Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
RESOLUTSIOON
KOHTUMÄÄRUS
3-2-1-37-12 Tartu, 12. aprill 2012. a Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Henn Jõks ja Villu Kõve Aktsiaseltsi Abobase Systems avaldus riigilõivu tagastamiseks Tallinna Ringkonnakohtu 4. jaanuari 2012. a määrus tsiviilasjas nr 2-07-22119 Aktsiaseltsi Abobase Systems määruskaebus Aktsiaselts Abobase Systems (registrikood 10285877), esindaja vandeadvokaat Ants Mailend 2. aprill 2012. a, kirjalik menetlus
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 4. jaanuari 2012. a määrus tsiviilasjas nr 2-07-22119 ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks lahendamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
3.Tagastada Advokaadibüroo VARUL AS-le (konto nr 221025347530 AS-s Swedbank) Aktsiaseltsi Abobase Systems eest 11. jaanuaril 2012 tasutud kautsjon 25 (kakskümmend viis) eurot.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktsiaselts Abobase Systems (hageja) esitas 28. detsembril 2011 Tallinna Ringkonnakohtule taotluse tagastada 6437 eurot enam tasutud riigilõivu. Taotluse järgi esitas hageja 8. juunil 2007 Harju Maakohtule hagi Eesti Vabariigi (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu) (kostja) vastu, paludes kostjalt välja mõista põhivõla 11 678 689 krooni 70 senti ja viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 järgses määras. Harju Maakohus jättis 28. augusti 2009. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
21.septembril 2009 esitatud hageja apellatsioonkaebuse alusel tühistas Tallinna Ringkonnakohus
26.veebruari 2010. a otsusega maakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Maakohus jättis 30. juuni 2010. a otsusega hagi uuesti rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja 29. juulil 2010 esitatud apellatsioonkaebuse jättis Tallinna Ringkonnakohus
17.detsembril 2010 rahuldamata ja apellatsiooniastme menetluskulud hageja kanda. 14. jaanuaril 2011 esitatud hageja kassatsioonkaebuse jättis Riigikohus 30. märtsil 2011 menetlusse võtmata. Hageja on tasunud esitatud apellatsioonkaebustelt mõlemal korral riigilõivu 350 361 krooni, s.o kokku 700 722 krooni ehk 44 784 eurot 30 senti. Riigikohus on kohtuasjades nr 3-4-1-1-11 ja nr 3-2-1-62-10 tehtud lahendites tunnistanud riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg 1 ja lg 9 ning lisa 1 viimase lause nende koostoimes põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles apellatsioonkaebuselt tsiviilasja hinna puhul üle 10 000 000 krooni tuli tasuda riigilõivu 3% tsiviilasja hinnast, kuid mitte rohkem kui 1 500 000 krooni. Mõlemas lahendis on märgitud, et lähtuvalt lähima regulatsiooni põhimõttest tuleb kohaldada RLS lisaks 1 oleva tabeli järgset maksimumlõivu 300 000 krooni
(19 173 eurot 49 senti). Seetõttu on hageja tasunud apellatsioonkaebustelt riigilõivu rohkem, kui tal seaduse järgi tuli tasuda, s.o 300 000 krooni. Hageja on tasunud enam riigilõivu 100 722 krooni (kaks korda tasutud 350 361 krooni - 300 000 krooni) ehk 6437 eurot, mis tuleb talle tagastada. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
2.Tallinna Ringkonnakohus jättis 4. jaanuari 2012. a määrusega taotluse rahuldamata. Määruse järgi ei tulene seadusest alust taotluse rahuldamiseks. Hageja on tasunud apellatsioonkaebustelt sel ajal kehtinud RLS lisale 1 vastava riigilõivu. Kassatsioonkaebuses vaidlustas hageja ka asjaolu, et ringkonnakohus nõudis riigilõivu ülemäära, kuid Riigikohus ei võtnud kaebust menetlusse.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
3.Hageja palub määruskaebuses ringkonnakohtu määruse tühistada ja tagastada talle enam tasutud riigilõiv 6437 eurot. Hageja väitel jättis ringkonnakohus määruse põhjendamata, ei ole viiteid õigusnormidele. Riigikohus on mitmes lahendis tunnistanud põhiseadusega vastuolus olevateks sätted, mille alusel tasus hageja apellatsioonkaebustelt riigilõivu. Hagejal on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 150 lg 1 p 1 ja viidatud Riigikohtu lahendite koosmõjust tulenevalt õigus tagasi saada enam tasutud riigilõiv 6437 eurot (100 722 krooni). Normistik on olnud põhiseadusega vastuolus ja kehtetu kogu selle kehtivuse perioodil. Hageja on teinud endast oleneva, et RLS regulatsiooni põhiseaduse vastasus oleks tuvastatud juba varem, hagimenetluses.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
4.Kolleegium leiab, et kaevatav ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 esimese ja teise lause alusel tühistada ning hageja taotlus tuleb saata tagasi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada.
5.Tulenevalt TsMS § 150 lg 1 p-st 1 ja RLS § 15 lg 1 p-st 1 tuleb menetluses tasutud riigilõiv enam tasutud osas tagastada, kui lõivu on makstud ettenähtust rohkem. Hageja taotles ringkonnakohtult 6437 euro riigilõivu tagastamist, kuid viimane jättis taotluse rahuldamata. Sellise määruse peale saab TsMS § 150 lg 8 esimese lause järgi esitada Riigikohtule määruskaebuse.
6.Kolleegium märgib, et kostja ei ole määruskaebuse lahendamisel menetlusosaline ja hagejale riigilõivu tagastamine teda ei puuduta. Kostja ei ole menetluses riigilõivu tasunud ega ole ka hageja makstud riigilõivu temalt menetluskuludena hageja kasuks välja mõistetud. Oluline ei ole, et kostja kui Eesti Vabariik on ühtlasi riigilõivu saaja. Menetlussuhtest tuleneva küsimuse lahendamisel osaleb Eesti Vabariik kui menetlusosaline samadel alustel teistega. Erinevalt nt riigilõivu täiendavast väljamõistmisest TsMS § 179 alusel ei ole riigilõivu tagastamise asjades seaduses ette nähtud ka Eesti Vabariigi kui riigilõivu saaja kaebeõigust. Seega ei ole kostja menetlusosaline ja Riigikohus küsis talt ekslikult seisukohta määruskaebuse kohta.
7.Hageja tasus riigilõivu, mille osalist tagastamist ta taotleb, apellatsioonimenetluses kokku kolmel korral - esimeselt kaebuselt tasus ta 18. septembril 2009 lõivu 350 361 krooni (VI kd, tl 17), teiselt
kaebuselt aga 28. juulil 2010 lõivu 1000 krooni (VI kd, tl 125) ja 18. augustil 2010 veel 349 360 krooni 67 senti (VI kd, tl 138). Riigilõivu tagastamise taotluse esitas hageja ringkonnakohtule 28. detsembril 2011 (VII kd, tl 1-7). Seega on riigilõivu tagastamise taotlus esitatud kahe aasta jooksul maksmisest alates, st TsMS § 150 lg 6 järgi tähtaegselt.
8.Hageja palus hagis mõista kostjalt välja enda kasuks 11 678 689 krooni 70 senti põhivõlana ja viivise VÕS § 113 lg 1 järgses määras. Hagi esitamise seisuga hindas hageja oma viivisenõudeks 191 498 krooni 50 senti (I kd, tl 17). Hagi esitati 8. juunil 2007. Kuna nõue oli rahaline, oli asja hind lähtuvalt TsMS § 124 lg 1 esimesest lausest ja § 133 lg-test 1 ja 2 maakohtus seega võrdne põhinõudega, s.o 11 678 689 krooni 70 senti. Tulenevalt TsMS § 137 lg-st 1 oli asja hind sama ka apellatsiooniastmes. Kuna asja hind määratakse TsMS § 123 järgi hagi esitamise seisuga, ei muutnud asja hinda apellatsiooniastmes ka 1. jaanuarist 2009 jõustunud TsMS § 137 lg 4, mille järgi arvestatakse asja hinnas apellatsiooniastmes ka kõrvalnõudeid. Seega oli asja hind kõigis kohtuastmetes 11 678 689 krooni 70 senti ehk 746 404 eurot 31 senti. Sama hinna on hageja märkinud ise ka hagis (I kd, tl 17). Maakohus oma 28. augusti 2009. a otsuses asja hinda ei märkinud, 30. juuni 2010. a otsuse järgi oli asja hind maakohtus 11 678 689 krooni. Sama hind on märgitud ka ringkonnakohtu 26. veebruari 2010. a otsuses ja 17. detsembri 2010. a otsuses.
9.Apellatsioonkaebuselt pidi hageja TsMS § 139 lg 2 p 3 järgi tasuma riigilõivu. Lõiv tuli RLS § 56 lg-te 1 ja 19 (nende koostoimes) järgi tasuda, lähtudes asja hinnast, ulatuses, milles tuleks lõivu tasuda hagi maakohtusse esitamisel. RLS lisa 1 viimase lause (kummagi apellatsioonkaebuse esitamise aegses redaktsioonis) järgi tuli apellatsioonkaebuselt asja hinna puhul üle 10 000 000 krooni tasuda riigilõivu 3% tsiviilasja hinnast, kuid mitte rohkem kui 1 500 000 krooni. Seega pidi hageja seaduse järgi kummagi apellatsioonkaebuse esitamisel tasuma riigilõivu 350 360 krooni 69 senti. Hageja tasus esimeselt kaebuselt 18. septembril 2009 riigilõivu 350 361 krooni ja teiselt kaebuselt kokku 350 360 krooni 67 senti. Kokkuvõttes tasus hageja apellatsioonkaebustelt riigilõivu seega tollal kehtinud seaduses ettenähtud suuruses.
10.Hageja põhjendab taotlust sellega, et ta maksis apellatsiooniastmes rohkem riigilõivu, kui oli selle põhiseaduspärane määr, ja taotleb seda ületavas osas lõivu tagastamist. Kolleegiumi arvates on sellise väite esitamine riigilõivu tagastamise taotluses lubatav. Hageja ei ole kaotanud riigilõivu põhiseaduse vastasusele tuginemise õigust põhjusel, et Riigikohus tema kassatsioonkaebust ei menetlenud. Riigilõivu tasumise või tagastamise küsimus ei olnud selle kaebuse esemeks, vaid üksnes esitatud vastuväitena ringkonnakohtu tegevusele (vt VI kd, tl 207).
11.Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2011. a otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-62-10 resolutsiooniga on tunnistatud, et RLS § 56 lg-d 1 ja 19 ning lisa 1 viimane lause (1. jaanuarist 2009 kuni
31.detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis) nende koostoimes (seega ka praeguses asjas kohaldatud regulatsioon) olid vastuolus põhiseadusega osas, milles need nägid ette kohustuse tasuda tsiviilasjas
hinnaga üle 10 000 000 krooni apellatsioonkaebuselt riigilõivu 3% tsiviilasja hinnast, kuid mitte rohkem kui 1 500 000 krooni. Riigikohus ei tunnistanud regulatsiooni põhiseaduse vastaseks alates Riigikohtu üldkogu otsuse tegemisest 12. aprillil 2011, mistõttu saab ka hageja oma kohtuasjas asjassepuutuva regulatsiooni põhiseaduse vastasusele tugineda (vt ka Riigikohtu üldkogu 10. märtsi 2008. a otsus asjas nr 3-3-2-107, p 19).
12.Eelneva põhjal leidis ringkonnakohus ekslikult, et taotletud lõivu ei tule tagastada. Hageja tasutud lõivu suuruse määramise aluseks olnud regulatsioon oli põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistatud ja määrata tuleb põhiseaduspärane riigilõiv, mida kohus saab teha ka väljaspool põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust. Kolleegium leiab, et põhiseaduspärast lõivu ei ole praeguses asjas põhjust hinnata teisiti kui asjas nr 3-2-1-62-10, kus lõivu määrates lähtuti RLS lisaks 1 oleva tabeli viimasest reast, st tabelijärgsest maksimumlõivust (vt Riigikohtu üldkogu otsus asjas nr 3-2-1-62-10, p 51). Seetõttu määrab kolleegium tasumisele kuulunud põhiseaduspäraseks lõivuks 300 000 krooni (19 173 eurot 49 senti), mida on taotlenud ka hageja. Sellest mõlema apellatsioonkaebuse esitamisel rohkem tasutud riigilõiv tuleb tagastada.
13.Lähtudes TsMS § 150 lg 4 esimesest lausest, peab riigilõivu tagastama kohus, kelle menetluses asi viimati oli. Viimati menetles hageja apellatsioonkaebust Tallinna Ringkonnakohus, Riigikohus hageja kassatsioonkaebust menetlusse ei võtnud. Seega oli asi viimati Tallinna Ringkonnakohtu menetluses ja tema peab otsustama ka lõivu tagastamise. Seetõttu ei lahenda kolleegium tagastamist ise, nagu soovib hageja, vaid saadab taotluse lahendamiseks tagasi samale ringkonnakohtule.
14.Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. Lea Laarmaa, Henn Jõks, Villu Kõve
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.