2-13-35251
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
kohtunik Indrek Parrest
Määruse tegemise aeg ja koht
25. oktoober 2013, Tallinn; kirjalik menetlus
Tsiviilasja number
2-13-35251
Tsiviilasi
Soome Sotsiaalkindlustusameti avaldus elatislepingu tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Soome Vabariigi Sotsiaalkindlustusamet (KELA, postiaadress P.O.BOX 20, 00232 Helsingi, Soome Vabariik) Puudutatud isik: XXX(isikukood XXX; elukoht XXX)
alates määruse kättetoimetamisest, kättetoimetamisest.
välisriiki
kättetoimetamise
puhul
kaks
kuud
Kohtu selgitus seoses menetlusabi taotlemisega Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
25.07.2013 edastas Eesti Vabariigi keskasutus (Justiitsministeerium) maakohtule Soome Sotsiaalkindlustusametist (KELA) edastatud taotluse Ylivieska sotsiaalametis 24.01.1996 kinnitatud lepingu tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks. Puudutatud isik avaldusele vastuväiteid ei ole esitanud ja kohtusse ärakuulamisele ei ilmunud.
TsMS § 619 lg 1 kohaselt kohaldatakse tsiviilasjas tehtud Euroopa Liidu liikmesriigi kohtulahendite ja muude täitedokumentide tunnustamisele ja täitmisele Eestis tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut üksnes ulatuses, milles EL Nõukogu määruses 44/2001/EÜ kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades ja määruses 2201/2003/EÜ, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus 1347/2000/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 805/2004, millega luuakse Euroopa täitekorraldus vaidlustamata nõuete kohta (ELT L 143, 30.04.2004, lk 15–39), määruses (EÜ) nr 1896/2006, määruses (EÜ) nr 861/2007, nõukogu määruses (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes ning muudes Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrustes ei ole ette nähtud teisiti. Käesolevas asjas tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks esitatud elatisleping on kinnitatud 24.01.1996, EL Nõukogu määrus nr 2201/2003/EÜ jõustus 01.08.2004. Seega ei ole määruse nr 2201/2003/EÜ sätted antud juhul kohaldatavad. Vastavalt ülalpidamiskohustusi käsitlevate otsuste tunnustamise ja täitmise Haagi 02.10.2073 konventsiooni artiklile 24 rakendatakse konventsiooni sõltumata otsuse tegemise ajast. Kui otsus on tehtud enne konventsiooni jõustumist otsuse päritoluriigi ja taotluse saanud riigi vahel, rakendatakse seda taotluse saanud riigis üksnes pärast konventsiooni jõustumist makstavate elatisrahade suhtes. Avaldusele on lisatud võlaarvestus perioodile 01.01.2008-26.07.2011, seega puudutab sissenõutav elatise võlgnevus pärast konventsiooni jõustumist makstavat elatisraha. Vastavalt konventsiooni artiklile 4 tunnustab osalisriik ja täidab teises osalisriigis tehtud otsust, kui selle on teinud artiklite 7 või 8 järgi õiguspädev asutus ja seda ei saa otsuse päritoluriigis tavalises korras edasi kaevata. Kohus leiab, et konventsiooni artiklis 4 sätestatud vorminõuded on täidetud. Kuigi ühes riigis tehtud otsust tunnustatakse ja täidetakse teises konventsiooni osalisriigis ilma erimenetluseta, sätestab konventsiooni artikkel 5 piirangud otsuse tunnustamisele ja täitmisele. Artikli 5 kohaselt võib otsuse tunnustamisest või täitmisest keelduda, kui otsuse tunnustamine või täitmine on ilmses vastuolus taotluse saanud riigi avaliku korraga, otsusele on viinud pettus
2-13-35251 menetluses, pooltel on taotluse saanud riigi ametiasutuses samas asjas menetlus, mis on algatatud varem või otsus ei ole kooskõlas samade poolte kohta taotluse saanud riigis või muus riigis samas asjas tehtud otsusega ja muus riigis tehtud otsus vastab taotluse saanud riigi otsuse tunnustamise ja täitmise nõuetele. Kohtule esitatud dokumentide põhjal ei ole kohus tuvastanud kohtuotsuse tunnustamist või täitmist välistavaid asjaolusid. TsMS § 627 lg 1 järgi kohaldatakse TsMS 62. peatükis sätestatut vastavalt välisriigis notariaalselt tõestatud või muu avaliku täitedokumendi tunnustamisele ja täitmisele, kui samsa paragrahvis sätestatust ei tulene teisiti. Välisriigis koostatud avalikku dokumenti tunnustatakse Eestis täitedokumendina, kui see vastab vormiliselt Eestis koostatud kohesele sundtäitmisele kuuluvale täitedokumendile ja kuulub sundtäitmisele koostamise riigis ja ei ole vastuolus Eesti avaliku korraga (TsMS § 627 lg 2). Tulenevalt avaldaja taotlusest ja Soome Vabariigi ülalpidamistoetuse seaduse (29.08.2008/580) §-st 19 määrab kohus lahendis ära otsuse täitmise korra TsMS § 445 lg 1 alusel. TsMS § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 172 lg 1 teine lause annab olukorras, kus hagita menetluses osaleb mitu isikut, kohtule võimaluse kaaluda, kas menetluskulud peab täielikult või osaliselt kandma mõni teine menetlusosaline. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 esimese lause alusel avaldaja kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis (TsMS § 174 lg 3).
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.