lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-13-30188/12

Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 09.10.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-13-30188/12
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
09.10.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1052
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

9. oktoober 2013.a Tartu

Tsiviilasja number

2-13-30188

Tsiviilasi

Egon Jaeger’i taotlus riigi õigusabi saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 18. juuni 2013 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Egon Jaeger’i määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja (taotleja): Egon Jaeger (IK: XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 18. juuni 2013.a määrus muutmata ja Egon Jaeger’i määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse menetlusosalisele kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline teha Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada kas ise või vandeadvokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MAAKOHTU LAHEND

1.Egon Jaeger (taotleja) esitas Tartu Maakohtule avalduse riigi õigusabi saamiseks. Taotleja soovib saada Tartu Vanglalt temale mittenõuetekohase läbiotsimisega tekitatud moraalse kahju hüvitist summas 1597,79 eurot. Taotleja vajab riigi õigusabi kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIK) pöördumiseks, isiku esindamiseks halduskohtumenetluses ja isiku esindamiseks haldusmenetluses. Taotleja soovib riigi õigusabi, kuna menetlus EIK-s on jõudnud staadiumi, kus oleks vajalik advokaat.

Sarnased lahendid

Õigusabi ja notaritasud
  • 17.02.20262-25-17136/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.02.20262-25-18034/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 28.01.20262-25-20625/9Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.01.20262-25-15740/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.10.20252-25-11281/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 17.10.20252-25-13192/4Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
2.Tartu Maakohtu kohtunikuabi jättis 18. juuni 2013 määrusega E. Jaegeri taotluse menetlusse võtmata. Määruse põhjendustes märkis kohtunikuabi, et E. Jaegeri taotlusest ja taotlusele lisatud dokumentidest nähtub, et menetlus EIK-s juba toimub. Sellisel juhul ei saa riigi õigusabi

enam Eesti kohtust taotleda. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 37 lg 1 kohaselt Eesti kodanik või Eestis elamisloa alusel viibiv isik, kes vastab käesoleva seaduse § 6 lõike 1 nõuetele, võib käesolevas seaduses ettenähtud korras saada riigi õigusabi kaebusega EIK-sse pöördumiseks kuni võimaluse tekkimiseni taotleda õigusabi EIK-lt, kui tema kaebuse aluseks oleva inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide väidetava rikkumise on toime pannud Eesti riik. Kohtunikuabi leidis, et antud juhul ei ole Eesti kohus enam pädev riigi õigusabi taotlust lahendama ja esitatud taotluse menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg l p 1 alusel, kuna taotlejal on tekkinud võimalus taotleda õigusabi EIK-lt.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3.E. Jaeger esitas Tartu Maakohtu 18. juuni 2013 määruse peale määruskaebuse. Määruskaebuse esitaja taotles maakohtu määruse tühistamist ja palus määrata endale riigi õigusabi korras advokaat EIK-s esindamiseks. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) on taotleja ammendanud siseriiklikud edasikaebevõimalused ja pöördunud isesiesvalt EIKsse. EIK-st on taotlejale teatatud, et ta peaks võtma endale advokaadi või taotlema advokaati riigi õigusabi korras. Seetõttu pole õige maakohtu seisukoht, et taotleja peaks riigi õigusabi taotlema EIK-st, kuna EIK-st on avaldajale kirjavahetuses selgelt teatanud, et taotleja peaks õigusabi paluma Eesti riigilt; 2) puuduvad taotlejal endal piisavad õigusteadmised ning ta ei valda ka võõrkeeli. Juba praegu ei saa taotleja EIK-st temale saadetud inglisekeelsetest kirjadest aru. Taotleja viibib üle 4 aasta ja 7 kuu kinnipidamisasutuses, mistõttu puuduvad tal ka vahendid ise õigusabi eest tasumiseks.
4.Kohtujurist ei rahuldanud määruskaebust ja edastas selle TsMS § 663 lg 6 alusel lahendamiseks maakohtu kohtunikule. Tartu Maakohtu kohtunik korraldas 10. juulil 2012 määruskaebuse läbivaatamiseks kohtuistungi. Maakohtu kohtunik samuti määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle TsMS § 663 lg-te 5 ja 6 alusel lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5.Ringkonnakohus on seisukohal, et ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks ega tühistamiseks. Maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik. TsMS § 667, § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt ei kuulu E. Jaegeri taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamisele tulenevalt sellest, et menetlus Euroopa Inimõiguste Kohtus on jõudnud juba sellisesse faasi, kus isikul (kaebajal) on võimalik taotleda õigusabi EIK-st. Tulenevalt TsMS § 654 lg 6 ja § 659 koosmõjust ei korda ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendusi.
6.Vastavalt Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 37 lõikele 1 võib Eesti kodanik või Eestis elamisloa alusel viibiv isik, kes vastab RÕS § 6 lõike 1 nõuetele, saada riigi õigusabi kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks kuni võimaluse tekkimiseni taotleda õigusabi Euroopa Inimõiguste Kohtult, kui tema kaebuse aluseks oleva inimõiguste ja

põhivabaduste kaitse konventsiooni või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide väidetava rikkumise on toime pannud Eesti riik. Õigusabi taotlemist Euroopa Inimõiguste Kohtult on reguleeritud Euroopa Inimõiguste Kohtu reglemendis. Toimikus oleva EIK poolt määruskaebuse esitajale edastatud EIK reglemendi

100.reegli lõike 1 kohaselt võib Koja esimees konventsiooni artikli 34 kohaselt kaebuse sisse andnud kaebaja palvel või omal algatusel määrata kaebajale tasuta õigusabi seoses kohtuasja EIK-le esitamisega alates hetkest, kui kirjalikud seisukohad selle kaebuse vastuvõetavuse kohta on laekunud kostjast osalisriigilt kooskõlas 54. reegli punkti 2 alapunktiga b või kui tähtaeg nende esitamiseks on möödunud. EIK poolt määruskaebuse esitajale edastatud praktilistest juhistest ja selgitustest õigusabi taotlemise kohta tuleneb, et EIK-le on võimalik esitada taotlus õigusabi saamiseks juba pärast seda, kui isik on EIK poole pöördunud. Asjaolu, et EIK reglemendi 100. reegli lõike 1 kohaselt ei lahendata õigusabi taotlust enne, kui kostjast osalisriik (käesoleval juhul: Eesti Vabariik) on esitanud oma seisukohad kaebuse vastuvõetavuse kohta või kui sellekohane tähtaeg on möödunud, ei tähenda, nagu ei oleks isikul sel ajal juba võimalik õigusabi taotleda.
7.Käesolevas asjas on määruskaebuse esitaja enda väidete kohaselt pöördunud avaldusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse 17.12.2012.a ning lisaks on ta pöördunud EIK poole järelepärimisega õigusabi osas 16.06.2013.a. EIK 24.06.2013.a kirjaga on määruskaebuse esitajale edastatud materjalid õigusabi taotlemise võimaluste kohta ning ka vastav taotlusvorm. Seega oli isikul Tartu Maakohtult riigi õigusabi taotlemise ajaks juba tekkinud võimalus taotleda õigusabi Euroopa Inimõiguste Kohtult. Vastavalt eelmärgitule otsustatakse EIK reglemendi 100. reegli lõike 1 kohaselt kaebajale EIK poolt õigusabi andmine pärast kaebuse vastuvõetavuse osas seisukohtade saamist Eesti Vabariigilt. Olles esitanud iseseisvalt kaebuse EIK-le, sõltub edasine menetlus kuni kaebuse vastuvõetavuse otsustamiseni seega EIK poolsetest toimingutest. Sellest lähtudes puudub ringkonnakohtu arvates ka sisuline põhjendus anda käesolevas menetlusetapis kaebajale riigi õigusabi Eesti riigi kulul. Õige ei ole määruskaebuses esitatud väide, nagu oleks EIK-lt saadud kirjades avaldajale teatatud, et ta peaks õigusabi paluma Eesti riigilt. EIK poolt edastatud materjalides on kirjas, et avaldajal tuleb leida endale ise advokaat, seda sõltumata õigusabi rahastamise allikast. Eesti riigi poolt õigusabi andmise aluseks ei ole ka asjaolu, et määruskaebuse esitaja ei valda võõrkeeli, mis takistab tal Euroopa Inimõiguste Kohtuga suhtlemast.
8.Eeltoodust lähtudes asus maakohus õigesti seisukohale, et RÕS § 37 lg 1 alusel ei kuulu taotlus rahuldamisele ja TsMS § 371 lg 1 p 1, § 475 lg 2 ja § 477 lg 1 koostoimes tuli jätta E. Jaegeri taotlus riigi õigusabi saamiseks menetlusse võtmata.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 17.09.20252-25-13188/6Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.08.20252-25-9921/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium