Tsiviilasja number
2-07-22119
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ülle Jänes ja Iko Nõmm
Otsuse tegemise aeg ja koht
17.12.2010, Tallinn
Tsiviilasi
Abobase Systems AS hagi Eesti Vabariigi (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu) vastu kahju hüvitamiseks 11 678 689 krooni
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.06.2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Abobase Systems AS apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
08.11.2010
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Abobase Systems AS (registrikood 10285877, asukoht Tallinn, Mustamäe tee 55, 10621 Tallinn), esindaja vandeadvokaat Ants Mailend Kostja Eesti Vabariik (Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu, Harju 11, 15072 Tallinn), esindaja vandeadvokaat Arne Ots
Jätta Harju Maakohtu 30.06.2010 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsiooniastme menetluskulud jätta hageja Abobase Systems AS kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse
lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud 08.06.2007 esitas hageja Harju Maakohtusse hagiavalduse, mille kohaselt sõlmisid pooled 16.11.2004 lepingu (edaspidi MÜAB leping), mille eesmärgiks oli andmebaasi loomine, mis võimaldaks korraldada telefoninumbrite liikuvust. 25.01.2005 sõlmisid pooled veel eraldi lepingu (edaspidi NBA leping) numbri broneerimise funktsionaalsuse kohta. Viimase lepingu täitmisel tekkisid pooltel erimeelsused, mis lahendati kohtu poolt 01.06.2007 kinnitatud kompromissiga. Hageja leidis, et tegelikkuses hageja poolt loodud andmebaasi kasutusele ei võetud ja 2005 suvel tellis kostja uue broneerimissüsteemi kolmandalt isikult. 09.01.2007 ütles kostja hageja sõlmitud MÜAB-i lepingu üle põhjendusega, et hageja polevat temal võimaldanud asuda kasutama MÜAB-i liidest. Hageja vaidles lepingu ülesütlemisele vastu, selgitades, et kostja ise ei soovinud liidest kasutusele võtta. Hageja hinnangul täitis ta kõik MÜAB lepingust tulenevad kohustused ja selliseid kohustusi, mille rikkumist kostja hagejale lepingu lõpetamise alusena ette heidab, pooltevaheline leping ei sisalda. Samuti selgitas hageja, et liidese kasutamine ei oleks lahendanud kostja poolt nimetatud probleemi. Kuna kostja lõpetas MÜAB-i lepingu täitmise, muutus hagejal võimatuks MÜAB-i kaudu teenuste osutamine ja hageja ütles lepingu ise üles. Hageja palus kostjalt välja mõista lepingu rikkumisega tekitatud kahju summas 11 678 689,70 krooni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kostjapoolne lepingu ülesütlemine oli kehtiv ja õiguspärane, kuna hageja rikkus oluliselt lepingust tulenevaid kohustusi. Hagejapoolne lepingu rikkumine oli oma olemuselt laiem kui liidese puudumine, hõlmates lisaks ka numbri liikuvuse mittetoimimist. Kostjal oli oluline huvi lepingu kohase täitmise suhtes ja numbri liikumise mittetoimimine tähendas kostjale riigi poolt Euroopa Liidu õigusega võetud kohustuse mittetäitmist. Kostjapoolne lepingu ülesütlemine toimus mõistliku aja jooksul, kuna eelnevalt oli vaja teha põhjalik õiguslik, tehniline ja finantsiline analüüs. Menetluse käik Maakohus jättis oma 28.08.2009 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsiooonkaebuse. Tallinna Ringkonnakohtu otsusega maakohtu otsus tühistati ning saadeti tsiviilasi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Tallinna Ringkonnakohus märkis muuhulgas, et maakohus ei ole võtnud seisukohta, mis liiki lepinguna tuleks hageja ja kostja vahelist lepingut käsitleda ning millised õigused ja kohustused pooltel lasusid. Samuti, kas ja kuidas mõjutab pooltevahelist lepingut see, et hageja ja kostja sõlmisid omavahel lisaks marsruutimise ühtse andmebaasi lepingule veel ka lepingu numbri broneerimise andmekogu loomiseks (NBA leping), mille lõpetamisest tulenevate nõuete osas sõlmisid pooled kohtuliku kompromissi. Esimese astme kohtu otsus ja selle põhjendused Maakohus jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus leidis, et lepingu osa, mis puudutab andmebaasi loomist, on töövõtuleping. Teenuste osutamise osas vastab leping käsundi tunnustele. Asja lahendamisel lähtus kohus põhiliselt töövõtulepingu regulatsioonist, kuna lepingu ülesütlemine seostub andmebaasi loomist puudutava problemaatikaga. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 4.2.2 kohaselt omas kostja kui tellija eriõigust saada Sideameti tarbeks M2M-liite kaudu andmebaasi tasuta ligipääsu. Lepingu p 5.4 kohaselt garanteerib hageja lepingu raames Sideametile järelevalve kohustuse ning numeratsiooni
haldamiseks vajalike tegevuste täitmiseks tasuta liitumise M2M-liidesega. Lepingu p 7.4 järgi oli hageja kohustatud võimaldama Sideametile tasuta ligipääsu M2M-liidese kaudu kõikidele andmetele, mis on vajalikud Sideametile seadusega antud kohustuste täitmiseks. Lepingu lisa nr 7 1.4 p 4 kohaselt on M2M-liides serveritevaheline automaatne liides. Kohus leidis, et pooled on lepingu p 5.4 ja p 7.4 sisu sarnaselt mõistnud ning sellest ühte moodi aru saanud. Nimelt on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 27.11.2006 kirjas asunud kostja seisukohale, et M2M-liidesega tasuta liitumine ei ole Sideametile tagatud. Liidese puudumise tõttu ei saa Sideamet numbrite broneerimisinfot MÜAB-i edastada. Ühtlasi teeb kostja hagejale VÕS § 644 lg 1 tähenduses ettepaneku lepingu p 5.4 ja 7.4 rikkumine lõpetada (tlk 143). Oma vastuses kostja pöördumisele (tl. 145) võtab hageja sõnaselgelt omaks, et Sideametil peab olema ühendus MÜAB-i. Lisaks eeltoodule möönab hageja, et M2M-liidest ühenduseks marsruutimise ühtse andmebaasiga Sideamet ei oma, kusjuures juurdepääs on tagatud veebiliidese kaudu, mis lepingu lisa 1 tehniliste nõuete järgi on kasutatav varulahendusena M2M-liidese mittefunktsioneerimise korral. Poolte ühine arusaam väljendub piisava selgusega ka lepingu tingimuste ja kohustuste täitmise aruande p-s 9, kus kinnitatakse, et Sideametile on ligipääs M2M-liidese kaudu MÜAB-i tagatud. Poolte ühine arusaam lepingulistest kohustustest järeldub ka hageja faktilisest käitumisest. Kuni 26.07.2005 saatis kostja numbrite broneerimisinfot hagejale meiliga, misjärel hageja info mehaaniliselt MÜAB-i sisestas. Eeltooduga oli lepingu p 5.4 ja p 7.4 eesmärk (numbrite broneerimisinfot MÜAB-i sisestada) tagatud, kuigi muul moel, kui vastava liidese kaudu. Asjaolu, et olukord Sideametit ka sellisena rahuldas, järeldub muuhulgas Sideameti 15.12.2004 kirjast hagejale, kus ta leiab, et otsene vajadus M2M-liidese saamiseks hetkel puudub. Vajaduse tekkimisel lubab Sideamet hagejaga ise ühendust võtta. Eeltoodust järeldus, et poolte ühise tegeliku tahte kohaselt omas Sideamet lepingu p-s 5.4 ning p-s 7.4 sätestatud õigust broneerimisinfot MÜAB-i sisestada. Hageja pidanuks mõistma, et MÜAB lepingu eesmärki on võimalik saavutada üksnes siis, kui tema poolt hallatav MÜAB broneerimisinfot vastu võtab. Tunnistaja K. T. ütlustel pidanuks hageja MÜAB loomisel muuhulgas arvestama võimalusega, et MÜAB liidetakse M2M-liidese kaudu Sideametis asuva NBA-ga ehk eraldiseisva NBA-ga. Tunnistaja töötas lepingu sõlmimise ajal Sideametis infotehnoloogia osakonna juhatajana, kelle ülesandeks oli numbri liikuvuse süsteemile lahenduse leidmine. Tunnistaja ütlusi hanke eesmärgi ning lepingu sõlmimise asjaoludega koostoimes hinnates, on ütlused veenvad. Ekspert Harry Krillo on oma arvamuses jõudnud tunnistajaga analoogilisele seisukohale. Sideameti kommentaari kohaselt, mis on kajastatud KPMG raporti lk-l 11, nägi hange algusest peale ette MÜAB ja NBA funktsionaalsuse realiseerimist ühtse andmebaasina. Seega MÜAB osana, mitte eraldiseisva andmebaasina. Sideameti kommentaar on küll muude tõenditega vastuolus (osundatud tõendite kohaselt pidanuks hageja arvestama nii võimalusega, et NBA tuleb MÜAB-i integreerida kui ka võimalusega, et broneerimisinfo tuleb liidese kaudu eraldi seisvast andmebaasist MÜAB-i sisestada), jäädes siiski vähemusse. Lepingu tingimuste täitmise 23.12.2004 aruandes on pooled lepingu tingimuste täitmist allkirjadega kinnitanud. M2M-liidese osas on märgitud, et Sideametile on ligipääs MÜAB-i M2M-liidese kaudu tagatud. Aruannet poolte faktilise käitumise foonil hinnates on siiski järeldatav, et aruande allkirjastamise ajal liidest kasutusele ei võetud. Seega ei saanudki liidese mittevastavus aruande allkirjastamise ajal ilmneda. Asjaolu, et liides broneerimisinfot MÜAB-i ei võimalda sisestada, tegi hageja teatavaks alles oma 16.08.2005 kirjas Sideametile. Oma 22.08.2005 kirjas märgib Sideamet, et uus tekkinud olukord vajab läbiarutamist. Tekkinud olukord oli Sideameti jaoks üllatuslik. Tehniliste nõuete (tl. 35-67) p 2.5.1 (c) järgi peab M2M-liides võimaldama teha numbrite teisaldamise ning numbri broneerimise kõiki tegevusi. Punkt 2.5.2 (c) kohaselt peab sama võimaldama ka Web-liides. Eeltoodut lepingu p-de 5.4 ja p 7.4 eesmärgiga koostoimes tõlgendades on järeldatav, et kostjal oli õiguspärane ootus, et liidese kaudu saab numbrite
broneerimisinfot MÜAB-i sisestada. Ekspert Harry Krillo hinnangul oleks nõuetekohaselt loodud M2M-liidese kasutuselevõtust piisanud numbrite MÜAB-i sisestamiseks. Ekspert on sõnaselgelt tõdenud, et M2M-liides ei vasta pakkumises näidatud tingimustele. Tunnistaja K. T. ütlused ning AS Helmes arvamus toetavad ekspert Harry Krillo põhijäreldusi, selle tõenduslikku väärtust eeltoodu kaudu oluliselt tõstes. AS Helmes arvamuse kohaselt realiseeriti M2M-liides üksnes osaliselt. Ekspert Toomas Klemeti arvamus erineb ekspert Harry Krillo arvamusest. Samas võib tõdeda, et ekspert Toomas Klemeti on oma arvamuse andmisel lähtunud M2M-liidesest, nagu see faktiliselt loodi, mitte liidesest, mida hageja pidanuks lepingu p-de 5.4 ja p 7.4 eesmärgi täitmiseks looma. Eeltoodu põhjal järeldus, et lepingu p-de 5.4 ja p 7.4 märgitud kohustused jäid hageja poolt täitmata, sh põhjusel, et M2M-liides ei võimaldanud numbrite broneerimisinfot MÜAB-i sisestada. Samuti ei loonud hageja muud võimalikku tehnilist lahendust, mistõttu lepingu eesmärk jäi saavutamata. Eeltoodu on kvalifitseeritav VÕS § 641 lg 1 ja lg 2 tähenduses lepingu rikkumisena. Lepingu p 9.2 järgi võis lepingu üles öelda, kui lepingupool ei täida oma lepingujärgseid kohustusi ning ei ole lepingu rikkumist lõpetanud 30 päeva jooksul arvates talle lepingu rikkumisest kirjalikult teatamisest. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on oma 27.11.2006 kirjas nimetatud ettepaneku hagejale ka teinud. Oma 19.12.2006 kirjas vastas hageja, et ühendus on veebiliidese kaudu tagatav. Informatsioon oli eksitav, sest hageja enda andmetel oli veebiliidese funktsionaalsus M2M-liidesega analoogiline, mis faktiliselt tähendas, et broneerimisinfo MÜAB-i sisestamine ei ole võimalik. Lepingu ülesütlemine toimus kostja 09.01.2007 kirjaga. Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium on oma otsuses selgitanud, et kui täitmine on võimatu lepingut rikkunud poole tõttu, ei pruugi VÕS § 118 lg-s 1 sätestatud mõistlik aeg olla lühem kui kohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, mille järgimisest sõltub VÕS § 118 lg 2 kohaselt lepingust taganemise kehtivus (tsiviilasi nr 3-2-1165-09). Eeltoodust tulenevalt mõistlikku aega lepingu ülesütlemisel ei ületatud. Vastavalt hageja esitatud taotlusele kahju suuruse tõendatuse osas jõudis kohus seisukohale, et hageja on kahju suuruse kohta esitanud piisavalt tõendeid, millest tulenevalt on kahju suurus tõendatud. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Abobase Systems AS palub tühistada maakohtu otsuse, teha uus otsus, millega rahuldada hagi ja mõista Eesti Vabariigilt (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu) hageja kasuks välja 11 678 689,70 krooni hüvitisena tekitatud kahju eest ja viivise kahju hüvitamisega viivitamise eest summas 3 711 903,54 krooni seisuga 12.05.2010 ja nimetatud kuupäevale järgneva perioodi eest VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jätta kõik Eesti Vabariigi kanda. Kostja ütles MÜAB lepingu üles, tuginedes lepingu p-dele 5.4 ja 7.4. Meelevaldne on maakohtu väide, nagu oleksid pooled lepingu ülesütlemisega seoses peetud kirjavahetuses lepingu p 5.4 ja 7.4 sisu samaselt mõistnud ning sellest ühte moodi aru saanud. Lepingu ülesütlemise avalduses tugines kostja ainuüksi M2M-liidese kasutamise mittevõimaldamisele. Kostja ei tuginenud lepingu ülesütlemisel sellele, justkui ei vastaks MÜAB lepingu tingimustele või et hagejal oleks kohustus integreerida MÜAB eraldiseisva andmebaasina realiseeritud NBA-ga. Hageja esitas oma 26.01.2007 kirjas kostjale põhjendused selle kohta, et lepingu rikkumise süüdistus on alusetu ning selgitas ühtlasi ka oma arusaamist lepingu p-de 5.4 ja 7.4 sisu kohta, kuid kostja ei esitanud nendele vastuväidetele mingisuguseid täiendavaid seisukohti või selgitusi. Kui kostja oleks lepingu ülesütlemisel tõesti pidanud silmas tema kirjalikes avaldustes sõnaselgelt märgitust erinevaid motiive, pidanuks kostja hageja 26.01.2007 kirja alusel mõistma vajadust lepingu ülesütlemise põhjuste täiendavaks selgitamiseks, mida aga ei tehtud.
Hageja on ka korduvalt selgitanud, et lepingu ülesütlemisel ei saa tugineda asjaoludele, mille suhtes kostja ei ole nõudnud lepingu rikkumise lõpetamist. Maakohus jättis need põhjendused tähelepanuta. Ühtlasi on maakohtu otsus vastuolus VÕS § 114 lg 4 ja § 116 lg 2 p 5 sätetega ning ka MÜAB lepingu p-ga 9.2, millele kostja lepingu ülesütlemisel tugines. Samal põhjusel on maakohus tõlgendanud valesti kostja 27.11.2006 kirja. Kõnealuses kirjas on kostja nõudnud endale võimalust M2M-liidese kasutuselevõtuks, mitte andmebaasis esinevate puuduste (M2M-liidese mittevastavus lepingu tingimustele) kõrvaldamist. Maakohtu poolt ei olnud õiguspärane sisustada lepingu rikkumist teisiti, kui kostja seda lepingu ülesütlemisel oli teinud. Samuti on maakohus määratlenud valesti hageja lepinguliste kohustuste sisu. Maakohtu poolt lepingu punktidele 5.4 ja 7.4 antud tõlgendus on vastuolus nimetatud sätete tekstiga. Lepingu punktid 5.4 ja 7.4 reguleerivad Sideameti õigust kasutada M2M-liidest. Liidesed (web-liides ja M2M liides) võimaldavad sisestada MÜAB-i andmeid ja saada nimetatud andmebaasist andmeid. Teisisõnu võimaldavad liidesed MÜAB-ga suhelda, mis nähtub ka liideste definitsioonidest lepingus (lepingu punktid 3.1.11 ja 3.1.19). Selle suhtlemise võimaluste sisu (millist informatsiooni liideste kaudu on võimalik MÜAB-i sisestada või sealt saada) lepingu punktid 5.4 ja 7.4 ei reguleeri. Maakohus hindas vaidlusaluse lepingu alusel loodud andmebaasi lepingule vastavust lepingu üldiste sätete alusel, jättes tähelepanuta lepingu osaks olevad tehnilised tingimused, milles need küsimused tegelikult ja täpselt reguleeritud on. Maakohtu poolt lepingu põhiteksti sätete alusel tehtud järeldused on vastuolus lepingu lisadega ja sellise vastuolu korral oleks lepingust tulenevalt pidanud juhinduma lepingu lisadest (lepingu p 2.4). Maakohus on oma seisukohti lepingu tõlgendamise osas põhjendanud tunnistaja K. T. ütlustega. Seejuures jättis maakohus tähelepanuta hageja põhjendused, mis lükkavad ümber tunnistaja T. väite eraldiseisvana realiseeritud NBA andmete üleslaadimise kohustuse kohta. Maakohus on õigesti leidnud, et kostja tellimusel KPMG poolt koostatud auditi raport lükkab ümber tunnistaja T. väite. Alusetu on aga kaevatava otsuse põhjendus, mille kohaselt see tõend on muude tõenditega vastuolus, jäädes siiski vähemusse. Kaevatava otsuse põhjendustest ei selgu, milliseid muid tõendeid on maakohus siin silmas pidanud. Lisaks on maakohus jätnud tähelepanuta hageja 12.05.2009 kohtukõne p-s 8 viidatud dokumendid, mis on vaidlusaluse lepingu osaks, ekspert Toomas Klementi 07.01.2009 arvamuse ja ka kostja enese tellimusel koostatud AS Helmes ekspertarvamuse. Maakohus on ekspert Harry Krillo arvamuse alusel leidnud, et hageja poolt loodud andmebaasi M2M-liides ei vastanud lepingu tingimustele. Maakohtu väitel on ekspert Krillo sõnaselgelt tõdenud, et M2M-liides ei vasta pakkumises näidatud tingimustele. Maakohus on kirjeldanud osundatud tõendit valesti, kuna sellist väidet eksperdiarvamuses esitatud ei ole. Sellist arvamust ei olekski ekspert saanud kohtule esitada, sest M2M-liidese lepingule vastavuse kohta eksperdiarvamust käesolevas asjas küsitud pole. Maakohus on lugenud ekspert Krillo arvamuse usaldusväärseks, jättes seejuures tähelepanuta kõik hageja põhjendused vastupidise kohta. Samas on maakohus meelevaldsete põhjendustega jätnud tähelepanuta ekspert Toomas Klementi arvamuse. MÜAB võeti kostja poolt vastu 23.12.2004. Mingisuguste puuduste olemasolu MÜAB-s ei fikseeritud ja lepingu täitmise aruandes kinnitas kostja sõnaselgelt ja reservatsioonideta seda, et MÜAB vastab lepingu tingimustele. Muuhulgas kinnitati aruandes sõnaselgelt seda, et hageja täitis kohustuse tagada Sideametile võimalus M2M kasutuselevõtuks. Seda arvestades on selge, et tõendamiskoormist andmebaasi lepingule mittevastavuse väites peab kandma kostja ning et mittevastavuse tuvastamine peaks eeldama mitme täiesti selge ja usaldusväärse tõendi olemasolu. Kostja aga andmebaasi lepingule mittevastavust käesolevas menetluses tõendada pole suutnud. Maakohtu seisukohtadest lepingu rikkumise osas tuleneb ilmselt ebamõistlik järeldus, justkui oleks hageja võtnud endale vaidlusaluse lepinguga kohustuse luua selline andmebaas,
mille liidesed võimaldavad mistahes autonoomse broneerimissüsteemi andmete üleslaadimist. Maakohtule on jäänud tähelepanuta, et MÜAB ülesehitus (sealhulgas liideste funktsionaalsus) ja selle edasiarendamine ei olnud mitte hageja enese otsustada, vaid süsteem pidi olema täpses vastavuses MÜAB lepingus kokkulepituga. Hagejal ei olnud kohustust luua MÜAB sellisena, et see ühilduks kolmanda isiku poolt loodava NBA-ga, mida vaidlusaluse lepingu sõlmimisel ja selle alusel loodud MÜAB üleandmisel polnud veel olemas ja mille hankimiseks polnud kostjal kõnealusel ajal isegi mitte kavatsust. Ekspert Toomas Klementi poolt antud arvamusest järeldub, et ilma Sideameti kaasabita poleks olnud võimalik võtta reaalselt kasutusele isegi mitte hageja poolt loodud MÜAB M2M liidest (ekspert Klementi 07.01.2009 arvamuse p 2.4 ja 2.5), millel puudus autonoomselt realiseeritud NBA-st andmete üleslaadimise funktsionaalsus. Kolmanda isiku poolt loodud eraldiseisva süsteemi liidestamine olemasoleva MÜAB-ga oleks muuhulgas eeldanud teabe olemasolu teise süsteemi andmestruktuuride ja lähtekoodi kohta (ekspert Klementi arvamuse p 3.7). Hagejale ei esitatud aga mingisugust teavet tegelikult loodud eraldiseisva NBA kohta, mistõttu selle süsteemi liidestamine MÜAB-ga oli hagejale võimatu. Kostja ei ole ka kunagi palunud apellandil sellist tööd teha. Hageja on tuginenud menetluses sellele, et MÜAB lepingu ülesütlemine ei toimunud mõistliku aja jooksul alates väidetavast rikkumisest teadasaamisest. Kostja pidi tema väidetud puudustest (M2M liidese mittekasutamine) olema teadlik juba alates detsembrist 2004. Kostja ütles lepingu üles 09.01.2007. Maakohus on ekslikult leidnud, et M2M-liidese mittekasutamise tõttu ei saanud liidese mittevastavus andmebaasi vastuvõtmise ajal ilmneda ning et asjaolu, et liides broneerimisinfot MÜAB-i sisestada ei võimalda, sai kostjale teatavaks alles hageja 16.08.2005 kirja kaudu. Samas pole maakohus põhjendanud, millistel põhjustel saab ülesütlemisega viivitamist ajavahemikus 16.08.2005-01.09.2007 lugeda mõistlikuks VÕS § 196 lg 3 tähenduses. Maakohtu viited VÕS §-le 118 ja Riigikohtu 23.02.2010 otsusele asjas 3-2-1-165-09 on asjakohatud. Käesoleval juhul on tegemist lepingu ülesütlemisega, mitte taganemisega, mistõttu VÕS § 118 ei ole lepingu lõpetamise mõistliku aja osas kohaldatav. Hageja on menetluses tuginenud sellele, et kostja pole lepingueseme väidetavast mittevastavusest nõuetekohaselt teatanud ja mittevastavust kirjeldanud. Hageja arvates tegutses kostja lepingu sõlmimisel majandus- või kutsetegevuses VÕS § 644 lg-tes 2 ja 3 tähenduses. VÕS § 644 lg 1 ja 2 kohustuste rikkumise tõttu välistas kostja õiguse väidetavale mittevastavusele tugineda. Hageja põhjenduste käsitlemata jätmisega rikkus kohus TsMS § 442 lg 8 nõudeid. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 30.06.2010 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 korrata. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Maakohus ei ole faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Kolleegium leiab, et maakohus on õigesti kvalifitseerinud pooltevahelised õigussuhted ja kohaldanud õigesti vaidluse lahendamisel materiaalõigust. Maakohus on andnud hinnangu
kõigile asjas esitatud tõenditele ja nende põhjal ka tuvastanud lepingu p-des 5.4 ja 7.4 sisalduva poolte tegeliku tahte. Kohus, hinnates kogumis kõiki asjas esitatud tõendeid, leidis põhjendatult, et lepingu p-des 5.4 ja 7.4 märgitud kohustused jäid hageja poolt täitmata, sh põhjusel, et M2M-liides ei võimaldanud numbrite broneerimisinfot MÜAB-i sisestada. Samuti ei loonud hageja muud võimalikku tehnilist lahendust, mistõttu lepingu eesmärk jäi saavutamata. Poolte ühise tegeliku tahte kohaselt omas Sideamet lepingu p-s 5.4 ning p-s 7.4 sätestatud õigust broneerimisinfot MÜAB-i sisestada. MÜAB lepingu sõlmimise ajal ei olnud teada, kellega NBA leping sõlmitakse, samuti ei olnud teada, millistel tingimustel täpselt nimetatud leping sõlmitakse. Pakkumiskutse p 2 (I kd, t.l. 25) järgi pidi süsteem loodama kahes etapis – esmalt numbri teisaldamise funktsionaalsuse ja seejärel numbri broneerimise funktsionaalsuse väljaehitamine. Andmebaas pidi võimaldama alates 01.01.2005. a laiendamist numbrite broneerimiseks, mis nõuab vähemalt kõikide Eesti numeratsiooniplaani kuuluvate ja broneeritavate numbrite olemasolu andmebaasis. Samuti on selgelt märgitud, et süsteemi väljaehitamine toimub kahes etapis: numbri teisaldamise funktsionaalsus ja numbri broneerimise funktsionaalsus. Kohus nõustus kostjaga, et hageja pidanuks mõistma, et MÜAB lepingu eesmärki on võimalik saavutada üksnes siis, kui tema poolt hallatav MÜAB broneerimisinfot vastu võtab. Pakkumises on sõnaselge märge, et tellijal on õigus mitte tellida broneerimise funktsionaalsuse osa, kui see ei vasta riigi hinna- ja funktsionaalsusootustele. Maakohus ei ole hinnanud vaidlusaluse lepingu alusel loodud andmebaasi lepingule vastavust lepingu üldiste sätete alusel, jättes tähelepanuta lepingu osaks olevad tehnilised tingimused, milles need küsimused tegelikult ja täpselt reguleeritud on, nagu märgitakse kaebuses. Maakohus on hinnangu andnud ka lepingu lisaks olevatele tehnilistele tingimustele ja neile ka viidanud. Ebaõiged on hageja väited, mille kohaselt esitas kostja väited selle kohta, nagu olnuks hageja kohustatud M2M liidese kaudu ühendama MÜAB väljaspool hageja süsteemi realiseeritud NBA-ga, esmakordselt ja üllatuslikult maakohtu esimese menetluse kohtuvaidluses 12.05.2009. Toimiku materjalidest nähtub, et kostja esitas NBA liidestamise kohustuse väite esmakordselt juba 10.07.2007 vastuses hagile (I kd, t.l. 241). Kostja ei ole väitnud, et aktsepteeritav olnuks vaid integreeritud lahendus. Asja materjalidest nähtub, et aktsepteeritav lahendus olnuks nii integreeritud kui ka liidestatav. Maakohus tuvastas õigesti, et hageja lõi küll MÜAB-i ja ka NBA tarkvara, kuid NBA integreerimisel MÜAB-i nõudis kostjalt alusetult veel 5,2 miljonit krooni. Maakohus jõudis põhjendatult kõiki asjas esitatud tõendeid kogumis hinnates kokkuvõtva järelduseni, et lepingu p-des 5.4 ja 7.4 märgitud kohustused jäid hageja poolt täitmata, sh põhjusel, et M2M liides ei võimaldanud numbrite broneerimisinfot MÜAB-i sisestada. Samuti ei loonud hageja muud võimalikku tehnilist lahendust, mistõttu lepingu eesmärk jäi saavutamata. Eeltoodu on kvalifitseeritav VÕS § 641 lg 1 ja lg 2 tähenduses lepingu rikkumisena, mistõttu lepingu kostjapoolne ülesütlemine oli seaduslik ning põhjendatud. Kolleegium nõustub kostjaga, et ka õiguslikult ei oleks võimalik panna kostjale kohustust hüvitada hagejale tulu, mis jäi hagejal saamata tema enda käitumisest tingituna. Hageja ei loonud sellist süsteemi, mis kõiki (mobiil)telefoninumbreid teisaldaks ning hageja poolt loodud puudulik süsteem ei võimaldanud hagejal teenida tulu, mida ta asus hiljem hagiga kostjalt nõudma. Maakohus on õigesti leidnud, et lepingu p 9.2 järgi võis lepingu üles öelda, kui lepingupool ei täida oma lepingujärgseid kohustusi ning ei ole lepingu rikkumist lõpetanud 30 päeva jooksul arvates talle lepingu rikkumisest kirjalikult teatamisest. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on oma 27.11.2006. a kirjas nimetatud ettepaneku hagejale ka teinud (t.l. 143). Oma 19.12.2006. a kirjas vastas hageja, et ühendus on veebiliidese kaudu tagatav. Informatsioon on eksitav, sest hageja enda andmetel oli veebiliidese funktsionaalsus M2M liidesega analoogiline, mis faktiliselt tähendas, et broneerimisinfo MÜAB-i
sisestamine ei ole võimalik. Lepingu ülesütlemine toimus kostja 09.01.2007. a kirjaga (t.l. 149). Riigikohus on selgitanud, et kui täitmine on võimatu lepingut rikkunud poole tõttu, ei pruugi VÕS § 118 lg-s 1 sätestatud mõistlik aeg olla lühem kui kohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, mille järgimisest sõltub VÕS § 118 lg 2 kohaselt lepingust taganemise kehtivus (tsiviilasi nr 3-2-1-165-09). Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt mõistlikku aega lepingu ülesütlemisel ei ole ületatud. Ülaltoodu alusel ei anna ükski apellatsioonkaebuses toodud väide alust kaevatava otsuse tühistamiseks või muutmiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. TsMS 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Reet Allikvere
Ülle Jänes
Iko Nõmm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.