Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

XXXXXXXXXXXXX).

Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määrus saata Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotimääruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja avaldus 25.06.2013.a esitas võlgnik avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnikul vara kokku 3 962.00 euro ulatuses, kohustused moodustavad kokku 1 112 709.00 eurot. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu.

05.09.2013.a. määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse ning nimetas ajutiseks halduriks Indrek Lepsoo. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgniku teadaolevad kohustused (2 151 159,92 eurot) ei ole varadega tagatud. Võlgnikul puudub vara, mis võimaldaks katta edasise pankrotimenetluse kulusid. Samuti puuduvad võimalused pärast pankroti väljakuulutamist OÜ XXX vara arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlgniku kohustustele võib veel täiendavalt lisanduda kuni 4 473 815,40 euro suurune kohustus Swedbank AS ees ning 1 021 931,91 euro suurune kohustus Riigi Kinnisvara AS ees. OÜ XXX majandustegevus on lõppenud. Püsiv maksejõuetus on tõendatud ja seega puuduvad eeldused võlgniku võlgnevate kohustuste täitmiseks. Ajutine haldur on tuvastanud, et OÜ XXX oli püsivalt maksejõuetu 2012. a lõpus, mil oli selge, et võlgniku kohustused ületavad kordades tema varasid ning võlgniku omakapital oli langenud alla seaduses sätestatud piiri. Võlgniku omakapital oli 2012. a lõpuks -655 259 eurot (negatiivne) ning pankrotiavalduse esitamise ajaks – 1 114 718 eurot (negatiivne). ÄS § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Võlgniku juhatuse liige esitas pankrotiavalduse 25.06.2013. a, seega kohtu hinnangul hilinenult. Pankrotiavalduse tähtaegne esitamata jätmine on üheks võimalikuks juhtimisvea tunnuseks, s.h ÄS § 180 lg 51 sätestatud kohustuse tähtaegselt täitmata jätmine on KarS § 3851 kohaselt pankrotialaseks süüteoks. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et võlgniku juhatuse liige on rikkunud äriseadustiku § 171 lg 2 ja § 180 lg 51 sätestatud kohustusi. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Haldur ei ole olemasolevate andmete alusel tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks olnud kuriteo tunnustega teod või rasked juhtimisvead pankrotiseaduse mõttes. Haldur ei saa seniste andmete põhjalt kindlalt 2(4)

väita, et võlgniku tegevuses oleks võimalik tuvastada tahtlikku maksevõime olulist vähendamist või võlgniku maksejõuetuks muutmist, vara hävitamist, rikkumist, raiskamist või põhjendamatut kinkimist, loovutamist, välismaale paigutamist, põhjendamatute kohustuste võtmist või põhjendamatute soodustuste andmist või ühe võlausaldaja teisele eelistamist teadmises, et olemasolevate või oodatavate majandusraskuste tõttu võivad tema teod kahjustada võlausaldajate huve. Ajutine haldur taunib käitumist, kus läbi korduvate erinevate jagunemiste jäetakse maha potentsiaalseid kohustusi, mida pikemas perspektiivis negatiivse kohtulahendi korral ei ole tõenäoliselt kavatsustki maksta. Ajutise halduri hinnangul tuleb OÜ XXX maksejõuetuse tekkimise põhjuseks lugeda käesolevas menetlusstaadiumis jagunemislepingust tulenevate varade ja kohustuste üleminekut, s.h varem toimunud majanduskriis kinnisvara- ja ehitussektoris ning sellest tulenev kinnisvara- ja ehitusturu oluline kukkumine, mille tulemusena ei ole olnud enam võimalik täita tekkinud kohustusi võlausaldajate ees. Kuna 08.04.2010.a. jagunemiskavaga OÜ-le XXX jäänud vara arvelt on täidetud edasi jooksvaid muid kohustusi, võlgnik jätkas majandustegevust veel pea kaks aastat, siis käesolevaks ajaks OÜ-l XXX vara kohustuste täitmiseks puudub. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 108 lg 2 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutine haldur ei ole käesoleval hetkel tuvastanud selgeid vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi tulenevalt PankrS § 110- 114. Võlgnikul puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 29 lg 3 kohaselt kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Kohus avaldas üleskutse väljaandes Ametlikud Teadaanded menetluskulude katteks deposiidi tasumiseks. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 520 eurot ja kulutuste hüvitiseks 72 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutused on põhjendatud. Võlgnik ajutise halduri tasule ja kulutustele vastu ei vaidle. PankrS §§ 23 ja 150 lg 4 ning TsMS § 146 lg 1 p 2 alusel kuulub võlgnikult ja juhatuse liikmelt solidaarselt väljamõistmisele ajutise halduri tasu ja kulutused summas 1 499 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kusjuures tasu ja hüvitatavad kulud kokku ei või olla suuremad kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Võlgnikul vara puudub, seega kuulub riigi arvelt Indrek Lepsoole hüvitamisele ajutise pankrotihalduri tasu 397 eurot (sh käibemaks). PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

3(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.