Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt sõlmisid XXX, XXX(edaspidi kostja) ja AS SEB Pank (edaspidi hageja) 18.08.2006 laenulepingu nr XXX, mille alusel andis hageja XXX ja kostjale laenu 118 797 eurot. Lepingut on muudetud lisakokkulepetega 1-3. Vastavalt lepingu punktile 5.1 kohustusid XXX ja kostja laenu tagastama 28.08.2008. Lepingu punkti 5.2 kohaselt kohustusid XXX ja kostja tasuma intresse annuiteetmaksetena iga kalendrikuu 01. kuupäeval. Lepingu punktis 4.1 lepiti intressimääraks kokku 6 kuu EURIBOR + 0.8% aastas. Lepingu punkti 17.3 alapunkti a kohaselt kohustusid kaaskostjad tagama tasutavate maksete tähtpäevadel oma kontol maksete tegemiseks vajaliku raha olemasolu hiljemalt vastava makse tähtpäeval kell 18.00. Lepingu punkti 15.5 järgi on hagejal õigus nõuda lepingu alusel tehtavate laenu tagasimaksete mittetähtaegsel tasumisel viivist seaduses lubatud maksimaalses määras. XXX ja kostja on lepingut rikkunud, jättes nõuetekohaselt täitmata laenu tagastamise ja intressi tasumise kohustuse. Lepingu järgi kuuluvad XXX ja kostja poolt tasumisele järgmised maksed (eurodes): tagastamata laen 9,839.91, tasumata intress 542.79 ja viivis seisuga 01.11.2011 14,601.45, kokku 24,984.15. Hageja palus välja mõista XXX ja kostjalt solidaarselt põhivõlgnevuse (tagastamata laen) 9,839.91 eurot, intressi võlgnevuse 542.79 eurot ja viivise 14,601.45 eurot, kokku 24,984.15 eurot. Samuti palus hageja välja mõista XXX ja kostjalt hagi esitamise ajaks sissenõutavaks mittemuutunud viivis seadusjärgse määraga alates 02.11.2011 kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni. 03.04.2012 lõpetas kohus seoses kompromissi sõlmimisega menetluse XXX osas ja hageja vähendas põhivõlgnevuse nõuet kostja vastu 4920 euro võrra 4919,91 euroni. Muus osas jäi hageja varasemalt esitatud nõuete juurde. Kostja vastuväited Kostja ei võta hagi õigeks. Vastuväidete kohaselt on kostja seisukohal, et kuivõrd vaidluse aluseks oleva laenusumma oli väljastatud kroonides ning laenusumma oli esialgselt kindlaks määratud eurodes, siis ülekandmisel on hageja laenusummat konverteerinud. Kostja leiab, et hageja pidi laenusumma konverteerima Eesti panga kursi järgi, kuid hageja on laenusummat konverteerinud oma panga kursi järgi. Seega on kostja konverteerimise tulemusel kaotanud raha. Kostja ei ole nõus hageja poolt toodud nõudesummaga. 15.09.2008 notariaalse lepingu kohaselt müüs XXX XXXTallinnas asuva korteri aadressil XXX. Notariaalse lepingu punkti 4.2 ja 4.4 kohaselt maksti pangale 750 000 krooni ja vastavalt 420 000 krooni. Enne notariaalse lepingu sõlmimist maksti XXX 30 000 krooni. Kokku sai XXX 1 200 000 krooni, 1 170 000 krooni sellest pidi ta tasuma hagejale. Kostja on teinud konto väljavõtte, mille kohaselt 29.08.2008 kostja vabad vahendid pangas olid summas – 1 918355,20 krooni, kusjuures konto väljavõte oli tehtud enne notariaalse müügitehingu nr 5844 sooritamist. Pärast müügitehingu sooritamist 27.10.2008 kostja vabad vahendid pangas olid kokku - 900 355,43 krooni ja 31.01.2009 - 925 289,21 krooni. Seega kui hagejale tasuti umbes 1 200 000 krooni, siis kreedidijääk peaks olema umbes 700 000 krooni. Hageja nõuab põhivõlgnevust summas 52 838,43 eurot (826 741,78 krooni), kuid selline põhivõlgnevus ei ole tõendatud.

Kohtuotsuse põhjendused Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 kohaselt on võlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Tulenevalt VÕS § 101 1g 1 p-st 1 ja § 108 lg-st 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Tulenevalt VÕS § 65 lõigetest 1-2 on XXX ja kostja vastutus hageja ees solidaarne. Vaidlust ei ole, et XXX, edaspidi kostja ja hageja sõlmisid 18.08.2006 laenulepingu nr XXX, mille alusel andis hageja XXX ja kostjale laenu 118 797 eurot; et lepingut muudeti lisakokkulepetega 1-3, et vastavalt lepingu punktile 5.1 kohustusid XXX ja kostja laenu tagastama 28.08.2008, et lepingu punkti 5.2 kohaselt kohustusid XXX ja kostja tasuma intresse annuiteetmaksetena iga kalendrikuu 01. kuupäeval, et lepingu punktis 4.1 lepiti intressimääraks kokku 6 kuu EURIBOR + 0.8% aastas, et lepingu punkti 17.3 alapunkti a kohaselt kohustusid laenusaajad tagama tasutavate maksete tähtpäevadel oma kontol maksete tegemiseks vajaliku raha olemasolu hiljemalt vastava makse tähtpäeval kell 18.00, et lepingu punkti 15.5 järgi on hagejal õigus nõuda lepingu alusel tehtavate laenu tagasimaksete mittetähtaegsel tasumisel viivist seaduses lubatud maksimaalses määras ning et XXX ja kostja on lepingut rikkunud, jättes nõuetekohaselt täitmata laenu tagastamise ja intressi tasumise kohustuse. Pooltel on vaidlus võlgnevuse olemasolu ja selle suuruse üle. Tallinna kohtutäituri Mati Kadaku kirjaga 09.09.2011 on tõendatud, et laenulepingu nr XXX tagatiseks olnud kinnistu asukohaga XXX, üldpinnaga 1847m2 müüdi enampakkumisel hinnaga 50 335,00 eurot. Võlgnevuse jaotuskavast nähtuvalt laekus 21.09.2011 hagejale müügisummast 42 998,52 eurot, mis on arvestatud lepingu põhiosa katteks. Kostja poolt esitatud tõendid ei tõenda laenulepingust nr XXX tulenevate kohustuste suurust, kuna lisaks laenulepingule nr XXX oli hageja ning kostja ja XXX vahel sõlmitud ka laenuleping nr XXX, mille alusel antud laenu tagastasid võlgnikud ennetähtaegselt korteriomandi müügihinna arvelt. Kohtule esitatud laenumaksete aruannetega on tõendatud, et kostja ja XXX kohustuste tagatiseks nende omandis olnud korteriomandi müügist laekunud rahast 1 170 000 Eesti krooni laenulepingutest nr XXX ja XXX tulenevad nõuded alljärgnevalt: XXX - intress 466,59 krooni kursiga 15,6732 so 29,77 eurot, põhiosa 200850,36 krooni kursiga 15,6716 so 12816,2 eurot, teenustasud 4017,35 krooni kursiga 15,6732 so 256,32 eurot, kokku 13102,29 eurot ja XXX põhiosa 214665,66 krooni kursiga 15,6716 so 13 697,75 eurot, põhiosa 749 999,98 krooni kursiga 15,6701 so 47861,85 eurot, kokku 61 559,60 eurot. Kokku mõlemad lepingud 74 661,89 eurot. Laenulepingu nr XXX punktis 15.1.6 on pooled kokku leppinud, et hagejal õigus rahasummade ülekandmisel konto valuuta konverteerida laenu valuutasse, lähtudes laenu väljamaksmise või rahasumma ülekandmise hetkel pangas kehtivast vastavate valuutade ostu- või müügikursist.

Konverteerimise aluseks olev panga kommertskurss oli kättesaadav nii pangakontorist kui ka hageja veebilehelt. Laenumaksete aruandest nähtuvalt sõltus maksete konverteerimiskurss debiteeritava summa suurusest: summa kuni 99,999.99 Eesti krooni konverteeriti kursiga 15,6732 Eesti krooni ühe euro eest; 100,000 - 499,999.99 Eesti krooni kursiga 15,6716 Eesti krooni ühe euro eest ning 500,000 - 999,999.99 Eesti krooni kursiga 15,6701 Eesti krooni ühe euro eest. Laenulepingute kehtivuse ajal debiteeriti kõik laenudega seotud maksed otse XXX arvelduskontolt. Hageja vahekontot on kasutatud üksnes laenutagatiste võõrandamistehingutega seotud toiminguteks. Nii nähtub laenulepingu nr XXX laenumaksete aruandest, et seisuga 28.08.2008 oli laenumaksete võlgnevus kokku 114481,42 eurot ning nimetatud võlgnevuse katteks on 16.09.2008 arvestatud kokku 61559,60 eurot (15.09.2008 laekumine summas 214665,66 Eesti krooni oli konverteeritud kursiga 15,6716 Eesti krooni ühe euro eest ning 16.09.2008 laekumine summas 750000 Eesti krooni oli konverteeritud kursiga 15,6701 Eesti krooni ühe euro eest). Eeltooduga on hageja põhinõue ja intressinõue põhjendatud ja tõendatud ning VÕS § 108 lg 1 alusel tuleb kostjalt välja mõista põhivõlg 4919,91 eurot ja intressi võlg 542,79 eurot. Hagejal on õigus tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 6, § 113 lg-st 1 ja lepingu p-st 15.5 nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt laenulepingu viivisearvestusele on hageja arvestanud viivist VÕS § 113 lg 1 ja 94 sätestatud määras. Hagiavalduse esitamise ajaks on sissenõutavaks muutunud viivis 14 601,45 eurot. Kostja viivise vähendamist taotlenud ei ole, seega tuleb viivis välja mõista täies ulatuses. TsMS §-st 367 tulenevalt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kostjalt tuleb välja mõista viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhinõudelt 4919,91 eurot alates 26.08.2011 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus Kuna hageja vähendas põhinõuet seoses kompromissi sõlmimisega XXXga, siis tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate

menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.