Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

pankrotihoiatuse esitamist ei ole hageja laenusumma tagastamist ega intressi AS-lt Semiramis nõudnud. Hageja intressiarvestus ei ole lepinguga kooskõlas. Laenulepingu sõlmimisega sooviti makse optimeerida, kuna laenuna üle kantud summalt ei tule reeglina makse tasuda. Alternatiivselt väitsid kostjad, et lepingutes märgitud summad kuuluvad tasaarvestamisele, kuna hageja ei tasunud müügilepingus märgitud summat Paavli Kinnisvara OÜ osa eest AS-le Semiramis. Hageja ja AS Semiramis vastastikused nõuded tuleks tasaarvestada. Maakohtu otsus Maakohus rahuldas hagi, määras tunnustada OÜ Jalgur pandiga tagatud varalist nõuet summas 869 522,83 eurot AS Scantrans (pankrotis) pankrotimenetluses ja jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ning 165 lg 1 alusel võrdsetes osades kostjate kanda. Harju Maakohus kuulutas 02.02.2011 välja AS Scantrans pankroti. Hageja esitas AS Scantrans pankrotimenetluses nõudeavalduse summas 869 964,97 eurot pandiga tagatud nõudena. 22.09.2011 nõuete kaitsmise koosolekul vaidlesid kostjad hageja nõudele vastu. Kohus tuvastas, et hageja nõue tuleneb 21.12.2007 sõlmitud hageja ja AS Semiramis vahelisest laenulepingust (laenuleping) ja 21.12.2007 hageja ja AS Scantrans (pankrotis) vahelisest hüpoteegi seadmise lepingust ning asjaõiguslepingust (hüpoteegi leping). Laenulepingu järgi andis hageja AS-le Semiramis laenu summas 575 205 eurot tagastamise tähtajaga 31.12.2009, intressiga 5,56% aastas ja viivisega 0,1% päevas tasumisega viivitatud summalt. Hüpoteegi lepinguga tagati kõik hageja nõuded AS Semiramis vastu, mis tulenevad 21.12.2007 laenulepingust ja selle lisadest. Hüpoteek seati AS-le Scantrans kuuluvale ja Nõlva 13c asuvale kinnistule. Puudub vaidlus, et AS Semiramis ei ole laenulepingu järgi võlgnevust hagejale tasunud. Kostjad leidsid, et laenuleping on näilik ja seetõttu tühine (TsÜS § 89). Kostjate väited laenulepingu näilikkusest ei leidnud tõendamist. Hageja ja AS Semiramis sõlmisid laenulepingu ja hageja kandis raha AS-le Semiramis üle. Mingit seost laenulepingu ja teiste kostjate poolt viidatud lepingutega kohus ei tuvastanud. Laenulepingu näilikkust ei tingi ka see, et teiste lepingutega võivad olla seotud ühed ja samad isikud. Asjaolu, et hageja ei nõudnud AS-lt Semiramis enne viimase vastu pankrotiavalduse esitamist laenu tagasi, ei näita laenulepingu näilikkust. Võlausaldajal on õigus panna oma nõue maksma või seda mitte teha, võla sissenõudmata jätmine ei ole võlausaldajale etteheidetav. Voncare Investments Limited volitus T Tele ei oma asja lahendamisel tähtsust. Kostjad ei saa tugineda müügilepingu sõlmimisele pettuse teel, kuna formaalsed eeldused ei ole täidetud (TsÜS § 98 lg 1 ja § 99). Tehingu tühistamise avalduse puudumisel on tehing kehtiv. Tehingu tühistamise avalduse saanuks teha AS Semiramis. Kostjatel puudub õigus müügilepingu tühistamisavaldust teha. Seetõttu ei saanud kohus analüüsida müügilepingu pettusega seotud asjaolusid ja jättis sellega seotud tõendid tähelepanuta kui asjasse puutumatud. Ka kohtuistungil jõudsid pooled järeldusele, et müügilepingu tühisust kohus tuvastama ei pea. Kostjate väide, et Paavli Kinnisvara OÜ osade müügiks sõlmiti kaks lepingut – müügileping ja laenuleping – ei ole eluliselt usutav. Müügilepingu järgi ostis hageja nimetatud osasid ja kohustus selle eest tasuma ning müüjal oli õigus saada osade eest raha. Eluliselt ei ole usutav, et müüja sõlmib ostjaga laenulepingu, mille järgi ta jääb hiljem ostjale raha võlgu. Samuti ei ole usutav kostjate väide, nagu soovinuks hageja makse optimeerida. Kinnitamist ei leidnud,

et müügilepingu pooled oleksid kokku leppinud müügilepingus kajastamata täiendava müügihinna. Ka väide laenulepinguga raha koondamisest Voncare Investments Limited arvele ei ole kooskõlas laenulepingu tekstiga ega teiste tõenditega, mille järgi sai laenu AS Semiramis. Kostjate väidete usaldusväärsust ei suurenda see, et kostjad esitasid varem käesolevas menetluses vastuväiteid, mis ei leidnud kinnitust. Nii näiteks väitsid kostjad eelmenetluses, et laenulepingu järgi ei ole raha üle kantud. Kohtuistungil kostjad enam raha ülekandmist ei vaidlustanud. Kohus ei pidanud kostjate väiteid laenulepingu näilikkusest ja selle sidumisest müügilepinguga usutavaks. Kohus leidis, et kostjate väited laenulepingu näilikkusest ei leidnud tõendamist ega ole eluliselt usutavad. Kostjate alternatiivne vastuväide seisnes selles, et hageja nõue tuleks tasaarvestada hageja müügilepingu järgse võlgnevusega. Ka tasaarvestuse väitele ei saa kostjad tugineda, kuna kostjad ei ole tasaarvestatava suhte poolteks. Suhte poolteks on hageja ja AS Semiramis. Pankrotivõlgnik on AS Scantrans. Pankrotivõlgniku õigusi teostab pankrotihaldur, mitte aga võlausaldaja, kelleks kostjad antud juhul on. Tasaarvestuse avaldust (võlaõigusseadus (VÕS) § 198) ei tehtud. Kostjad ei saa hageja nõuet tasaarvestada. Hageja märkis, et võimalik tasaarvestus on aegunud, kuid kohtul puudub vajadus seda väidet analüüsida. Hageja tõendas enda laenulepingust tulenevat nõuet AS Scantrans pankrotimenetluses. Hageja põhinõue on 575 205 eurot. Kostjad vaidlesid vastu hageja intressiarvestusele, hageja nõustus sellega osaliselt ja vähendas intressinõuet. Samas märkis hageja, et kostjad lähtusid 365-päevasest aastast, kuid laenulepingu p 2.3 kohaselt lähtutakse intressi arvestamisel 360päevasest aastast. Hageja arvutuste järgi on intress 736 päeva eest 65 386,24 eurot, millega kohus nõustus. Viivist arvestas hageja perioodi 01.01.2010-02.02.2011 eest 228 931,59 eurot. Hageja nõue summas 869 522,83 eurot on põhjendatud. Hageja nõue on hüpoteegiga tagatud, seetõttu tuleb hageja nõuet tunnustada pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg 1 p 1 rahuldamisjärgu nõudena. Apellatsioonkaebus Kostjad paluvad maakohtu otsuse tühistada ja saata asi Harju Maakohtule uueks läbivaatamiseks. Asja uueks läbivaatamiseks saatmise võimatuse korral teha asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palusid kostjad jätta hageja kanda. Kostjad taotlesid I Ki ja V Ki tunnistajatena ülekuulamist, kuivõrd soovisid tunnistajate ütlustega tõendada hagile esitatud vastuväiteid. Kohus jättis tunnistajate ülekuulamise taotluse rahuldamata põhjendusega, et tunnistajate ütlused ei saa ümber lükata kirjalikke tõendeid ning puudutavad asjaolusid, mis ei oma asjas tähtsust. Kohus leidis ekslikult, et kirjalikul tõendil on suurem kaal kui tunnistaja ütlustel, ja rikkus sellega TsMS § 232 lg-s 2 sätestatut. Kohus välistas tunnistajate ülekuulamise põhjusel, et on olemas dokumentaalne tõend. Kostjad soovisid tõendada tunnistaja ütlusega asjaolusid, milliseid ei saa nähtuda dokumentaalsest tõendist, s.o lepingu näilikkust. Kostjad taotlesid ka TsMS § 236 lg 2 alusel tõendite kogumist, kuid kohus jättis selle rahuldamata põhjendusega, et kolmanda isikuga seotud isikute tuvastamine ja kolmanda isiku tegevuse tuvastamine olevat asjakohatu. Kohus jättis rahuldamata ka kostjate taotluse käekirjaekspertiisi läbiviimiseks. Kostjad esitasid 21.08.2012 kohtuistungil vastuväited kohtu tegevusele TsMS § 333 tähenduses seoses tõendite kogumise taotluste rahuldamata jätmisega, kuid kohus jättis need rahuldamata põhjendusega, et vastuväited ei muuda kohtu varasemat

seisukohta. Kuivõrd kostjad esitasid kohtu tegevusele õigeaegsed vastuväited, on vastavalt TsMS § 333 lg-s 3 sätestatule lubatav osundatud rikkumisele apellatsioonimenetluses tuginemine. Kohus ei kohelnud menetlusosalisi võrdselt ja eksis seeläbi ka TsMS §-s 7 sätestatu vastu. Arvestades ülaloodut, on kummastav maakohtu seisukoht, et kostjate väited laenulepingu näilikkusest ei leidnud tõendamist, mistõttu kohus nimetatud vastuväiteid ei arvestanud. Juhul kui kohus oleks võimaldanud kostjatel nende vastuväiteid tõendada, ei oleks kostjate väited jäänud tõendamata. Asjas ei toimunud nõuetekohast eelmenetlust, kuivõrd kohus ei täitnud TsMS § 392 lg 1 p-s 4 sätestatud kohustust. Olukorras, kus kohus jättis rahuldamata kõik kostjate taotlused tõendite kogumiseks, oleks kohus pidanud täiendavalt eelmenetluse raames uurima, kas kostjatel on veel mingisuguseid tõendeid, mida kostjad saaksid oma seisukohtade kinnitamiseks esitada. Samuti saanuks kohus teha kostjatele TsMS § 232 lg 2 alusel ettepaneku tõendite esitamiseks. Maakohus pani kostjad olukorda, kus nende väited ei ole tõendatud. Kohtuotsus oli vastavas osas ka üllatuslik, kuivõrd puuduliku eelmenetluse tõttu ei olnud kostjatele teada, et kohus leiab, et kostjate peamine vastuväide (laenulepingu näilisus) on tõendamata. Kohus jättis tähelepanuta, et TsÜS § 89 lg 1 sätestab üheselt, et näiliku tehingu puhul ei vasta tehingu tahteavaldused tegelikkusele. Juhul kui kohus oleks arvestanud TsÜS § 89 lg-s 1 sätestatuga, ei oleks kohus omistanud lepingule niisugust tähendust, nagu kohus omistas. Kohtu eksimine TsÜS § 89 lg 1 kohaldamisel nähtub järgmistest põhjendustest: „Ka väide laenulepinguga raha koondamisest Voncare Investments Limited arvele ei ole kooskõlas laenulepingu tekstiga“. Selleks, et ära näidata, et tehing on näilik, peavadki vastavad väited olema vastuolus kirjaliku lepingu tekstiga. Kuivõrd tegelikkus on vastuolus sellega, millist muljet püütakse jätta näiliku tehinguga, ei saagi tegelikud tagajärjed ning näiline tehing olla samastatavad, ning seega asjaolu, et väited näiliku tehingu tegelike tagajärgede kohta ei kattu näiliku tehingu tekstiga, ongi tõestuseks lepingu näilikkuse kohta. Juhul kui maakohus oleks õigesti kohaldanud TsÜS § 89, ei oleks kohus asunud väärale seisukohale, et näilikkuse vastuväide on ebausutav selle tõttu, et see on vastuolus selle lepingu tekstiga, millele esitati näilikkuse vastuväide. Kuivõrd maakohus leidis alusetult, et kostjate väide laenulepingu näilikkuse kohta ei ole tõendatud, ei andnud maakohus vaidlusalusele tehingule ning selle alusel esitatud nõudele ka sisulist hinnangut. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise tõttu ja asjas tuleb teha uus otsus hagi rahuldamata jätmiseks. Vaidlusalune nõue ei kujuta endast hageja võlaõiguslikku, isiklikku nõuet pankrotivõlgniku vastu, millised tuleb esitada ja mis lahendatakse PankrS 5. peatükis sätestatud korras, vaid ta palus tunnustada AS Scantrans pankrotimenetluses oma laenulepingust tulenevat nõuet AS Semiramise vastu. Asjaõiguslikku täitmisnõuet pankrotivõlgniku vastu ei ole hageja esitanud. Seetõttu oli nõude tunnustamise hagi rahuldamine ebaõige ja hagi tuleb jätta rahuldamata.

Kuna menetlusosalised ei ole oma väidetes ja vastuväidetes, seejuures kostjad apellatsioonkaebuses, nimetatud asjaolule tähelepanu pööranud ega neile tuginenud, siis jätab ringkonnakohus asjakohatuks osutanud kohtumenetluse menetluskulud mõlemas kohtuastmes nende endi kanda.

Tiit Kollom

Mare Merimaa

Malle Seppik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.