Kohtulahend

rahaliseks

Asjaolud Harju Maakohus jättis 30. juuni 2010. a. otsusega Abobase Systems AS-i hagi Eesti Vabariigi (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu) vastu kahju hüvitamiseks rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis

telefoninõupidamine (küsimus seoses testkeskkonna pakkumisega Abobase Systems AS-le NBA ja MÜAB-i „ühendamiseks“) 0, 3 tundi; 28. novembri 2007. a. e-kirja vahetus NBA ja MÜAB-i kohta küsitava arvamuse teemal 0, 4 tundi; hagiga seotud materjalide analüüs 2, 4 tundi; vastuse ettevalmistamine Abobase Systems AS-i 1. oktoobri 2007. a. seisukohtadele 21, 2 tundi;

dokumendi analüüs (Abobase Systems AS-i 23. veebruari 2009. a. avaldused ja taotlused MÜABi lepingust tulenevas kahju hüvitamise vaidluses) 0, 3 tundi; 25. veebruari 2009. a. korrespondents (kinnitus kohtule Abobase Systems AS-i 23. veebruari 2009. a. avalduste ja taotluste kättesaamise kohta, Abobase Systems AS-i 23. veebruari 2009. a. avalduste ja taotluste edastamine kostjale (MÜAB-i lepingust tulenev kahju hüvitamise vaidlus) 0, 2 tundi; dokumendi ettevalmistamine (vastuse ettevalmistamine Abobase Systems AS-i 23. veebruari 2009. a. taotlustele) 2, 2 tundi. Arve nr. 290727: 4. märtsi 2009. a. kohtuistungiks ettevalmistamine 6, 1 tundi; dokumendi ettevalmistamine (vastuse ettevalmistamine Abobase Systems AS-i 23. veebruari 2009. a. taotlustele) 6, 7 tundi; 4. märtsi 2009. a. kohtuistungiks ettevalmistamine (sh teeside ettevalmistamine) 4, 1 tundi; 4. märtsi 2009. a. kohtuistungil osalemine 1, 1 tundi;

ettevalmistamine istung (sh kirjalikud kohtukõne seisukohad) 5, 3 tundi; 8. novembri 2010. a. kohtuistungil osalemine 1, 4 tundi; dokumendi ettevalmistamine (MÜAB-i vaidlusega seotud menetlusdokumentide edastamine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile) 0, 5 tundi; dokumendi analüüs (Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2010. a. istungi protokoll) 0, 1 tundi; menetlusdokumendi ettevalmistamine (vastus Abobase Systems AS-i taotlusele Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2010. a. kohtuistungi protokolli parandamiseks) 1 tund. Hageja vastuväited Hageja ei nõustunud menetluskulude väljamõistmise avalduses tooduga ja vaidles sellele vastu. Hageja palus mitte mõista kostja kasuks välja suuremat hüvitist kui lepingulise esindaja kulude eest 29.007, 38 eurot ja eksperditasu eest 1597, 79 eurot, kokku 30.605, 17 eurot. Kohaldamisele kuulub hagi esitamise ajal 8. juunil 2007. a. kehtinud Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a. määrus nr. 306. Nimetatud määruse kohaselt on asjas lepingulise esindaja kulude hüvitamise piirmääraks 44.349, 89 eurot. Kostja taotlus kõrgendatud piirmäära kohaldamiseks ei ole põhjendatud. Menetluse venimises on süüdi kostja oma kohtusüsteemi kaudu. Maakohtu 28. augusti 2009. a. otsus oli sedavõrd raskete menetlusõiguslike puudustega, et ringkonnakohus tühistas otsuse ainult apellatsioonkaebuse põhjal vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 646. Tsiviilasja esmakordne menetlemine ringkonnakohtus ja teistkordne menetlemine maakohtus ei olnud seega tingitud hagejast ja menetluse kestus ei saa õigustada kõrgendatud piirmäära kohaldamist. Kostja on menetluses esitanud vähe tõendeid ega ole oma seisukohtades tuginenud vaidlusaluse arvutisüsteemi tehnilist kirjeldust sisaldavatele dokumentidele. Kostja jättis käsitlemata enamuse hageja poolt tehniliste tõendite alusel esitatud väidetest ja tugines tõendite osas vaid riigihanke eesmärkide kirjeldusele, tunnistaja ütlustele ja eksperdiarvamusele. Üle on kuulatud ainult üks tunnistaja – Kalev Truusalu maakohtu 27. aprilli 2009. a. istungil – ja tehtud ainult üks ekspertiis. Kostja on püüdnud kohut eksitada menetluse keerukuse osas. Kostja on alusetult nõudnud tasutud käibemaksu hüvitamist. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on registreeritud käibemaksukohustuslasena ja on seda olnud kogu menetluse jooksul. Kostja pole selgitanud, miks ta ei saa tasutud käibemaksu tagasi arvestada. Tuleb ka arvestada, et kostjaks on Eesti Vabariik. Makstes temale osutatud teenuste eest käibemaksu, tasus riik seda tegelikult iseendale. Eelnimetatud põhjustel ei saa kostja nõuda tasutud käibemaksu väljamõistmist hagejalt. Kohtule esitatud arvete käibemaksu summa on 114.997, 90 krooni (7349, 70 eurot) ja selle summa hüvitamise nõue on põhjendamatu. Arve 271904 on esitatud tõlketöö, mitte kohtus esindamise eest. Selgelt ebamõistlik on ka tõlketöö tasustamine tunnitasumääraga 1900 krooni (121, 43 eurot), millele lisandub veel käibemaks. Kostja nõue kulude kindlaksmääramiseks on vastavalt põhjendamatu summas 3138, 80 krooni (200, 60 eurot), käibemaksuta 2660 krooni (170 eurot). Arve 272212 on esitatud 2 töötunni ulatuses tõlketöö, mitte kohtus esindamise eest. Kostja nõue kulude kindlaksmääramiseks on vastavalt põhjendamatu summas 4484 krooni (286, 57 eurot), käibemaksuta 3800 krooni (242, 86 eurot). Arved 272484 ja 272826 on osaliselt esitatud tööde eest, mille vajalikkus oli tingitud kostjat esindanud advokaadi lapsehoolduspuhkusest. Selliste tööde maht on 15, 8 tundi. Tegemist on kostjat esindava advokaadibüroo töökorraldusliku probleemiga, millest tekkinud kulu hüvitamist ei saa nõuda hagejalt. Kostja nõue kulude kindlaksmääramiseks on vastavalt põhjendamatu summas 35.423, 60 krooni (2263, 98 eurot), käibemaksuta 30.020 krooni (1918, 62 eurot). Arve 272826 sisaldab töid mahus 12, 1 tundi teise tsiviilasja materjalidega tutvumise eest. Hageja tugines nimetatud tsiviilasjas sõlmitud kompromissilepingule, mille esitas kohtule hageja. Kostja esindamiseks ei olnud vajalik tutvuda teise tsiviilasja toimikuga.

Kostja nõue kulude kindlaksmääramiseks on vastavalt põhjendamatu summas 27.128, 20 krooni (1733, 80 eurot), käibemaksuta 22.990 krooni (1469, 32 eurot). Arve 281144 sisaldab töid mahus 0, 4 tundi seoses Abobase Systems AS-i teabenõudega. See töö ei ole käsitletav esindamisena. Kostja nõue kulude kindlaksmääramiseks on vastavalt põhjendamatu summas 896, 80 krooni (57, 31 eurot), käibemaksuta 760 krooni (48, 57 eurot). Arve 291001 sisaldab 27. aprilli 2009. a. kohtuistungiks ettevalmistamise töid mahus 18, 2 tundi. See on ebamõistlik ajakulu. Kosja ei esitanud istungil kirjalikke avaldusi, sellel küsitleti kahte eksperti ja kuulati ära üks tunnistaja, kuid ka seda arvestades on väidetav ettevalmistusaeg ülepaisutatud. Istungiks ettevalmistuse põhjendatud aeg on kuni 8 tundi. Kostja nõue kulude kindlaksmääramiseks on vastavalt põhjendamatu summas 23.256 krooni (1486, 32 eurot), käibemaksuta 19.380 krooni (1238, 60 eurot). Arve 291300 sisaldab 12. mai 2009. a. kohtuistungiks ettevalmistamise töid mahus 21, 3 tundi. See on ebamõistlik ajakulu. Istungil toimus sisuliselt vaid kohtuvaidlus. Kohtuistungil esitatud kirjalik kohtukõne kordab enamjaolt kostja 7. detsembri 2007. a. avalduse sisu. Istungiks ettevalmistuse põhjendatud aeg on kuni 5 tundi. Kostja nõue kulude kindlaksmääramiseks on vastavalt põhjendamatu summas 37.164 krooni (2375, 21 eurot), käibemaksuta 30.970 krooni (1979, 34 eurot). Arve 291740 sisaldab töid mahus 4 tundi hageja 6. juuli 2009. a. järelepärimisega tutvumiseks ja sellele vastuse koostamiseks. Eelnimetatud järelepärimises ei esitanud hageja mingeid sisulisi seisukohti ja esitas kohtule vaid küsimuse menetlustoimingu tegemise kohta. Järelepärimine oli esitatud pärast asja läbivaatamise lõpetamist. Kostja esitas 7. juulil 2009. a. kohtule hageja järelepärimise kohta avalduse, korrates oma 11. mai 2009. a. seisukohti. Tegemist ei ole kostja esindamisega ja ajakulu on selgelt ülepaisutatud. Põhjendatud ajakulu saaks olla vaid 0, 1 tundi hageja 6. juuli 2009. a. avaldusega tutvumiseks. Kostja nõue kulude kindlaksmääramiseks on vastavalt põhjendamatu summas 8892 krooni (568, 30 eurot), käibemaksuta 7410 krooni (473, 58 eurot). Arve 292286 sisaldab töid mahus 1, 2 tundi Harju Maakohtu poolt Abobase Systems AS-le 31. augustil 2009. a. saadetud kirjaga tutvumiseks. Viidatud kiri ei puudutanud asja lahendamist. Maakohus oli juba enne kirja väljasaatmist teinud teatavaks oma otsuse. Eelnimetatud järelepärimises ei esitanud hageja mingeid sisulisi seisukohti ja esitas kohtule vaid küsimuse menetlustoimingu tegemise kohta. Tegemist ei ole kostja esindamisega asjas ja ajakulu on selgelt ülepaisutatud. Kostja nõue kulude kindlaksmääramiseks on vastavalt põhjendamatu summas 2736 krooni (174, 86 eurot), käibemaksuta 2280 krooni (145, 71 eurot). Arve 292460 sisaldab töid mahus 16 tundi hageja 21. septembri 2009. a. apellatsioonkaebusele vastamiseks. Maakohus jättis oma 28. augusti 2009. a. otsuses kõik hageja väited tähelepanuta ja sellele olulisele menetlusnormi rikkumisele tuginedes tühistas Tallinna Ringkonnakohus 26. veebruari 2010. a. otsusega maakohtu otsuse üksnes apellatsioonkaebuse põhjal vastavalt TsMS §-le 646. Kostja 27. oktoobri 2009. a. vastus apellatsioonkaebusele oli ringkonnakohtu otsusest järelduvalt alusetu ja kostja töö maht selle koostamisel on selgelt ülepaisutatud. Põhjendatud töömahuks saab hageja arvates lugeda 1 tunni apellatsioonkaebusega tutvumiseks. Kostja nõue kulude kindlaksmääramiseks on vastavalt põhjendamatu summas 34.200 krooni (2185, 77 eurot), käibemaksuta 28.500 krooni (1821, 48 eurot). Arve 101341 sisaldab töid mahus 7, 7 tundi kohtuistungi protokolli parandamiseks,

Arve 102378 sisaldab töid mahus 10, 7 tundi hageja apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks. Kostja 20. septembri 2010. a. apellatsioonkaebuse vastus kordab enamjaolt kostja 27. oktoobri 2009. a. apellatsioonkaebuse vastuse sisu. Kõnealuse töö maht on selgelt ülepaisutatud. Põhjendatud töömahuks saab lugeda 5 tundi. Kostja nõue kulude kindlaksmääramiseks on vastavalt põhjendamatu summas 12.996 krooni (830, 59 eurot), käibemaksuta 10.830 krooni (692, 16 eurot). Kostja seisukohad hageja vastuväidete kohta Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a. määruse nr. 306 kohaselt võis kohus asja keerukuse või mitme esindaja menetluses osalemise korral (näiteks, kui menetluse käigus on esitatud määruskaebusi, asjas on toimunud tavalisest rohkem kohtuistungeid või aeganõudvaid menetlustoiminguid, asjas käsitletavate asjaolude ja tõendite maht on tavapärasest suurem, poolel on olnud vaja esindajat vahetada), samuti, kui osa kuludest on põhjustatud menetluse venimisest või menetlusõiguse kuritarvitamisest, rakendada kulude sissenõudmise kõrgendatud piirmäära. Vaidlusaluses asjas on kõrgendatud piirmäära rakendamine õigustatud. Menetlus kestis üle nelja aasta, kusjuures asja on sisuliselt menetletud kaks korda esimese astme kohtus ja kaks korda ringkonnakohtus. Kõrgendatud piirmäära kohaldamata jätmine oleks vastuolus nii hea usu põhimõttega (võlaõigusseaduse (VÕS) § 6) kui ka hageja põhiõigustega, sealhulgas õigusega omandile (põhiseaduse (PS) § 32), kahju hüvitamisele (PS § 25) ja kohtulikule kaitsele (PS § 15), kuna vajaduse kohtumenetlus läbi teha ning selle tõttu õigusabikulude tekkimise põhjustas hageja, kes esitas põhjendamatu hagi kostja vastu olukorras, kus ta oli ise lepingut rikkuvaks osapooleks (kohtud tuvastasid, et kostja oli õigustatud lepingu ühepoolselt üles ütlema hageja lepingurikkumise tõttu). Kostja oli sunnitud oma õiguste kaitseks läbima pika, keeruka ning kuluka kohtumenetluse. Hageja vastutab kostjale menetluskulude tekitamise eest. TsMS § 174 lõiget 7 arvestades on kostjal ainsaks menetluskulude hüvitamise võimaluseks saada hüvitist menetluskulude kindlaksmääramise menetluses. Kohatu ja mõistetamatu on hageja põhjendus, et kõrgendatud piirmäära ei tuleks kohaldada, kuna kostja ei ole oma seisukohtades tuginenud vaidlusaluse arvutussüsteemi tehnilisi kirjeldusi sisaldavatele dokumentidele. Asjas käsitleti, analüüsiti ja selgitati kohtule kõiki toimikus olevaid dokumente, s. h. tehnilist dokumentatsiooni, mida lisaks aitasid selgitada asja tundvad isikud ja tunnistajad. Õigusabikulud tuleb määrata kindlaks koos käibemaksuga, kuna vaidlus ei seondu niisuguse ettevõtluse ja käibega, mille puhul kostja (Eesti Vabariik Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu) saaks teostada sisendkäibemaksu tagasiarvestust. Käibemaksukulu on kostja poolt kantud kulu, mis tuleb hüvitada. Arvetel 271904 ja 272212 sisalduv tõlketöö on tehtud kohtu nõudmisel seoses sama tsiviilasjaga. Tunnitasumäär 1900 krooni (121, 43 eurot) on põhjendatud, kuna tegemist oli spetsiifilist erialakeelt nõudva tõlketööga, mida sai kõige efektiivsemalt teostada advokaat. Arvetel 272484 ja 272826 esitatud tööd tuleb hüvitada, kuna advokaadibüroo ei saa keelata advokaadil lapsehoolduspuhkusele jääda ega töökorralduslikult tagada, et seda ei juhtuks. Kostjal on õigus menetluse kestel esindajat vahetada ja seda mitte ainult ühe advokaadibüroo siseselt ning ka sel juhul kuuluvad esinduskulud hüvitamisele. Arvel 272826 sisalduv töö kuulub hüvitamisele, sest põhjus, miks kostja pidi teise tsiviilasja materjalidega tutvuma, tulenes hagejast endast – hageja tugines teises tsiviilasjas sõlmitud kompromissilepingule, tuues vaidlusesse teise vaidluse asjaolud. Tsiviilasjaga tutvumine oli vajalik kostja seisukohtade kujundamisel ning esitamisel. Arvel 281144 sisalduv töö mahus 0, 4 tundi seoses Abobase Systems AS-i teabenõudega oli möödapääsmatu ning kuulub seega hüvitamisele täies ulatuses. Arvetel 291001 ja 291300 sisalduvad kohtuistungiks ettevalmistamise töö mahud ei ole liialt suured. 27. aprilli 2009. a. kohtuistungiks oli vajalik valmistada ette kostja seisukohad istungiks, ekspertide küsitlemiseks ning tunnistaja ülekuulamiseks. Ebamõistlik

oleks eeldada, et kohtukõne on midagi uudset, mille kohta osapool varasemalt menetlusdokumentides midagi öelnud ei ole. Kirjaliku kohtukõne esitamine oli kohtu nõue. Hageja 6. juuli 2009. a. järelepärimisega tutvumiseks ja sellele vastuse koostamiseks kulunud aeg ei ole liiga suur. Tööd pole võimalik teha ajakuluta. Tegu on käesoleva tsiviilasjaga seonduva kuluga. Harju Maakohtu poolt hagejale 31. augustil 2009. a. saadetud kirjaga tutvumine on kostja esindamine, kuivõrd nimetatud küsimus ja kohtu vastus olid tehtud tsiviilasja raames ning see oli vajalik kostja seisukohtade kujundamisel. Ebaõige on hageja seisukoht, et 21. septembri 2009. a. apellatsioonkaebusele vastamiseks kulunud tööd ei peaks tasustama, kuna ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse üksnes apellatsioonkaebuse alusel. Kostja oli kohustatud hageja apellatsioonkaebusele vastama juba 27. oktoobriks 2009. a., s. t. neli kuud enne ringkonnakohtu otsuse tegemist. Hageja ei ole põhjendanud, miks ta leiab, et hageja kohtuistungi protokolli parandamiseks 21. mail 2010. a. esitatud avaldusele vastuse koostamiseks kulunud aeg on ülepaisutatud, seega tuleb see seisukoht jätta tähelepanuta. Arusaamatu on hageja loogika, kuivõrd hageja arvates ei tuleks 27. oktoobri 2009. a. apellatsioonkaebuse vastuse koostamise eest hüvitist maksta, kuid 27. oktoobri 2009. a. vastust apellatsioonkaebusele peaks arvestama 20. septembri 2010. a. apellatsioonkaebuse vastuse koostamiseks kulunud aja hulka. Seega ei ole hageja justkui kummagi apellatsioonkaebuse vastuse koostamiseks kulunud töötasu hüvitama, mis on selgelt alusetu. Maakohtu määrus Maakohus rahuldas kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 35.793, 08 eurot. Määruse kohaselt tuleb hagejal lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on esitatud kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 174 sätestatuga tähtaegselt ning avaldaja on kinnitanud, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Menetlusosalisel on õigus nõuda teiselt poolelt menetluskuluna esindaja kulude ja asja läbivaatamise kulude väljamõistmist. Toimiku materjali põhjal kostja esindaja koostas ja esitas kohtule menetluskulude nimekirjas loetletud dokumendid. Dokumentide koostamine eeldas hageja, kohtu ja ekspertide koostatud dokumentidega tutvumist ja analüüsi. Kahtlemata oli kliendi huvide efektiivseks kaitsmiseks vajalik suhtlemine kohtuga, kliendiga, hageja esindajaga, eksperdiga, AS-ga Helmes, K. Truusaluga (vaidlusaluse lepingu riigihanke vastutav isik). Esindaja osales avalduses nimetatud kohtuistungitel. Nimetatud esinduse teostamiseks tehtud toimingud on, arvesse võttes kostja esindaja koostatud ja eelnevat tutvumist ning läbitöötamist vajanud dokumentide sisu keerukust ja mahtu ning toimingute mahtu ja tulemuslikkust, põhjendatud ja vajalikud kvaliteetse õigusabi osutamiseks kliendi huvide kaitsel, kuid mitte kogu menetluskulude nimekirjas nimetatud mahus. Arvete 271527 ja 272484 järgi on perioodil juunist oktoobrini 2007. a. samu hagi materjale analüüsinud advokaadibüroo kaks töötajat. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 3 hüvitatakse mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Esindaja vahetamise vajalikkuse põhjendatus peab tulenema seadusest, näit. TsMS § 218 lõikes 3 sätestatud juhul. Esindaja tervisliku seisundi tõttu sama töö teinud teisele töötajale veel kord tasutud kulude teiselt poolelt väljamõistmiseks ei ole alust. Eeltoodu alusel tuleb arvetes nimetatud esindajakulu 2, 6 tunni võrra vähendada. Arvete 271904 ja 272212 järgi taotleb tõlkimise ja lisadele kaaskirja koostamise esindajakulu hüvitamist. Toimiku materjali põhjal on tõlgitud kolm üheleheküljelist dokumenti Euroopa Komisjoni veebilehelt elektroonilise side regulatsiooni kohta ning

toimikust ei nähtu, et nimetatud tõlkeid oleksid kohtud arvestanud ning et neil oleks asja lahendamisel olnud mingi tähtsus. Asjasse mittepuutuvate dokumentide tõlkimise ja esitamise kulu väljamõistmiseks vastaspoolelt ei ole alust. Kohus ei ole tõlgete esitamist nõudnud. Eeltoodu alusel tuleb väljamõistetavat esindajakulu arvetes nimetatud mahu võrra vähendada. Arve 272826 järgi taotleb kostja tsiviilasja 2/228-23850-05 materjalidega tutvumisega seotud esindajakulu hüvitamist kokku 12, 1 tunni ulatuses. Toimiku materjalist ei nähtu, et asja lahendamisel oleksid kohtud mingil moel arvesse võtnud osundatud tsiviilasja materjale. Seega ei saa esindajakulu lugeda vajalikuks ja põhjendatuks ning seda tuleb vastavalt vähendada. Arve 281144 järgi taotleb kosja esindajakulu 0, 4 tunni ulatuses tutvumise eest Adobase Systems AS-i teabenõuetega uue MÜAB-ga seotud teabe saamise ja seisukoha ettevalmistamisega seoses. Uue MÜAB-ga seotud teave ei ole seotud asja menetlemisega ning seetõttu hüvitamisele ei kuulu. Väljamõistetavat esindajakulu tuleb vastavalt vähendada. Arves 291740 nimetatud seisukoha ettevalmistamist 3, 8 tundi hageja 6. juuli 2009. a. järelepärimise suhtes ei saa lugeda vajalikuks ja põhjendatud menetlustoiminguks. Kohus ei küsinud kostja seisukohta ega võtnud seda ka arvesse. Väljamõistetavat esindajakulu tuleb vastavalt vähendada. Arve 102378 järgi on esindaja kulutanud 10, 7 tundi 29. juuli 2010. a. apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks. Vastuses esindaja kordab osaliselt vastuses

menetlustoiming. Arves 292286 nimetatud Harju Maakohtu 31. augusti 2009. a. kirja saatis kostjale kohus. Kohtu saadetud dokumendiga tutvumine ja analüüs on vajalik ja põhjendatud menetlustoiming, arvesse võttes ka seda, et arve on esitatud septembris 2009. a., kui hageja oli juba esitanud apellatsioonkaebuse. Arves 101341 nimetatud esindajakulu seoses hageja taotlusega 12. mai 2010. a. kohtuistungi protokolli parandamiseks ja kohtu tegevusele esitatud vastuväitega tuleb lugeda põhjendatud ja vajalikuks. Esindajal tuli tutvuda hageja taotluste ja vastuväidetega kohtu ning väidetega kostja tegevuse kohta. Kostja esindaja on kohtu soovil koostanud põhjendatud ja mahuka vastuse taotlusele. Vastuse koostamiseks tuli esindajal analüüsida nii protsessi eelnevat käiku kui ka 12. mai 2010. a. kohtuistungil toimunut. Kohus nõustus kostja argumentidega ning alust ei ole nimetatud esindajakulu vähendada. Hageja arvamus, et kostja esindaja oleks pidanud kliendi huvide kaitsel kulutama menetluskulude nimekirjas näidatust vähem aega, on hinnanguline. Riigikohus on lahendi 3-2-1-161-11 punktis 7 selgitanud, et menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid ja vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg. 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Määruskaebus Kostja palub määruskaebuses tühistada maakohtu määruse osas, millega menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jäeti rahuldamata, ning teha uus määrus, millega mõista kostja kasuks hagejalt välja menetluskulud kokku summas 48.864, 35 eurot. Kohus märkis oma määruses ekslikult, et kuna arvete saajaks olnud Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) oli käibemaksukohustuslane, on kostjal justkui võimalik käibemaks tagasi saada. Tegelikkuses ei saa MKM õigusabi osutamise eest tasutud arvete osas käibemaksu tagasi küsida, kuna nimetatud tegevus ei seondu ettevõtlustegevusega, mille tõttu MKM käibemaksukohustuslasena registreeritud oli. Nimelt oli MKM kuni

menetluskuludest vabastatud isikute põhiõigusi (s. h. õigust kahju hüvitamisele ja kohtulikule kaitsele). Kostjal on õigus vabalt valida endale esindaja ning kuivõrd kostja ei saanud oma esindaja lapsehoolduspuhkusele jäämist vältida, oli esindaja vahetamine kostja jaoks vajalik TsMS § 175 lg. 3 mõttes. Esindaja vahetamisest tulenev õigusabikulu tuleb hüvitada. Maakohus leidis ebaõigesti, et hagi vastuse lisade 2 ja 3 tõlkimisega ja lisade esitamise kaaskirja koostamisega seotud esindajakulu ei ole põhjendatud (arved 271904 ja 272212). Kostja põhjendas vastuses hagile, et poolte vahel sõlmitud lepingu ülesütlemine kostja poolt oli hädalavajalik, kuna hageja rikkus lepinguga võetud kohustust tagada mobiiltelefonivõrgu numbri liikuvus. Vaidlus puudus selles, et hageja oli selles küsimuses pooltevahelist lepingut rikkunud. Samas oli vaidluse keskseks küsimuseks, kas vastav rikkumine oli lepingu ülesütlemiseks piisavalt oluline. Arvestades, et vaidlus puudutas niivõrd keerulist ja spetsiifilist valdkonda nagu telekommunikatsioon, pidas kostja esindaja kostja õiguste efektiivseks kaitseks vajalikuks selliste tõendite esitamist, mis illustreeriksid ja aitaksid kohtul ja hagejal mõista hageja rikkumise tõsidust. Hageja lepingu rikkumine tõi endaga Eesti riigi jaoks kaasa Euroopa Liidu õigusega võetud kohustuste täitmata jäämise, mistõttu oli põhjendatud kostja vastuse lisana 2 esitatud väljatrükk Euroopa Komisjoni veebilehelt (nimekiri Euroopa Komisjoni poolt Eesti suhtes elektroonilise side valdkonnas alustatud rikkumismenetlustest). Samal põhjusel oli vajalik esitada ka kostja vastuse lisa 3 (väljavõte Euroopa Komisjoni raportist Euroopa elektroonilise side regulatsiooni ja turgude kohta). Nimetatud tõendid olid vaidluse keskse küsimuse tõendamisel ning asja tehnilist iseloomu arvestades oluliseks selgitavaks materjaliks. Vaidlusaluste tõendite asjakohasus nähtub ka sellest, et kohus võttis tõendid vastu. Nimetatud tõlketööd on seega tehtud seoses vaidlusaluse tsiviilasjaga ning on antud asja arvestades põhjendatud. Kohus on ekslikult leidnud, et arvel 272826 sisalduv töö ei kuulu hüvitamisele, sest see on esitatud teise tsiviilasja materjalidega tutvumise eest. Nimetatud tsiviilasja materjalidega tutvumine oli vajalik kostja lepingulise esindaja seisukohtade kujundamisel ning esitamisel ja kuulub seega hüvitamisele. Kohus on ebaõigesti leidnud, et arve 281144, mis sisaldab töid mahus 0, 4 tundi seoses Abobase Systems AS-i teabenõuetega uue MÜAB-ga seotud teabe saamiseks ja seisukoha ettevalmistamiseks, ei kuuluks justkui hüvitamisele, sest uue MÜAB-ga seotud teave ei ole seotud käesoleva tsiviilasja menetlemisega. Kuna antud vaidluses käsitleti küsimusi seoses MÜAB-ga ning teatud ulatuses ka seda, kuidas need andmebaasid üldse loodi, haakus teabenõue asjaga. Teabenõudega tutvumine ning seisukoha ettevalmistamine oli seega vajalik. Kohus leidis, et arves 291740 nimetatud hageja 6. juuli 2009. a. järelepärimisele seisukoha ettevalmistamist (3, 8 tundi) ei saa lugeda põhjendatud ja vajalikuks menetlustoiminguks, kuna kohus ei küsinud kostja seisukohta ega võtnud seda ka arvesse. Selline seisukoht on ebamõistlik. Hageja ainsaks eesmärgiks järelepärimise esitamisel oli püüd kohut tõendite hindamisel mõjutada hageja poolt soovitud suunas. Hageja väitis, et ekspert H. Krillo on andnud ebaõige arvamuse ja on alust eksperdi vastu kuriteoteate esitamiseks. Olukorras, kus hageja püüdis diskrediteerida kostja positsioone kinnitavat ekspertarvamust, pidi kostja esitama sellistele väidetele oma vastuväited. Hageja järelepärimisele vastuse koostamise kulu on seega asjaga seonduv ning tuleb kostjale hüvitada. Kohus on asunud ebaõigele seisukohale, et kuivõrd kostja 20. septembri 2010. a. vastus apellatsioonkaebusele kordab enamjaolt 21. septembri 2009. a. apellatsioonkaebusele esitatud vastuse sisu, ei ole samade argumentide veelkord kirjalikult formuleerimise esindajakulu väljamõistmine teiselt poolelt taotletud ulatuses põhjendatud (10, 7 tundi). Kostja esindaja koostas esimese vastuse apellatsioonkaebusele aasta aega varem, kui dokumendi, mis teatud ulatuses kordas juba varem esitatud argumente. Teisele apellatsioonkaebusele vastuse koostamine ei olnud seega lihtsalt veelkordne seisukohtade formuleerimine. Vahepeal oli menetluses teostatud erinevaid toiminguid ning aset leidnud

mitu kohtuistungit ning aasta varem esitatud seisukohad tuli uute sündmuste valguses uuesti meelde tuletada ning uude dokumenti sisse kirjutada, et kõik kostja seisukohad oleksid leitavad ühest dokumendist. Teise apellatsioonkaebuse vastuse koostamisele kulunud aeg on täies ulatuses põhjendatud ning sellega seotud õigusabikulu kuulub kostjale hüvitamisele. Kohus leidis, et kostja on taotlenud kohtuistungitel osalemise esindajakulu hüvitamist

tundi x 1900 krooni : 15, 6466 = 34.195, 29). Maakohus leidis, et käibemaksu hüvitamiseks kostjale ei ole alust, kuna kostja on käibemaksukohustuslane. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. TsMS § 174 lg. 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega ei piisa käibemaksuosa hüvitamata jätmiseks ainuüksi asjaolust, et isik on käibemaksukohustuslane, kui ta sellele vaatamata ei saa käibemaksu tagasi arvestada. Kostja on menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks esitatud avalduses kinnitanud, et ta ei saa kantud menetluskuludelt arvestatud käibemaksu tagasi arvestada (kd. VI, tl 228). Riigikohus on lahendis 3-2-1-115-09 selgitanud, et kui kohtul on tekkinud kahtlus, kas menetlusosaline on käibemaksukohustuslane või saab muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, siis tuleb talle TsMS § 174 lg. 5 alusel anda võimalus esitada oma seisukohad, muuhulgas täiendada kinnitusavaldust ning vajadusel esitada ka tõendid. Käibemaksu puudutavas osas ei ole maakohus teinud kostjale ettepanekut oma seisukohta täpsustada või selgitada. Määruskaebuses on kostja siiski selgitanud, et õigusabi osutamise eest tasutud arvete osas ei saa ta käibemaksu tagasi arvestada, kuna see ei seondu ettevõtlustegevusega, mille tõttu ta käibemaksukohustuslasena oli registreeritud. Kostja põhitegevus ei ole seotud ettevõtlusega ning tema selgituse kohaselt oli kostja asutuseks olev Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kuni 1. aprillini 2013. a. käibemaksukohustuslane vaid mitteeluruumide üürile andmisega seotud tehingute puhul. Hageja ei ole neid asjaolusid vaidlustanud. Hageja seisukohaga, nagu ei võiks Eesti Vabariik õigusabikuludes sisalduva käibemaksu hüvitamist nõuda juba ainuüksi sellest tulenevalt, et käibemaks laekubki lõppkokkuvõttes riigile, ei saa nõustuda. Tsiviilkohtumenetluses poolena osaleval riigil on samad menetlusõigused kui ükskõik millisel teisel poolena osaleval isikul ja neid õigusi ei mõjuta see, milline on riigi kui avalik-õigusliku isiku roll maksude, sealhulgas käibemaksu kogumisel. Riigi erinevaid rolle olenevalt sellest, kas riik osaleb eraõigussuhtes või täidab avalik-õiguslikke ülesandeid, ei saa samastada. Nii tuleb maakohtu poolt välja mõistetud kostja lepingulise esindaja kulusid suurendada käibemaksuosa võrra. Arvestades maakohtu poolt põhjendatud ja vajalikuks peetud lepingulise esindaja kulude arvete esitamise ajal kehtinud tulumaksumäära, tuleb kostjale käibemaksu hüvitada summas 6304, 03 eurot. Nii pidas maakohus kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku 281, 6 tundi, vähendades kostja poolt esitatud ajakulu 28, 6 tunni võrra (310, 20 – 281, 60 = 28, 6). Menetluskulude arvestuskäiku maakohtu määrus ei sisalda, kuid arvestades määruse põhjendust ja selles sisalduvaid viiteid menetlusdokumentidele ning tõenditele, mille alusel maakohus on järeldustele jõudnud, on kohus kostja 18%-lise käibemaksuga esitatud arvetes sisalduvat ajakulu 242, 40 tundi vähendanud 22, 1 tunni võrra ning 20%-lise käibemaksuga esitatud arvetes sisalduvat ajakulu 67, 8 tundi 6, 5 tunni võrra. Seda arvestades tuleb 281, 6-st tunnist tunnihinnaga 1900 krooni lisada 18%-line käibemaks arvetele 220, 3 tunni ulatuses (242, 4 – 22, 1) ning 20%-line käibemaks arvetele 61, 3 tunni ulatuses (67, 8 – 6, 5). Kokku on 18%-lise käibemaksu suuruseks 75.342, 60 krooni (220, 3 tundi x 1900 krooni = 418.570 krooni; 18% 418.570-st on 75.342, 60 krooni) ning 20%-lise käibemaksu suuruseks 23.294 krooni (61, 3 tundi x 1900 krooni = 116.470 krooni; 20% 116.470-st on 23.294 krooni). Kokku moodustab hüvitamisele kuuluv käibemaks 98.636, 60 krooni (75.342, 60 + 23.294 = 98.636, 60 krooni), mis kehtivas vääringus vastab 6304, 03 eurole. Kokku on kostja vajalikuks ja põhjendatud õigusabikuluks käibemaksuosa arvestades 40.499, 32 eurot (34.195, 29 + 6304, 03 = 40.499, 32). See ei ületa hagi esitamise ajal kehtinud lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmäära. Ülejäänud osas määruse tühistamiseks ei anna määruskaebus piisavat alust. Riigikohus on mitmetes lahendites (vt. näit. 3-2-1-43-10, 3-2-1-132-10, 3-2-1-88-11, 3-2-1-171-12, 3-21-13-13) selgitanud, et lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

TsMS § 175 lg. 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire. Kolleegium leiab, et kostja lepingulise esindaja poolt õigusabi osutamisele kulutatud aja vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel ei ole maakohus ületanud diskretsiooni piire. Maakohus on oma järeldusi piisavas ulatuses põhjendanud ning kolleegium ei pea võimalikuks hinnata asjaolusid ja tõendeid maakohtust põhimõtteliselt erinevalt. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium, et ei nõustu seisukohaga, nagu tuleks esindaja vahetumise korral vastaspoolel hüvitada õigustatud poolele ka kulud, mille üksnes esindaja vahetumine kaasa tõi. TsMS § 175 lg. 3 kohaselt hüvitatakse mitmele esindajale tehtud kulutused, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Riigikohus on seda sätet tõlgendades leidnud, et seda peavad õigustama tsiviilasjast, ennekõike selle keerukusest tulenevad asjaolud (3-2-1-112-09). Niisuguste asjaoludega ei ole kostja lepingulise esindaja vahetust põhjendatud. Kolleegiumi hinnangul ei oleks õiglane panna kostjast endast ja tema esindajast tulenevatest asjaoludest, sealhulgas nende valikutest tingitud kulude suurenemise risk vastaspoole kanda. Arvetes 271904, 272212, 272826, 281144 ja 291740 kajastatud õigusabi ajakulule antud hinnangut tsiviilasja menetluse kontekstis on maakohus piisavalt põhjendanud, määruskaebuses esitatud seisukohad ei anna alust seda hinnangut muuta. Erinevalt määruskaebuses märgitust ei ole maakohus jätnud arvesse võtmata kostja poolt apellatsioonkaebusele esitatud 20. septembri 2012. a. vastuse koostamisele kulunud aega 10, 7 tundi (arve 102378, kd. VI, tl. 268), vaid on määruses põhjendanud, miks tuleb seda ajakulu vähendada 1⁄4 võrra. Kolleegium nõustub seisukohaga, et kui uue menetlusdokumendi koostamisel on suures osas kasutatud eelnevalt esitatud menetlusdokumenti, siis võimaldab see uue dokumendi koostamisele kuluvat aega kokku hoida. Mis kohtuistungitele kulunud aega puudutab, siis ei ole maakohus määruses selgelt märkinud, millist aega tuleb vajaliku ja põhjendatuna arvesse võtta. Ka kostja ei ole määruskaebuses märkinud, millise aja täiendavat arvessevõtmist ta taotleb ning milline peaks tema arvestuse kohaselt olema lõpptulemus. Maakohtu määrus ei sisalda ka menetluskulude kokkuvõtlikku arvestuskäiku, millest nähtuks, millist lepingulise esindaja ajakulu esitatud arvete lõikes on kohus vajaliku ja põhjendatud kuluna arvesse võtnud. Kui aga kõrvutada lõpptulemust 281, 6 tundi ning arvete kohta määruses esitatud konkreetseid põhjendusi nendes sisalduva ajakulu vähendamise kohta, siis on maakohus kõigile kohtuistungitele kokku arvestatud ajakulu vähendanud 3, 6 tunni võrra. Nii vähendas kohus arvetes sisalduvat õigusteenuse ajakulu (310, 2 tundi) 28, 6 tunni võrra ning on sellest konkreetsete arvetega seostanud 25 tundi (2, 6 + 1, 4 + 2 + 12, 1 + 0, 4 + 3, 8 + 2, 7 (1/4 arves 102378 kajastatud 10, 7 tunnist)). See on isegi veidi (0, 1 tundi) vähem kui kohtuistungi protokollides märgitud istungite kestust arvestades tuleks seda ajakulu vähendada. Vahega on kaetud need minutilised kõrvalekalded, millele määruskaebuse punktis 2. 13 seoses 8. novembri 2010. a. istungi algusajaga on viidatud. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et kohtuistungile saabumiseks või sellelt lahkumiseks kulunud aega ei ole alust hüvitada kui õigusteenuse osutamisele kulunud aega. Sellele on osundanud ka Riigikohus oma lahendis 3-2-1-64-13. Kostja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses palunud hagejalt välja mõista lepingulise esindaja kuluna 47.266, 56 eurot. Sellise summa on kostja saanud, kui on kokku liitnud kõik avalduse lisana esitatud arvetes (kd. VI, tl. 233 – 269) sisalduvad kulutused. Samas sisalduvad arvetes aga ka kulutused, mida iseenesest ei saa pidada lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabi kuluks (koopiate eest 177 krooni + käibemaks ja 6 krooni + käibemaks (kd. VI, tl. 238 ja tl. 268) ning eksperthinnangu eest 35.000 krooni + käibemaks (kd. VI, tl. 241)). Täpsemaid selgitusi nende kulude kohta ei ole kostja maakohtule esitanud ning maakohus on need kulud jätnud tähelepanuta ja arvesse võtmata. Kostja on küll vaidlustanud maakohtu määruse kogu ulatuses, milles tema avaldus rahuldamata jäeti, määruskaebus ei sisalda aga samuti põhjendust, mille alusel saaks järeldada, et tegemist on

põhjendatud ja vajalike kuludega lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabi eest. Pealegi on kostja eksperditasu hüvitamist taotlenud eraldi ning selle taotluse on maakohus ka rahuldanud, koopiate tegemise vajalikkust ei ole aga asjas vajalike toimingutega seostatud. Nii ei pea ka ringkonnakohus võimalikuks osundatud kulutusi kogusuuruses 2653, 36 eurot hüvitada (177 krooni + 35.000 krooni + käibemaks 18% = 41.508, 86 krooni; 6 krooni + käibemaks 20% = 7, 20 krooni; 41.508, 86 + 7, 20 = 41.516, 06 krooni, mis kehtivas vääringus vastab 2653, 36 eurole).

Gaida Kivinurm

Kaupo Paal

Malle Seppik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.