2-13-28802
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Karin Sonntak
Määruse tegemise aeg ja koht
18. oktoober 2013. a. Kentmanni 13 Tallinnas
Tsiviilasja number
2-13-28802
Tsiviilasi
XXXOÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
Pankrotiavalduse menetluse lõpetamine raugemisega
Menetlusosalised
Võlgnik (avaldaja): XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX); juhatuse liige kuni 04.01.2013 XXX(IK XXX, elukoht XXX; juhatuse liige kuni 11.02.2013. a XXX(IK XXX, elukoht XXX); Võlgniku esindaja: juhatuse liige XXX(IK XXX, aadress XXX; e-post XXX) Ajutine pankrotihaldur: advokaat Kristo Teder (Advokaadibüroo Kraavi ja Partnerid, Tatari 25, 10116 Tallinn; e-post [email protected]).
Kohtuistungi toimumise aeg
07. oktoober 2013. a.
Resolutsioon
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotimääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 29 lg 6, TsMS § 661 lg2) Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. (PankrS § 23 lg 7, TsMS § 661 lg 2). Asjaolud ja avaldus 07.06.2013.a esitas võlgnik avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt võlgnikul vara puudub, kohustused moodustavad kokku 699 977.15 eurot. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. 16.08.2013.a. määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse ning nimetas ajutiseks halduriks advokaat Kristo Tederi. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgniku kohustused (700 000 eurot) ei ole varadega tagatud, püsiv maksejõuetus on tõendatud ja seega puuduvad eeldused võlgniku võlgnevate kohustuste täitmiseks. Võlgnikul on kohustus Maksu- ja Tolliameti ees summas 36 098,04 eurot, laenukohustused summas 640 000 eurot ja hankijatele tasumata arved summas 26 000 eurot. Võlgnikul puudub vara, majandustegevus on lõppenud. Võlgnik nimetab pankroti peamise põhjusena endiste omanike soovi ettevõte restruktureerida, mille tulemusena võlgniku majandustegevus lõpetati ning töötajad koondati. Praeguse juhatuse liikme tööle asumise ajaks oli ettevõte majandustegevuse juba lõpetanud. Ajutise halduri hinnangul on maksejõuetuse põhjuseks lisaks võlgniku poolt nimetatule ka võlgniku suutmatus kohaneda muutunud majandusoludega ja nõrk äriplaan. Maksejõuetuse on seega põhjustanud muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Äriseadustiku § 171 lg 2 p 1 paneb osaühingu juhatusele osanike koosoleku kokkukutsumise kohustuse juhul, kui osaühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui sama seadustiku paragrahvis 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus ja majandusaasta aruande kinnitamist otsustava osanike koosoleku toimumiseni jääb rohkem kui kaks kuud. Vastavalt äriseadustiku §-le 176 oli osaühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 2 500 eurot Sellest hetkest alates, mil võlgniku netovara vähenes alla 2 500 euro, oli võlgniku juhatuse liikmel vastavalt äriseadustiku §-le 171 lg 2 p 1 kohustus kutsuda kokku osanike koosolek. Äriseadustiku § 180 lõike 51 kohaselt peab juhatus esitama viivitamatult kohtule osaühingu pankrotiavalduse, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kuivõrd võlgnik on olnud raskustes raamatupidamise korraldamise kohustuse täitmisega ning ka menetluse jooksul olnud 2(4)
raskustes teabe andmise kohustuse täitmisega, ei saa haldur üheselt väita, et võlgniku juhatuse liige oleks rikkunud pankrotiavalduse õigeaegse esitamise kohustust. Nimetatud asjaolusid peaks analüüsima edasise pankrotimenetluse käigus. Äriseadustik § 183 kohaselt juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist ning § 179 lg 4 järgi juhatus kohustub esitama äriregistrile majandusaasta aruanded kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu. Võlgniku juhatus on kohtu hinnangul jätnud raamatupidamise korraldamata, millega on rikkunud Äriseadustik §§ 183 ja 179 sätestatut. Võlgnik ei ole esitanud ajutisele pankrotihaldurile raamatupidamisregistreid. Vastavalt Raamatupidamise Toimkonna Juhendile 1 (RTJ 1, (RTL 2005, 66, 952; 2009, 3, 46) peavad raamatupidamise aruannetes kajastatavad varad, kohustused, omakapital, tulud, kulud ja kasum vastama raamatupidamise seaduse paragrahvis 3 defineeritud mõistetele. Võlgnik on rikkunud raamatupidamise seaduse §s 4 sätestatud kohustust korraldada raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudes ning koostama ning esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutine haldur on ajutises pankrotimenetluses tuvastanud, et võlgnik on 10.07.2012 lepingu alusel võõrandanud oma vallasvara XXX OÜ-le (registrikood XXX), mille osad kuulusid terves ulatuses tehingu tegemise hetkel võlgnikule. Vara väärtuseks hindasid tehingu pooled tehingu tegemise hetkel 71 963,74 eurot. Vara hinna kujundamise osas ja XXX OÜ poolt tasumisele kuuluva summa arvestamiseks leppisid pooled kokku, et võetakse aluseks vara jääkmaksumus seisuga 01.01.2016.a või poolte poolt võetud arvamus vara turuväärtuse kohta. XXX OÜ kohustus tasuma vara eest alates üleandmisest, so 04.01.2013 kuni 01.01.2016 igakuiselt 100 eurot. Kõik enne 01.01.2016 fikseeritava lõpliku müügihinna tasumist teostatud maksed arvestatakse seisuga 01.01.2016 fikseeritud vara jääkmaksumusest maha ning täiendavalt tasutakse võlgnikule vara jääkmaksumuse ja periooditi tasutud summa vahe. Ajutise halduri hinnangul võivad olla eelnimetatud tehingu osas täidetud tagasivõitmise eeldused PankrS § 111 ja 117 mõistes. Võlgnik on 03.01.2013 müünud temale kuuluva XXX OÜ osa füüsilisele isikule XXX , kes oli samal ajal võlgniku juhatuse liige. Osa hinnaks oli 2 500.00 eurot ja võlgnik kinnitas selle tasumist enne tehingu toimumist. Ajutise halduri hinnangul on vajalik täiendavalt hinnata, kas lepingu eseme hind vastas turuväärtusele. Juhul kui lepingu eseme turuväärtus oli müügihinnast kõrgem, esinevad eeldused sellise tehingu tagasivõitmiseks. Samas eeldab osa väärtuse hindamine ekspertiisi koostamist, mida on võimalik korraldada vastava hagi esitamisel. Võlgnikul puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 30 alusel kohustas kohus võlausaldajaid tasuma pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust 3(4)
ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 17 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 428 eurot ja tehtud kulutuste katteks 76,80 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutused on põhjendatud. Võlgnik halduri tasunõudele vastu ei vaidle ja võlgniku endised juhatuse liikmed on nõustunud menetluskulude kandmisega. Tulenevalt eeltoodust ja PankrS § 150 lg 4 ning TsMS § 146 lg 1 p 2 alusel kuulub võlgnikult ja XXX ning XXX solidaarselt välja mõistmisele ajutise halduri tasu 1 428 (sh. käibemaks 20%) eurot ja tehtud kulutused summas 76,80 (sh käibemaks 20%) eurot ajutise halduri Kristo Tederi kasuks. PankrS § 23 lg 6 alusel kohus võib tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule XXX.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.