Abobase Systems AS hagi Eesti Vabariigi (Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu) vastu 11 678 689 krooni ja 70 sendi saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.08.2009.a otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
11 678 689 krooni
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS-i Abobase Systems apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): Abobase Systems AS (registrikood 10285877, asukoht: Tallinn, aadress: Mustamäe tee 55, 10621 Tallinn), tehinguline esindaja vandeadvokaat Ants Mailend Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Eesti Vabariik (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu) (asukoht: Tallinn, aadress: Harju 11, 15072 Tallinn), tehinguline esindaja vandeadvokaat Arne Ots
Menetluse liik
Kaebuse lahendamine üksnes kaebuse põhjal (TsMS § 646)
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 28.08.2009.a otsus ning saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks maakohtule.
3.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi
1(5)
Tsiviilasi nr: 2-07-22119 saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.08.06.2007.a esitas hageja Harju Maakohtusse hagiavalduse, mille kohaselt sõlmisid pooled 16.11.2004.a lepingu (edaspidi MÜAB leping), mille eesmärgiks oli andmebaasi loomine, mis võimaldas korraldada telefoninumbrite liikuvust. 25.01.2005.a sõlmisid pooled veel eraldi lepingu (edaspidi NBA leping) numbri broneerimise funktsionaalsuse kohta. Viimase lepingu täitmisel tekkisid pooltel erimeelsused, mis lahendati kohtu poolt 01.06.2007.a kinnitatud kompromissiga. Hageja leidis, et tegelikkuses hageja poolt loodud andmebaasi kasutusele ei võetud ja 2005.a suvel tellis kostja uue broneerimissüsteemi kolmandalt isikult. 09.01.2007. a ütles kostja hageja sõlmitud MÜAB-i lepingu üle põhjendusega, et hageja polevat temal võimaldanud asuda kasutama MÜAB-i liidest. Hageja vaidles lepingu ülesütlemisele vastu selgitades, et kostja ise ei soovinud liidest kasutusele võtta. Hageja hinnangul täitis ta kõik MÜAB lepingust tulenevad kohustused ja selliseid kohustusi, mille rikkumist kostja hagejale lepingu lõpetamise alusena ette heidab, poolte vaheline leping ei sisalda. Samuti selgitas hageja, et liidese kasutamine ei oleks lahendanud kostja poolt nimetatud probleemi. Kuna kostja lõpetas MÜAB-i lepingu täitmise, muutus hagejal võimatuks MÜAB-i kaudu teenuste osutamine ja hageja ütles lepingu ise üles. Hageja palus kostjalt välja mõista lepingu rikkumisega tekitatud kahju summas 11 678 689,70 krooni. Kostja vastuväited
2.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus selle jätta täies ulatuses rahuldamata. Kostja leidis, et kostjapoolne lepingu ülesütlemine oli kehtiv ja õiguspärane, kuna hageja rikkus oluliselt lepingust tulenevaid kohustusi. Kostja leidis, et hagejapoolne lepingu rikkumine oli oma olemuselt laiem, kui liidese puudumine hõlmates lisaks ka numbri liikuvuse mittetoimimist. Kostjal oli oluline huvi lepingu kohase täitmise suhtes ja numbri liikumise mittetoimimine tähendas kostjale riigi poolt Euroopa Liidu õigusega võetud kohustuse mittetäitmist. Kostjapoolne lepingu ülesütlemine toimus mõistliku aja jooksul, kuna eelnevalt oli vaja teha põhjalik õiguslik, tehniline ja finantsiline analüüs. Esimese astme kohtu otsus
3.Maakohus jättis oma 28.08.2009.a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus leidis, et hageja pidi looma kaks andmebaasi ja panema nad tööle nii, et oleks täielikult tagatud numbri liikuvus. Selle tegemata jätmise tõttu ei täitnud MÜAB oma eesmärki ega vastanud lepingu tingimustele ja eesmärgile. Sellest tulenevalt asus kohus seisukohale, et MÜAB ei olnud lepingule vastav ning lepingu ülesütlemine kostja poolt oli põhjendatud. Kostja ei saa vastutada hagis nimetatud kahju eest olukorras, kus hagejal oli kohustus, võimalused ja eeldused luua hageja jaoks majanduslikult tasuv ja toimiv süsteem. Eeltoodust lähtuvalt asus kohus seisukohale, et kostjapoolne lepingu ülesütlemine oli põhjendatud ja seaduslik, hageja kahjunõue kostja vastu oli alusetu ja põhjendamatu ning tuli jätta täies ulatuses rahuldamata. Apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palus otsustada asi üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, tühistada maakohtu otsus ja saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja asus kaebuses seisukohale, et maakohus on rikkunud
2(5)
Tsiviilasi nr: 2-07-22119 kohtuotsuse struktureerimise nõudeid, kuna kaevatavas otsuses pole võimalik eristada otsuse kirjeldavat ja põhjendavat osa. Hageja leidis, et maakohus on jätnud hageja seisukohad käsitlemata kuna antud otsuses ei ole kohus esitanud mitte ühtegi põhjendust hageja faktiväidetega mittenõustumise kohta. Samuti on maakohus asunud ebaõigele seisukohale MÜAB lepingu rikkumise tuvastamise osas. Algselt on maakohus leidnud, et hageja lepingut ei rikkunud, kuid seejärel asunud vastuoluliselt vastupidisele seisukohale. Samas ei ole maakohus üldse käsitlenud liidese kasutusse andmise küsimusi, kuigi see oli vaidluse keskne küsimus. Hageja arvates ei ole maakohus käsitlenud ka lepingu ülesütlemisega viivitamist. Kostja pidi tema väidetud puudustest olema teadlik juba alates detsembrist 2004, kuid kostja ütles lepingu üles alles 09.01.2006.a, mitte mõistliku aja jooksul vastavalt VÕS § 196 lg-le 3. Hageja põhjenduste käsitlemata jätmisega rikkus kohus TsMS § 442 lg 8 nõudeid. Hageja tugineb apellatsioonkaebuses ka sellele, et lepingu ülesütlemise välistas mittevastavuse kirjeldamata jätmine kostja poolt. Hageja arvates tegutses kostja lepingu sõlmimisel majandus- või kutsetegevuses VÕS § 644 lg 2 ja 3 tähenduses, ning maakohtu vastupidine seisukoht ei ole õige. Kahjunõude suuruse käsitlemisel on maakohus esitanud kokkuvõtte poolte seisukohtadest, kuid on välja jätnud oma arvamuse nende seisukohtade suhtes. Vastustaja seisukoht
5.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus tuleb tühistada ja asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. Ringkonnakohus leiab, et asi tuleb lahendada üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, sest maakohus rikkus TsMS § 656 lg-s 1 sätestatud menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa maakohtu otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses. TsMS § 656 lg 1 p 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ning saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. TsMS §-s 442 sätestas seadusandja nõuded, millele peab maakohtu otsus vastama. Viidatud paragrahvi 8. lõike kohaselt märgitakse kohtuotsuse põhjendavas osas kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja ja kostja faktiliste väidetega, kusjuures kohus peab seisukoha võtma iga väite osas eraldi. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Ringkonnakohtu hinnangul vaidlustatud maakohtu otsus nendele nõuetele ei vasta.
7.Maakohtu otsuse põhjendav osa seisneb valdavas osas menetlusosaliste väidete sõnasõnalises kordamises. Enamikus põhjendava osa lõikudes toodud tekst vastab sõnasõnaliselt sama kohtuotsuse kirjeldavas osas esitatule. Menetlusosaliste väited tuleb esitada aga kohtuotsuse kirjeldavas osas. Väited tuleb esitada loogilises järjekorras, lühidalt ja olulist sisu esile tuues (TsMS § 442 lg 7). Kohtuotsuse põhjendavas osas tuleb seevastu esitada kohtu poolt tuvastatud asjaolud, kohtu poolt tehtud järeldused, kohtu seisukohad poolte seisukohtade ja tõendite osas (TsMS § 442 lg 8). Ei ole välistatud see, et maakohus viitab kohtuotsuse põhjendavas osas menetlusosaliste konkreetsetele seisukohtadele, kuid viitamisele peab järgnema kohtu seisukoht ning põhjendavas osas menetlusosalise seisukoha käsitlemisest peab käsitluse eesmärk olema selgesti arusaadav.
3(5)
Tsiviilasi nr: 2-07-22119
8.Hageja esitas kohtusse raha saamisele suunatud nõude, tuginedes sellele, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud leping, mille alusel pidi hageja töötama välja arvuti tarkvara lahenduse ning kostja pidi hagejale tagama viie aasta jooksul süsteemi teatud otstarbel kasutamise. Hageja tugines hagi alusena sellele, et pooltevaheline leping ei sisaldanud neid kohustusi, mille rikkumisele kostja lepingu lõpetamisel tugines ning sellele, et kostjal puudus lepingu lõpetamiseks õiguslik alus, sest leping ei sisaldanud kohustusi, mille rikkumisele kostja lepingu lõpetamisel tugines. Hageja tugines veel sellele, et isegi siis, kui kostjal oleks olnud alus lepingut lõpetada, tegi kostja seda liiga hilja, st ajal, mil esines kostja lepingu lõpetamise õiguse osas preklusioon.
9.Maakohus ei ole oma otsuses võtnud seisukohta, mis liiki lepinguna tuleks hageja ja kostja vahelist lepingut käsitleda. Maakohus ei kujundanud selget ja seaduses sätestatud nõuetele vastavat seisukohta selles, millised õigused ja kohustused hageja ja kostja vahelisest lepingust pooltel lasusid. Selleks, et otsustada lepingu rikkumisest tuleneva lepingu lõpetamise õiguspärasuse üle, tuleb määratleda, millised õigused ja kohustused lepingust pooltele tulenesid. Hageja esitas mitmeid väiteid ja oma väidete tõendamiseks tõendeid, millest tulenevalt leidis, et hageja ja kostja vahelisel lepingul on teistsugune sisu, kui see, mida kostja väitis, ning et poolte vahelisest lepingust ei tulenenud selliseid kohustusi, millele kostja lepingut lõpetades tugines. Maakohus ei ole hageja sellesisulisi väiteid üldse käsitlenud. Samuti ei ole maakohus käsitlenud hageja poolt oma väidete kinnitamiseks esitatud tõendeid. Nii hageja kui kostja esitasid väiteid, mille kohaselt tuleb lepingu sisu määratlemisel lähtuda mitte ainult lepingu tekstist, vaid ka lepingu ettevalmistamisel ning lepingu täitmisel tehtud tahteavaldustest. Pooled aga leidsid, et lepingu sisu määratlemisel tuleb lähtuda erinevatest tahteavaldustest ning dokumentidest, või et tahteavaldustel või dokumentidel oli teistsugune sisu või mõju lepingu sisu määratlemisele. Maakohus ei ole vastavasisulisi poolte väiteid käsitlenud.
10.Hageja ja kostja vaidlesid maakohtus ka selle üle, kas ja kuidas mõjutab pooltevahelist lepingut see, et hageja ja kostja sõlmisid omavahel lisaks marsruutimise ühtse andmebaasi lepingule veel ka lepingu numbri broneerimise andmekogu loomiseks, mis hiljem lõpetati ning mille lõpetamisest tulenevate nõuete osas sõlmisid pooled kohtuliku kompromissi. Maakohus ei ole võtnud selget seisukohta küsimuses, kas ja kuidas numbri broneerimise andmekogu loomise lepingu sõlmimine käesoleva vaidluse esemeks oleva lepingu sisu mõjutab. Selles osas ei ole maakohus võtnud seisukohta ka poolte väidete osas.
11.Hageja väitis, et isegi siis, kui hageja pani toime lepingurikkumise, ei oleks kostja saanud lepingut rikkumise tõttu ilma rikkumise lõpetamiseks täiendavat tähtaega määramata lõpetada. Ka selle väite osas ei ole maakohus oma seisukohta kujundanud.
12.Hageja väitis, et isegi siis, kui kostjal oleks olnud õigus leping rikkumise tõttu lõpetada, tuleb lugeda, et kostja on lepingu lõpetamise õiguse kaotanud seetõttu, et kostja ei kasutanud lepingu lõpetamise õigust mõistliku aja jooksul alates sellest, kui kostja lepingu lõpetamise õigust andvast rikkumisest teada sai. Ka selle väite ja asjakohaste kostja vastuväidete osas ei ole maakohus oma seisukohta kujundanud.
13.Maakohus korraldas eriteadmisi vajavate küsimuste väljaselgitamiseks ekspertiisi. Samas on ekspertide järeldused valdavas osas kohtu poolt käsitlemata.
4(5)
Tsiviilasi nr: 2-07-22119
14.Kuigi ei ole välistatud, et hagi võib jääda rahuldamata, saab selle üle otsustada üksnes siis, kui maakohus on võtnud seisukoha kõikide asjas tähtsust omavate asjaolude ning poolte väidete osas, hinnates kõiki tõendeid. Praegusel juhul on maakohus jätnud enamiku asja lahendamisel tähendust omavatest asjaoludest välja selgitamata ning poolte väidete osas seisukoha kujundamata, mistõttu tuleb tsiviilasi saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. Ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada, sest tsiviilvaidlus tuleb esmalt lahendada maakohtu poolt.
Menetluskulude jaotuse küsimus tuleb lahendada asja sisulisel lahendamisel.
Ulvi Loonurm
Kaupo Paal
Malle Seppik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.