Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kohtule 19.04.2013. a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid 26.11.2007 AS Swedbank (edaspidi Hageja) ja XXX(laenusaaja 1), XXX(edaspidi Kostja) ning XXX(laenusaaja 2) laenulepingu nr XXX(edaspidi Leping). Lepingu kohaselt andis Hageja Kostjale ja laenusaajatele laenu summas 60 755.00 eurot intressimääraga 6 kuu Euribor + 1.555% aastas ja laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaga 12.11.2037. Lepingu sihtotstarve oli korteriomandi ostmine asukohaga XXX. Lepingu punkti 4.3 kohaselt olid Kostja ja laenusaajad kohustatud laenusumma tagasi maksma ning tasuma Hagejale intressi lepingus ja lepingu tüüptingimustes kokkulepitud tingimustel. Vastavalt lepingu põhitingimustele oli laenusumma osamaksete ja intressi maksete tähtpäevaks iga kuu 12. kuupäev ning intressi määraks 6 kuu Euribor + 1.555% tagastamise lõpptähtajaga 12.11.2037. Tulenevalt lepingu tüüptingimuste punktist 7.1. oli Hagejal õigus nõuda Kostjalt ja laenusaajatelt varaliste kohustuste (v.a intressi) täitmisega viivitamisel viivist. Lepingust tulenevate Kostja ja laenusaajate kohustuste Hagejale täitmise tagamiseks seati tagatisena hüpoteek korteriomandile asukohaga XXX (registriosa nr XXX). Kostja ja laenusaajad ei täitnud oma igakuiseid laenusumma tagastamise ja intressi tasumise kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu tekkis Kostjal ja laenusaajatel Hageja ees võlgnevus. 08.05.2012 saatis Hageja Kostjale teatise Lepingu ülesütlemise kohta, milles palus Lepingust tulenev võlgnevus tasuda hiljemalt 23.05.2012. Hageja hoiatas Kostjat, et nimetatud tähtajaks võlgnevuse tasumata jätmisel loeb Hageja Lepingu ülesöelduks. Kostja ei tasunud Hagejale Lepingust tulenevat võlgnevust, mistõttu luges Hageja Lepingu ülesöelduks alates 24.05.2012 ning realiseeris lepingu tagatiseks oleva hüpoteegi. 21.01.2013 teatises informeeris Hageja Kostjat (Kostja sai kirja kätte 29.01.2013, lisa 5a), et kohtutäitur Elin Vilippus vahendusel toimus enampakkumine korteriomandile aadressiga XXX (hinnaga 28 300 EUR), millet läksid maha kohtutäituritasud. Nimetatud summast laekus laenulepingu nr XXX tuleneva võlgnevuse katteks 25 200.94. Kostjal on Hagejale tasumata laenulepingu XXX järgi 34 010.45 EUR, millest põhiosa 30 331.45 EUR, intress 523.99 EUR, varakindlustus 73.29 EUR, menetlustasu 19.20 EUR, põhiosa viivised 3 057.00 EUR, varakindlustuse viivised 5.52 EUR. Käesolevaga nõuab Hageja Kostjalt 20 000 EUR, mis koosneb põhiosast summas 20.000 EUR. Kostja vastus Kohtule 09.05.2013. a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostja möönab, et hageja võib nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist nõuda kõigist võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Hageja ei ole teiste laenusaajate vastu hagi esitanud. Hageja selline käitumine ei ole õiglane ega otstarbekohane, kuna kostja ei ole reaalselt laenu saaja ega saanud laenu oma käsutusse. Kostja on alates 20.09.2012. a töötu ning kostjal puuduvad rahalised ja varalised vahendid hageja nõude rahuldamiseks. Hagi rahuldamise korral ei ole kohtulahendit võimalik reaalselt täita. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja esindaja ning kostja ja tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 26.11.2007 sõlmisid AS Swedbank ja XXX, XXX ning XXX laenulepingu nr XXX.

Vastavalt võlaõigusseaduse §-le 396 lg 1 kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma, laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. Kostja vastuväite kohaselt ei ole ta reaalselt laenu saaja ega saanud laenu oma käsutusse. TsMS § 230 lg 1 sätestatud üldise tõendamiskoormise reeglite kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millel põhinevad tema nõuded ja vastuväiteid. Hageja on esitanud laenulepingu sõlmimise tõendamiseks lepingu nr XXX, mille p 3. kohaselt hageja andis laenusaajatele laenu summas 60 755 eurot. Lepingu p 3.5. kohaselt oli laenu tagastamise tähtpäev 12.11.2037 a (tl 8). Kuivõrd laenusaajad ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi, luges hageja lepingu ülesöelduks alates 24.05.2012 ning realiseeris lepingu tagatiseks oleva hüpoteegi. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ja VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 101 lg 2 järgi võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 65 lg 1 järgi kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kuivõrd seadusandja on võlausaldajale andnud solidaarkohustuse kaudu valikuvõimaluse, millistelt solidaarvõlgnikelt ning millises ulatuses kohustuse täitmist nõuda, ei saa kohtu hinnangul hageja käitumist ebaõiglaseks ning ebaotstarbekaks pidada. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue võlgnevuse 20 000 euro väljamõistmiseks kostjalt õiguslikult põhjendatud ning hagi tuleb selles osas rahuldada. Menetluskulud TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosalise kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.