Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja ajutine haldur.

ASJAOLUD JA PANKROTIMENETLUSE ALGATAMINE

AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANNE

Võlgniku üldandmed IMB Puidutoodete AS aktsionärideks on M. U. (Ixxx) ja I. T. (IXXX). Mõlemale aktsionärile kuuluvad lihtaktsiad väärtusega a ́ 250 000 EEK (15 977.91 EUR). Võlgniku juhatusse on kogu tegevuse jooksul kuulunud (sh käesoleval ajal) ainuisikuliselt I. T.. Aktsiaseltsi nõukogu viimaste liikmete õigused ja kohustused on lõppenud äriregistri kohaselt 14.09.2011. a. Aktsiaseltsi tegevusvaldkonnaks kogu tegevuse perioodil on olnud puidu saagimine ja hööveldamine, saematerjali tootmine. Pankrotiavalduse esitamise ajal on võlgnik veel tegutsev ettevõte. Andmed võlgniku vara kohta Kinnisvara Kinnistusosakondade andmetel kuulub võlgnikule alljärgnev kinnisvara: Viru Maakohtu kinnistusosakonnas (registriosa nr 125608) on IMB Puidutoodete AS nimele registreeritud kinnistu VAHI asukohaga Avinurme alevik, Ida-Virumaa. Kinnistu sihtotstarve on 100% maatulundusmaa, suurus 8,90 ha. Äriühing on omandanud kinnistu kinnistamisavalduse alusel 16.03.2005. a AS-lt Hansa Liising Eesti. Ehitusregistri andmetel on kinnistu hoonestatud. Enamuse kinnistust moodustab põllu- ja rohumaa. Kinnistusraamatu III jaos on kehtiv käsutamise keelumärge Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu)

kasuks. Kinnistusraamatu IV jaos on kehtiv hüpoteek esimesel vabal järjekohal Swedbank AS kasuks summas 3 miljonit EEK (191 734,95 EUR) ja teisel vabal järjekohal Maaelu Edendamise Sihtasutuse (edaspidi kasutatud: MES) kasuks summas 7 miljonit EEK (447 381,54 EUR), mõlema hüpoteegi puhul on kaaskoormatud kinnistud 364008, 363908 ja 2150408). Väljaandes Ametlikud Teadaanded on 27.08.2013. a ilmunud kohtutäituri enampakkumise teade, kus enampakkumisel on kinnistu alghinnaks 89 000 eurot. Ajutise halduri visuaalsel hinnangul arvestades selle asukohta, võib nimetatud kinnistu realiseerimisväärtus olla pigem ca 20 – 30 000 eurot. Viru Maakohtu kinnistusosakonnas (registriosa nr 364008) on IMB Puidutoodete AS nimele registreeritud kinnistamisavalduse alusel 16.03.2005. a kinnistu asukohaga Põllu t 22, Avinurme alevik 3179 m2 suurusel alal, kinnistu sihtotstarve on 100% tootmismaa. Kinnistusraamatu III jaos on kehtiv käsutamise keelumärge Maksu- Ja Tolliameti kasuks. Kinnistusraamatu IV jaos on kehtivad hüpoteegid AS Swedbank ja MES kasuks kokku summas 10 miljonit EEK (639 116,49 EUR) kasuks (kaaskoormatud kinnistud 363908, 2150408 ja 125608). Kinnistul asub puidumaterjali hoiustamiseks ja ladustamiseks kasutatav laohoone. Hoone on korrastatud, katusematerjal vahetatud, küte hoones puudub. Kohtutäituri poolt enampakkumisel oli alghinnaks määratud 3 179 eurot. Hinnates visuaalselt kinnistul asuva ehitise seisukorda ja arvestades kinnistu asukohta on ajutise halduri hinnangul kinnistu võimalik realiseerimisväärtus ca 5 – 10 000 eurot. Viru Maakohtu kinnistusosakonnas (registriosa nr 2150408) on IMB Puidutoodete AS nimel kinnistu asukohaga Põllu t 24, Avinurme alevik, 100% tootmis- ja transpordimaa, suurusega 4863 m2. Kinnistu on omandatud 10.04.2001. a kinnistamisavalduse alusel. Kinnistusraamatu III jaos on kehtiv käsutamise keelumärge Maksu- ja Tolliameti kasuks. Kinnistusraamatu IV jaos on kehtivad hüpoteegid AS Swedbank ja MES kasuks kokku summas 10 miljonit EEK krooni (639 116,479 EUR) (kaaskoormatud kinnistud: 125608, 363908 ja 364008). Kinnistul asub puidumaterjali hoiustamiseks kasutatav hoone (katus on vahetamata). Kohtutäituri poolt enampakkumisel määratud alghind 4 863 eurot. Kinnistu prognoositav realiseerimisväärtus arvestades selle asukohta ja olukorda on ca 3 – 8 000 eurot. Viru Maakohtu kinnistusosakonnas (registriosa nr 3070708) on kinnistu KARUJÄLJE, asukohaga Roostoja küla, Tudulinna vald, Ida-Virumaa registreeritud võlgniku nimele kinnistamisavalduse alusel 14.01.2003. a, 100% maatulundusmaa suurusega 14,27 ha. Kinnistusraamatu III jaos on kehtiv käsutamise keelumärge Maksu- ja Tolliameti kasuks. Kinnistusraamatu IV jaos on kehtiv hüpoteek Eesti Vabariigi kasuks summas 181 322 EEK (11 588,59 EUR). Ehitusregistri ja võlgniku kinnitusel on kinnistu hoonestamata, tegemist on metsakinnistuga. Kohtutäituri poolt viimasel enampakkumisel määratud alghind oli 141 700 eurot. Kinnistu prognoositav väärtus ajutise halduri arvates ca 50 – 60 000 eurot. Viru Makohtu kinnistusosakonnas (registriosa nr 4123108) on kinnistu KILTERI aadressil Laekannu küla, Avinurme vald 20000 m2 suurusel alal, 100% elamumaa. Ehitusregistri andmetel on kinnistul hoonetena elamu, saun, laut ja ait. Kinnistut käesoleval ajal eluasemena ei kasutata. Kinnistusraamatu III jaos on kehtiv käsutamise keelumärge Maksu- ja Tolliameti kasuks. Kinnistusraamatu IV jaos kehtivaid hüpoteeke ei ole. Kohtutäituri poolt enampakkumisel määratud alghind on 20 000 eurot. Arvestades kinnistu asukohta ja sellel asuvate hoonete seisukorda, võib selle prognoositav väärtus võiks olla ca kuni 10 000 eurot. Viru Maakohtu kinnistusoakonnas (registriosad nr 4131308, 4131508 ja 4131608 ) on aadressil Uus tn 3, Tudulinna alevik Ida-Virumaal IMB Puidutoodete AS nimele

registreeritud kolm korteriomandit (eluruumid nr 2, 4 ja 5). Korteriomanditest eluruum nr 2 on 58,10 m2, eluruum nr 4 on 57,90 m2 ja eluruum nr 5 on suurusega 48,70 m2. Kinnistusraamatu III jaos on esimesel järjekohal korteriomanditele kehtiv käsutamise keelumärge Maksu- ja Tolliameti kasuks. Kehtivaid hüpoteeke kinnistutel ei ole. Kohtutäituri poolt on enampakkumisel määratud korteriomandite alghindadeks vastavalt 500 eurot, 500 eurot ja 400 eurot. Ajutise halduri hinnangul on ühe korteriomandi tegelik realiseerimisväärtus vahemikus 200 – 400 eurot (kokku 600 – 1200 eurot). Lähtudes eeltoodust kuulub OÜ-le kinnisvara prognoositava realiseerimisväärtusega ca 119 200 eurot. Haldur märgib, et esitatud hinnangud on ligikaudsed ning nende aluseks ei ole kehtivaid ja hiljaaegu koostatud kinnisvarahindamisi. Vara tegelik väärtus kujuneb siiski pankrotimenetluse käigus. Alati tuleb vara sundmüügil arvestada (seda nii täite- kui ka pankrotimenetluses), et vara hind ei vasta kiirmüügi puhul selle turuväärtusele, vaid olenevalt objektist võib selle realiseerimisväärtus kujuneda kuni 50% ja enam madalamaks kui võimalik turuväärtus. Vallasvara, muu vara ja rahalised vahendid Sõidukid Maanteeameti liiklusregistri andmetel on võlgniku nimele käesoleval ajal registreeritud 13 erinevat sõidukit. Arvel olevatest sõidukitest 7 on kantud vanasse registrisse, mistõttu nende olemasolu on ainult registris, kuid tegelikult need kasutuses ei ole. Kõikidele kehtivas registris olevatele sõidukitele on alates detsembrist 2012 seatud kohtutäituri poolt käsutamise keelumärge. Kõik kehtivas registris arvel olevad sõidukid on võlgnikul olemas ning kasutuses. Kuna tegemist on siiski üle 10 aasta vanuste transpordivahenditega, siis nende realiseerimisväärtus ei ole kõrge. Võlgniku andmetel on sõidukite ja haagiste kogusumma jääkväärtuses 208,79 eurot. Võlgnikule kuulus kapitalirendilepingu alusel veoauto VOLVO FH12 (2004). Kuna võlgnikul puudusid vahendid viimase väljaostusumma tasumiseks, siis lõpetas Danske Bank Liising 27.09.2013. a ühepoolselt lepingu. Võlgniku kaasabil leiti varale ostja ning ajutise halduri nõusolekul müüdi vara jääkväärtusest 1 200 eurot kõrgema hinnaga (sh k/m), mis laekus võlgnikule. Masinad ja seadmed Võlgnikul on tootmises kasutusel mitmed erinevad puidutööpingid. Seadmed on suhteliselt ammu soetatud ning nende bilansiline jääkmaksumus on 17 901,41 eurot. Seadmete juures tuleb ajutise halduri hinnangul arvestada asjaolu, et vara on küll arvele võetud soetusmaksumusega bilansis, kuid tegelikult on osa seadmeid ühendatud hoonetega, mistõttu nende eraldamine sellest ei ole võimalik või isegi nende eraldamisel puudub neil üksikuna realiseerimisväärtus (näiteks: suruõhuseadmed, telfer). Ajutise halduri hinnangul on seadmetel väärtus koos selle rakendamisega olemasolevas tootmisprotsessis. Seega ei ole võimalik edaspidi panustada mitte seadmete müügile üksikult vaid kogumis ning võimalusel kasutatuna edaspidi tootmise jätkamiseks. Muu vallasvara (käibevara)

Käibevarana on võlgnikul olemasolev valmismaterjali ladu, laojääk, mille moodustavad erinevad nimetused valmistoodanguna puitmaterjali (hööveldatud lauad, erinevad puitdetailid). Bilansiline väärtus 82 340,97 eurot. Võimalik realiseerimine eelduslikult tervikvarana ning selle reaalne müügiväärtus ca 50% või vähem bilansilisest väärtusest. Võlgniku vallasvara on koormatud kommertspandiga esimesel järjekohal Swedbank AS ja teisel järjekohal MES kasuks. Rahalised vahendid Vastavalt krediidiasutustelt saadud informatsioonile on tuvastatud, et võlgnik omab arvelduskontot nr 10552005179005 SEB Pank, mille rahaliste vahendite jääk on 1 306,80 eurot. Pangas omab esmast allkirjaõigust juhatuse liige I. T.. Konto on 2012. aastal arestitud Maksu- ja Tolliameti võlgnevuse katteks. IMB Puidutoodete AS omab kontot nr 221004120985 Swedbank AS-s, kontol rahaliste vahendite jääk 122,80 eurot. Kontol on allkirjaõiguslikuks isikuks I. T.. Kontot on 2012.aastal kasutatud peamiselt ainult laenu teenindamiseks. Pärast augustit 2012 pole kontole laekumisi olnud. Võlgnikul on avatud arvelduskonto nr 33427120000 Danske Bank AS Eesti filiaalis, konto jääk 9,89 eurot. Konto kasutusõigust omas I. T.. Võlgniku kinnitusel ei ole ta pangakontosid aktiivselt kasutanud pärast nende arestimist 2012. aastal maksu- ja tolliameti poolt. Tulenevalt päringute vastustest ei ole võlgnik teistes krediidiasutustes klient. Kassas on rahaliste vahendite jääk 83,20 eurot. Kassasse laekunud vahendeid on kasutatud töötasude maksmiseks. Nõuded kolmandate isikute vastu Võlgniku andmetel on tasumata kohustused võlgniku ees Lõunavärava Kinnisvara OÜ-l summas 150 000 eurot ja Tudulinna Süsi OÜ-l summas 3 300 eurot. Lõunavärava Kinnisvara OÜ tegeles võlgniku puidumaterjali müügiga Tallinnas ja Tartus. Kauplus on tuntud „Voodrilauakeskus“ nime all. Tallinnas lõpetas kauplus tegevuse selle aasta kevadel. Tartus jätkab veel tegevust, kuid müügimahud on väiksed ning enamus kaubavarudest seisab. Seega, debitoorse võla laekumine ajutise halduri esialgsel hinnangul ei ole võimalik ega tõenäoline kogu ulatuses. Seega, ajutise halduri poolt kogutud materjalide põhjal on tuvastatud, et võlgnikul on prognoositavalt varasid kuni 120 000 euro väärtuses. Andmed võlgniku kohustuste kohta Ajutine pankrotihaldur on avalike registrite andmetele ja järelpärimiste vastustele tuginedes selgitanud välja, et võlgnikul on kohustused tasumata riigimaksete osas Maksu- ja Tolliameti ees kokku summas 129 081,62 eurot, millest põhivõlgnevus moodustab 105 790,69 eurot ja arvestuslik intress 23 290,93 eurot. Ajutine haldur märgib, et võlgnevus esineb kõikide määratud maksuliikide osas. Maksuhalduri kinnitusel on alates 2011. a augustist tehtud korduvalt korraldusi maksuvõla tasumiseks. Äriühing ei ole korraldusi täitnud ning

alates 2012.detsembrist arestiti võlgniku rahalised vahendid krediidiasutustes. Samuti on võlgniku muule registervarale (sh kinnistud) seatud käsutamise keelumärge Maksu- ja Tolliameti kasuks. Enne pankrotimenetlust on kohtutäitur võõrandanud kinnistu Võidu 50, Avinumres ning vähendanud maksuvõlgnevust 8 871 euro võrra. Maksuhalduri kinnitusel on teostatud käibemaksu arvestamise ja tasumise osas üksikjuhtumi kontroll 2010. aastal, kuid puudusi ei tuvastatud ja maksuotsust ei koostatud. Töötajate nõuded Võlgnik käesoleval ajal jätkab tegevust ning töötajatele on võlgnevuses 1 kuu töötasu, millele lisandub veel jooksva kuu tasu. Võlgniku kinnitusel seisuga 02.10.2013. a on töötasude osas võlgnevus summas 3 467,90 eurot. Hankijate ees on võlgnikul alljärgnevad kohustused Tasumata arvetest on kohustusi summas 22 529,69 eurot. Prestigio Trade on alustanud võlgniku suhtes hagimenetlust ning see on Viru Maakohtu menetluses (tsiviilasi 2-13-26134). Tagamata laenukohustused Lühiajalisi tasumata laenukohustusi on summas 40 455,82 eurot. Pikaajaline laenukohustus AS-le Fortum Tartu on 81 806 eurot. Pandiga tagatud nõuded Eelnevalt on tuvastatud, et suur osa võlgnikule kuluvast kinnisvarast on koormatud hüpoteekidega AS Swedbank ja MES kasuks. Swedbank AS on esitanud ajutisele haldurile teate kohustuste osas, mille kohaselt võlgnikul on tähtaegselt ja kohaselt lunastamata võlakirjad. Võlakirjade lunastamise tähtaeg vastavalt lepingule ja hilisematele kokkulepetele oli 30.08.2012. a. Lähtudes eeltoodust on võlausaldaja nõue võlgniku vastu kokku 3 046 617,45 eurot, millest põhivõlgnevus moodustab 1 150 000 eurot tasumata intressid 61 217,45 eurot ja viivis võlakirjade põhiosalt 1 835 400 eurot. Swedbank AS oli võlausaldajana ka pankrotiavalduse esitaja. Panga nõuet võlgniku vastu on garanteerinud MES. Seega, kui MES tasub AS-le Swedbank garantiist tulenevad kohustused, siis edaspidi muutub MES võlausaldajaks võlgniku suhtes. Võlgnik ise on bilansis võtnud arvele MES-i kui pikaajalise laenukohustusega võlausaldaja ning on selgitanud, et arvestab võlgnevust MES-ile osas (seotud garantiiga Swedbank ees), mille Swedbank on esitanud võlgniku vastu põhivõla ulatuses. Kohtutäiturite menetluses ei ole teiste võlausaldajate nõudeid, keda eelnevalt ei oleks nimetatud. Ajutise halduri poolt on tuvastatud, et IMB Puidutoodete AS-l on teadaolevaid sissenõutavaks muutunud kohustusi seisuga 02.10.2013. a kokku summas 3 323 958,48 eurot. Vara tagasivõitmise võimalused

Ajutise halduri poolt asjas kogutud materjali kohaselt on analüüsitud tehinguid, mis on tehtud vähemalt 1 aasta enne ajutise halduri nimetamist. Ajutisele haldurile on esitatud täitemenetluses materjalid, mille kohaselt on kohtutäitur Krista Järvet realiseerinud 23.05.2013. a Maksu- ja Tolliameti nõude katteks võlgnikule kuulunud kinnistu (registriosa nr 363908), asukohaga Võidu 50, Avinurme alevik. Kinnistu ostjaks oli A&A Wood OÜ (registrikood 11649867). Kinnistu müüdi alghinnaga 10 061 eurot. Kinnistu on võõrandatud koos võlgniku nõudeid tagavate hüpoteekidega. Võõrandatud kinnistu oli võlgniku peamine ja tähtsaim kinnistu, kus asuvad tootmishooned, s.h. kuivati ja administratiivhoone. Ajutise halduri hinnangul on täitemenetluses vara võõrandatud madalama hinnaga, kui see tegelikult on. Hinna määramisel on eelduslikult arvestatud asjaoluga, et ostja saab koormatud kinnistu. Ajutise halduri hinnangul on olukord võlgniku jaoks pärast kinnistu võõrandamist suhteliselt palju segadust tekitav. Enampakkumise aktist ei selgu, kas kinnisasi on omandatud koos päraldistega või mitte. Asjaõiguse normide kohaselt võiks asuda seisukohale, et kogu vara, mis kinnistul, on müüdud, sest kinnistul olevad vallasasjad teenivad kinnistut. Käesolevaks ajaks kinnistu omanik võlgnikuga mingit üüri või rendisuhet kokku leppinud ei ole. Võlgniku jaoks toimub kogu tegevus sarnaselt perioodile, mis oli enne vara sundmüüki. Ainsa tegevusena on kinnistu uus omanik lõpetanud elektrienergia tarbimise lepingu ja ümber vormistanud selle enda nimele. Võlgnik esitas Eesti Energiale vaide, sest lõpetatud leping ei olnud sõlmitud mitte IMB Puidutoodete AS nimele vaid OÜ Tudulinna Süsi nimele. Vaiet pole Eesti Energia käesoleva ajani korrektselt lahendanud. Arvestades, et kinnistul on võlgniku peamised tootmishooned ja see on kõrgeima väärtusega võrreldes teiste kinnistutega, siis selle müümisega madala alghinnaga täitemenetluses on tekitatud kahju nii võlgnikule kui ka võlausaldajale, kelle nõude katteks kinnistu võõrandati. Ajutisele haldurile teadaolevalt ei tellinud kohtutäitur varale alghinna määramisel hinnangut ega käinud ka kohapeal varaga tutvumas. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgnik enne pankrotiavalduse esitamist vormistanud ümber mitmed seadmete liisinglepingud OÜ-le Tudulinna Süsi. Viimane on võlgnikuga seotud isik juhtorgani liikmete ja osanike kaudu. Võlgniku selgituste kohaselt oli see vajalik tootmise jätkamiseks, sest pärast Maksu- ja Tolliameti poolt pangakontode arestimist ei olnud võimalik normaalne majandustegevus, mistõttu tootmine korraldati ümber läbi eeltoodud äriühingu. Kui pankrotimenetluses osutub tagasivõidetavaks kinnistu Võidu 50, siis ilmselt peaks tagasi võitma ka liisinglepingu ning nende alusel kasutatavad seadmed, sest siis oleks võimalik käsitleda võlgniku vara tervikliku ning tootva ettevõttena. Maksejõuetuse tekkimise aeg ja põhjused Antud pankrotiavalduse menetluses on tegemist pikaajaliselt tegutseva ettevõttega. Äriregistri kohaselt on ettevõttel esitamata 2011. a ja 2012. a majandusaasta aruanded, mistõttu puuduvad ka raamatupidamislikud andmed võlgniku majandusliku olukorra hindamiseks. Juhatuse liikme selgituste kohaselt lahkus tervislikel põhjustel ettevõttest 2010. aastal raamatupidaja. Tööle võeti äsja kooli lõpetanud noor töötaja, kellel nappis ilmselgelt kogemusi nii suure ettevõtte raamatupidamise teostamiseks. Sõlmiti koostööleping raamatupidamisteenuse osutamiseks Tartus asuva ettevõttega, kuid kahjuks koostöö ei sujunud ning lõpptulemusena jäid teenuse osutaja poolt tegemata aruandlus ning võlgniku poolt tasumata arved. Teenuse osutajalt saadi algdokumendid kätte hilinemisega ning väidetavalt pole neid kõiki saadudki. Seega, tekkis oluline vajakajäämine ettevõtte raamatupidamise teostamisel, mille tõttu ilmselt juhatusel puudus täpne ülevaade oma

kohustustest ja varadest. Juhatuse liige on esitanud kirjaliku seletuskirja tegevuse kohta, milles on kirjeldanud ettevõtte alustamise järel selle kasvamist ja pidevalt tegevuse laiendamist. Suur osakaal võlgniku poolsete projektide teostamisel on olnud ka võõrkapitali kaasamisel, kuid nende kohustuste täitmisega tuldi enamuse aja jooksul kohaselt toime. Kogu tegevusperioodi vältel on võlgniku tegevusvaldkonnaks olnud puidumaterjali tootmine, hööveldamine, mööblidetailide valmistamine. Viimase majanduslanguse perioodil 2008-2009 refinantseeriti laenud võlakirjadesse, mille lunastamine kokkulepitud ajaks ei ole toimunud ning on tekitanud suuremahulised kohustused investorite ees. Majanduslangus põhjustas ka tootmise vähendamist ning tootmise mahtude (tellimuste) vähenemist olulisel määral. Võlgnik on selgitanud, et alates 2011. aastast on otsitud pidevalt lisainvesteeringuid, kuid investorit ei leitud. Läbirääkimisi peeti mitmetega, viimased läbirääkimised olid veel käesoleva aasta suvel passiivmajade tootjaga, kuid vahepeal toimunud vara võõrandamine täitemenetluses ning muud tegurid seoses segaste omandisuhetega, ei julgustanud huvitatud isikuid riske võtma. 2010. a majandusaasta aruande kohaselt võlgnikul raamatupidamise finantsaruande alusel mingeid maksejõuetuse märke pole tuvastatud. Küll aga võib kahelda bilansis kirjeldatud varude ja materiaalse põhI.a maksumuse osas. PõhI.asse on kaastaud ka tegelikult kõrge väärtusega liisingseadmed (kapitalirendileping seda võimaldab) ning samuti tekitab küsimusi varude suur maksumus. Samuti on vara poolel üle 3 miljoni EEK ulatuses debitoorseid nõudeid, mille laekumine tõenäoliselt arvestades majanduslangust ei olnud tõenäoline. Ajutine haldur on seisukohal, et tegelikult tekkisid võlgnikul esimesed ajutised maksejõuetuse ilmingud siiski 2010. aastal. 2011. aastal kandis võlgnik suurt kahju Mõisaküla puidukompleksi müügist. Väidetavalt oli võlgnikul ostuhuviline hinnaga, mis oleks võimaldanud enamuse sissenõutavaks muutunud kohustuste tasumist, kuid krediidiasutus ei soovinud lisaaega anda ning kinnistu müüdi hüpoteegipidaja nõusolekul poole väiksema hinnaga. Viimase aasta on võlgnik tegutsenud sisuliselt seotud ettevõtte OÜ Tudulinna Süsi kaudu. Viimasega tehakse koostööd tootmise organiseerimisel, kusjuures toodanguks vajalikku toorainet ostab ja toodangut müüb Tudulinna Süsi, kuid tootmise erinevatel etappidel osutab teenust (eelkõige puidu kuivatamine) võlgnik. Osutatud teenus on suures osas tasaarveldatud Tudulinna Süsi poolt võlgniku jooksvate kohustuste tasumisega. Ajutise halduri arvates võib selline tegevus olla küll lühiajaliselt aktsepteeritav, kuid pikemas perspektiivis ei ole ega saagi olla jätkusuutlik. Analüüsides kõiki asjas kogutud materjale on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku maksejõuetus on tõenäoliselt välja kujunenud 2012. aasta jooksul. Lõplikult kujunes maksejõuetus välja ilmselt 2012. aasta lõpul, kui Maksu- ja Tolliamet arestis pangakontod ning alustas sundtäitmist oma nõude katteks. Juhatuse liikme vastutusest Ajutine haldur on analüüsinud võlgniku juhatuse tegevust. Võlgnikul on tegevuse algusest olnud ainult üks juhatuse liige, kes on kahtlemata väga kompetente ja tugev spetsialist, mis puudutab eeskätt äriühingu tootmist ja selle valdakonda kuuluvat tegevust. Käesoleval ajal puudub juhatuse liikmel toetav meeskond, kelle vahel oleks võimalik jagada administratiivseid ja tootmisega seotud ülesandeid. Kui üks isik peab tegelema tootmisega, juhtimisega ning vastuatama ka jooksvate tööde ja tegevuste eest, siis pole võimalik eeldada, et mingi lüli selles tegevuste loetelus ei kannataks. Tavapäraselt jäävad täitamata sellisel juhul kohustused, mis kuuluvad valdkonda, mida isik kõige vähem valdab. Kahjuks ei oma juhatuse liige elementaarseid juriidilisi teadmisi, millest tingituna on ilmselt veninud õigeaegne pankrotiavalduse esitamine. Samuti ei olnud ilmselt teadmised piisavad selleks, et

vältida (takistada) vara müüki täitemenetluses. Juhatuse liikme enda kinnitusel informeeris ta tekkinud olukorrast koheselt investoreid, pandipidajaid, kuid konkreetset tegevust vara võõrandmaise peatamiseks ei tehtud. Täitemenetluse peatamiseks oleks piisanud pankrotiavalduse esitamisest. Kuigi peeti pidevalt läbirääkimisi investorite leidmiseks ning tootmise mahtude suurendamiseks, siis ajutise halduri hinnangul oleks siiski tulnud pankrotiavaldus varem esitada, sest kui ettevõttel on peale pandiga tagatud nõuete ka pandiga tagamata võlausaldajate nõudeid üle 100 000 euro väärtuses, siis investori jaoks peaks selliste kohustuste kaasavõtmine eeldama väga atraktiivse ja ainulaadse ning perspektiivika tootmise ülevõtmist. Juhatuse liige on seadusest tulenevalt jätnud osaliselt oma kohustused täitamata, kuid esitatud materjalidele tuginedes puudub selles tahtlus. Seega, on ajuitine haldur seisukohal, et käesoleval ajal puuduvad tõendid selle kohta, et võlgnik oleks tahtlikult tekitanud maksejõuetuse või et maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Käesoleval ajal ei ole eelduslikult võimalik võlgniku täielikku tootmistegevust enam taastada olemasolevat vara ja tegevust arvestades ning seda ei võimaldaks ka saneerimise läbiviimine. Seetõttu on välja kujunenud alaline maksejõuetus, mis tõenäoliselt lõpeb äriühingu likvideerimisega.

KOHTUISTUNG

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

/ allkirjastatud digitaalselt /

Viljo Junolainen Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.