Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

XXXXXXXXXXXXX.

probleemidest ja sidumisteenuse hinna tõusust tulenev pakutava teenuse konkurentsivõime vähenemine. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 192 133,87 euro ulatuses, varaks väärtus on 3 500 eurot. Võlgnik leiab, et on püsivalt maksejõuetu ja palub välja kuulutada pankrot. 28.06.2013 määras kohus ajutise halduri ja pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi aja. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul vara kuni 1 000 euro ulatuses ja kohustusi on vähemalt 340 365,46 euro ulatuses. Halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks peab haldur muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes, maksejõuetus tekkis 2010.a lõpus. Ajutine haldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise või –nõudmise võimalusi. Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 960 eurot (lisandub käibemaks) ning tehtud kulutuste katteks 33 eurot (sisaldab käibemaksu). Ajutine haldur palub töötasu ja hüvitise kulutuste eest välja mõista riigi vahenditest summas 397 eurot ning ülejäänud osas summas 788 eurot võlgniku vara arvelt. Ajutine haldur palub tasu ja hüvitise välja maksta OÜ-le INC Partner. 11.09.2013 toimunud kohtuistungil jäi haldur oma aruande juurde. Võlgnik jäi pankrotiavalduse juurde ning nõustus ajutise halduri aruandega. 13.09.2013 määrusega määras kohus pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks deposiiti makstava summa suuruseks 2 500 eurot ning avaldas 13.09.2013 sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu seisukoht Vastavalt Pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 „kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.“ Võlgnikul on vara 1 000 euro ulatuses, kohustusi 340 365,46 euro ulatuses. Seega ületab kohustuste maht oluliselt võlgniku vara mahtu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks, ei ole tuvastatud vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi, samuti ei ole tasutud pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotisituatsiooni väljakujunemise põhjuseks peab kohus muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes, kuivõrd ei ole üheselt tuvastatud kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea olemasolu. Maksejõuetuse tekkimise ajaks peab kohus kooskõlas ajutise halduri aruandega 2010.a lõppu. Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 alusel likvideerib ajutine haldur võlgniku 2 kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.

Vastavalt PankrS § 23 lg 1 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 alusel on ajutise halduri tasu arvestamise aluseks ülesannete täitmiseks kuluv aeg. Sama paragrahvi 3. lõike järgi ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur palub tasuks mõista 960 eurot (lisandub käibemaks) ning teostatud kulutuste hüvituseks 33 eurot (sisaldab käibemaksu) ning palub tasu ja kulutuste hüvitise maksta välja OÜ-le INC Partner. Võlgniku esindaja ei vaielnud ajutise halduri tasule vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 12 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr 80 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Haldur palub välja mõista hüvitis vajalike kulude katteks 33 eurot. Kulud seisnevad arvestuslikes büroo- ja transpordikuludes ning kuludes päringutele. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud ja vajalikud ning kuuluvad väljamõistmisele. Seetõttu on põhjendatud määrata halduri tasuks 960 eurot (lisandub käibemaks) ning hüvitis tehtud kulutuste katteks 33 eurot (sisaldab käibemaksu). PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Kohus mõistab ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitiseks 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) välja riigi vahenditest OÜ-le INC Partner. Äriseadustiku § 58 lg 4 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda vastutavale võlgniku seaduslikule esindajale. Dokumendid jäävad võlgniku juhatuse liikme XXXvastutavale hoiule. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.