ehitus arvete nr 0602, 1302, 2002, 27022 tasumisega ning tasumiste kohta on esitatud OÜ Beltheim Ehitus orderkviitungid: 1) 06.02.2009 summas 233 640,00 EEK, orderkviitung nr 12; 2) 13.02.2009 summas 194 700,00 EEK, orderkviitung nr 14; 3) 20.02.2009 summas 225 852,00 EEK, orderkviitung nr 17; 4) 27.02.2009 summas 233 640,00 EEK, orderkviitung nr 20. Pankrotihaldur on tuvastanud, et OÜ Beltheim Ehitus juhatuse liige oli nimetatud väljamaksete tegemise ajal V B. Sama isik oli TEC DV SIA esindajaks nisujahu ja veiste segasööda müügitehingutel TEC DV SIA poolt 01.10.2008 väljastatud volikiri alusel, kusjuures OÜ Beltheim Ehitus esimese müügitehingu hetkeks (6.2.2009) oli TEC DV SIA möödunud juba arvete kogusummas 616142,28 EEK tasumise tähtaeg. Ida Agro OÜ (pankrotis) pankrotihaldur on seisukohal, et maksed on tehtud pärast ettevõtte maksejõuetuse ilmnemist ning need ei ole kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Võlgnik esitas 27.04.2009 kohtule pankrotiavalduse, milles märkis, et 2008 aastal toimus suur toorme hinnalangus, ostjate maksevõime halvenemine ja sellest tingitult ka ettevõtte likviidsusnäitajate langus. Viimane Võlgniku poolt registriosakonnale esitatud majandusaasta aruanne on 2007 majandusaasta aruanne. Nimetatud majandusaasta aruandest nähtub, et 31.12.2007 seisuga oli ettevõttel vara summas 43 633 792 EEK ning kohustusi 36 937 077 EEK ning Võlgniku omakapital oli seisuga 31.12.2007 summas 6 696 715 EEK. Võlgnik on ajutisele haldurile esitanud ajutises menetluses bilansi perioodil 01.01.2009 – 15.06.2009. Nimetatud bilansist nähtub, et Võlgniku omakapital seisuga 01.01.2009 oli summas -1 033 536,52 EEK (st negatiivne) seega 01.01.2009 seisuga oli Võlgnik PankrS § 1 lg 3 kohaselt maksejõuetu. Võlgniku pankrotihaldur on seisukohal, et olukorras kus ilmnes, et Võlgnik on maksejõuetu, oleks juhatus pidanud esitama esiteks kohtule Võlgniku pankrotiavalduse ning mitte tegema väljamakseid, millest ei sõltunud ettevõtte edasine võimalik jätkusuutlikus. OÜ Beltheim Ehitus tegevusalasid arvestades (vt lisa 91 – OÜ Beltheim Ehitus registrikaardi väljavõte), faktilisest tegevusest veebruaris 2009.a., ei saanud väidetav betooni immutusvahendi müük olla seotud ettevõte tegevuse jätkusuutlikkusega ning seetõttu ei saa tehtud väljamakseid pidada tehtuks korraliku ettevõtja hoolsusega. Pankrotihaldur on seisukohal, et nimetatud maksete tegemine ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. ÄS § 180 lg 51 teise lause kohaselt pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Pankrotihaldur on seisukohal, et R P on rikkunud ÄS § 180 lg 51 tulenevat hoolsuskohustust ning kuna juhatuse liikme vastutusele kohaldatakse § 187 sätestatut, on ta kohustatud äriühingule hüvitama tekitatud kahju. Kahju tekkimine ja kahju suurus 7(32)

Tsiviilasi nr 2-12-25320

VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja, R P, on rikkunud ÄS § 187 lg 1 ning ÄS § 180 lg 51 tulenevat kohustust. Kahju on tekkinud Ida Agro OÜ-le hoolsuskohustuse rikkumisest. VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. Kahju hüvitamise õiguskaitse vahendina sätestavad ka TsÜS § 37 lg 1 ja ÄS § 187 lg 2. VÕS § 128 lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline; lg 2 varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Ida Agro OÜ (pankrotis) pankrotihaldur on seisukohal, et kostja on põhjustanud OÜ-le Ida Agro (pankrotis) otsest varalist kahju. VÕS § 127 lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Võlgniku pankrotihaldur on seisukohal, et Võlgniku poolt kauba müümisega Läti äriühingutele Tiriba un Kartiba SIA ja TEC DV SIA selle eest rahalisi vahendeid vastu saamata on tekitatud Võlgnikule kahju summas 232272,10 EUR. Kahju suurus on arvestatud alljärgnevalt:  Tiriba un Kartiba SIA-le müüdud kaup ning selle eest tasumata jäänud arved on kogusummas 2119694,40 EEK, mis on eurodesse ringiarvestatult 135473,20 eurot ning jagunevad järgnevate müügitehingute vahel: Kuupäev 1.12.2008 3.12.2008 4.12.2008 10.12.2008 12.12.2008 13.12.2008 15.12.2008 19.12.2008 20.12.2008 21.12.2008 2.01.2009 5.01.2009 7.01.2009 9.01.2009 13.01.2009 13.01.2009 14.01.2009 15.01.2009 16.01.2009 20.01.2009

Arve number

Kaup Veiste segasööt Nisujahu Veiste segasööt Nisujahu Veiste segasööt Veiste segasööt Veiste segasööt Veiste segasööt Nisujahu Veiste segasööt Nisujahu Veiste segasööt Veiste segasööt Veiste segasööt Nisujahu Nisujahu Nisujahu Veiste segasööt Nisujahu Veiste segasööt

Summa (EEK) 75534,16 45360 71384,4 44640 70360,56 76086,4 76393,2 74521,72 43992 46149,6 45720 49728,74 38104,56 41184,36 44280 43366,4 43740 79478 42333,06 41283,48 8(32)

Tsiviilasi nr 2-12-25320

23.01.2009 24.01.2009 27.01.2009 21.01.2009 28.01.2009 31.01.2009 2.02.2009 4.02.2009 6.02.2009 10.02.2009 11.02.2009 12.02.2009 16.02.2009 17.02.2009 18.02.2009 19.02.2009 20.02.2009 26.02.2009 27.02.2009 28.02.2009 Kokku

Veiste segasööt Veiste segasööt Veiste segasööt Veiste segasööt Nisujahu Veiste segasööt Nisujahu Nisujahu Nisujahu Nisujahu Nisujahu Nisujahu Nisujahu Nisujahu Nisujahu Nisujahu Nisujahu Nisujahu Nisujahu Nisujahu

38937,6 38812,8 78174,72 39219,66 42129,78 77986,8 81192 38844 39780 93420 44460 38719,2 38844 39468 38469,6 77703,6 44532 43920 44964 46476

2119694,4

 TEC DV SIA-le müüdud kaup ning selle eest tasumata jäänud arved on kogusummas 1514 573,90 EEK, mis on eurodesse ringiarvestatult 96 798,91 eurot ning jagunevad järgnevate tehingute vahel: Kuupäev 1.12.2008 3.12.2008 8.12.2008 11.12.2008 12.12.2008 15.12.2008 17.12.2008 18.12.2008 22.12.2008 29.12.2008 30.12.2008 2.01.2009 8.01.2009 9.01.2009 14.01.2009 15.01.2009 21.01.2009 22.01.2009 23.01.2009 28.01.2009 30.01.2009 31.01.2009 31.01.2009 3.02.2009 10.02.2009 11.02.2009

Arve number

Kaup veiste segasööt veiste segasööt veiste segasööt veiste segasööt veiste segasööt veiste segasööt veiste segasööt veiste segasööt veiste segasööt veiste segasööt veiste segasööt Nisujahu veiste segasööt veiste segasööt Nisujahu Nisujahu veiste segasööt Nisujahu veiste segasööt veiste segasööt veiste segasööt Nisujahu Nisujahu Nisujahu Nisujahu Nisujahu

Summa (EEK) 57553,92 76752 77688 45601,2 47661,84 47261,16 48272,4 60902,4 50529,6 52179,12 51740,64 44460 79835,8 78450,22 46620 43182 56093,52 44640 57969,48 38844 41925 48172,32 40824 38688 38376 38688 9(32)

Tsiviilasi nr 2-12-25320

14.02.2009 20.02.2009 25.02.2009 26.02.2009 Kokku

Nisujahu Nisujahu Nisujahu Nisujahu

38859,6 41496 38844 42463,68

1514573,9

 Ida Agro OÜ kassast välja makstud rahalised vahendid kogusummas 887 832 EEK, mis eurodesse ringiarvestatult on 56 742,81 EUR, ning jagunevad järgnevate tehingute vahel: 1) 06.02.2009 summas 233 640,00 EEK, OÜ Beltheim Ehitus orderkviitung nr 12; 2) 13.02.2009 summas 194 700,00 EEK, OÜ Beltheim Ehitus orderkviitung nr 14; 3) 20.02.2009 summas 225 852,00 EEK, OÜ Beltheim Ehitus orderkviitung nr 17; 4) 27.02.2009 summas 233 640,00 EEK, OÜ Beltheim Ehitus orderkviitung nr 20. Kokku kahjud 289 014,92 EUR (arvestus 135473,20+96798,91+56742,81). Põhjuslik seos Riigikohus oma 18.06.2008 lahendis nr 3-2-1- 45-08 on asunud seisukohale: „VÕS § 127 lg 4 mõtte kohaselt peab teo ja kahju vahel põhjusliku seose tuvastamisel lähtuma nn conditio sine qua non põhimõttest, mille kohaselt ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada nn elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse isiku väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud. Kui kahjulik tagajärg oleks saabunud ka ilma kostja väidetava teota, pole isiku tegu kahju põhjuseks. Põhjuslik seos ei pea VÕS § 127 lg 4 järgi olema alati vahetu, st tekkinud kahju ei pea igal juhul olema kohustuse rikkumise vahetu tagajärg. Põhjuslik seos on olemas juhul, kui ilma isikule etteheidetava teota ei oleks kahju tekkinud.“ Pankrotihaldur on seisukohal, et ka antud juhul peab analüüsima nn conditio sine qua non põhimõtet. Pankrotihaldur leiab, et kui jätta kõrvale kostja teod, mis on käesolevas hagiavalduses välja toodud ja analüüsida, kas Võlgnik oleks ilma nende tegudeta samas olukorras, siis pankrotihaldur on seisukohal, et kui kostja teod oleks olemata, siis oleks pankrotipesas olnud alles vara ja seda summas 289 014,92 eurot, mis antud juhul sealt puudub. Nimetatud varast oleks kasvõi osaliselt saanud rahuldatud Võlgniku võlausaldajate nõuded, mida käesoleval hetkel teha ei saa. Pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku vara vähenemine summas 289 014,92 eurot on otseses põhjuslikus seoses kostja tegudega. Kahju hüvitamise nõue VÕS § 127 lg 1 kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Võlgniku pankrotihaldur on seisukohal, et kuna juhatuse liikme hooletu käitumise tagajärjel läks äriühingu valdusest välja vara, seda kokku summas 289014,92 EUR (arvestus 135473,20+96798,91+56742,81), siis kahju saaks hüvitada selliselt, et nimetatud vara 289014,92 eurot tuleks tagastada osaühingule. Kuna müüdud kaupa ja tasutud raha pole võimalik enam tagasi nõuda, siis kuuluks kogu kahju hüvitamisele rahalistes vahendites. VÕS § 136 lg 1 kohaselt kahju tuleb hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. Pankrotihaldur on seisukohal, et antud juhul kuulub kahju hüvitamisele ühekordse maksena.

10(32)

Tsiviilasi nr 2-12-25320

Pankrotihaldur peab vajalikuks siinkohal põhjendada neid asjaolusid, mis kinnitavad, et nõuet ei ole võimalik esitada Läti äriühingute endi vastu ning Beltheim Ehitus OÜ vastu. Nõuded Läti äriühingute vastu Esiteks eeldab nõude esitamine hagiavalduse esitamist Läti kompetentsele kohtule, mis toob automaatselt endaga kaasa kulutusi hagiavalduse ja nende lisade tõlkimisega läti keelde. Sarnaselt Eesti Vabariigis kehtiva seadusandlusega, on ka Läti Vabariigis hagi esitamine seotud riigilõivu tasumisega. Ida Agro OÜ-l (pankrotis) puuduvad rahalised vahendid riigilõivu tasumiseks. Samuti puudub pankrotihalduril info selle kohta, kas on võimalik taotleda menetlusabi teise riigi kohtult teise riigi pankrotivõlgniku poolt. Kuid isegi kui see oleks võimalik tooks see jällegi endaga kaasa menetlusabi taotluse ja selle lisade tõlkimise kulusid. Samuti peab pankrotihaldur vajalikuks märkida, et isegi positiivse kohtulahendi saamine Läti Vabariigi kompetentsest kohtust, ei tooks automaatselt endaga kaasa pankrotipessa rahaliste vahendite laekumist, sest kohtuotsuse täitmine toimuks samuti Läti Vabariigis ning haldur ei saa ette näha nimetatud ettevõtete majanduslikku seisu positiivsust ja likviidsust, mis tagaks positiivse täitemenetluse läbiviimise kohtulahendi alusel. Pankrotihaldur peab nõude esitamist liiga suuri kulutusi nõudvaks ning leiab, et nõude esitamisel Läti kompetentsesse kohtusse puudub perspektiiv. Hageja samuti märgib, et pankrotihalduri teabenõudest Kostjale oli märgitud, et: Samuti palub pankrotihaldur Teie seisukohta nimetatud äriühingute vastu nõude esitamise rahastamise osas. Pankrotihaldur on tuvastanud riigilõivude suurused, mis kuluksid nimetatud võlgnevuste puhul tasumisele - Tiriba un Kartiba SIA puhul ca 1250 Läti latti (so. ca 1760 EUR) ja TEC DV SIA puhul ca 1000 Läti latti (so. ca 1400 EUR). Pankrotipesas puuduvad rahalised vahendid riigilõivu tasumiseks. Lisaks riigilõivule tuleks pankrotihalduril tasuda tõlketööde eest, kuna Läti Vabariigi kompetentsetele kohtule hagiavalduse esitamisel tuleb hagiavaldus ja selle lisad tõlkida läti keelde (selle maksumus eeldatavalt ca 500 EUR). Palun teatage pankrotihaldurile, kas ja millises ulatuses olete nõus nimetatud menetlusi rahastama. Kostja vastas oma 5.7.2011.a. vastuses päringule: Kahjuks ei pea ma antud juhul võimalikuks pankrotimenetluse raames hagiavalduste esitamist rahastada. Pankrotihaldur on esitanud 15.10.2009.a. Tiriba un Katriba SIA pretensiooni seoses võlgnevusega. Analoogne pretensioon oli pankrotihalduri poolt ka esitatud 15.10.2009.a. TEC DV SIA. Kirjades on haldur palunud võlgnevuse tasuda, kuid tasumist ei ole senini toimunud ning pretensioonile ei ole ka vastatud. Pankrotihaldur on püüdnud ka Tiriba un Katriba SIA ja TEC DV SIA vastu olevaid nõudeid müüa, seda suulise enampakkumise korras. Viimane enampakkumise teade oli avaldatud 21.12.2010, teade avaldatud Ametlikes Teadaannetes. Vastavalt enampakkumise teates toodule pankrotihaldur müüb suulisel enampakkumisel 5.1.2011.a. nõudeõigust Lätis registreeritud äriühingu TEC DV SIA (registrikood 40003522362) vastu alghinnaga 12 500 EEK ning nõudeõigust Lätis registreeritud äriühing Tiriba un Kartiba SIA (registrikood 40003963699) vastu alghinnaga 13000 EEK. 05.01.2011.a. toimunud enampakkumine Tiriba un Katriba SIA ja TEC DV SIA nõuete müügiks nurjus. Nimetatud fakt kinnitab, et nõuded Läti äriühingute Tiriba un Katriba SIA ja TEC DV SIA vastu ei oma ostjate jaoks väärtust isegi summas 25500 EEK ehk 1629,75 EUR väärtuses. Pankrotihaldur on kaasanud ka Läti Vabariigis tegutseva inkassofirma „Conventus“ Läti äriühingutega kontakti leidmiseks ja selgitamaks välja asjaolud hagi esitamise otstarbekuses. „Conventus“ on 15.5.2012.a. esitanud rapordid Läti äriühingute seonduvalt. Nimetatud erialaasjatundja arvamusest tuleneb selgelt, et võlgade sissenõudmine SIA „TEC DV“ ja SIA „Tiriba un Katriba“ ei ole võimalik. 11(32)

Tsiviilasi nr 2-12-25320

Nõue Beltheim Ehitus OÜ vastu Pankrotihaldur leiab, et Beltheim Ehitus OÜ vastu pole võimalik nõuet esitada, kuna äriühing on registrist kustutatud. Ülaltoodust lähtudes palub hageja rahuldada esitatud hagi; mõista Kostjalt R P Ida Agro OÜ (pankrotis) kasuks välja 289 014,92 EUR; kõik menetluskulud jätta Kostja kanda; hagi võimalikul rahuldamata jätmisel palun kohtul pidada Võlgniku pankrotti mõjuvaks põhjuseks ning vabastada Võlgnik menetluskulude kandmise kohustusest riigituludesse. Viru Maakohus 11.09.2012 määrusega (II köide, tl 53-55), mis jõustus 27.09.2012 (II köide, tl 63) rahuldas hageja pankrotihalduri taotlus riigipoolse menetlusabi andmiseks menetluskulude kandmisel ja vabastas pankrotihaldur riigilõivu tasumise kohustusest. Viru Maakohus 01.10.2012 määrusega võttis hagiavaldus menetlusse (II köide, tl 66-67).

KOSTJA VASTUVÄITED

Kohtule 19.10.2012 esitatud hagi vastuse kohaselt (II köide, tl 74-78) kostja hagiavalduses toodud nõuet ei tunnista ning vaidleb esitatud hagiavaldusele kogu ulatuses vastu alltoodud põhjendustel. Kauba müügiga Läti äriühingutele Tiriba un Kartiba SIA ja SIA TEC DV ajavahemikus detsember 2008.a. kuni veebruar 2009.a. oli tegemist OÜ Ida Agro jaoks täiesti tavapäraste tehingutega, kuivõrd Ida Agro OÜ tegeleski jõusööda tootmise, loomasööda ostu-müügiga ja põllumajandustoorme vahendusega. OÜ-l Ida Agro oli väga mitmeid kliente, kellele kaupasid müüdi ning aeg ajalt müüdi kaupasid ka väljapoole Eestit. Olukorras, kus nii Eesti kui Läti Vabariik kuuluvad Euroopa Liidu riikide hulka, ei ole mitte midagi tavapäratut, kui võõrandatakse tooteid või teenuseid ka naaberriiki. Kostja hinnangul on kauba müügi korral Läti Vabariiki tegemist täpselt samasuguse tavapärase äririski võtmisega sarnaselt kauba müümisega Eesti äriühingutele. Reeglina enne kauba müümist uutele klientidele kontrolliti äriühingute kohta käivat informatsiooni avalikest andmebaasidest ja krediidiinfost, välismaiste klientide puhul tehti esindaja dokumendist koopia ning kui ei leitud kliendi maksehäirete ja võlgnevuste kohta informatsiooni, siis ei esinenud ka takistusi kauba müügiks kliendile. Antud juhul on juhatuse liige kõiki eelnevaid toiminguid teinud kontrollimaks äriühingute maksevõimet ning sel hetkel ei nähtunud ühestki registrist, et äriühingutel oleks makseraskusi. Hagiavalduse lisadest nr 87 ja 88 nähtub, et pankrotihaldur on saatnud oktoobris 2009.a. mõlemale Läti äriühingule teated võlgnevuse kohta, milles on palunud võlgnevuse ära tasuda ning ähvardanud, et võlgnevuse tasumata jätmise korral on haldur sunnitud tarvitusele võtma juriidilised meetmed võlgnevuse sisse nõudmiseks. Samas ei ole haldur asunud võlgnevust Läti äriühingutelt sisse nõudma. Alles mais 2012 ehk ligi 3 aastat peale seda kui haldur saatis Lätis olevatele võlgnikele teated võlgnevuse kohta, on Lätis olev inkassofirma asunud kontrollima SIA TEC DV ja SIA Tiriba Un Kartiba tegevust ning teavitanud, et SIA-l TEC DV on maksemärkus ja SIA Tiriba Un Kartiba käibemaksu litsents on tühistatud ja aastaaruannet ei ole esitatud, millistest asjaoludest lähtuvalt on inkassofirma asunud seisukohale, et võlgade sissenõudmist firma vastu ei ole oodata. Samas ei ole nimetatud inkassofirma väljastanud absoluutselt informatsiooni nimetatud äriühingute majandustegevuse kohta 2008.a. ja 2009.a. alguses. Seega on väga suur tõenäosus, et kui pankrotihaldur oleks koheselt peale oktoobris 2009.a. pretensiooni esitamist alustanud Lätis asuvate võlglaste vastu kohtumenetlust ja võtnud tarvitusele õigeaegselt kõik vajalikud meetmed, oleks võinud õnnestuda ka võlgnevuse sisse nõudmine nimetatud äriühingutelt endilt. Antud juhul on haldur jätnud oma töö tegemata ning ei ole õigeaegselt võlgnevusi Lätis asuvatelt äriühingutelt hakanud sisse nõudma (kuigi haldur 12(32)

Tsiviilasi nr 2-12-25320

teadis juba oktoobris 2009.a., et sellised nõuded eksisteerivad) kahjustades oma tegevusetusega nii OÜ Ida Agro (pankrotis) kui ka nimetatud äriühingu võlausaldajate huve ning soovib nüüd nõuda juhatuse liikmelt kahju hüvitist. Kostja on seisukohal, et selline pankrotihalduri käitumine on pahatahtlik. Hageja on asunud ka seisukohale, et OÜ-le Beltheim Ehitus arvete tasumine veebruaris 2009.a. ei saanud olla seotud ettevõtte tegevuse jätkusuutlikkusega mistõttu oli nimetatud arvete tasumine juhatuse liikme poolt hoolsuskohustuse rikkumine. Kostjale jääb arusaamatuks, miks on Hageja seisukohal, et äriühingule kuuluva kinnisvara korras hoidmine ja parendamine ei ole seotud ettevõtte tegevuse jätkusuutlikkusega. Kostja on Hagejale ka eelnevalt selgitanud, et nimetatud betooni immutusvahendit osteti OÜ-le Ida Agro kuulunud tooraine ladustamise tornide (punkrite) seestpoolt töötlemiseks. Nimelt olid tooraine tornid ja koonused seestpoolt krobelised ning juhul kui torni pind on seestpoolt krobeline, jäi tooraine seinte ja koonuse külge kinni ja ei voolanud välja nii nagu vaja, mis on väga soodsaks kasvulavaks erinevatele bakteritele. Ostetud immutusvahendiga töödeldi seestpoolt teravilja torne ja koonuseid, mille tulemusel jäid tornid ja koonused seest poolt siledamaks hoides ära tulevikus tekkida võivad võimalikud probleemid tooraine riknemiseks. Seega oli nimetatud arvete tasumise näol tegemist väga olulise kulutusega, mida oli vaja tingimata teostada ning Hageja etteheited justkui oleks nimetatud arvete tasumine pahatahtlik ja kuidagi hoolsuskohustust rikkuv on alusetu. Hageja pidi olema nimetatud maksete tegemisest samuti teadlik juba 2009.a. sügisel, seega juhul kui Hageja oli seisukohal, et nimetatud maksed olid tehtud alusetult oleks Hageja võinud esitada hagiavalduse OÜ Beltheim Ehitus vastu näiteks rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmise nõudes, kuid seda haldur ei teinud. Antud juhul ei saa Kostjat süüdistada selles, et OÜ Beltheim Ehitus on äriregistrist tänaseks kustutatud, millest tulenevalt ei saa nõuet OÜ Beltheim Ehitus vastu esitada. Hageja on hagiavalduses materiaalõiguslikult tuginenud VÕS § 127 jj ja ÄS § 187 sätetele. Hageja on seisukohal, et on OÜ Ida Agro vara vähenemine summas 289 014,92 eurot on otseses põhjuslikus seoses Kostja tegudega, kuivõrd juhul kui Kostja ei oleks Läti äriühingutele kaupasid müünud ja Belthem Ehitus OÜ arveid tasunud, siis oleks pankrotipesas nimetatud raha ja vara alles olnud summas 289 014,92 eurot ning sellest summast oleks olnud võimalik rahuldada võlausaldajate nõuded. Kostja nimetatud seisukohtadega ei nõustu. Nagu eelnevalt selgitatud on Kostja seisukohal, et Kostja ei rikkunud Kostjal lasuvat juhatuse liikme hoolsuskohustust ning täitis oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liige kontrollis alati vara müügi korral Ostjate andmeid ja Ostjate maksevõimekust ulatuses, milles seda oli võimalik kontrollida avalikest andmebaasidest. Arvestades, et aastatel 2008 kuni 2009 oli võlgniku kuukäive sõltuvalt kuust kuni 13,7 miljonit kuus, ei saa öelda, Läti äriühingutele müüdud kaubad oleksid moodustanud äriühingu käibest väga märkimisväärse osa. Samuti on äärmiselt ennatlik väita, et juhul kui OÜ Ida Agro ei oleks müünud kaupasid Läti äriühingutele, kes jätsid kaupade eest maksmata, siis oleks pankrotipesas olnud vara alles summas 289 014,92 eurot. OÜ Ida Agro pankrotiavaldus esitati kohtusse mais 2009.a. seega on praegusel hetkel võimatu oletada või arvata, et kogu nimetatud vara oleks alles ja seda ei oleks kellelegi teisele müüdud, kuivõrd teravilja müük oli üks peamisi OÜ Ida Agro tegevusalasid. Seda arvesse võttes juhul kui Ida Agro OÜ ei oleks kaupa võõrandanud nimetatud konkreetsetele Läti äriühingutele, oleks Ida Agro OÜ ilmselt kauba siiski müünud mõnele teisele äriühingule ning ka sellisel juhul ei saa me kindlasti väita, et vara müügist oleks raha laekunud ning kui raha oleks laekunud, siis kas see raha oleks ka pankrotivarasse jäänud, või oleks nimetatud rahasumma eest tehtud muid vajalikke kulutusi äriühingu maksejõuetuse vältimiseks või äritegevuse arendamiseks. Samuti on täiesti alusetud Hageja väited, et Kostja OÜ Ida Agro juhatuse liikmena rikkus oma hoolsuskohustust tasudes OÜ Beltheim Ehitus arveid ning tekitas nimetatud arvete tasumisega Hagejale kahju. Kostja on juba eelnevalt selgitanud, miks oli vaja OÜ Beltheim Ehitus käest arvetel näidatud tooteid osta ning arvete tasumata jätmine oleks ainult suurendanud OÜ Ida Agro võlausaldajate ringi. Nimetatud kulutus oli hädavajalik. 13(32)

Tsiviilasi nr 2-12-25320

Eelnevast tulenevalt on Kostja seisukohal, et Kostja ei ole rikkunud OÜ Ida Agro juhatuse liikmena hoolsuskohustust ning antud juhul puudub igasugune põhjuslik seos väidetavalt tekkinud kahju ja Kostja tegevuse vahel. Põhjusliku seose tuvastamiseks peaks Hageja suutma tõendada, et juhul kui Kostja oleks käitunud teisiti, ei oleks Hagejale kahju tekkinud. Seda aga Hageja tõendanud ei ole. Eelnevast tulenevalt palutakse rahuldada Kostja taotlus Hagejalt tagatise nõudmiseks ning kohustada Hagejat tasuma kohtu deposiitkontole 5400 eurot Kostja eeldatavate menetluskulude katteks. Juhul kui Kostja ei tasu Kohtu poolt määratud summat kohtu deposiitkontole, jätta hagi läbi vaatamata. Jätta Hageja hagiavaldus kogu ulatuses rahuldamata. Viru Maakohus 13.12.2012 määrusega (II köide, tl 142-147) jättis rahuldamata kostja taotlus menetluskulude katteks tagatise andmiseks

HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA

Hageja arvamuse kohaselt hagi vastuse kohta (II köide, tl 86-92) Hageja seisukohad on esitatud vastavalt Kostja vastuse punktide kaupa. Kostja vastuse punkt 2.3. Kostja väidab: Kauba müügiga Läti äriühingutele Tiriba un Kartiba SIA ja SIA TEC DV ajavahemikus detsember 2008.a. kuni veebruar 2009.a. oli tegemist OÜ Ida Agro jaoks täiesti tavapäraste tehingutega, ........ OÜ-l Ida Agro oli väga mitmeid kliente, kellele kaupasid müüdi ning aeg ajalt müüdi kaupasid ka väljapoole Eestit. ....... Reeglina enne kauba müümist uutele klientidele kontrolliti äriühingute kohta käivat informatsiooni avalikest andmebaasidest ja krediidiinfost, välismaiste klientide puhul tehti esindaja dokumendist koopia ning kui ei leitud kliendi maksehäirete ja võlgnevuste kohta informatsiooni, siis ei esinenud ka takistusi kauba müügiks kliendile. Antud juhul on juhatuse liige kõiki eelnevaid toiminguid teinud kontrollimaks äriühingute maksevõimet ning sel hetkel ei nähtunud ühestki registrist, et äriühingutel oleks makseraskusi. Kostja pole nimetatud väidete tõendamiseks esitanud mitte ühtegi tõendit. Hageja esitab Ida Agro OÜ raamatupidamise käibeandmiku (eksport) väljavõte 2008.-2009.a. kohta (vt lisa 1), kus nähtub et 2008.-2009.aastatel olid ekspordikäibel ainsateks partneriteks Läti äriühingud Tiriba un Kartiba SIA ja SIA TEC DV. Seega väite näol – tavapärane tehing - Kostja teadlikult eksitab kohut. Hageja on seisukohal, et Kostja Ida Agro OÜ juhatuse liikmena pidigi hindama äririske ning seejuures toimima kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Kostja pole esitanud mitte ühtegi tõendit, kuidas/millal toimus teabe kogumine Tiriba un Kartiba SIA ja SIA TEC DV kohta. Hageja samas märgib, et 2008.-2009.aastatel toimus kogu müük ainult Ida Agro OÜ-ga seotud isikutele Tulumaksuseaduse § 8 mõttes ja Eesti Vabariigis registreeritud tegutsevatele põllumajandusettevõtjatele, kes omasid varasid ja/või kellel oli tegevus mida oli ka võimalik kontrollida Eesti Vabariigi äriregistrist. Nimetatud väite tõendamiseks Hageja esitab Ida Agro OÜ 2008.-2009.aastate müügikäibe väljavõte. Kostja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit, et Tiriba un Kartiba SIA ja SIA TEC DV oleks olnud tegevust ja et Kostja Ida Agro OÜ juhatuse liikmena oleks seda tuvastanud. Seega kostja väited on paljasõnalised ning tõendamata. Kostja vastuse punkt 2.4. 14(32)

Tsiviilasi nr 2-12-25320

Kostja väidab: ...... Samas ei ole haldur asunud võlgnevust Läti äriühingutelt sisse nõudma. Alles mais 2012 ehk ligi 3 aastat peale seda kui haldur saatis Lätis olevatele võlgnikele teated võlgnevuse kohta, on Lätis olev inkassofirma asunud kontrollima SIA TEC DV ja SIA Tiriba Un Kartiba tegevust... Seega on väga suur tõenäosus, et kui pankrotihaldur oleks koheselt peale oktoobris 2009.a. pretensiooni esitamist alustanud Lätis asuvate võlglaste vastu kohtumenetlust ja võtnud tarvitusele õigeaegselt kõik vajalikud meetmed, oleks võinud õnnestuda ka võlgnevuse sisse nõudmine nimetatud äriühingutelt endilt. Antud juhul on haldur jätnud oma töö tegemata ning ei ole õigeaegselt võlgnevusi Lätis asuvatelt äriühingutelt hakanud sisse nõudma (kuigi haldur teadis juba oktoobris 2009.a., et sellised nõuded eksisteerivad) kahjustades oma tegevusetusega nii OÜ Ida Agro (pankrotis) kui ka nimetatud äriühingu võlausaldajate huve ning soovib nüüd nõuda juhatuse liikmelt kahju hüvitist. Kostja on seisukohal, et selline pankrotihalduri käitumine on pahatahtlik. Kostja on esitanud paljasõnalised hüpoteesid nõude sissenõudmise võimalustest, samuti üritab kostja mõttetult kohut suunata halduri tegevusetusele. Hageja on kohtule tõendanud, et nõuete sissenõudmine ei ole osutunud võimalikuks, samuti et nimetatud nõudeid ei soovi keegi omandada. Hageja oli juba 2010.aastal andnud käsundi Lätist nõuete sissenõudmiseks. Kuna tulemust (st saavutada võla tasumist) ei olnud 2011.a. saavutatud, oli kaalutud kohtumenetluse alustamist nimetatud Läti ühingute vastu, kuid kuna hagi esitamiseks Hagejal rahalised vahendid puudusid, siis sai tehtud Kostjale ettepanek finantseerida kohtumenetlust (kostja keeldus finantseerimast). Hageja juhib siinkohal kostja ja kohtu tähele hagiavalduse lisades nr 78 ja 79 toodule (pankrotihalduri teabenõue R P ja viimase vastus pankrotihaldurile), kus nähtub et juba 2009.a. võeti väidetavalt Ida Agro OÜ poolt ette samme võlgnevuse sissenõudmiseks. Seega R P ei soovi finantseerida (seda nii 2009 kui ka 2011.a.) kohtumenetlust nimetatud Läti ühingutelt võlgnevuse sisse nõudmiseks. Eelkirjeldatu ja 15.5.2012.a. Läti inkassofirma „Conventus“ tõendiga on tõendatud, et SIA TEC DV ja SIA Tiriba Un Kartiba ei ole võimalik võlgnevust sisse nõuda. Seega kostja igasugused väited võlgnevuse sissenõudmise võimalusest SIA TEC DV ja SIA Tiriba Un Kartiba on paljasõnalised ning tõendamata. Kostja vastuse punkt 2.5. Kostja väidab: ....... Kostjale jääb arusaamatuks, miks on Hageja seisukohal, et äriühingule kuuluva kinnisvara korras hoidmine ja parendamine ei ole seotud ettevõtte tegevuse jätkusuutlikkusega. Kostja on Hagejale ka eelnevalt selgitanud, et nimetatud betooni immutusvahendit osteti OÜ-le Ida Agro kuulunud tooraine ladustamise tornide (punkrite) seestpoolt töötlemiseks. Nimelt olid tooraine tornid ja koonused seestpoolt krobelised ning juhul kui torni pind on seestpoolt krobeline, jäi tooraine seinte ja koonuse külge kinni ja ei voolanud välja nii nagu vaja, mis on väga soodsaks kasvulavaks erinevatele bakteritele. Ostetud immutusvahendiga töödeldi seestpoolt teravilja torne ja koonuseid, mille tulemusel jäid tornid ja koonused seest poolt siledamaks hoides ära tulevikus tekkida võivad võimalikud probleemid tooraine riknemiseks. Seega oli nimetatud arvete tasumise näol tegemist väga olulise kulutusega, mida oli vaja tingimata teostada ning Hageja etteheited justkui oleks nimetatud arvete tasumine pahatahtlik ja kuidagi hoolsuskohustust rikkuv on alusetu. Hageja pidi olema nimetatud maksete tegemisest samuti teadlik juba 2009.a. sügisel, seega juhul kui Hageja oli seisukohal, et nimetatud maksed olid tehtud alusetult oleks Hageja võinud esitada hagiavalduse OÜ Beltheim Ehitus vastu näiteks rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmise nõudes, kuid seda haldur ei teinud. Antud juhul ei saa Kostjat süüdistada selles, et OÜ Beltheim Ehitus on äriregistrist tänaseks kustutatud, millest tulenevalt ei saa nõuet OÜ Beltheim Ehitus vastu esitada. Kostja pole esitanud mitte ühtegi tõendit, tõendamaks et Ida Agro OÜ maksejõuetuse olukorras oleks OÜ-le Beltheim Ehitus tehtud väljamaksed kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. 15(32)

Tsiviilasi nr 2-12-25320

Kostja selgitustest nähtub immutusvahendi CL-BREMS kasutusviis ja eesmärk ning majanduslik põhjendus. Hageja siinkohal juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et nimetatuga kostja soovib teadlikult eksitada kohust. Betooni immutusvahendi CL-Brems maaletoojak ja müüjaks Eesti Vabariigis on AS Plaadipunkt. AS Plaadipunkt kodulehe andmetel (http://www.plaadipunkt.ee/tooted/varvidimpregneerid-kaitsekihid) on betooni immutusvahendi CL-Brems kasutusotstarve järgnev: CLBrems on lahustivaba, värvitu, vett tõrjuva omadusega immutusvahend kaitsmata betoonile ja mineraalsetele pindadele kloriidide tõrjeks. Cl-brems on hingav ning ei moodusta pindadele kilekihti. Toode on tunnustatud Norwegian Public Roads Administration poolt betoonsildade kaitsena. Kasutamine: kaid, betoonfassaadid, eksponeeritav betoon, garaa ̨id ja betoonsillad. Paigaldamine kuivale betoonpinnale pintsli, rulli või pritsi abil. Parima tulemuse annab 2 kordne katmine. Teine kiht paigaldada koheselt pärast esimese kihi imbumist betooni. Kulu 300-400 gr/m2 (2 kihti). Pakend 20 kg plekknõu. Koostis: silaanide baasil lahustivaba vedelik. Nimetatust tuleneb, et betooni immutusvahendi CL-Brems on mõeldud kloriidide tõrjeks. Internetis vabalt kätte saadava Vikipeedia, vaba entsüklopeedia andmetel (http://et.wikipedia.org/wiki/Kloriidid) Kloriidid on kas vesinikkloriidhappe soolad või orgaanilised ühendid, mis koosnevad kloorist ja mingist muust elemendist. Kloriidid koosnevad tavaliselt kahest elemendist, kuid soolade puhul, mis sisaldavad ühendioone, võib kloriidi koostisse kuuluda üle kahe elemendi. Kostja nimetatud teravilja tornid ja koonused on mõeldud teravilja hoiustamiseks. Teravili ei ole kloriid, samuti nimetatud immutusvahend ei moodusta pindadele kilekihti mis soodustanuks teravilja välja voolamist tornidest. Kuna viimane väidetav ostutehing OÜ-ga Beltheim Ehitus tehti 27.2.2009.a., siis vastava immutusvahendi paigaldamine kuivale betoonpinnale pintsli, rulli või pritsi abil pidi toimuma peale nimetatud kuupäeva. Kostja ei ole kordagi nimetanud, millal või kelle poolt olid vastavad tööd tehtud. Hageja siinkohal juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et osteva kogus oli 4560 kg (228 tk 20 liitriseid mahuteid), mille kandmine betoonpindadele ei ole võimalik teostada mõne nädalaga ja on ehitustehniliselt väga keerukas töö. Väidetavad ostud OÜ-lt Beltheim Ehitus toimusid perioodi 6.2.2009 kuni 27.2.2009.a. Hageja esitatud Ida Agro OÜ käibeandmiku väljavõtetest (vt lisa nr 1 ja 2) nähtub, et peale 27.2.2009.a. oli Ida Agro OÜ käive ainult 152 174,83 EEK, samas kui 2008.-2009.a. oli toodangu müük ca 67,3 milj.kr. Seega 27.2.2009.a. seisuga oli tegevus lakanud ning väljamaksed sellise immutusvahendi ostmiseks mille kasutamiseks puudus vajadus ei ole kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Asjaolu, et OÜ Beltheim Ehitus müüb Ida Agro OÜ-le mingi toote, e anna veel alust esitada tagasivõitmise hagi PankrS 6.peatükis nimetatud alustel. Hageja ei esitada Kostjale etteheited seoses OÜ Beltheim Ehitus äriregistrist kustutamisega, vaid nimetatuga konstateerib seda, et alates 6.9.2010.a. puudub õigusvõimeline isik. Seega kostja igasugused väited, et OÜ Beltheim Ehitus tehtud väljamaksed on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega, on paljasõnalised ning tõendamata. Kostja vastuse punkt 2.6. Kostja väidab: ....... Kostja ei rikkunud Kostjal lasuvat juhatuse liikme hoolsuskohustust ning täitis oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liige kontrollis alati vara müügi korral Ostjate andmeid ja Ostjate maksevõimekust ulatuses, milles seda oli võimalik kontrollida avalikest andmebaasidest. Arvestades, et aastatel 2008 kuni 2009 oli võlgniku kuukäive sõltuvalt 16(32)

Tsiviilasi nr 2-12-25320

kuust kuni 13,7 miljonit kuus, ei saa öelda, Läti äriühingutele müüdud kaubad oleksid moodustanud äriühingu käibest väga märkimisväärse osa. Samuti on äärmiselt ennatlik väita, et juhul kui OÜ Ida Agro ei oleks müünud kaupasid Läti äriühingutele, kes jätsid kaupade eest maksmata, siis oleks pankrotipesas olnud vara alles summas 289 014,92 eurot. OÜ Ida Agro pankrotiavaldus esitati kohtusse mais 2009.a. seega on praegusel hetkel võimatu oletada või arvata, et kogu nimetatud vara oleks alles ja seda ei oleks kellelegi teisele müüdud, kuivõrd teravilja müük oli üks peamisi OÜ Ida Agro tegevusalasid. Seda arvesse võttes juhul kui Ida Agro OÜ ei oleks kaupa võõrandanud nimetatud konkreetsetele Läti äriühingutele, oleks Ida Agro OÜ ilmselt kauba siiski müünud mõnele teisele äriühingule ning ka sellisel juhul ei saa me kindlasti väita, et vara müügist oleks raha laekunud ning kui raha oleks laekunud, siis kas see raha oleks ka pankrotivarasse jäänud, või oleks nimetatud rahasumma eest tehtud muid vajalikke kulutusi äriühingu maksejõuetuse vältimiseks või äritegevuse arendamiseks. Samuti on täiesti alusetud Hageja väited, et Kostja OÜ Ida Agro juhatuse liikmena rikkus oma hoolsuskohustust tasudes OÜ Beltheim Ehitus arveid ning tekitas nimetatud arvete tasumisega Hagejale kahju. Kostja on juba eelnevalt selgitanud, miks oli vaja OÜ Beltheim Ehitus käest arvetel näidatud tooteid osta ning arvete tasumata jätmine oleks ainult suurendanud OÜ Ida Agro võlausaldajate ringi. Nimetatud kulutus oli hädavajalik. Kostja pole esitanud mitte ühtegi tõendit hoolsuskohustuse täitmise kohta, samuti et Ostjate andmeid ja Ostjate maksevõimekust oleks isegi kontrollitud avalike andmebaasida alusel. Kostja juhtimisel OÜ Ida Agro teostas Läti äriühingutele müüki ka olukorras, kus Läti äriühingutel olid varasemate müükide osas saabunud kohustuste täitmise tähtajad, samas raha ei olnud laekunud. Samuti ei ole esitatud mitte ühtegi tõendit OÜ Ida Agro suurtest käivetest ja et Läti äriühingutele teostatud müügid moodustasid tühise osa OÜ Ida Agro kogukäibest. Hageja on esitanud OÜ Ida Agro käibedeklaratsioonid perioodi detsember 2008 –kuni veebruar 2009 kohta (hagiavalduse lisad nr 82, 83, 84). Lisaks esitab hageja OÜ Ida Agro käibedeklaratsioonid perioodi märts 2009 kuni mai 2009.a. kohta (vt lisad nr 4, 5, 6), millest nähtub, et märts 2009.a. oli käive 5 208 368 EEK, aprill 2009.a. oli käive 770 289 EEK ja mai 2009.a. 0 EEK (alates mai 2009.a. puudus igasugune põhitegevus). Arvestades, sellega et näiteks veebuar 2009.a. oli kahele Läti äriühingule müüdud kaupa kokku 988207,70 EEK eest, siis ei saa kuidagi väita et SIA TEC DV ja SIA Tiriba Un Kartiba tehtud müükide mahud olnuks tühised kogu OÜ Ida Agro käibesse. Väga küüniline on Kostja väide: äärmiselt ennatlik väita, et juhul kui OÜ Ida Agro ei oleks müünud kaupasid Läti äriühingutele, kes jätsid kaupade eest maksmata, siis oleks pankrotipesas olnud vara alles summas 289 014,92 eurot. Nimetatust on võimalik mõista Kostja arusaama juhatuse liikmete kohustustesse, mis väljendub selges ükskõikset ja üleolevas suhtumises korraliku ettevõtja hoolsuskohustusse (st Kostjal puudub selline kohustus). Asjakohased ei ole Kostja esindaja esitatud oletused Ida Agro OÜ vara väärtusega 289 014,92 euro saatusest (st selle kasutamisest, müügist, probleemidest sissenõudmisel jne), kuna kõik nimetatu on oletusliku iseloomuga ning tõendamata. Käesoleval juhul on vaidlus seotud SIA TEC DV ja SIA Tiriba Un Kartiba tehingutega. Seoses OÜ Beltheim Ehitus tehtud väljamaksetega ei ole kostja tõendanud, et tegevus olnuks kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Kostja igasugused väited hoolsuskohustuse täitmisest on paljasõnalised. Hageja jääb esitatud nõuete juurde.

POOLTE MUUD SEISUKOHAD

Pooled esitasid veel oma seisukohad (II köide, tl 131-135, 154-159, 169-172; III köide, tl 6-8).

KOHTUISTUNG

17(32)

Tsiviilasi nr 2-12-25320

27.08.2013 kohtuistungil (eelistung, III köide, tl 23-43) jäid pooled oma nõuete, vastuväidete ja nende põhjenduste juurde. Kohus kuulas kostjat üle vande all ja tunnistajad R P ja A M. Kohus määras poolte taotlusel edaspidi arutada asja kirjalikus menetluses, andis aega hagejale seisukoha esitamiseks kuni 13.09.2013, kohus saadab hageja seisukoht kostjale ja kostjal on viimane tähtaeg seisukoha esitamiseks 27.09.2013. Kohus teatas samuti, et kohtulahend tehakse avalikult teatavaks Narva kohtumaja kantselei kaudu 28.10.2013 kell 16.00.

HAGEJA SEISUKOHT

Hageja esitatud kohtule 13.09.2013 seisukoha (III köide, tl 56-61). Kostja poolt hoolsus- ja lojaalsuskohustuse täitmata jätmine seoses tehinguga SIA Tirib aun Kartiba Hageja on seisukohal, et Kostja väidetu ei lükka ümber hageja väidetud ega esitatud tõendeid. Kostja väidab, et tehingus SIA Tirib aun Kartiba on ta täitnud nii hoolsus kui ka lojaalsuskohustus. Kostja on soovinud nimetatut tõendada ainult enda vande all antud ütlustega ja R K tunnistajana antud ütlustega. Hageja on seisukohal, et Kostja vande all antud ütlused ei ole usaldusväärsed, kuna kostja huviks on ju hagi rahuldamata jätmine. Juhatuse liikmel lasub esindatava äriühingu tehingute dokumenteerimise kohustus, kuid kostjal ei ole esitada mitte ühtegi dokumentaalset tõendit oma kohustuste täitmise kohta. Kostja poolt 27.8.2013.a. vande all antud ütlustes nähtub, et enne kauba müüki oli ta kontrollinud SIA Tirib aun Kartiba tausta Julianus Inkasso oü töötaja R P vahendusel. Kostja väidetust ei nähtu, et oleks tehtud midagi muud peale vestlust R P, et tagada kauba müügist tasu laekumist. Tunnistaja R P 27.8.2013.a. ütlustest nähtub, et tema kontrollis SIA Tirib aun Kartiba tausta Läti Vabariigis asunud Julianus Inkasso kontori kaudu, samuti et Julianus Inkasso esitas Kostjale kogu kogutud taustainformatsiooni ja faktid küsitu ühingu kohta, kuid otsuse tegi tehinguks tegi ikka klient (käesoleval juhul OÜ Ida Agro). Tunnistaja R P 27.8.2013.a. ütlustest nähtub ka, et SIA Tirib aun Kartiba kohta kogutud teabe kohaselt oli ühingul ajalugu, väliste andmete kohaselt oli ühing korralik ja Julianuse Inkasso Läti kontoril ei olnud midagi öelda SIA Tirib aun Kartiba kohta. Hageja on käesolevas menetluses esitanud Läti Vabariigi Ettevõteregistri 17.4.2012.a. teatise SIA Tirib aun Kartiba kohta (hagiavalduse lisa nr 85). Vastavast teatisest nähtub, et ühing registreeritud 18.10.2007.a. – seega ajalugu ühingul puudub. Vastava teatise neljandast lõikes „Esitatud aastaaruanded“ on märgitud – esitamise kohta andmed puuduvad. Seega SIA Tirib aun Kartiba pole Läti Vabariigi ettevõteregistrile esitanud oma aastaaruannet mitte kunagi. Sama tõendab ka Hageja esitav Läti Vabariigi ühingute registri www.lursoft.lv väljavõte (vt lisa 1, 1a), et SIA Tirib aun Kartiba ei ole esitanud aastaaruandeid (päringus toodud registreerimisnumber ühtib SIA Tirib aun Kartiba registreerimisnumbriga Läti Vabariigil Ettevõteregistri 17.4.2012.a. teatisel. Seega on tõendatud, et Julianus Inkasso töötajal R P ei saanudki olla mingitki infomatsiooni SIA Tirib aun Kartiba kohta. Julianus Inkasso töötajal R P sai olla ainult informatsioon SIA Tirib aun Kartiba finantsnäitajate koha seose sisse makstud põhikapitaliga summas 2000 LVL. Vastavalt Eesti Panga päevakursile 31.12.2008.a. seisuga (vt käesoleva 18(32)

Tsiviilasi nr 2-12-25320

menetlusdokumendi lisa nr 2) oli 2000 LVL võrdne 44195,40 EEK-iga (arvestus: 2000 LVL*22,0977). R P ütlustest nähtub, et kogu informatsioon oli esitatud OÜ Ida Agro seaduslikule esindaja R P. Seega Kostjale oli teada, et SIA Tirib aun Kartiba kohta ainukeseks teada olevaks informatsiooniks oli teave SIA Tirib aun Kartiba põhikapitalist, registreerimise ajast ja teave omaniku ning juhatuse liikme kohta. Seega Kostjale ei olnud midagi teada SIA Tirib aun Kartiba finantsnäitajate ega tegevuse kohta. Nimetatu on tõendatud Kostja ja R P ütlustega ning Läti Vabariigil Ettevõteregistri 17.4.2012.a. teatisega SIA Tirib aun Kartiba kohta. Hageja on seisukohal, et SIA-le Tirib aun Kartiba kauba müügil ei ole Kostja toiminud lojaalselt OÜ Ida Agro suhtes ja ei ole tegutsenud hoolsalt nagu iga korralik ettevõtja, rikkudes sellega hoolsuskohustuse nõudeid. Kostja on vastavad müügid teinud olukorras, kus Kostja ei omanud mitte mingitki infomatsiooni millest saanuks hinnata, kas SIA Tirib aun Kartiba on maksevõimeline või kas ta tasub soetatud kauba eest. Vaatamata sellele OÜ Ida Agro Kostja juhtimisel ikkagi müüb väga suures mahus kaupa SIA-le Tirib aun Kartiba ja seda kõik võlgu, kusjuures kaupu müüakse ka võlgu sel momendil, kui esimeste arvete maksmise tähtaeg on möödunud. 1.12.2008.a. arve nr 4543, kui esimese arve maksetähtaeg oli 31.12.2008.a kuid laekumist Ida Agro Oü-le ei olnud. Vaatamata sellele, Ida Agro Oü, kostja juhtimisel müüs veel kaupa 1495272,36 EEK väärtuses. Iga korralik ettevõtja pidanuks peatama kauba müügi olukorras, kus varasemate müükidega esitatud arved on tasumata. Kostja on 27.8.2012.a. väitnud, et mõistlik arve tasumise tähtaja ületamine oli 20 päeva. Seega tuginedes Kostja enda ütlustele, 31.12.2008.a. maksetähtajaga arve tasumise hilisemaks tähtajaks pidanuks olema 20.1.2009.a., kuid vaatamata sellele Ida Agro oü Kostja juhtimisel müüs SIA-le Tirib aun Kartiba veel kaupa võlgu ka peale 20.1.2009.a. summas 1026053,76 EEK. Hageja on seisukohal, et SIA-le Tirib aun Kartiba kauba müügil ei ole Kostja toiminud lojaalselt OÜ Ida Agro suhtes ja ei ole täitnud hoolsuskohustuse nõudeid. Kostja ja ka tunnistajad R P ja A M väidavad, et 2119694,4 EEK suuruses mahus kauba võlgu müümine oli igapäevane, samuti Läti Vabariiki kauba müük oli igapäevana. Nimetatu on vastuolus olemasolevate dokumentaalsete tõendite. Hageja on esitanud 3.11.2012.a. menetlusdokumendi lisadena OÜ Ida Agro raamatupidamisest pearaamatu kontode väljavõtted (vt 3.11.2012.a. menetlusdokumendi lisad nr 1 ja 2), mis tõendavad hageja väidet et Ida Agro oü ei ole kunagi varasemalt ega ka hiljem peale SIA-le Tirib aun Kartiba kauba ja SIA-le Tec DV teostatud müügi mitte kunagi müünud mingit kaupa Eestist väljaspoole. OÜ Ida Agro poolt Maksu- ja Tolliametile esitatud käibedeklaratsioonide periood jaanuar 2009 kuni mail 2009 (vt 3.11.2012.a. menetlusdokumendi lisad 4-6 ja käesoleva menetlusdokumendi lisad nr-tega 3-4) on samuti tõendatud, et võrreldes OÜ Ida Agro muu müügiga, siis SIA-le Tirib aun Kartiba teostatud kauba müügid olid märkimisväärselt suured. Jaanuari 2009.a. SIA Tirib aun Kartiba müük oli ca 47% kogu Võlgniku müügist (arvestus: 784480/ 1651593), veebruar 2009.a. SIA Tirib aun Kartiba müük oli ca 18% kogu Võlgniku müügist (arvestus: 710792/ 3869096)). (SIA Tirib aun Kartiba teostaud müügisummad hagiavalduse punktist VII.8.1. ja kuu müügid vastavate kuude käibedeklaratsioonidest (vt käesoleva menetlusdokumendi lisad nr 3-4)). Tunnistajate ekslikud seisukohad, et suuruses mahus kauba võlgu müümine oli igapäevane, samuti Läti Vabariiki kauba müük oli igapäevane võib tuleneda asjaolust, et toimunust on möödunud ca 5 aastat ning tunnistaja A M jaoks on jätkuvalt igapäevane teravilja ostu-müügiga tegelemine ja tunnistaja R P jaoks on jätkuvalt igapäevane võlgnikega tegelemine. Seetõttu on loomulik, et tagantjärgi nad ei suuda hinnata OÜ Ida Agro müügimahutusi ega võlgnevusi. Hageja peab siinkohal vajalikuks märkida, et ainukesteks tõenditeks kauba müügist SIA-le Tirib aun Kartiba on Kostja poolt OÜ Ida Agro raamatupidamises kajastatud müük ja OÜ Ida Agro 19(32)

Tsiviilasi nr 2-12-25320

arved SIA-le Tirib aun Kartiba (vt hagiavalduse lisad nr-tega 5-46), millel väidetavalt on SIA Tirib aun Kartiba esindaja allkirjad, muid tõendid ei ole. Kostja on 27.8.2013.a. väitnud, et kauba vedas selle asukohast välja SIA Tirib aun Kartiba. Samas puuduvad CMR-d, kui ametlikud rahvusvahelise autoveo saatelehed, mis tõendaks et kaup oli viidud Läti Vabariiki, kuigi OÜ-l Ida Agro, kui eksportööril lasub kohustus tõendada kauba väljavedu Eesti Vabariigist. OÜ Ida Agro ei ole esitanud ei 2008. ega 2009. aastatel Maksu- ja Tolliametile deklaratsioone, mis tõendavad ekspordi toimumist - Ühendusesisese kvartaalse käibe aruande hetkeseis/ Ühendusesisese käibe aruanne/ Ühendusesisese käibe muutmise aruanne (vt käesoleva menetlusdokumendi lisad nr-tega 5-6). Isegi juhul, kui kauba müüki SIA-le Tirib aun Kartiba tegelikkuses ei toimunudki, vaid see omastati või müüdi Võlgniku poolt kellelegi kolmandale isikule ning seejuures esitatakse dokumendid millega varjatakse tegelikku kauba saajat või tegelikku kasu saajat, siis ka Kostja vastav tegevus on käsitletav lojaalsus ja hoolsuskohustuse täitmata jätmisega OÜ Ida Agro suhtes. Käesolevas menetluses puudub Hageja ja Kostja vahel vaidlus asjaolus, et SIA Tirib aun Kartiba ei ole võimalik sisse nõuda 2119694,4 EEK ehk 135473,2 EUR, kusjuures nimetatud tõendavad veel täiendavalt tunnistaja R P 27.8.2013.a antud ütlused ja hagiavalduse lisadena nr-tega 78-79, 85, 87, 89-90, 102 esitatud tõendid. Kostja ja tunnistaja R P on andnud ütlused Kostja tegevuse kohta nõude sissenõudmisel. Hageja on seisukohal, et nimetatud ütlused ei saa tõendada Kostja poolset lojaalsus ja hoolsuskohustuse täitmist OÜ Ida Agro suhtes. Hageja nõude põhjendatuse hindamisel tuleb hinnata Kostja tegevust enne kauba müüki ja vahetult kauba müügi hetkel. ÄS-s ja TsÜS-s sätestatud lojaalsus ja hoolsuskohustuse täitmiseks ei saa lugeda juhatuse liikme sellist tegevust, kus ta teeb mis tahab ja pärast ütleb et ma ei tahtnud sellise olukorra tekkimist (käesoleval juhul on Kostja sisuliselt esitanud sellesisulise väite). Kostja poolt hoolsus- ja lojaalsuskohustuse täitmata jätmine seoses tehinguga SIA TEC DV Hageja on seisukohal, et Kostja väidetu ei lükka ümber hageja väidetud ega esitatud tõendeid. Kostja väidab, et tehingus SIA TEC DV on ta täitnud nii hoolsus kui ka lojaalsuskohustus. Kostja on soovinud nimetatut tõendada ainult enda vande all antud ütlustega ja R K tunnistajana antud ütlustega. Hageja on seisukohal, et Kostja vande all antud ütlused ei ole usaldusväärsed, kuna kostja huviks on ju hagi rahuldamata jätmine. Juhatuse liikmel lasub esindatava äriühingu tehingute dokumenteerimise kohustus, kuid kostjal ei ole esitada mitte ühtegi dokumentaalset tõendit oma kohustuste täitmise kohta. Kostja poolt 27.8.2013.a. vande all antud ütlustes nähtub, et enne kauba müüki oli ta kontrollinud SIA TEC DV tausta Julianus Inkasso oü töötaja R P vahendusel. Kostja väidetust ei nähtu, et oleks tehtud midagi muud peale vestlust R P, et tagada kauba müügist tasu laekumist. Tunnistaja R P 27.8.2013.a. ütlustest nähtub, et tema kontrollis SIA TEC DV tausta Läti Vabariigis asunud Julianus Inkasso kontori kaudu, samuti et Julianus Inkasso esitas Kostjale kogu kogutud taustainformatsiooni ja faktid küsitu ühingu kohta, kuid otsuse tegi tehinguks tegi ikka klient (käesoleval juhul OÜ Ida Agro).

20(32)

Tsiviilasi nr 2-12-25320

Tunnistaja R P 27.8.2013.a. ütlustest nähtub ka, et SIA TEC DV kohta kogutud teabe kohaselt oli ühingul ajalugu, väliste andmete kohaselt oli ühing korralik ja Julianuse Inkasso Läti kontoril ei olnud midagi öelda SIA TEC DV kohta. Hageja on käesolevas menetluses esitanud Läti Vabariigi Ettevõteregistri 17.4.2012.a. teatise SIA TEC DV kohta (hagiavalduse lisa nr 86). Vastava teatisest nähtub, et SIA TEC DV põhikapital on summas 2000 LVL. Vastavalt Eesti Panga päevakursile 31.12.2008.a. seisuga (vt käesoleva menetlusdokumendi lisa nr 2) oli 2000 LVL võrdne 44195,40 EEK-iga (arvestus: 2000 LVL*22,0977). Kostjale pidi ka R P kaudu teada olema SIA TEC DV finantsnäitajad 2007.aasta lõpu seisuga. SIA TEC DV omakapital oli 2007.a. lõpu seisuga 15400 LVL (vt käesoleva menetlusdokumendi lisa nr 7, 7a). Vastavalt Eesti Panga päevakursile 31.12.2008.a. seisuga (vt käesoleva menetlusdokumendi lisa nr 8) oli 15400 LVL võrdne 345737 EEK-iga (arvestus: 15400 LVL*22,4505). Kostjale pidi ka R P kaudu teada olema, et SIA TEC DV tegeleb hoopiski puidu hulgimüügiga, mitte aga teraviljatoodete hulgimüügiga (tegevusala tõendab käesoleva menetlusdokumendi lisa nr 7,7a esimesel lehel toodu). Vaatamata sellele kostja pidas mõistlikuks müüa SIA-le TEC DV võlgu kaupa summas 1514573,9 EEK, kusjuures tegemist oli esmakordse müügiga. Seega on tõendatud, et Julianus Inkasso töötajal R P ei saanud olla mingitki sellist infomatsiooni SIA TEC DV kohta, mis tõendanuks et SIA TEC DV näol on tegemist teraviljakaubanduse professionaalidega ning kel oli kindel finantsseis. R P ütlustest nähtub, et kogu informatsioon oli esitatud OÜ Ida Agro seaduslikule esindaja R P. Seega Kostjale oli teada, et SIA TEC DV näol ei ole tegemist teraviljakaubanduse professionaalidega ning ühingu omakapital võrreldes võlgu müüdava kaubaga on tühine. Hageja on seisukohal, et SIA-le TEC DV kauba müügil ei ole Kostja toiminud lojaalselt OÜ Ida Agro suhtes ja ei ole tegutsenud hoolsalt nagu iga korralik ettevõtja, rikkudes sellega hoolsuskohustuse nõudeid. Kostja on vastavad müügid teinud olukorras, kus Kostja ei omanud mitte mingitki infomatsiooni millest saanuks hinnata, kas SIA TEC DV on maksevõimeline või kas ta tasub soetatud kauba eest. Vaatamata sellele OÜ Ida Agro Kostja juhtimisel ikkagi müüb väga suures mahus kaupa SIA-le TEC DV ja seda kõik võlgu, kusjuures kaupu müüakse ka võlgu sel momendil, kui esimeste arvete maksmise tähtaeg on möödunud. 1.12.2008.a. arve nr 4542, kui esimese arve maksetähtaeg oli 31.12.2008.a kuid laekumist Ida Agro oü-le ei olnud. Vaatamata sellele, Ida Agro oü, kostja juhtimisel müüs veel kaupa 898431,6 EEK väärtuses. Iga korralik ettevõtja pidanuks peatama kauba müügi olukorras, kus varasemate müükidega esitatud arved on tasumata. Kostja on 27.8.2012.a. väitnud, et mõistlik arve tasumise tähtaja ületamine oli 20 päeva. Seega tuginedes Kostja enda ütlustele, 31.12.2008.a. maksetähtajaga arve tasumise hilisemaks tähtajaks pidanuks olema 20.1.2009.a., kuid vaatamata sellele Ida Agro oü Kostja juhtimisel müüs SIA-le Tirib aun Kartiba veel kaupa võlgu ka peale 20.1.2009.a. summas 605883,60 EEK. Hageja on seisukohal, et SIA-le TEC DV kauba müügil ei ole Kostja toiminud lojaalselt OÜ Ida Agro suhtes ja ei ole täitnud hoolsuskohustuse nõudeid. Kostja ja ka tunnistajad R P ja A M väidavad, et 1514573,9 EEK suuruses mahus kauba võlgu müümine oli igapäevane, samuti Läti Vabariiki kauba müük oli igapäevana. Nimetatu on vastuolus olemasolevate dokumentaalsete tõendite. Hageja on esitanud 3.11.2012.a. menetlusdokumendi lisadena OÜ Ida Agro raamatupidamisest pearaamatu kontode väljavõtted (vt 3.11.2012.a. menetlusdokumendi lisad nr 1 ja 2), mis tõendavad hageja väidet et Ida Agro oü ei ole kunagi varasemalt ega ka hiljem peale SIA-le Tirib aun Kartiba kauba ja SIA-le Tec DV teostatud müügi mitte kunagi müünud mingit kaupa Eestist väljaspoole. OÜ Ida Agro poolt Maksu- ja Tolliametile esitatud käibedeklaratsioonide periood jaanuar 2009 kuni mail 2009 (vt 3.11.2012.a. menetlusdokumendi lisad 4-6 ja käesoleva menetlusdokumendi lisad nr-tega 3-4) on samuti tõendatud, et võrreldes OÜ Ida Agro muu müügiga, siis SIA-le TEC DV teostatud kauba 21(32)

Tsiviilasi nr 2-12-25320

müügid olid märkimisväärselt suured. Jaanuari 2009.a. SIA TEC DV müük oli ca 37% kogu Võlgniku müügist (arvestus: 616142/1651593), veebruar 2009.a. SIA TEC DV müük oli ca 16% kogu Võlgniku müügist (arvestus: 621016/ 3869096)). (SIA TEC DV teostatud müügisummad hagiavalduse punktist VII.8.2. ja kuu müügid vastavate kuude käibedeklaratsioonidest (vt käesoleva menetlusdokumendi lisad nr 3-4)). Tunnistajate ekslikud seisukohad, et suuruses mahus kauba võlgu müümine oli igapäevane, samuti Läti Vabariiki kauba müük oli igapäevane võib tuleneda asjaolust, et toimunust on möödunud ca 5 aastat ning tunnistaja A M jaoks on jätkuvalt igapäevane teravilja ostu-müügiga tegelemine ja tunnistaja R P jaoks on jätkuvalt igapäevane võlgnikega tegelemine. Seetõttu on loomulik, et tagantjärgi nad ei suuda hinnata OÜ Ida Agro müügimahutusi ega võlgnevusi. Hageja peab siinkohal vajalikuks märkida, et ainukesteks tõenditeks kauba müügist SIA-le TEC DV on Kostja poolt OÜ Ida Agro raamatupidamises kajastatud müük ja OÜ Ida Agro arved SIAle TEC DV (vt hagiavalduse lisad nr-tega 47-77), millel väidetavalt on SIA TEC DV esindaja allkirjad, muid tõendid ei ole. Kostja on 27.8.2013.a. väitnud, et kauba vedas selle asukohast välja SIA TEC DV. Samas puuduvad CMR-d, kui ametlikud rahvusvahelise autoveo saatelehed, mis tõendaks et kaup oli viidud Läti Vabariiki, kuigi OÜ-l Ida Agro, kui eksportööril lasub kohustus tõendada kauba väljavedu Eesti Vabariigist. OÜ Ida Agro ei ole esitanud ei 2008. ega 2009. aastatel Maksu- ja Tolliametile deklaratsioone, mis tõendavad ekspordi toimumist - Ühendusesisese kvartalase käibe aruande hetkeseis/ Ühendusesisese käibe aruanne/ Ühendusesisese käibe muutmise aruanne (vt käesoleva menetlusdokumendi lisad nr-tega 5-6). Läti ettevõtete andmebaasist www.lursoft.lv SIA TEC DV 2008. ja 2009.a. kasumi/kahjumi aruande (käesoleva menetlusdokumendi lisad nr-tega 9,9a) kohaselt oli SIA TEC DV enda netokäive 2009.a. 0 LVL ja kulutused sisseostule puudusid (kuigi esitatu kohaselt oli SIA TEC DV ostnud 2009.aastal kaupa summas 898431,6 EEK (31.12.2008.a. seisuga EEK/LVL vahetuskursis 22,0977 järgi on 898431,6 EEK võrdne 40657,24 LKV-ga). Sellest omakorda nähtub, et 2009.aastal väidetavalt OÜ-lt Ida Agro ostetud kaupa pole 2009.a. müüdud ja SIA TEC DV bilansist 2009.a. lõpu seisuga omakorda nähtub, et varasid Isegi juhul, kui kauba müüki SIA-le TEC DV tegelikkuses ei toimunudki, vaid see omastati või müüdi Võlgniku poolt kellelegi kolmandale isikule ning seejuures esitatakse dokumendid millega varjatakse tegelikku kauba saajat või tegelikku kasu saajat, siis ka Kostja vastav tegevus on käsitletav lojaalsus ja hoolsuskohustuse täitmata jätmisega OÜ Ida Agro suhtes. Käesolevas menetluses puudub Hageja ja Kostja vahel vaidlus asjaolus, et SIA TEC DV ei ole võimalik sisse nõuda 1514573,9 EEK ehk 96798,91 EUR, kusjuures nimetatud tõendavad veel täiendavalt tunnistaja R P 27.8.2013.a antud ütlused ja hagiavalduse lisadena nr-tega 78-79, 86, 88, 89-90, 101 ja käesoleva menetlusdokumendi lisadena nr 7,7a ja 9,9a esitatud tõendid. Kostja ja tunnistaja R P on andnud ütlused Kostja tegevuse kohta nõude sissenõudmisel. Hageja on seisukohal, et nimetatud ütlused ei saa tõendada Kostja poolset lojaalsus ja hoolsuskohustuse täitmist OÜ Ida Agro suhtes. Hageja nõude põhjendatuse hindamisel tuleb hinnata Kostja tegevust enne kauba müüki ja vahetult kauba müügi hetkel. ÄS-s ja TsÜS-s sätestatud lojaalsus ja hoolsuskohustuse täitmiseks ei saa lugeda juhatuse liikme sellist tegevust, kus ta teeb mis tahab ja pärast ütleb et ma ei tahtnud sellise olukorra tekkimist (käesoleval juhul on Kostja sisuliselt esitanud sellesisulise väite). Kostja poolt teadlik tegevus hoolsus- ja lojaalsuskohustuse täitmata jätmisel seoses tehinguga SIA TEC DV ja SIA Tirib aun Kartiba SIA Tirib aun Kartiba teostatud müügid on toodud hagiavalduse punktis VII.8.1. 22(32)

Tsiviilasi nr 2-12-25320

SIA TEC DV teostatud müügid on toodud hagiavalduse punktis VII.8.2. Mõlemal Läti äriühingu puhul on alustaud müüki 1.12.2008.a. ja viimase müügid tehtud 2009.a. veebruaris. Hagiavalduse lisadena nr-tega 5-46 ja nr 47-77 esitatud arvetes toodud tingimused on maksetähtaja, kauba loetelu ja maksumuse osas identsed. Samuti on identselt SIA Tirib aun Kartiba ja SIA TEC DV jätnud tasumata 100% ostetud kauba eest. Samuti on identselt SIA Tirib aun Kartiba ja SIA TEC DV tehingutega sõlmimise asjaolud – lepingud sõlmitud suulised, tehingutes Läti äriühinguid esindasid volitaud esindajad, lepingueelsete läbirääkimiste osas Kostja ei mäleta midagi. Hageja on seisukohal, et eelnimetatud identne tegevus ja identne faktiline tulem (eelkõige asjaolu, et kauba eest on jäetud 100% tasumata) tõendab, et Kostja poolseks teadlikuks tegevuseks oli teostada SIA Tirib aun Kartiba ja SIA TEC DV kauba müüki nii, et OÜ Ida Agro ei saaks kauba eest mingitki tasu. Seda kõike on Kostja teinud olukorras, kus OÜ Ida Agro oli maksejõuetu (pankroti asjaolud täpsemalt hagiavaldusest). Riigikohus on 25.2.2013.a. otsuse nr 3-2-1-188-12 punktis 14 asunud seisukohale: Kolleegium selgitab, et PankrS § 1 lg-tes 2 ja 3 välja toodud maksejõuetuse liigid ei pea esinema samal ajal, st püsivaks maksejõuetuseks ei pea esinema olukord, kus võlgniku vara ei kata püsivalt tema kohustusi ning ta ei suuda ka püsivalt rahuldada võlausaldajate nõudeid. Selleks, et lugeda juriidilisest isikust võlgnikku maksejõuetuks, piisab sellest, kui esineb vaid üks eelnimetatud eeldustest. Kostja vastav tegevus ongi käsitletav hoolsus- ja lojaalsuskohustuse täitmata jätmisena OÜ Ida Agro suhtes. Kostja poolt korraliku ettevõtja hoolsuskohustuste rikkumisega seoses väljamaksetega OÜle Beltheim Ehitus Hageja on esitanud nõude Kostja vastu seoses Ida Agro OÜ kassast välja makstud rahaliste vahenditega kogusummas 887 832 EEK, mis eurodesse ringiarvestatult on 56742,81 EUR, ning jagunevad järgnevate tehingute vahel: 1) 06.02.2009 summas 233 640,00 EEK, OÜ Beltheim Ehitus orderkviitung nr 12; 2) 13.02.2009 summas 194 700,00 EEK, OÜ Beltheim Ehitus orderkviitung nr 14; 3) 20.02.2009 summas 225 852,00 EEK, OÜ Beltheim Ehitus orderkviitung nr 17; 4) 27.02.2009 summas 233 640,00 EEK, OÜ Beltheim Ehitus orderkviitung nr 20. Vastavate tehingutega on väidetavalt ostetud betooni immutusvahendit CL-Brems. Hageja on seisukohal, et Kostja väidetu ja tunnistaja A M ütlused ei lükka ümber hageja väidetud ega esitatud tõendeid. Kostja väidab, et tehes tehingu OÜ Beltheim Ehitus, et omandada betooni immutusvahendit, oli ta toiminud kui hoolas ettevõtja. Hageja on 3.11.2012.a. menetlusdokumendi lisa nr 3 all esitanud betooni immutusvahendit CLBrems tehnilised andmed ning sellest nähtub et nimetatud ainet kasutatakse betooni ja mineraalsete pindade tõrjeks kloriidi eest. Vaba entsüklopeedia andmetel (aadressil: http://et.wikipedia.org/wiki/Kloriidid ) Kloriidid on kas vesinikkloriidhappe soolad või orgaanilised ühendid, mis koosnevad kloorist ja mingist muust elemendist. Kloriidid koosnevad tavaliselt kahest elemendist, kuid soolade puhul, mis sisaldavad ühendioone, võib kloriidi koostisse kuuluda üle kahe elemendi. 23(32)

Tsiviilasi nr 2-12-25320

On üldtuntud asjaolu, et teravili ja selle erinevad tooted (näiteks jõusööt, jahu) ei sisalda kloriide, mistõttu puudus OÜ-l Ida Agro vajadus töödelda betoonpindasid betooni immutusvahendi CLBrems’ga. Hageja on seisukohal, et tunnistaja A M ütlused ei tõenda, et betoonpindasid oli vaja töödelda betooni immutusvahendi CL-Brems’ga. Tunnistaja A M ütlused seega ei tõenda, et Kostja toiminuks kui hoolas ettevõtja. Seega Kostja ei ole tõendanud, et betooni immutusvahendi CL-Brems’ga omandamine OÜ-le Ida Agro oli toimimine korraliku ettevõtjana. Kostja väidab, et tehti hoidlates (ehk silodes) ehitustöid, kus betooni immutusvahendit kasutati, samas kostja ei nimeta kes neid ehitustöid tegi. OÜ Ida Agro raamatupidamise andmetel ei ole 2009.a. veebruarist kuni maini (pankrotiavaldus esitatud mais 2009.a.) OÜ-s Ida Agro tehtud mingeid ehitustöid. Seega ehitustööde puudumist, kui negatiivset asjaolu, ei ole hagejal võimalik tõendada. Vastavalt ÄS § 180 lg 5 1 lasub Kostja tõendamise koormus. Hageja on seisukohal, et Kostja vande all antud ütlused ei ole usaldusväärsed, kuna kostja huviks on ju hagi rahuldamata jätmine. Juhatuse liikmel lasub esindatava äriühingu tehingute dokumenteerimise kohustus, kuid kostjal ei ole esitada mitte ühtegi dokumentaalset tõendit oma kohustuste täitmise kohta ega ka enda poolt väidetu osas. Eeltoodust ja varasemalt esitatust tulenevalt, palub hageja mõista Kostjalt, R P Ida Agro OÜ (pankrotis) kasuks välja 289014,92 EUR; kõik menetluskulud jätta Kostja kanda; hagi võimalikul rahuldamata jätmisel palun kohtul pidada Võlgniku pankrotti mõjuvaks põhjuseks ning vabastada Võlgnik menetluskulude kandmise kohustusest riigituludesse.

KOSTJA SEISUKOHT

Kohtule 26.09.2013 esitatud kostja seisukoha kohaselt hageja 13.09.2013 seisukoha kohta (III köide, tl 80-82) kostja jääb kõikide oma varasemates vastustes esitatud vastuväidete juurde ning on seisukohal, et 27.08.2013.a. kohtuistungil üle kuulatud tunnistajate ütlused samuti toetavad ja tõendavad Kostja vastuväiteid. Lisaks soovib kostja esitada hageja seisukohtadele alltoodud vastuväited. Hageja on oma seisukohtades asunud seisukohale, et Kostja vande all antud ütlused ei ole usaldusväärsed, kuna kostja huviks on hagi rahuldamata jätmine. Kostja nimetatud väitega ei nõustu. Kostja on andnud ütlusi vande all ning kinnitanud vandes, et räägib ainult tõtt. Ühtlasi on Kostjat vande andmisel hoiatatud valevandumise tagajärgedest. Seega ei ole mõeldav, et Kostja peale vande andmist ja valevandumise tagajärgedest teadlikuks olemise kinnitamist tuleks kohtuistungile ja lihtsalt valetaks toimunud sündmuste ja oma kohustuste täitmise kohta. Kohus hindab lahendi tegemisel kõiki tõendeid kogumis ning ühelgi tõendil ei ole ettemääratud jõudu. Seega ei ole õige väita, et Kostja enda vande all antud ütlused ei ole usaldusväärsed. Hageja on oma seisukohtades märkinud, et juhatuse liikmel lasub esindatava äriühingu tehingute dokumenteerimise ohustus, kuid Kostjal ei ole esitada ühtegi dokumentaalset tõendit oma kohustuste täitmise kohta. Raamatupidamise seadus § 12 sätestab milliseid dokumente kui kaua peab äriühing säilitama ning säilitatavad dokumendid on eelkõige raamatupidamise algdokumendid, lepingud ja aruanded, mis on vajalikud majandustehingute arusaadavaks kirjeldamiseks revideerimise käigus. Nimetatud dokumentide hulka ilmselgelt ei kuulu erinevad väljatrükid ja taustauuringud äripartnerite kohta ega ka e-kirja vahetus jmt. Seega ei ole Hageja 24(32)

Tsiviilasi nr 2-12-25320

väide Kostja poolt äriühingu dokumentide dokumenteerimiskohustuse rikkumise kohta antud juhul kohane. Hageja on oma seisukohtades väitnud, et Julianus Inkasso töötaja R P väidetest ei nähtu, et läti koostööpartnerite tausta kontrollimisel oleks tehtud midagi muud kui ainult vesteldud Julianus Inkassoga ning samuti on Hageja väitnud, et Läti kontoril ei olnud midagi öelda SIA Tirib aun Kartiba kohta. Antud juhul hageja tõlgendab tunnistaja ütlusi meelevaldselt ja valesti. 27.08.2013.a. toimunud istungil on Tunnistaja R P vastanud Kostja esindaja küsimusele „Kas mäletate, kas nende äriühingute puhul oli ohte?“ „Absoluutselt mitte midagi. Puhtad ettevõtted ja neil oli ka ajalugu ehk nad ei olnud alles loodud. Väliste andmete põhjal oli korralik.... Need ettevõtted said kontrollitud ka Lätis“. Seega nähtub tunnistaja ütlustest asjaolu, et Kostja konsulteeris enne müügitehingut põhjalikult oma ala spetsialistidega Julianus Inkassost, kes teostas Läti äriühingute kohta põhjaliku kontrolli ega tuvastanud ühtegi ohumärki, millest tulenevalt ei oleks tohtinud nimetatud äriühingutele kaupa müüa. Hageja on märkinud, et kuna SIA Tirib aun Kartiba on registreeritud 18.10.2007.a. siis äriühingul ajalugu puudub. Nimetatud väide jääb Kostjale arusaamatuks. Vaidlusalune kauba müük Läti äriühingule on toimunud 2009.a., milliseks ajaks oli äriühing juba üle aasta olnud registris ja tegutsenud. Seega ei ole põhjendatud öelda, et äriühingul puudub ajalugu – ka aasta tegutsemist on ajalugu. Hageja on lisanud oma vastusele Läti Vabariigi Ettevõtteregistri 2012.a. teatise SIA Tirib aun Kartiba kohta, millest nähtub, et äriühing ei ole esitanud majandusaasta aruandeid. Arvestades, et Kostja ja Julianus Inkasso töötaja R P kontrollisid SIA Tirib aun Kartiba kohta käivat informatsiooni 2008.a. lõpus, siis ei pidanudki olema äriühingul, mis on kantud registrisse 18.10.2007.a. esitatud veel registrile ühtegi majandusaasta aruannet. Seega ei ole näita ka nimetatud informatsioon, et Kostja oleks kuidagi oma hoolsuskohustust rikkunud. Kostja ja R P tuvastasid, et nimetatud äriühing on tegutsev ja äriühingul ei ole maksuvõlgasid ega teisi maksehäireid, mis viitaksid sellele, et äriühing ei asuks tulevikus oma kohustusi täitma. Hageja on oma vastuses märkinud, et tunnistajate seisukohad, et selles mahus kauba võlgu müümine oli igapäevane ja samuti Läti vabariiki müük oli igapäevane, on ekslikud ja seisukohtade ekslikkus võib tuleneda asjaolust, et toimunust on möödunud 5 aastat ning Asso Mägi jaoks on jätkuvalt igapäevane teravilja ostu-müügiga tegelemine ja R P jaoks on igapäevane tegevus võlgnikega tegelemine. Kostja märgib, et nimetatud väite puhul on tegemist Kostja subjektiivse hinnanguga ning lihtsalt kostja hinnangu põhjal ei saa järeldada, et tunnistajate ütlused on olnud ekslikud või valed. Hageja on märkinud oma vastuses, et „Kostja on 27.08.2013.a. väitnud, et kauba vedas selle asukohast välja SIA Tirib aun Kartiba. Samas puuduvad CMR-id, kui ametlikud rahvusvahelise autoveo saatelehed, mis tõendaks, et kaup oli viidud Läti vabariiki“. Kostja ei ole selgitanud, millistest seaduse sätetest tulenevalt on kostja seisukohal, et OÜ-l Ida Agro peaks sellised dokumendid olemas olema olukorras kus transpordi korraldas kauba ostja. Kostja ei oska ka selgitada, miks ei ole kauba müüki Läti vabariiki kajastatud maksudeklaratsioonides, kuivõrd Kostja isiklikult ei tegelenud raamatupidamise korraldamisega. Raamatupidamise korraldamise ja deklaratsioonide esitamisega tegeles raamatupidaja, kes ilmselt on eksinud deklaratsioonide koostamisel. Hageja on oma vastuses asunud seisukohale, et Julianus Inkasso töötajal R P ei saanud olla mingitki sellist informatsiooni SIA TEC DV kohta, mis tõendanuks, et SIA TEC DV näol on tegemist teraviljakaubanduse professionaalidega, kel on kindel finantsseis. Hageja on teinud selle järelduse asjaolust, et kontrollides SIA DEC DV majandusnäitajaid seisuga 31.12.2008.a. on Hageja tuvastanud, et äriühingu tegevusala oli puidu hulgimüük ja äriühingu omakapital oli 31.12.2007.a. seisuga võrdne 345 737 Eesti krooniga. Kostja nimetatud väidete ja järeldustega ei nõustu. Kostja on seisukohal, et kui äriühingu omakapital 31.12.2007.a. seisuga oli võrdne 345 737 Eesti krooniga ja äriühingul puudusid maksuvõlgnevused ja info muude võlgnevuste kohta, 25(32)

Tsiviilasi nr 2-12-25320

siis nimetatud asjaolu näitab väga selgelt, et tegemist on tegutseva ettevõttega, millel on varasid ja kes suudab oma kohustusi täita. Ühtlasi nähtub Hageja esitatud hagiavalduse lisadest 7 ja 7a, et äriühing SIA TEC DV teenis 2007.a. kasumit 13 033 LVL, mis on võrdne 287 999,32 Eesti krooniga ning Kostja hinnangul on kasumi teenimine sellises ulatuses äriühingu suhtes hea näitaja. Asjaolu, et äriühingu tegevusalaks on 2007.a. märgitud puidu hulgimüük ei oma antud juhul tähendust. Äriühingute registrisse registreerimisel märgitakse ära üks äriühingu algselt peamine tegevusala, kuid see ei tähenda, et äriühing ei võiks oma tegevusala muuta või hakata tegelema teiste tegevusaladega. Hageja väidab, et Kostja rikkus oma hoolsuskohustust ostes OÜ-lt Beltheim Ehitus betooni immutusvahendit, kuivõrd nimetatud immutusvahendit kasutatakse betooni ja mineraalsete pindade tõrjeks kloriidi eest, kuid teravili ja selle erinevad tooted ei sisalda kloriide ja selle tõttu puudus OÜ-l Ida Agro vajadus töödelda betoonpindasid nimetatud vahenditega. Kostja nimetatud väidetega ei nõustu. Hageja esindaja näol ei ole tegemist eksperdiga, kes oskaks anda hinnangut ühe või teise vahendi kasutamise võimalikkuse kohta erinevatel objektidel. Asjaolu, et nimetatud toodangu kohta on ühel kodulehel kirjutatud, et kasutatakse kloriidide kaitseks, ei tähenda seda, et nimetatud vahendit ei oleks saanud või tohtinud kasutada ka silode sisemiste pindade töötlemiseks. Asjaolu, et vastavat vahendit osteti ja nimetatud tööde tegemine oli hädavajalik, on kinnitanud nii Kostja ise vande all kui ka tunnistajana A M. Seega ei saa nimetatud vahendi ostmist heita Kostjale ette kui hoolsuskohustuse rikkumist, vaid nimetatud ostu näol oli tegemist hädavajaliku kulutusega, et tagada tooraine ja toodangu hea kvaliteet. Hageja väidab, et OÜ Ida Agro raamatupidamise andmetel ei ole 2009.a. veebruarist kuni maini OÜ-s Ida Agro tehtud mingeid ehitustöid ning ehitustööde tegemise tõendamise koormus lasub Kostjal. Nimetatud mõttekäik ja väide jääb Kostjale selgusetuks, kuivõrd Kostja on tõendanud tunnistaja ütlustega, enda vande all antud ütlustega ja ka Hageja poolt hagiavalduse lisas esitatud CL-Brems vahendite ostuarvetega, et nimetatud vahend osteti ja töid teostati. Jääb arusaamatuks, millised raamatupidamise dokumendid peaks Hageja arvates raamatupidamises nimetatud tööde teostamisega täiendavalt olemas olema. Antud juhul on pankrotihaldur esitanud hagiavalduse juhatuse liikme vastu väites, et juhatuse liige ei oleks tohtinud kaupasid müüa Läti vabariigi äriühingutele, kuna viimased jätsid kauba eest tasumata. Samas ei ole haldur ise astunud mingeid konkreetseid samme selleks, et asuda nimetatud võlgnevusi läti äriühingutelt sisse nõudma. Juhul kui pankrotihaldur oleks koheselt peale Ida Agro OÜ pankroti välja kuulutamist hakanud aktiivselt tegelema ka võlgnevuste sisse nõudmisega, oleks ilmselt olnud suurem tõenäosus ka äriühingutelt reaalselt võlgnevus kätte saada, kuid haldur seda ei teinud ning ka OÜ Ida Agro pankrotitoimkond ja võlausaldajad ei ole soovinud alustada võlgnevuste sissenõudmist Läti Vabariigis olevatelt äriühingutel. Asjaolu, et pankrotimenetluse organid on otsustanud võlgnevust mitte hakata sisse nõudma ei tähenda automaatselt, et äriühingul oleks kahju hüvitamise nõue Kostja kui juhatuse liikme vastu väidetava hoolsuskohustuse rikkumise näol. Kostja on tõendanud, et Kostja kontrollis enne kauba müüki Läti Vabariigi äriühingutele äriühingute tausta ning samuti on Kostja tõendanud, et tegeles kuni OÜ Ida Agro pankroti välja kuulutamiseni aktiivselt võlgnevuste sisse nõudmisega Läti Vabariigi äriühingutelt. Seega ei ole Kostja rikkunud tema kui juhatuse liikme hoolsuskohustust. Hageja on hagiavalduses materiaalõiguslikult tuginenud VÕS § 127 jj ja ÄS 187 sätetele ja väitnud, et OÜ Ida Agro vara vähenemine summas 289 014,92 eurot on põhjuslikus seoses Kostja tegudega, kuivõrd juhul kui Kostja ei oleks Läti äriühingutele kaupasid müünud ja Beltheim Ehitus OÜ arveid tasunud, siis oleks pankrotipesas nimetatud raha ja vara alles olnud ning sellest summast oleks saanud rahuldada võlausaldajate nõudeid. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et Kostja ei ole rikkunud hoolsuskohustust ning Hageja väidetav rikkumine ja Hageja poolt väidetud tagajärg ei ole omavahel põhjuslikus seoses. Kostja on seisukohal, et kuivõrd OÜ Ida Agro tegevusalaks oligi teravilja müük, siis juhul kui kaupa ei oleks müüdud Läti 26(32)

Tsiviilasi nr 2-12-25320

äriühingutele, oleks kaup ilmselt müüdud teistele äriühingutele ja ka sellisel juhul ei saa me kindlasti väita, et vara müügist oleks raha laekunud ning kui raha oleks laekunud, et vara oleks kindlasti ka pankrotivarasse jäänud või oleks nimetatud rahasumma eest tehtud muid vajalikke kulutusi äriühingu maksejõuetuse vältimiseks või äritegevuse arendamiseks. Kokkuvõtlikult on Kostja seisukohal, et ta ei ole rikkunud juhatuse liikmena hoolsuskohustust ega tekitanud OÜ-le Ida Agro kahju, vaid tehtud majandustehingud olid tavapärased ja vajalikud tehingud, mis olid osa äriühingu igapäevasest tegevusest. Tahtest tahtmata võib äritegevuses ka suure ettevaatlikkuse korral tulla ette olukordi, kus äriühingud jäävad teineteisele võlgu, kuid nimetatud asjaolu ei tähenda tingimata seda, et juhatuse liige oleks rikkunud oma hoolsuskohustust. Kostja on tõendanud tunnistaja ütlustega ja ka enda vande all antud ütlustega, et silode töötlemine Beltheim Ehitus OÜ-lt ostetud immutusvahendiga oli hädavajalik, seega ei saa ka nimetatud toote ostmist ja tööde teostamist Kostjale ette heita kui hoolsuskohustuse rikkumist. Eelnevast tulenevalt palub kostja jätta hagiavaldus kogu ulatuses rahuldamata. Mõista Kostja menetluskulud välja Hagejalt.

KOHTULAHENDI TEATAVAKS TEGEMINE

Viru Maakohus 28.10.2013 määrusega (III köide, tl 84-85) muutis tsiviilasjas nr 2-12-25320 28. oktoobrile 2013 kell 16.00 määratud kohtulahendi avalikult teatavakstegemise aega ja teatas pooltele, et kohtulahend tehakse avalikult teatavaks 04. novembril 2013 kell 16.00 Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantselei kaudu aadressil 1. Mai 2, kab 133, 20308 Narva.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub seega osalisele rahuldamisele. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle:  et hageja Ida Agro OÜ (kehtetud ärinimed AGRIKULTUUR Osaühing; AGRIKULTUUR OÜ) esmakanne äriregistris oli tehtud 02.12.2004  et hageja põhitegevusalaks on valmissööda tootmine loomakasvatusele ja tegevusaladeks on veel jõusööda tootmine; põllumajandussaaduste tootmine, töötlemine, kokkuost ja realiseerimine; toidu- ja toidutoorme ladustamine (v.a. litsentseeritav tegevus); tööstuskaupade ladustamine (v.a. litsentseeritav tegevus); ladustamisteenused (v.a. litsentseeritav tegevus); põllumajandusalaste teenuste osutamine; loomasöötade jae- ja hulgikaubandus; loomasöötade eksport ja import; põllumajandustehnika hooldus, remont ja rendile andmine; maa rentimine  et ajavahemikul 15.06.2005-14.04.2009 oli Ida Agro OÜ juhatuse liikmeks R P  et 27.04.2009 esitas Ida Agro OÜ juhatuse liige S E kohtule Ida Agro OÜ pankrotiavalduse  et Viru Maakohtu 28.08.2009 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-09-22753 kuulutati välja Ida Agro OÜ pankrot ning määrati pankrotihalduriks Tarmo Villman. Pankrotihaldur on seisukohal, et kostja poolt juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumisega tekitas ta hagejale kahju, kuna hageja vara vähenes 289 014,92 EUR võrra. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 138 lg 1 kohaselt õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et õiguse teostamine 27(32)

Tsiviilasi nr 2-12-25320

ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Vastavalt TsÜS § 35 kehtestab juhtorgani liikmete üldise käitumise ja kohustuste täitmise standardi, mis on tuletatud hea usu põhimõttest (TsÜS § 138). Nimetatud sätte kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 187 lg 1 juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Seadus sätestab juhtorgani liikme üldkohustusena hoolsuskohustust, aga ei ava täpsemalt selle üldkohustuse sisu. Kuigi eeltoodu näol on olemas kriteerium juhatuse igapäevakohustuste täitmise hindamiseks, on vajaliku hoolsuse puhul tegemist abstraktse määratlemata õigusmõistega, siis kohus peab kontrollima kas antud juhul täitis või rikkus juhatuse liige oma hoolsuskohustust. Tulenevalt äriühingu ja juhtorgani liikme vahelise õigusliku suhte käsundilaadsest olemusest võib hoolsuskohustuste sisu lahtimõtestamisel ja määratlemisel kasutada ka võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-i 620, mis sätestab käsundisaaja hoolsusstandardi käsundi täitmisel. Selle paragrahvi kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Käsundisaaja peab täitma käsundi oma teadmiste ja võimete kohaselt käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Kohus lähtus ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.09.2009 lahendis nr 3-1-1-63-09 punktis 14.4 väljendatud seisukohast. Pankrotihaldur heidab kostjale ette, et kostja R P Ida Agro OÜ juhatuse liikmeks oleku ajal, on Ida Agro OÜ müünud Läti Vabariigis registreeritud Tiriba un Kartiba SIA-le perioodil detsember 2008 kuni veebruar 2009 nisujahu ja veiste segasööta kokku summas 2 119 694,40 EEK (135 478,40 EUR), mille eest ei ole Tiriba un Kartiba SIA Ida Agro OÜ poolt esitatud arveid tasunud kokku summas 2 119 694,40 EEK ehk 135 478,40 EUR ehk 100% ulatuses ning osa kauba müüke on teostatud ka ajahetkel mil oli teada et kohustatud isik ei ole täitnud varasema müügi (arve) tasumise kohustust. Vastavas kauba müügitehingus oli Tiriba un Kartiba SIA esindajaks Läti Vabariigi resident D D, kellele oli väljastatud Tiriba un Kartiba SIA volikiri 1.5.2008.a-l.. Samuti kostja juhatuse liikmeks oleku ajal on Ida Agro OÜ müünud Läti Vabariigis registreeritud TEC DV SIA-le perioodil detsember 2008 kuni veebruar 2009 nisujahu ja veiste segasööta kokku summas 1 514 573,90 EEK (96 798,91 EUR), mille eest ei ole TEC DV SIA-le Ida Agro OÜ poolt esitatud arveid tasunud kokku summas 1 514 573,90 EEK ehk 96 798,91 EUR ehk 100% ulatuses ning osa kauba müüke on teostatud ka ajahetkel mil oli teada et kohustatud isik ei ole täitnud varasema müügi (arve) tasumise kohustust. Vastavas kauba müügitehingus oli TEC DV SIA esindajaks Läti Vabariigi resident V B, kellele oli väljastatud TEC DV SIA volikiri 1.10.2008.a-l. Samuti Ida Agro OÜ kassast on tehtud Beltheim Ehitus OÜ-le väljamakseid summas 887 832 EEK ehk 56 742,81 EUR. Esitatud dokumentide kohaselt oli tehtud väljamakseid seoses väidetavalt ostetud betooni immutusvahendi CL-Brem koguses 4 560 liitrit tasumisega. Pankrotihaldur on tuvastanud, et väljamaksed on tehtud peale püsiva maksejõuetuse ilmnemist. Beltheim Ehitus OÜ juhatuse liikmeks oli tasumise hetkel sama isik (V B), kes oli TEC DV SIA esindaja nisujahu ja veiste segasööda ostu-müügitehingutes Ida Agro OÜ-ga. 28(32)

Tsiviilasi nr 2-12-25320

Samuti pankrotihaldur leiab, et kostja ei kontrollinud äriühingute tausta. Pankrotihaldur on seisukohal, et nimetatud tehingud, tegevusetus ja maksete tegemine ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Kostja vastas pankrotihalduri pöördumisele, et kasutusele võeti kõik meetmed, et uurida äriühingute maksevõimet (avalikud registrid). Kostja R. Puhk andis ütlusi selle kohta (III köide, tl 28-32), et eelnevalt Läti müüki kontrolliti nende firmade tausta läbi inkasso. Enne müüki küsis kostja R P käest, kes tegeles Julianus inkasso kaudu võlgnikega, nende Läti firmade kohta. Tema vastas, et pole probleemi, nende firmadega on kõik korras. R P kontrollis üle ja ütles, et võib müüa küll. Kostja tugines R. P suulistele ütlustele, kuna nad on palju koostööd teinud. Tunnistaja R P andis ütlusi selle kohta (III köide, tl 33-35), et nad hoidsid oma kliente, kliendid tõid neile ka võlanõudeid. Ettevõtte müüs kaupa enne raha saamist ja seega pidi tunnistaja kontrollima ostjate tausta. Neil olid head kanalid kontrollimiseks ja pikaajalised kogemused. Neilt sai klient siis kas negatiivse või positiivse otsuse, öeldi kliendile ka fakte aga lõpuks peavad nad ise otsustama. Tunnistaja eesmärk oli kliente teenindada. Tunnistaja ei mäleta äriühingute nimesid, aga sellega sai põhjalikult tegeletud. Tunnistaja tunneb ära ainult ohu, mis valitseb ettevõttes. Nende äriühingute puhul absoluutselt ei olnud ohtu. Puhtad ettevõtted ja neil oli ka ajalugu ehk nad ei olnud alles loodud. Väliste andmete põhjal oli korralik. Läti puhul oli keerulisem, sest pidid ka Läti kontorist üle küsima. Lätis oli Julianuse tütarettevõtte. Need ettevõtted said kontrollitud ka Lätis. Kohus leiab, et üleval toodud kostja vande all antud ütlustega ja tunnistaja R P ütlustega on tõendatud, et kostja kontrollis oma võimete piires Läti äriühingute tausta. Vastupidist hageja ei tõendanud. Seega kostja ei rikkunud oma hoolsuskohustust. Pankrotihaldur leiab, et kostja hoolsuskohustuse rikkumine seisneb ka selles, et ta:  Ida Agro OÜ juhatuse liikmeks oleku ajal on müünud Läti Vabariigis registreeritud Tiriba un Kartiba SIA-le perioodil detsember 2008 kuni veebruar 2009 nisujahu ja veiste segasööta kokku summas 2 119 694,40 EEK (135 478,40 EUR), mille eest ei ole Tiriba un Kartiba SIA Ida Agro OÜ poolt esitatud arveid tasunud kokku summas 2 119 694,40 EEK ehk 135 478,40 EUR ehk 100% ulatuses ning osa kauba müüke on teostatud ka ajahetkel mil oli teada et kohustatud isik ei ole täitnud varasema müügi (arve) tasumise kohustust  Ida Agro OÜ juhatuse liikmeks oleku ajal on müünud Läti Vabariigis registreeritud TEC DV SIA-le perioodil detsember 2008 kuni veebruar 2009 nisujahu ja veiste segasööta kokku summas 1 514 573,90 EEK (96 798,91 EUR), mille eest ei ole TEC DV SIA-le Ida Agro OÜ poolt esitatud arveid tasunud kokku summas 1 514 573,90 EEK ehk 96 798,91 EUR ehk 100% ulatuses ning osa kauba müüke on teostatud ka ajahetkel mil oli teada et kohustatud isik ei ole täitnud varasema müügi (arve) tasumise kohustust. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.

29(32)

Tsiviilasi nr 2-12-25320

TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks. Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest. Kohus loeb üldtuntuks, et 2008.aastal juhtus majanduskriis üle maailma ja kõik ettevõtted suuremal või väiksemal määral tundsid raskused oma majandustegevuses, tekkisid probleemid arvete tasumisega. Kostja R. P andis ütlusi selle kohta, et Läti äriühingutega olid sõlmitud suulised lepingud toodangu tarnimisest. Arvete tasumise tähtaeg oli 30 päeva. Kui tekkisid viivitused arvete tasumisega, käisid Läti äriühingute esindajad kolm korda kostja juures, lubasid arveid kinni maksta, selgitasid viivitused ajutiste makseraskustega. Kostja hakkas tegelema võlgnevusega, kui tasumise aeg ületas 20 päeva. Kostja kaasas probleemi lahendamisele tunnistajat R. P. Tunnistaja R. P andis ütlusi selle kohta, et kui olid tekkinud võlgnevused, Inkasso töötajana tegeles ta sellega. Tunnistaja töötas Tallinnas, Tartus oli kliendi kontoris kohtumine, kus arutati selle üle kust raha saab ja millal saab. Läti äriühingute esindajate põhjenduseks oli see, et neile on maksmata ja seni ei saa nemad maksta, öeldi et kohe tulevad uued projektid ja siis saab maksta. Ühest või teisest kanalist pidi raha tulema, aga need jäid lubadusteks. Oleksid pidanud alustama kohtumenetlust. Kuid see oleks olnud liiga kulukas ja kliendil ei olnud selleks raha. Müügi mahtu tunnistaja ei mäleta, numbrid olid aga suured. Summad olid inkasso töötaja jaoks suured. Tunnistaja ise helistas Läti kontorisse, küsis täiendavat informatsiooni. Tunnistaja rääkis Läti kontoriga telefoni teel, nad ütlesid et neil pole midagi öelda. Tunnistaja tegeles sellega ka Eestis, ta pidi kasutama kõiki kanaleid. Selle info edastas tunnistaja juhatuse liikmele. Peale seda kui Läti äriühingud ei maksnud, tunnistaja poole pöördus R P. Tartus kohtusid ühe firma esindajaga. Oli ka üks meesterahvas ja ka üks naisterahvas, aga tunnistaja ei tea millisega ta neist seotud oli. Ta võis olla ka raamatupidaja aga tunnistaja ei ole kindel. Tavaliselt räägitakse raamatupidajatega. Inimesed rääkisid, et kuna neile on maksmata, siis nad ei saa maksta ja mujalt ei saa ka, sest ootavad raha laekumisi. See asi tundus lahenevalt, kuid lõpuks ei vastatud enam kõnedele. Tunnistaja ei saanud enam nendega kontakti ja R P helistas kah, aga tunnistaja ei tea kas sai kätte neid. Tunnistajana ülekuulatud A M (III köide, tl 36-38) andis ütlusi selle kohta, et tal on teada, et oli veel mingeid probleeme Läti äriühingutelt raha kättesaamisega. See, et müüakse kaupa Läti, on traditsiooniline. Kohus tuvastas, et poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et esimene tarne Läti äriühingutele oli tehtud 2008.a detsembris, siis maksepäev saabus 2009.a jaanuaris, kostja hakkas võtma abinõud võlgnevuse väljanõudmiseks kui maksetähtaeg ületas 20 päeva. Poolte vahel puudub vaidlus ka selle üle, et Läti äriühingutele Tiriba un Kartiba SIA-le ja TEC DV SIA-le tarniti toodet 2009.a veebruarini. Ülaltoodust kostja vande all antud ütlustest ja tunnistaja R. P antud ütlustest teeb kohus järelduse, et kostja R. Puhk tegutses hoolsalt ja aktiivselt. Kohus leiab, et Ida Agro OÜ huvides oli toodangu tarnimine, kui olid huvilised selle osta. Kui tekkisid viivitused arvete tasumisega, leiab kohus, et kostja hakkas sellele probleemile lahenduse otsimisega mõistliku aja jooksul. Äritegevusega on paratamatult kaasnevad tavalised majanduslikud riskid. Isegi heas usus ühingu nimel tehtud tehing või osutuda ühingu jaoks kahjulikuks. Juhtorgani liikmed peavadki äriühingu 30(32)

Tsiviilasi nr 2-12-25320

nimel ja selle vara arvel võtma vastu ärilisi otsuseid, millega kaasneb alati vähemal või suuremal määral risk ebaõnnestuda. Kohus leiab, et kostja võttis mõistlik äririsk. Pankrotihaldur leiab, et kostja hoolsuskohustuse rikkumine seisneb ka selles, et Ida Agro OÜ kassast on tehtud Beltheim Ehitus OÜ-le väljamakseid summas 887 832 EEK ehk 56 742,81 EUR. Esitatud dokumentide kohaselt oli tehtud väljamakseid seoses väidetavalt ostetud betooni immutusvahendi CL-Brem koguses 4 560 liitrit tasumisega. Pankrotihaldur on tuvastanud, et väljamaksed on tehtud peale püsiva maksejõuetuse ilmnemist. Beltheim Ehitus OÜ juhatuse liikmeks oli tasumise hetkel sama isik (V B), kes oli TEC DV SIA esindaja nisujahu ja veiste segasööda ostu-müügitehingutes Ida Agro OÜ-ga. Kostja andis selle kohta ütlused, et ta põllumajandussektoris töötanud 2000 aastast, selles äris. Tunnistajana ülekuulatud A M andis ütlusi selle kohta (III köide, tl 36-38), et ta lõpetas Eesti Põllumajandus Ülikooli loomakasvatuse erialal (zootehnik). Tunnistaja oli 2009.a esimesel poolel Ida Agro OÜ nõukogu liige. Seal oli probleeme. Tunnistaja ise tegeles toorme ostuga ja oli pidevalt kvaliteedi probleeme. Üheks probleemiks olid vanad ja kulunud punkrid, kus toore ja valmis toodang kipus külge jäämaja, seal tulid ka kvaliteedi probleemid ja ka probleemid klientidega. Tunnistaja teada, 2009.a neid töid teostati kõigis 25 punkris. Vajadus selleks igal juhul oli. See tehti ära ja asjad paranesid. Töid tehti 2009.a esimesel poolel. Tunnistaja oli nõukogu liige ja siis oli kursis nende ehitustöödega. Tunnistaja viibis Ukrainas, kus oli kaupade ostmine. Tütarettevõtte oli Ukrainas, kes ostis sealt seda kokku. See töö oli hädavajalik. Eks seal oli ka muid probleeme ka, kuid punkri seinad olid ikka tõsised probleemid. Nii võib minna ka loomadel tervis käest ära. Ehitustöödega tegeles ehitusfirma, nimi tunnistaja ei mäleta, tunnistaja käis ise seal vähe, töid tehti sees. Peale ehitustööde tegemist probleeme kvaliteediga enam ei olnud. Paremaks läksid asjad kindlasti. Kui kaua ehitustööd kestsid tunnistaja ei oska öelda, aga pakkus 1 kuu. 2009 aasta teisel poolel oli tunnistaja rohkem Ukrainas ja vähem Eestis, seega täpselt ei tea millal firma tegevuse lõpetas. Tunnistaja ja kostja arutasid omavahel probleemid. Toorme ostja valmistoodangu müük on omavahel seotud ja seega arutasid selle. Toorme ostu ja hindasid arutasid põhiliselt. Otseselt veski tööst aga ei rääkinud. Tunnistaja ei mäleta, et oleks olnud mingi ametlik paber selle kohta. Agri Trading Company varustas Agri Kultuuri toormega. Juhataja kooskõlastas nõukoguga kauba müüki, aga mitte 100%-iliselt. Usaldasid üksteist. Kohus leiab, et asjaolu, et kõikide Läti äriühingute esindajaks oli üks ja sama isik (V B) ei saa rääkida sellest, et kostja rikkus oma hoolsuskohustust. Kui Ida Agro OÜ kassast on tehtud Beltheim Ehitus OÜ-le väljamakseid summas 887 832 EEK ehk 56 742,81 EUR seoses väidetavalt ostetud betooni immutusvahendi CL-Brem koguses 4 560 liitrit tasumisega peale püsiva maksejõuetuse ilmnemist, on pankrotihalduril õigus Ida Agro OÜ (pankrotis) pankrotimenetluse käigus esitada vastavad hagid. Kohus leiab, et ka antud juhul ei ole tuvastatud kostja kui juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumist. Kuna kostja hoolsuskohustuse rikkumine ei ole tuvastatud, ei tõusetu temalt kahju väljamõistmise küsimus. 31(32)

Tsiviilasi nr 2-12-25320

Asjaolu, et kostja ei esitanud õigeaegselt pankrotiavaldust, ei saa kohtu arvates olla kahju hüvitamise aluseks. Seadus näeb ette sanktsioonid selle eest. Kõigest ülaltoodust lähtudes jätab kohus hagi rahuldamata. Kohtuotsuse tegemisel kohus arvestas kõik tsiviilasja nr 2-12-25320 toimikus olevad tõendid.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg-te 1-2 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti (lg 1). Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud (lg 2). Viru Maakohtu 11.09.2012 määrusega (II köide, tl 53-55) vabastati pankrotihaldurit riigilõivu tasumise kohustusest. Hagi on jäetud täies ulatuses rahuldamata, seega jätab kohus menetluskulud tsiviilasjas nr 2-1225320 hageja kanda. Kuivõrd seoses hagi rahuldamata jätmisega jäid menetluskulud antud asjas hageja kanda, siis kuuluks hagejalt riigituludesse väljamõistmisele riigilõiv summas 12 782,32 eurot. Kohus leiab, et hageja majanduslik seisund ei ole võrreldes talle menetlusabi andmisega muutunud. Kohtu arvates on hageja majanduslik seisund ja hagiavalduses esitatud asjaolud käsitletavad mõjuva põhjusena TsMS § 190 lg 7 tähenduses ning seetõttu tuleb pankrotihaldur vabastada riigilõivu 12 782,32 eurot riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova Kohtunik

32(32)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.