Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasja hind Hagi ese Pooled ja nende esindajad
01. november 2013 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus
Menetluse liik
2-12-44197 290,32 eurot ITM Inkasso OÜ hagi R. T. vastu võlgnevuse nõudes Hageja ITM Inkasso OÜ, registrikood xxxxxxxx, asukoht Jõe 3, Tallinn, 10151 Harjumaa, esindaja Merike Lätt, isikukood xxxxxxxxxxx, Placet Group OÜ, asukoht Jõe 3, Tallinn, 10151 Harjumaa, e-post [email protected], kostja R. T. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada ITM Inkasso OÜ hagi R. T. vastu.
2.Välja mõista R. T. ITM Inkasso OÜ kasuks 275 (kakssada seitsekümmend viis) eurot ja 72 senti, millest 200 eurot on põhivõlgnevus, 30 eurot intressid, 31 eurot sissenõudekulud ja 14,72 eurot viivis.
3.Välja mõista R. T. ITM Inkasso OÜ kasuks alates 04.05.2013 kuni põhinõude kohase tasumiseni, s.o 200 euro täieliku tasumiseni viivist 0,02 % põhivõlgnevuselt päevas. Viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega (14,72 eurot) ei tohi ületada põhivõlgnevust.
Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus
5.Jätta menetluskulud R. T. kanda.
6.Välja mõista R. T. ITM Inkasso OÜ kasuks riigilõiv 60 eurot (kuuskümmend eurot) ja õigusabikulud 80 eurot (kaheksakümmend eurot).
7.Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja
menetlus taastatakse (TsMS § 1741 lg 4). Edasikaebamise kord ITM Inkasso OÜ võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. R. T. võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank (konto 10220034796011) või AS-s Swedbank (konto 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal (konto 333416110002), viitenumbriga 3100057455. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).
KOHTU
TUVASTATUD
ASJAOLUD,
PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED
ESITATUD
ÕIGUSLIKUD
1.ITM Inkasso OÜ hagi R. T. vastu 275,72 euro nõudes, millest 200 eurot on põhivõlgnevus, 30 eurot intressid, 31 eurot sissenõudekulud ja 14,72 eurot viivis. Hageja nõue tuleneb Placet Group OÜ ja R. T. vahel 29.02.2012 sõlmitud SMS kiirlaenulepingu rikkumisest. R. T. esitas laenutaotluse Placet Group OÜ internetikeskkonnas www.smsraha.ee ja käis oma isikusamasust tuvastamas 29.02.2012 Võru postkontoris. 29.02.2012 rahuldas Placed Group OÜ laenutaotluse ja kandis laenusumma 200 eurot üle kostja pangakontole. Laenu tagastamise tähtpäevaks oli 29.04.2012. Laenutoote 200 eurot saamisel laenuperioodiga 60 päeva, tuli tasuda intresse 30 eurot. Hoolimata Placet Group OÜ poolt tehtud korduvatest meeldetuletustest, ei ole kostja seisuga 30.05.2012 tasunud laenu 200 eurot ja intresse 30 eurot, samuti viiviseid tasumisega viivitamise eest. Võla meeldetuletamise eest pidi kostja tasuma teenustasu vastavalt laenusaaja kehtestatud teenustasude hinnakirjale. 30.05.2012 edastas laenuandja kostjale teate laenulepingu ülesütlemise kohta ja andis kostjale täiendava tähtaja võla tasumiseks kuni 13.06.2012. OÜ Placet Group ütles laenulepingu 14.06.2012 üles ja loovutas OÜ Placet Group laenulepingust tuleneva võlanõude OÜ-le ITM Inkasso.
2 (5)
2.Kohus on 06.05.2013 määrusega kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest, hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kätte toimetatud piirkonnapolitseiniku poolt 09.10.2013 (tl 52) ja loetakse TsMS § 313 lg 1 kohaselt kättetoimetatuks. Seega on kostja teadlik vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. Hageja on esitanud hagiavalduses taotluse arvestades TsMS § 407 lg 1, 2 võimalusi, lahendada tsiviilasi tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks (tl 19).
3.TsMS § 407 lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loeb seadus, et kostja on hageja väited omaks võtnud ja neid ei ole vaja tõendada (TsMS § 407 lg 1 viimane lause) ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi TsMS § 407 lg-s 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Neil asjaoludel leiab kohus, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab TsMS § 407 lg-tes 1, 3, 5 ja 51 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud ärakirjad SMS kiirlaenulepingu üldtingimustest (tl 25-28), laenutaotlusest (tl 21-22), maksekorraldusest laenu ülekande kohta (tl 29), isikusamasuse tuvastamise ankeedist (tl 23-24), 30.05.2012 võlateatisest (tl 31), teenustasude hinnakirjast (tl 34), teatest laenulepingu ülesütlemise kohta (tl 32), teatest nõude loovutamise kohta (tl 33), väljavõtte süsteemist tasumise ja osamaksete laekumise kohta (tl 30). Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §-dele 8 lg 2; 76 lg 1; 82 lg 1, 7; 94; 100; 101 lg 1 p 1, 6; 113 lg 1. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Tulenevalt VÕS § 397 lg-st 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval, kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõude kohustuse täitmist ja rahalise kohustusega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 399 lg 1 p-dest 1, 2 tulenevalt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud või kui laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi. Vastavalt VÕS § 425 lg-le 1 ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1
3 (5)
sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivisemääraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt TsMS §-st 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 103 lg-s 1 sätestatud üldise vastutusstandardi kohaselt vastutab lepingupool mis tahes lepingurikkumise eest, kui ta ei tõenda rikkumise vabandatavust § 103 lg-s 2 sätestatud vääramatu jõu esinemise tõttu.
4.Eelnevast lähtuvalt, on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, kuivõrd kostja ei ole esitanud hagile vastuväiteid ning TsMS § 407 lg 1 kohaselt kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 275,72 eurot. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.
MENETLUSKULUD
5.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti ning lg 2 esimese lause kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus, rahuldades hagi kostja kahjuks, jätab TsMS §-de 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 1741 lg-le 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures TsMS § 176 lg 4 kohaselt ei kohaldata TsMS § 176 lg-tes 1-3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks TsMS §-s 1741 sätestatud korras. Hageja on taotlenud kostjalt menetluskulude väljamõistmist, mis moodustub hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 75 eurot (tl 4, 20), hageja õigusabikuludest 100 eurot (tl 35). Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid. TsMS § 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu ning tulenevalt TsMS § 139 lg-st 2 tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. Hagihinna kuni 350 eurot puhul on riigilõivu täismäär 75 eurot, avalduse elektroonilise esitamise korral 60 eurot. Hageja on esitanud hagiavalduse e-posti kaudu ja tasunud riigilõivu 75 eurot. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 5, kui riigilõivuseaduse kohaselt on avalduse või kaebuse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel sätestatud riigilõivu täismäärast madalam riigilõivumäär, jäetakse seda ületavas osas tasutud riigilõiv
4 (5)
menetlusosalise enda kanda. Eeltoodut arvestades on põhjendatud hageja menetluskuluna hagiavalduse esitamisel riigilõiv 60 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses, s.o 100 eurot kostjalt välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Arvestades asjaolu, et tsiviilasi ei olnud tavapärasest keerukam ega mahukam, asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 80 eurot. Neil asjaoludel ja juhindudes TsMS § 1741 lg-s 3 sätestatust, tuleb kostjalt välja mõista ITM Inkasso OÜ kasuks hageja poolt kantud menetluskuludest riigilõiv hagiavalduse esitamisel madalama riigilõivumäära järgi 60 eurot ja õigusabikulud summas 80 eurot.