Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Kostja vaidles hagile vastu ning selgitas, et kostjapoolne lepingu ülesütlemine on kehtiv ning õiguspärane. Kostja ei täitnud kohustust, mille järgi Sideamet pidi saama M2M-liidese kaudu või muul viisil NBA-st broneeritud numbriinfot MÜAB-i sisestada. Kostja andmetel keeldus hageja andmebaase integreerimast, jättes sellega hanke eesmärgi (luua telefoni- ja mobiiltelefoni kõikide numbrite liikuvust tagav integreeritud süsteem) täitmata. Lepingu ülesütlemine toimus kostja arvates mõistliku aja jooksul, kuna eelnevalt oli vaja teha põhjalik tehniline, õiguslik ja finantsiline analüüs. Lisaks eeltoodule oli lepingu rikkumine kestev. Seega alus kahju hüvitamiseks puudub. Alternatiivse seisukohana palus kostja valjamõistetava kahju suurust VÕS § 6 lg 1,§ 7,§ 23, § 139 lg 2, § 140 lg 1, § 620, § 624 lg 1 ja TsÜS § 138 alusel vähendada. Kahju arvestusega kostja ei nõustunud, leides, et arvestuslik kahju võiks äärmisel juhul olla 2 341 640.14 krooni. Kostja arvates on väidetav 859 089.56 kroonine tulu, mida hageja pidanuks saama lisateenuste eest, tõendamata. Lisaks eeltoodule on nõude aluseks ekslik hinnakiri. Saamata jäänud põhitulu inflatsiooniga seostamist ei pidanud kostja samuti põhjendatuks, sest vastavalt lepingu lisa 7 p 5.12 oli hagejal õigus taotleda teenuse hindade muutmist, arvestades muuhulgas inflatsiooni indeksit. Inflatsiooni indeksi arvesse võtmine sai toimuda seega üksnes poolte kokkuleppel. Kalkulatsiooni p-s 5 on saamata jäänud tuluna näidatud 7 850 100 krooni, mis on tasu broneeritud numbrite MÜAB-i mehaanilise sisaldamise eest. Seega tasu toimingu eest, millest hageja ise loobus. Hagis väidetud kahju tekkimise vältimiseks või minimeerimiseks, mis on VÕS § 139 lg 2 kohaselt lepingupoole kohustus, olnuks hagejal võimalik NBA MÜAB-iga integreerida. Analoogiline seisukoht oli kostjal viivise väljamõistmise osas. Järelduvalt eeltoodust palus kostja jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud panna hageja kanda. Menetluse käik Maakohus jättis oma 28.08.2009.a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus leidis, et hageja pidi looma kaks omavahel integreeritud andmebaasi ja panema nad tööle nii, et oleks täielikult tagatud numbrite liikuvus. Selle tegemata jätmise tõttu ei täitnud MÜAB oma eesmärki ega vastanud lepingu tingimustele. Sellest tulenevalt asus kohus seisukohale, et MÜAB ei olnud lepingule vastav ning lepingu ülesütlemine kostja poolt oli põhjendatud. Kostja ei saa vastutada hagis nimetatud kahju eest olukorras, kus hagejal oli kohustus, võimalused ja eeldused luua hageja jaoks majanduslikult tasuv ja toimiv süsteem. Eeltoodust lähtuvalt asus kohus seisukohale, et kostjapoolne lepingu ülesütlemine oli põhjendatud ja seaduslik, hageja kahjunõue kostja vastu on alusetu ja põhjendamatu, mistõttu hagi tuli jätta täies ulatuses rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu otsusega Harju Maakohtu kohtuotsus tühistati ning saadeti tsiviilasi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Tallinna Ringkonnakohus on muuhulgas märkinud, et maakohus ei ole võtnud seisukohta, mis liiki lepinguna tuleks hageja ja kostja vahelist lepingut käsitleda ning, millised õigused ja kohustused pooltel lasusid. Samuti, kas ja kuidas mõjutab pooltevahelist lepingut see, et hageja ja kostja sõlmisid omavahel lisaks marsruutimise ühtse andmebaasi lepingule veel ka lepingu numbri

broneerimise andmekogu loomiseks (NBA leping), mille lõpetamisest tulenevate nõuete osas sõlmisid pooled kohtuliku kompromissi. Maakohtu põhjendused Lähtuvalt Tallinna Ringkonnakohtu seisukohtadest analüüsib kohus esmalt vaidlusaluse lepingu olemust ning sellest johtuvaid õigusi ning kohustusi. Ühtlasi võtab kohus seisukoha, kas lepingut rikuti. 23.08.2004. a kuulutas Sideamet välja avaliku konkursi tava- ja mobiiltelefoninumbri marsruutimise ühtse andmebaasi teenuse osutaja leidmiseks. Avaliku konkursi pakkumiskutse ”Marsruutimise ühtse andmebaasi toimimist korraldava isiku määramiseks” kohaselt on konkursi korraldamise eesmärgiks sõlmida leping konkursi võitjaga, kes pakub parima hinnaga ning lühima andmebaasi loomise ja teenuse osutamise alustamiseks kuluva ajaga andmebaasi vahendusel osutatavat teenust tarbija soovil temale numbri säilitamise tagamiseks telefoni- või mobiiltelefoniteenuse osutaja vahetamisel. Pakkumiskutse punkti 2 kohaselt toimub MÜAB-i väljaehitamine kahes etapis: 1) numbri teisaldamise funktsionaalsus ja 2) numbri broneerimise funktsionaalsus, kusjuures numbri broneerimise funktsionaalsuse osa on tellijal õigus mitte tellida, kui viimane ei vasta riigi hinna- ja funktsionaalsusootustele. Hageja pakkumine tunnistati parimaks. 16.11.2004 sõlmis kostja hagejaga marsruutimise ühtse andmebaasi (MÜAB-i) toimimise korraldamise Lepingu nr 65 (edaspidi: Leping) (tlk.70-80). MÜAB lepingu p 1.1 järgi on lepingu objektiks hageja kui täitja poolt Marsruutimise ühtse andmebaasi loomine ning andmebaasi vahendusel teenuse osutamine telefoni- ja mobiiltelefonivõrgu operaatoritele või telefoni- ja mobiiltelefoniteenuse osutajatele. Poolte hinnangul on leping osas, mis puudutab andmebaasi loomist, töövõtuleping. Teenuste osutamise osas vastab leping käsundi tunnustele. Kohus nõustub eeltooduga. VÕS § 1 lg 2 kohaselt, kui leping vastab kahe või enama seaduses sätestatud lepinguliigi tunnustele, kohaldatakse nende lepinguliikide kohta seaduses sätestatut üheaegselt välja arvatud sätted, mille üheaegne kohaldamine ei ole võimalik või mille kohaldamine oleks vastuolus lepingu olemuse või eesmärgiga. Johtuvalt sätte eesmärgist tuleb segatüüpi lepingutes tõlgendada lepingutingimusi ning sõlmimise asjaolusid nende kogumis. Sama sätte lg 3 järgi kohaldatakse käesolevas seaduses rohkem, kui kahe poole vahel sõlmitud lepingutele (mitmepoolne leping) käesolevas seaduses lepingute kohta sätestatut, kui see ei ole vastuolus lepingu olemuse ega eesmärgiga. Johtuvalt tsiviilkolleegiumi seisukohtadest (tsiviilasi nr 3-2-1-135-02 ja 3-2-1-50-04) on omavahel seotud tehingute puhul oluline välja selgitada, kas pooled oleksid mõne neist teinud ka ilma teise tehinguta. Segatüüpi lepingutes esineb mitme lepinguliigi elemente samaaegselt. Lähtuvalt seaduse paindliku kohaldamise printsiibist tuleb igal konkreetsel juhtumil lähtuda lepingu olemusest ja eesmärgist. Asja lahendamisel lähtub kohus põhiliselt töövõtulepingu regulatsioonist, kuna lepingu ülesütlemine seostub andmebaasi loomist puudutava problemaatikaga. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 636 lg 1 kohaselt peab töövõtja tööna valmistatud asja tellijale üle andma. VÕS § 638 kohaselt on tellija

kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Analüüsitava sätte mõistmiseks on tsiviilkolleegium selgitanud, et töö vastuvõtmine ei võta tellijalt iseenesest õigust tugineda tehtud töös ilmnevatele puudustele. Kuid see omab olulist tähendust pooltevahelise tõendamiskoormise jaotusele. Kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija (tsiviilasi nr 3-2-1-80-08). VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele, ning sama paragrahvi 3. lõikes sätestatut, et kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 641 lg 1 järgi peab töö vastama lepingutingimustele. Sätte lg 2 kohaselt ei vasta töö muu hulgas lepingutingimustele, kui: tööl ei ole kokkulepitud omadusi; kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse, samuti kui töö kasutamist takistavad õigusakti sätted, mida töövõtja lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma. VÕS § 643 järgi, kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. VÕS § 644 lg 1 kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 644 lg 3 kohaselt kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. VÕS § 645 lg 1 alusel võib tellija lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, sõltumata sellest, et ta tööd üle ei vaadanud ja selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui: lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud töövõtja tahtluse või raske hooletuse tõttu; töövõtja teadis või pidi teadma lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei teatanud sellest tellijale. Sätte lg 2 kohaselt töö ülevaatamise kohustuse täitmata jätmise korral võib oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev tellija tugineda asja lepingutingimustele mittevastavusele, mille ta oleks võinud asja ülevaatamisega avastada, üksnes juhul, kui ta tõendab, et tööl oli niisugune puudus juba töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko talle ülemineku ajal. Kohus märgib nimetatud sätete dispositiivsust. VÕS § 647 lg 1 alusel loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub

või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. VÕS § 647 lg 3 järgi käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel ei pea tellija määrama töövõtjale täitmiseks käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega ning võib muu hulgas lepingust taganeda. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 4.2.2 kohaselt (toim lk 73) omas kostja kui tellija eriõigust saada Sideameti tarbeks M2M-liide kaudu andmebaasi tasuta ligipääsu. Lepingu p 5.4 kohaselt garanteerib hageja lepingu raames Sideametile järelevalve kohustuse ning numeratsiooni haldamiseks vajalike tegevuste täitmiseks tasuta liitumise M2M-liidesega. Lepingu p 7.4 järgi oli hageja kohustatud võimaldama Sideametile tasuta ligipääsu M2M-liidese kaudu kõikidele andmetele, mis on vajalikud Sideametile seadusega antud kohustuste täitmiseks. Lepingu lisa nr 7 1.4 p 4 kohaselt on M2M-liides serveritevaheline automaatne liides (toim lk 252). Kohtu hinnangul tuleb analüüsitavate kohustuste hindamisel lähtuda lepingu tõlgendamise üldistest põhimõtetest, eelkõige poolte ühise tegeliku tahte väljaselgitamisest. VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 2 kohaselt ei või lepingu tõlgendamisel aluseks olla ebaõige tähistus või väljendusviis, mida lepingupooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata oma tegelikku tahet. VÕS § 29 lg 3 järgi, kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. VÕS § 29 lg 4 kohaselt, kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Viidatud sätte lg 5 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel eelkõige arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi; tõlgendust , mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud; lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist; lepingu olemust ja eesmärki; vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust; tavasid ja lepingupooltevahelist praktikat. VÕS § 29 lg 6 alusel tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist. VÕS § 29 lg 8 kohaselt eelistatakse lepingutingimuse tõlgendamisel tõlgendust, mille kohaselt lepingutingimus on seaduslik või kehtiv, kui seadusest ei tulene teisiti. Tsiviilkolleegiumi juhiste kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel välja selgitada eelkõige poolte ühine tegelik tahe. Juhul, kui poolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tuleb arvestada, kuidas pidi lepingust aru saama lepingupooltega sarnane mõistlik isik. Objektiivsel tõlgendamisel tuleb muu hulgas arvestada VÕS § 29 lg 5 p-des 4-6 märgitud asjaoludega (tsiviilasi 3-2-1-122-06 ja tsiviilasi nr 3-2-145-08). Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 27.11.2006. a kirjas asub kostja seisukohale, et M2M liidesega tasuta liitumine ei ole Sideametile tagatud. Nimetatud liidese puudumise tõttu ei saa Sideamet numbrite broneerimisinfot MÜAB-i edastada. Ühtlasi teeb kostja hagejale VÕS § 644 lg 1 tähenduses ettepaneku lepingu p 5.4 ja

7.4 rikkumine lõpetada. (toim lk 143). Oma vastuses kostja pöördumisele (toim lk 145) võtab hageja sõnaselgelt omaks, et Sideametil peab olema ühendus MÜAB-i. Lisaks eeltoodule möönab hageja, et M2M liidest ühenduseks Marsruutimise ühtse andmebaasiga Sideamet ei oma, kusjuures juurdepääs on tagatud veebiliidese kaudu, mis lepingu lisa 1 tehniliste nõuete järgi on kasutatav varulahendusena M2M liidese mittefunktsioneerimise korral. Analüüsitavas kirjavahetuses on pooled lepingu p 5.4 ja p 7.4 sisu samaselt mõistnud ning sellest ühte moodi aru saanud. Poolte ühine arusaam väljendub piisava selgusega ka lepingu tingimuste ja kohustuste täitmise aruande p 9 (toim lk 88), kus kinnitatakse, et Sideametile on ligipääs M2M-lidese kaudu MÜAB-i tagatud. See, kas tasuta ligipääs Sideametile M2M-liidese või veebiliidese kaudu ka tegelikult tagati, on lepingu täitmise, mitte kohustuse tõlgendamise problemaatika. Kohus analüüsib eeltoodut hiljem. Poolte ühine arusaam lepingulistest kohustustest järeldub ka hageja faktilisest käitumisest. Kuni 26.07.2005. a saatis kostja numbrite broneerimisinfot hagejale meiliga, misjärel hageja info mehaaniliselt MÜAB-i sisestas. Eeltooduga oli lepingu p 5.4 ja p 7.4 eesmärk (numbrite broneerimisinfot MÜAB-i sisestada) tagatud, kuigi muul moel, kui vastava liidese kaudu. Asjaolu, et olukord Sideametit ka sellisena rahuldas järeldub muuhulgas Sideameti 15.12.2004. a kirjast hagejale, kus ta leiab, et otsene vajadus M2M liidese saamiseks hetkel puudub (toim lk 759). Vajaduse tekkimisel lubab Sideamet hagejaga ise ühendust võtta. Lahkhelid lepingu kohase täitmise ning kirjavahetus M2M liidese üle ilmnes alles pärast seda, kui hageja numbrite broneerimisinfo mehaanilise sisestamise MÜAB-i lõpetas (toim lk 132 kuni lk 141). Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et lepingu p 4.1.8 kohaselt oli hageja kohustatud sõlmima kasutajatega lepingud MÜAB-iga liitumiseks vastava tahteavalduse saamisel. Lepingu p 3.1.2 kohaselt on kasutajad MÜAB-i teenuse tarbijad, mitte kostja, kes oli lepingu p 1.2 kohaselt tellija ning ei pidanud M2M liidese Sideametile saamiseks lepingu järgi eraldi tahteavaldust esitama. Eeltoodust teeb kohus järelduse, et poolte ühise tegeliku tahte kohaselt omas Sideamet lepingu p-s 5.4 ning p-s 7.4 sätestatud õigust broneerimisinfot MÜAB-i sisestada. MÜAB lepingu sõlmimise ajal ei olnud teada, kellega NBA leping sõlmitakse, samuti ei olnud teada, millistel tingimustel täpselt nimetatud leping sõlmitakse. Pakkumiskutse p 2 (tl 25) järgi pidi süsteem loodama kahes etapis – esmalt numbri teisaldamise funktsionaalsuse ja seejärel numbri broneerimise funktsionaalsuse väljaehitamine. Andmebaas pidi võimaldama alates 01.01.2005. a laiendamist numbrite broneerimiseks, mis nõuab vähemalt kõikide Eesti numeratsiooniplaani kuuluvate ja broneeritavate numbrite olemasolu andmebaasis. Samuti on selgelt märgitud, et süsteemi väljaehitamine toimub kahes etapis. Numbri teisaldamise funktsionaalsus ja numbri broneerimise funktsionaalsus. Kohus nõustub kostjaga, et hageja pidanuks mõistma, et MÜAB lepingu eesmärki on võimalik saavutada üksnes siis, kui tema poolt hallatav MÜAB broneerimisinfot vastu võtab. Lisaks eeltoodule on pakkumises sõnaselge märge, et tellijal on õigus mitte tellida broneerimise funktsionaalsuse osa, kui see ei vasta riigi hinna- ja funktsionaalsusootustele. Tingimus on sõnaselge ning selle sisu on muid tõendeid analüüsimatagi mõistetav. Sellele vaatamata kohus märgib, et ka tunnistaja Kalev Truusalu ütlustel pidanuks hageja MÜAB-i loomisel muuhulgas arvestama

võimalusega, et MÜAB liidetakse M2M liidese kaudu Sideametis asuva NBA-ga ehk eraldi seisva NBA-ga. (toim lk 1029). Tunnistaja töötas lepingu sõlmimise ajal Sideametis infotehnoloogia osakonna juhatajana, kelle ülesandeks oli numbri liikuvuse süsteemile lahenduse leidmine. Tunnistaja ütlusi hanke eesmärgi ning lepingu sõlmimise asjaoludega koostoimes hinnates, on ütlused veenvad. Ekspert HK on oma arvamus jõudnud tunnistajaga analoogilisele seisukohale (vastus küsimusele 3.3, toim lk 921). Kohus möönab, et Sideameti kommentaari kohaselt, mis on kajastatud KPMG raporti lk 11, nägi hange algusest peale ette MÜAB-i ja NBA funktsionaalsuse realiseerimist ühtse andmebaasina (toimiku lk 553 – 574). Seega MÜAB-i osana, mitte eraldi seisva andmebaasina. Kohus möönab, et Sideameti kommentaar on muude tõenditega vastuolus (osundatud tõendite kohaselt pidanuks hageja arvestama nii võimalusega, et NBA tuleb MÜAB-i integreerida kui ka võimalusega, et broneerimisinfo tuleb liidese kaudu eraldi seisvast andmebaasist MÜAB-i sisestada), jäädes siiski vähemusse. Hageja väide, nagu oleks kostja esitanud alles aastatagusel kohtuistungil kohtuvaidluse käigus esmakordselt väite, et hagejal oli kohustus liidestada MÜAB selle välise NBA-ga, ei vasta faktidele. Nimetatud asjaolule on kostja juba oma esialgses vastulause p-s 23 viidanud (toim lk 241). Testkeskkonna problemaatika (kas testkeskkonna loomine kuulus NBA lepingusse või mitte ) on eelkõige NBA lepingu täitmise küsimus, mille osas on pooled kompromissi sõlminud (tsiviilasi nr 2-06-16840, toim lk 95 kuni 97). MÜAB leping testkeskkonna loomist ei sisalda ning ei peagi sisaldama. Järgnevaga analüüsib kohus VÕS §-s 643 sätestatud ülevaatamiskohustuse täitmist. Seejärel võtab kohus seisukoha, M2M liides nõuetekohasuse suhtes. VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. VÕS 101 lg 3 kohaselt ei või võlausaldaja tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohus nõustub hagejaga, et lepingu tingimuste täitmise 23.12.2004. a aruandes on pooled lepingu tingimuste täitmist allkirjadega kinnitanud (toim lk 88). M2M –liidese osas on märgitud, et Sideametile on ligipääs MÜABI M2M liidese kaudu tagatud. Aruannet poolte faktilise käitumise foonil hinnates on siiski järeldatav, et aruande allkirjastamise ajal liidest kasutusele ei võetud. Seega ei saanudki liidese mittevastavus aruande allkirjastamise ajal ilmneda. Asjaolu, et liides broneerimisinfot MÜAB-i ei sisestada võimalda, tegi hageja teatavaks alles oma 16.08.2005. a kirjas Sideametile (toim lk 134). Oma 22.08.2005. a kirjas märgib Sideamet, et uus tekkinud olukord vajab läbiarutamist. Kohtu hinnangul oli tekkinud olukord Sideameti jaoks üllatuslik.

Pakkumisele lisatud tehniliste nõuete (toim lk 35-67) p 2.5.1 (c) järgi peab M2M liides võimaldama teha numbrite tisaldamise ning numbri broneerimise kõiki tegevusi. Punkt 2.5.2 (c) kohaselt peab sama võimaldama ka Web-liides. Eeltoodut lepingu p 5.4 ja p 7.4 eesmärgiga koostoimes tõlgendades on järeldatav, et kostjal oli õiguspärane ootus, et liidese kaudu saab numbrite broneerimisinfot MÜAB-i sisestada. Ekspert HK hinnangul oleks nõuetekohaselt loodud M2M liidese kasutuselevõtust piisanud numbrite MÜAB-i sisestamiseks. Oma vastuses küsimusele nr 2.4 on ekspert sõnaselgelt tõdenud, et M2M liides ei vasta pakkumises näidatud tingimustele (toim lk 918). M2M liidese tehniline vastavus, on eriteadmistel põhinev hinnang, kusjuures ekspert HK oskustes või erapooletuses puudub kohtul alus kahelda. Kohus nõustub kostjaga selles, et ekspertarvamus on põhjalik, asjatundlik, näitlikustatud ning selle järeldused on loogilised. Lisaks eeltoodule on ekspert oma arvamust täiendavalt selgitanud ning täpsustanud (toim lk 1031). Tunnistaja Kalev Truusalu ütlused (toim lk ) ning AS H arvamus (toim lk 704 kuni 714) toetavad ekspert HK põhijäreldusi, selle tõenduslikku väärtust eeltoodu kaudu oluliselt tõstes. AS H arvamuse kohaselt realiseeriti M2M liides üksnes osaliselt. Kohus möönab, et ekspert TK arvamus erineb ekspert HK arvamusest. Samas võib tõdeda, et ekspert TK on oma arvamuse andmisel lähtunud M2M liidesest, nagu see faktiliselt loodi, mitte liidest, mida hageja pidanuks lepingu p 5.4 ja p 7.4 eesmärgi täitmiseks looma. Eeltoodu põhjal jõudis kohus kokkuvõtva järelduseni, et lepingu p 5.4 ja p 7.4 märgitud kohustused jäid hageja poolt täitmata, sh põhjusel, et M2M liides ei võimaldanud numbrite broneerimisinfot MÜAB-i sisestada. Samuti ei loonud hageja muud võimalikku tehnilist lahendust, mistõttu lepingu eesmärk jäi saavutamata. Eeltoodu on kvalifitseeritav VÕS § 641 lg 1 ja lg 2 tähenduses lepingu rikkumisena, mistõttu lepingu kostjapoolne ülesütlemine oli seaduslik ning põhjendatud. Eraldi seisukoha võtab kohus ülesütlemise ajastatuse küsimuses. Lepingu p 9.2 järgi võis lepingu üles öelda, kui lepingupool ei täida oma lepingujärgseid kohustusi ning ei ole lepingu rikkumist lõpetanud 30 päeva jooksul arvates talle lepingu rikkumisest kirjalikult teatamisest. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on oma 27.11.2006. a kirjas nimetatud ettepaneku hagejale ka teinud ( toim lk 143). Oma 19.12.2006. a kirjas vastas hageja, et ühendus on veebiliidese kaudu tagatav. Informatsioon on eksitav, sest hageja enda andmetel oli veebiliidese funktsionaalsus M2M liidesega analoogiline, mis faktiliselt tähendas, et broneerimisinfo MÜAB-i sisestamine ei ole võimalik. Lepingu ülesütlemine toimus kostja 09.01.2007. a kirjaga (toim lk 149). Tsiviilkolleegium on selgitanud, et kui täitmine on võimatu lepingut rikkunud poole tõttu, ei pruugi VÕS § 118 lg-s sätestatud mõistlik aeg olla lühem kui kohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, mille järgimisest sõltub VÕS § 118 lg 2 kohaselt lepingust taganemise kehtivus (tsiviilasi nr 3-2-1-165-09). Eeltoodust juhindudes, võtab kohus seisukoha, et mõistlikku aega lepingu ülesütlemisel ei ületatud. Muud asjaolud, millele kostja viitas (keerukad uuringud jms) tõendamist ei leidnud. Ebausaldusväärseid tõendeid menetluses ei esinenud. Oma põhilises osas taandus tõendatuse problemaatika tõendatuse piisavusele või tõlgendamise problemaatikale. Muuhulgas kohus märgib, et kostja poolt viidatud elektroonilise side seadus ei ole antud juhul kohaldatav, sest nimetatud seadus jõustus alles 01.01.2005. a. Seega pärast vaidlusaluse lepingu sõlmimist.

Eeltoodut muude hageja poolt osundatud tõenditega kogumis hinnates ning tõendamise koormust arvestades, asub kohus seisukohale, et kostjapoolne lepingu ülesütlemine oli põhjendatud ja seaduslik, kuna hageja rikkus lepingut. Hagejapoolne lepingu ülesütlemine on samas põhjendamatu. Kohustuse rikkumine on kahju hüvitamise eeldus ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Kuna kohustuse rikkumist ei toimunud ning selle kaudu hagejale kahju ei põhjustatud, siis ei ole kohtul alust ka kahjuhüvitise suurust tuvastada. Võrreldavale seisukohale on asunud ka tsiviilkolleegium (tsiviilasi nr 3-2-1-2-08). Ebausaldusväärseid tõendeid menetluses ei esinenud, oma olemuselt oli vaidlus õiguslik või taandus tõendite piisavuse või tõendite tõlgendamise problemaatikale. Tõendeid, mida eraldi kohtuotsuses ei analüüsitud, seonduvad hüvitatava kahju suurusega, mille tõendamise eeldus on menetluse käigus juba viidatud põhjusel ära langenud. Eraldi seisukoha võtab kohus hageja poolt esitatud taotluse suhtes, kus ta tõstis esile kahju suuruse tõendatuse problemaatika. Hageja hinnangul jättis kostja hageja küsimusele tõendite piisavuse osas ootuspäraselt vastamata. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Samas peavad seisukohad olema selgelt esitatud. Kui hageja palus kostjal avaldada oma seisukoht täiendavate tõendite esitamise vajadusega, siis oleks kostja pidanud ka oodatava täpsusega vastama. Seda enam, et erikatkestuste arvu tõendamine tähendanuks tõendite mahu olulist kasvu. Kohus nõustub hagejaga, et broneeritud numbrite täpne arv pidanuks kostjale täpselt teada olema ning tõendamise vajadus on antud osas kunstlikult otsitud. Kohtu hinnangul on hageja poolt tõstatatud tõendamise küsimus lahendatav TsMS § 8 lg 2 ning TsMS § 238 lg 1 p 2 alusel. Järelikult asub kohus seisukohale, et nimetatud asjaolu kohta on piisavalt tõendeid esitatud, mistõttu erikatkestuste ja broneeritud numbrite tuleb lugeda tõendatuks. Seega oli hagejal õiguspärane ootus, et kostja tema poolt esitatud küsimusele tõendite kohta selgelt vastab. Faktiliselt tähendanuks see olulisi lisakulusid ning dokumentaalsete tõendite mahu erakordset suurenemist. Kohtu hinnangul ei ole kostja selgest vastusest kõrvale hoidmisel heas usus toiminud. Samas ei pidanud kohus õigeks nimetatud põhjusel vajalikuks kohtuistungit edasi lükata, arvestades, et tõendatuse küsimus on lahendatav TsMS § 8 lg 2 ning TsMS § 238 lg 1 p 2 alusel. Seega asub kohus seisukohale, et nimetatud asjaolu kohta on piisavalt tõendeid esitatud, mistõttu kahju suurus loetakse nimetatud osas tõendatuks. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega antud juhul hageja. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise

avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohtunik Epp Haabsaar

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.