Võlaõigus › Võõrandamislepingud

jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud A.T AS müüs Ambla Agro OÜ-le reguleeritava töönurga. Kostja sai peale ettemaksu tasumist kauba kätte ja kinnitas seda oma allkirjaga, kohustudes tasuma saadud kauba eest ülejäänud osa summas 4141,47 eurot (64 800 krooni) hiljemalt 08.01.2011. Kostja ei ole oma kohustust täitnud. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõla 4141,47 eurot ning viivise VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel 0,1% päevas 29.03.2013 seisuga 3210,88 eurot ning VÕS § 101 lg 1 p 3 alusel võlgnikupoolse kohustuse rikkumisega tekkinud kahju 1143,05 eurot. Lisaks palus hageja välja mõista viivise TsMS § 367 alusel alates 29.03.2013 määraga 0,022% päevas iga viivitatud päeva eest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kostja vastuväited Kostja tunnistas tema vastu esitatud nõuet põhivõla osas, kuid ei tunnistanud viivise ja kahju hüvitamise nõuet. Hageja ei teavitanud kostjat, et arve tähtaegsel mittetasumisel kohaldab hageja viivist ning esitab viivisearved. Hageja esitas viivisenõude alles kohtumenetluses, so pärast mõistlikku aega. Viivise väljamõistmise korral kohtu poolt palus kostja viivisenõuet vähendada. Kostja on olnud valmis vaidlust kompromissiga lahendama, kuid hageja on siiski esitanud põhjendamatu kahju nõude. Kahju hüvitamise nõude näol on tegemist hageja poolt inkassofirma kaasamise kuludega, kuid see ei ole vajalik ega põhjendatud kulu. Pealegi ei selgu, millist teenust otseselt vastav firma on hagejale osutanud. Maakohtu otsus ja põhjendused Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt välja hageja kasuks 8634,97 eurot (sh põhivõlg 4141,47 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 3350,45 eurot ja kahju 1143,05 eurot) ning viivise alates 29.03.2013 kuni põhinõude täieliku tasumiseni 0,022% põhinõude summalt päevas. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda. Vaidlus puudus selles, et poolte vahel sõlmitud võlaõigusliku ostu-müügilepingu järgi pidi kostja tasuma hagejale kauba eest pärast esialgse ettemaksu tasumist veel 4141,47 eurot tasumise tähtajaga 08.01.2011. Viivisenõude esitamine kohtumenetluses ei ole seadusega vastuolus ega hea usu vastane. Kostja viivise suuruse ebaproportsionaalsust võrreldes põhinõudega tõendanud ei ole. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis annaksid vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule nõuda viivise vähendamist. VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel rahuldas maakohus kahju hüvitamise nõude. Tegemist lon isakulutustega, mis on tekkinud seoses pöördumisega võlgnevuse sissenõudmiseks OÜ Incure Inkasso Agentuuri poole. Tegemist ei ole õigusabikulutustega ning kulutusi poleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustuse nõuetekohaselt täitnud. Seega on nimetatud kulutused põhjendatud ja kuuluvad kostjalt väljamõistmisele. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Kostja palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus rahuldas hagi kahju hüvitamise osas 1143,05 eurot ning menetluskulude jaotuse osas. Kohus ei ole kahjuhüvitise väljamõistmisel

2(3)

arvestanud kostja vastuväidetega ega neid analüüsinud. Milliste tõendite ja asjaolude analüüsi tulemusel on kohus jõudnud seisukohale, et kulud on põhjendatud, jääb otsusest selgusetuks. Hageja taotleb inkassokulude hüvitamist, mis on kantud kohtuvälises menetluses. Kohtueelsete õigusabikulude hüvitamine tuleks kaalumisele vaid olukorras, kui kulud olid võlausaldaja nõude maksmapanekuks vajalikud ja põhjendatud ning need ei riku VÕS § 139 lg-s 2 sätestatud võlausaldaja kahju vähendamise kohustust. Inkassofirma kaasamine hageja poolt ei olnud põhjendatud ega vajalik. Hagist ei selgu, millist teenust otseselt on vastav firma hagejale osutanud. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ning kõik menetluskulud kostja kanda. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega ja kuulanud ära menetlusosalised leiab, et apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele ja maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada väljamõistetud kahjuhüvitise osas menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu. Otsust tuleb muuta menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus saab muudetavas osas teha asjas ise otsuse (TsMS 657 lg 1 p 2). Maakohus ei ole põhjendanud kahjuhüvitise 1143.05 euro väljamõistmist kostjalt. Tegemist on kohtueelse menetluskuluga. Hagist ei selgu, millist teenust inkassofirma ja millise tunnihinnaga osutas. Inkassofirmade kaasamisega seotud kulutusi on peetud õigusteoorias ettenähtavateks vaid reservatsioonidega (vt selle kohta Karin Sein „Kahju ettenähtavuse reegel kahjuhüvitise piiramise alusena“, Juridica 2003, IV, lk 243-249). Inkassofirmal ei ole reeglina kuigi head võimalust nõude maksmapanekuks (st reaalset sunnijõudu) ning seetõttu rikub inkassobüroo kaasamine võlausaldaja kohustust kahju vähendada (VÕS § 139 lg 2). Riigikohus on pidanud teatud tingimustel professionaalset õigusabi kohtueelses vaidluses mõistlikuks ja tehtud kulutusi hiljem hüvitatavateks (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-138-10, p 29). Kohus peab VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Käesolevas asjas pole hageja selgitanud muud, kui et pöördus võla sissenõudmisega seoses inkassofirma poole. Hagiavaldusest pole võimalik järeldada, et see teenus oli vajalik ja aitas kaasa vaidluse lahendamisele. Hageja ei ole kulude kandmise vajadust põhistanud ega tehtud toimingute kohta tõendeid esitanud. Põhjendatud ei ole hageja seisukoht, et võlgnik ei ole nõudele vastu vaielnud. Võlgnik on esitanud makseettepanekule vastuväite, samuti vaielnud maakohtu menetluses vastu viivise nõudele. Eeltoodud põhjustel tuleb hageja nõue kahju hüvitamiseks jätta rahuldamata. Hagist kuulub rahuldamisele ligikaudu 87 %. Seega tuleb maakohtu menetluskulud jätta 87 % ulatuses kostja kanda ja 13 % ulatuses hageja kanda, seoses apellatsioonkaebuse rahuldamisega jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda. (TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 1, § 171 lg 1). TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.

Tiit Kollom

Ele Liiv

Ulvi Loonurm

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.