lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-10-61235/72

Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 16.10.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-10-61235/72
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
16.10.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
735
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kohtunikud Ülle Jänes, Iko Nõmm, Ande Tänav

Määruse tegemise aeg ja koht

16. oktoober 2013, Tallinn

Kohtuasja number

2-10-61235

Tsiviilasi

OÜ Merkerias (pankrotis) pankrotihalduri hagi OÜ Merkerias (pankrotis) ja OÜ Corporate Investors vastu tehingute tagasivõitmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16.11.2011 määrus menetluse taastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Corporate Investors määruskaebus

Menetlusosalised, nende esindajad

Hageja OÜ Merkerias (pankrotis) pankrotihaldur Heikki Ojamaa (isikukood 36307020301, tel 50 14 196, e-post [email protected] ) Kostja I OÜ Merkerias (pankrotis, registrikood 10519878), juhatuse liige Hillar Soosalu (tel 50 47 883, e-post [email protected]), lepinguline esindaja adv Hannes Olli Kostja II OÜ Corporate Investors (registrikood 11389892), juhatuse liige Urmas Järna (e-post [email protected]), lepinguline esindaja adv Brigitta Mõttus (e-post [email protected])

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Määruskaebus jätta läbi vaatamata. Ringkonnakohtu määruse peale ei saa edasi kaevata.

Menetluse käik Harju Maakohtu menetluses oli OÜ Merkerias (pankrotis) pankrotihalduri hagi kostjate vastu tehingute tagasivõimiseks, s.o on vahetult enne pankrotimenetluse algust OÜ Merkerias ja OÜ Corporate Investors vahel sõlmitud tehingute kehtetuks tunnistamiseks. Kohtuasi vaadati läbi 01.09.2011 toimunud kohtuistungil, kus kostja II esindaja ei osalenud. Kohus lahendas vaidluse sisuliselt, lahendi teatavaks tegemise ajaks määrati 12.10.2011.

11.10.2011 esitas kostja II maakohtule taotluse menetluse taastamiseks: kohtul ei olnud õigust asja poole osavõtuta sisuliselt lahendada, sest kostjat II ei olnud kohtusse nõuetekohaselt kutsutud (TsMS § 414 lg 2 p 1). Taotluse kohaselt tuleb kohaldada analoogiat kaja esitamisega tagaseljaotsuse peale (TsMS § 415 lg 1 p 1 ja 2). Harju Maakohus tegi asjas sisulise otsuse 12.10.2011 ning rahuldas hagi. Harju Maakohtu otsuse peale esitasid mõlemad kostjad apellatsioonkaebused, ringkonnakohtusse saabusid need 11.11.2011. Kostja II apellatsioonkaebus rajanes eelkõige menetlusnormide rikkumise väitel: tsiviilasja menetleti kostja II osavõtuta, ühtegi teadet menetluse kohta või kohtukutset ei ole kostja II kätte saanud, käimasolevast menetlusest sai kostja II teada juhuslikult. Harju Maakohus jättis 16.11.2011 määrusega rahuldamata kostja II taotluse menetluse taastamiseks (ning sisuliste vastuväidete esitamiseks võimaluse andmiseks). 02.12.2011 esitas kostja II kaebuse maakohtu 16.11.2011 määruse peale. Tallinna Ringkonnakohus keeldus 08.06.2012 määrusega kostja II apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest (määrus jõustus edasi kaebamata 27.06.2012). 22.10.2012 määrusega keeldus ringkonnakohus kostja I kaebuse menetlusse võtmisest. Riigikohtu 20.03.2013 määrusega ringkonnakohtu määrus tühistati ja kaebus saadeti menetlusse võtmise otsustamiseks samale kohtule. 15.04.2013 määrusega jättis ringkonnakohus kostja I kaebuse menetlusse võtmata. Sellele määrusele esitatud määruskaebust keeldus Riigikohus 12.06.2013 määrusega menetlusse võtmast. 15.08.2013 esitas kostja II maakohtule avalduse, milles taotles tema poolt 16.11.2011 määrusele esitatud määrusekaebus läbivaatamist, heites kohtule ette, et seda ei ole tähtaegselt tehtud. Hageja vastuse kohaselt tuleb määruskaebus jätta läbi vaatamata: jõustunud kohtuotsusest tulenevaid tagajärgi saab kõrvaldada vaid teistmismenetluses (TsMS § 702). Ka Riigkohus on avaldanud seisukohta, et seaduse mõttest tulenevalt ei saa kohus teha otsust poole taotluse suhtes, mille kohta on juba jõustunud kohtulahend. Jääb arusaamatuks, millist menetluslikku olukorda avaldaja soovib saavutada. Ka sisuliselt on määruskaebus põhjendamata. Antud menetluses püüti kostja II seaduslikule esindajale menetlusdokumente kätte toimetada kõigil teadaolevatel kontaktaadressidel ja kõigil võimalikel viisidel. 11.09.2013 kiri-määrusega jättis Harju Maakohus määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et Harju Maakohtu 16.11.2011 määruse peale esitatud määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata. TsMS § 664 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud. TsMS § 664 lg 2 järgi, kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata. Praegusel juhul on menetlusse võetud määruskaebus esitatud kohtumääruse peale, millega keelduti tsiviilasja menetluse taastamisest: kostja II taotlus oli esitatud asjas, mille kohus oli lahendanud sisulise otsusega. Seadus ei näe ette võimalust esitada menetluse taastamise avaldust vaidluse sisulise lahendamise korral. TsMS § 415 lg 1 kohaselt võib sellist taotlust esitada vaid tagaseljaotsuse peale. Taotluse viide analoogse seadusesätte kohaldamise

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium

võimalusele (TsMS § 8 lg 2) on antud juhul asjatundmatu. Menetluslikuks tähenduses on sisuline kohtuotsus ja tagaseljaotsus täiesti erinevad instituudid. Seega tulnuks maakohtul kostja II taotlus menetluse taastamiseks jätta läbi vaatamata. Kui menetlusosaline leiab, et kohtul puudusid eeldused asja sisuliseks lahendamiseks poole osavõtuta, siis on tal õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus. Viimast on kostja II ka teinud. Eeltoodust nähtuvalt oleks maakohus pidanud jätma kostja II taotluse menetluse taastamiseks läbi vaatamata. Selle määruse peale ei oleks olnud võimalik edasi kaevata, mistõttu tulnuks kohtul keelduda 16.11.2011 määruse peale esitatud määruskaebuse menetlusse võtmisest. Määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa aga enam edasi kaevata (TsMS § 663 lg 2). Sellest tulenevalt ei ole käesoleva määruse peale võimalik edasi kaevata.

Ü. Jänes

I. Nõmm

A. Tänav

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja