Tallinna Ringkonnakohus Kohtunikud Ülle Jänes, Ulvi Loonurm, Iko Nõmm 30. september 2013, Tallinn 2-12-36879 S S hagi KÜ Tedre 27 vastu 14.06.2012 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Apellatsioonkaebuse hind Menetlusosalised, nende esindajad
Harju Maakohtu 22.02.2013 otsus S S apellatsioonkaebus 3500 eurot Hageja S S (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxx) Kostja KÜ Tedre 27 (registrikood 80144012, asukoht Tedre 27-37, 11311 Tallinn), esindaja adv Tiina Mare Hiob Kirjalik menetlus
Menetluse liik
Harju Maakohtu 22.02.2013 otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonimenetluse kulud jätta S S kanda. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue S S esitas 14.09.2012 Harju Maakohtule hagi KÜ Tedre 27 vastu 14.06.2012 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks ja au teotavate ebaõigete andmete ümberlükkamiseks. Hageja on Tallinna notari Triin Lekki koostatud ja tõestatud seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse alusel M S pärija 3/9 suuruses mõttelises osas. M S pärandvarasse kuulub xxxxxxxxxxxxxx korteriomand, mis on hageja valduses pärandaja eluajast saadik. Samuti osales hageja oma varaga korteri ostmisel, mis on fikseeritud müügilepingus. Pärandvara on pärijate
vahel jagamata, seega kuulub pärandvara kaaspärijatele ühiselt. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 71 lg 4 kohaselt on hagejal kostja ees kõik omaniku õigused. 14.06.2012 toimus kostja korraline üldkoosolek. Kostja moodustavad sundühistuna 45 korteriomanikku. Hageja osales koosolekul, kus osales 13 füüsilist isikut, s.o vähem kui pool KÜ liikmetest. Üldkoosoleku protokollis on märgitud, et koosolekul osales 15 KÜ liiget ja esitati 8 volitust. Seega ei ole üheselt selge, kas üldkoosolek oli otsustusvõimeline. Kostja ei esitanud enne üldkoosoleku toimumist KÜ liikmetele korteriühistuseaduse (KÜS) § 15 lg 2 alusel ei majandustegevuse aastakava projekti ega eelmise aasta aruannet koos bilansiga põhjendusel, et majandustegevuse aastakava on avaldatud haldusfirma AB Haldus kodulehel. Kostja üldkoosolek kinnitas majandustegevuse aastakava ja 2011 aastaaruande koos bilansiga n-ö pimesi. Täpselt samadel põhjustel tunnistas Tallinna Ringkonnakohus tsiviilasjas nr 2-06-31458 kehtetuks kostja 07.06.2006 otsused. Samuti on Riigikohus otsuse nr 3-2-1-63-05 p-des 12 ja 13 selgitanud, et KÜS § 15 lg-st 2 tuleneva nõude rikkumise tõttu on korteriühistu otsused kehtetud. Eeltoodu alusel on kostja 14.06.2012 üldkoosoleku otsused kehtetud. Vastuolus AÕS § 71 lg-ga 4 nõudis kostja juhatus hagejalt volikirja teiste kaasomanike esindamiseks. Igal korteriomanikul, sh kaas- või ühisomanikul on iseseisev õigus osaleda või mitte osaleda üldkoosolekul. KÜS § 11 lg 1 kohaselt on häälte arv seotud korteriomandiga, mitte ei sõltu korteriomandi kaas- või ühisomanike arvust. 14.06.2012 üldkoosoleku otsuse p-s 6 toodud alusetud etteheited hagejale on vastuolus isikuandmete kaitse seaduse (IKS) §-ga 6, pärimisseadusega (PärS) ja AÕS-i kaasomandi sätetega. Kaaspärijad ei pea esitama ei vastastikku ega kolmandatele isikutele mingeid tõendeid ega volikirju enda korteriomandi valdamiseks ja kasutamiseks. Põhiseaduse (PS) §-s 32 sätestatud põhiõigus tagab igaühe õiguse enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Lisaks tagavad PS ja IKS eraelu puutumatuse. Tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 lg-st 4 nõudis hageja kostja 14.06.2012 üldkoosoleku protokolli p-i 6 viimase lõikes avaldatud hagejale omistatud ebaõigete andmete avaldamise ümberlükkamist kirjalikus vormis andmete avaldamise eest vastutavalt isikult, s.o kostja juhatuselt, samuti ebaõigete andmete ümberlükkamise kõigile kostja liikmetele teatavaks tegemist samas vormis, milles ebaõiged andmed on KÜ liikmetele avaldatud. 28.10.2012 esitatud hagiavalduse täpsustuses teatas hageja, et menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes esitab hageja au teotavate ebaõigete andmete ümberlükkamise kohta käiva nõude kostja vastu eraldi hagiavalduses. 18.12.2012 määrusega keeldus maakohus au teotavate ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude menetlusse võtmisest. 19.12.2012 määrusega võttis maakohus üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise nõude menetlusse. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja juhatus on alati kõikidesse korteritesse pannud koopiad kõikidest ühistu koosolekute protokollidest, aastaid pandi igaühele postkasti koopia eelmise aasta majandusaruandest ja uuest finantskavast. Sel aastal viidati materjalide asukohale internetis, kuid pakuti ka võimalust väljatrükkidega juhatuse liikmete juures kolme nädala jooksul tutvuda. Hagi ei veena kostjat, et kõik koosolekul kohalolnud võtsid majandusaasta aruande vastu pimesi. 14.06.2012 koosoleku toimumise ajal lähtusid osavõtjad sellest, et Harju Maakohus ei olnud 50% kvooruminõude kaotamist seadusvastaseks tunnistanud. Siiski oli 50% kvooruminõue täidetud, isegi ületatud, kuna üks suuliselt lubatud volitus laekus ühelt korteriomanikult veel sama päeva
õhtul. Lisaks on hageja nõue kostja 14.06.2012 toimunud otsuste tühistamiseks KÜS § 13 lg 3 alusel aegunud, kuna hageja oli otsuste tegemise juures ning sai ka protokolli koopia kätte õigeaegselt, s.o üle poole aasta tagasi.
Esimese astme kohtu lahend ja põhjendused Harju Maakohus jättis hagi KÜ Tedre 27 vastu 14.06.2012 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Vaidluse all ei ole, et hageja on kostja liige ning 14.06.2012 toimus kostja korraline üldkoosolek, kus osales ka hageja. Hageja on vaidlustanud hagis KÜS § 15 lg 2 ja mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 36 lg 2 rikkumise tõttu korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsused. Lisaks sellele leidis hageja, et üldkoosolek ei olnud otsusevõimeline. Hageja on üldkoosolekul osalenud ning võtnud seal ka sõna. Samas pole ta selgesõnaliselt esitanud vastuväidet otsus(t)e suhtes ega väitnud, et tema vastuväited on jäetud õigusvastaselt protokollimata. Seega on iseenesest hageja nõudeõigus TsÜS § 38 lg 4 teise lause järgi välistatud. Menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt peab kohus vajalikuks anda hageja nõudele sisuline hinnang. Korteriühistu üldkoosoleku otsuste vaidlustamist käsitleb erisättena KÜS § 13 lg 3, mille järgi on korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtusse kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Hagi on esitatud tähtaegselt. Kostja on esitanud tõendid selle kohta, et vaidlusalusel üldkoosolekul osales 23 liiget. Puudub vaidlus, et korteriühistul on 45 liiget. Põhikirja p 6.7 järgi võetakse üldkoosoleku otsused vastu kohalolevate liikmete poolthäälteenamusega. Kui üldkoosolekust on liikmeid teavitatud vastavalt seadustes ja põhikirjas toodud nõuetele, on see otsusevõimeline sõltumata kohale tulnud liikmete hulgast (põhikirja p 6.5). Nimetatud põhikirja muudatus võeti vastu kostja 14.07.2010 üldkoosolekul. Kuigi hageja nimetatud otsust vaidlustas, siis 28.12.2012 Tallinna Ringkonnakohtu otsusega jõustus Harju Maakohtu 16.05.2012 otsus tsiviilasjas nr 2-10-37579, millega jäeti rahuldamata hagi 14.07.2010 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks. Vaidlusaluse üldkoosoleku ajal tuli lähtuda 14.07.2010 üldkoosolekul vastu võetud põhikirja p 6.5 muudatusest. Eeltoodust tulenevalt oli 14.06.2012 üldkoosolek otsusevõimeline sõltumata kohale tulnud liikmete arvust. KÜS § 15 lg 2 sättest tuleneb, et korteriühistu juhatusel on dokumentide esitamise näol ühistu liikmete suhtes korteriühistu tegevust kajastava informatsiooni andmise kohustus. KÜS § 15 lg 2 ja MTÜS § 36 lg 2 rikkumine on aluseks üldkoosolekul vastuvõetud otsuste kehtetuks tunnistamisele. Viidatud sätetes esitatud nõuded on kehtestatud eesmärgiga tagada ühistu liikmetele mõistlik aeg nende õigusi ja kohustusi oluliselt puudutavate ühistu tegevust kajastavate dokumentidega tutvumiseks, et kaaluda üldkoosoleku päevakorras nimetatud otsuste vastuvõtmise vajadust ja õiguspärasust (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-63-05, p 12). Kostja esitatud tõenditest nähtuvalt on üldkoosoleku kokkukutsumise teade avaldatud 23.05.2012, selles on märgitud päevakord ning viidatud interneti aadressidele, kus on kättesaadav korteriühistu majandustegevuse aastakava projekt ning eelmise aasta aruanne. Kostja esindaja on selgitanud, et teade pandi teadetetahvlile ja igasse postkasti. Lisaks sellele on kohtule esitatud kinnitus, et kostja eelmise majandusaasta aruanne ja majandustegevuse aastakava projekt olid kättesaadavad kostja liikmetele internetis alates 21.03.2012. Hageja ei ole eelnimetatud asjaolusid vaidlustanud ja tuginenud asjaolule, et tal ei olnud võimalik internetis nimetatud dokumentidega tutvuda. Seega oli KÜS § 15 lg-s 2 sätestatud eesmärk täidetud. Kõigil liikmetel oli võimalus vastavalt 23.05.2012 teatele tutvuda arutlusele tulevate materjalidega seaduses sätestatud tähtaja jooksul enne üldkoosoleku toimumist.
Apellatsioonkaebus Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada, teha uus otsus ja menetluskulud jätta kostja kanda. Maakohus on ebaõigesti tõlgendanud ja kohaldanud materiaalõigusnormi ning ebaõigesti hinnanud tõendeid. Kuna korteriühistul on 45 liiget, moodustab 23 liiget vähima nõutava kvoorumi. Järeldus kvoorumi olemasolu kohta koosolekul on aga ekslik. Hageja osales koosolekul ning füüsiliste isikutena oli kohal 12 inimest. Avalikust kinnistusregistri väljavõttest nähtub, et vähemalt Tedre 27 korteriomandite nr 33 ja 44 omanikke esindasid koosolekul esindajad. Korterite nr 33 ja 44 volitatud esindajad on arvestatud koosolekul osalejatena kahekordselt: esmalt loeti nad kohalolijatena KÜ liikmeteks ja seejärel on liidetud KÜ liikmetest osalejatele samad isikud volitatud esindajatena. Selliselt saadi võltsitud kvoorum. Ebaõige on maakohtu väide, et Harju Maakohtu 16.05.2012 otsusega tsiviilasjas nr 2-10-37579 jäeti hageja hagi rahuldamata. Tegelikult hagi rahuldati osaliselt ja kostja üldkoosoleku üks otsus tühistati. Hageja jääb tsiviilasja nr 2-10-37579 apellatsioonkaebuses esitatud seisukoha juurde, et kostja põhikirja p 6.5 on vastuolus MTÜS § 21 lg-tega 1 ja 3 ning PS §-ga 10. Kui põhikirja säte on kehtetu või tühine vastuolu tõttu seadusega või põhiseadusega, kohaldatakse seadust, praegusel juhul MTÜS § 21 lg-t 3. Seega ei saa vastuolu tõttu MTÜ § 21 lg-ga 1 kostja põhikirja p 6.5 kohaldada. Viide internetist teabe leidmiseks ei täida KÜS § 15 lg 2 eesmärki. Seadusega on korteriühistu juhatusele pandud kohustus toimetada enne koosolekut liikmetele kätte majandustegevuse aastakava projekt koos aastaaruandega. Kostja juhatus jättis oma kohustused täitmata. Maakohtu otsus on vastuolus täpselt samadel alustel tehtud Tallinna Ringkonnakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-06-31458 ning Riigikohtu lahendiga nr 3-2-1-63-05. KÜS § 13 lg 3 ei näe ette, et korteriühistu liige peab nõudma oma vastuväite protokollimist. Kohapeal protokolli ei koostatudki ning hageja sai allkirjastamata protokolli kätte alles mitu nädalat hiljem. Seega puudus hagejal kohustus ja võimalus nõuda oma vastuväidete protokollimist. Hageja ei ole vaidlustanud mitte konkreetseid üldkoosoleku otsuseid, vaid otsuste vastuvõtmise võimalikkust (lubatavust) otsuste vastuvõtmise kohustusliku eelduse (KÜS § 15 lg 2) täitmata jätmise tõttu. Pealegi on maakohtu järeldused ainetud, sest protokolli p-dest 3 ja 4 nähtub, et hageja vastuhääl on protokolli kantud. Samuti nähtub p-dest 3 ja 4, et hageja häält ei loetud võrdseks teiste korteriomanike häältega, vaid nõuti kaasomanike volitust, rikkudes sellega KÜS § 11 lg-t 1, mille kohaselt annab korteriühistu liikmete üldkoosolekul iga korteriomand ühe hääle. Lisaks on hageja selgitused protokollis fikseeritud arrogantses sõnastuses, jättes selgituste sisu protokollimata, mida kindlasti ei saa käsitada hagejale sõna andmisena, vaid hageja selgituste andmise takistamisena ja alavääristamisena. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda. Kohatud on apellandi väited, nagu poleks mõni osalejate nimekirja kantud liikmetest koosoleku osalenud. Ükski ühistu liige ei enda nimekirja kandmist vaidlustanud. Pealegi ei ole otsuste vastuvõtmisel koosolekul osalenud liikmete arv määrav. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et hagejal ei ole põhjust asuda hagiga kaitsma üldist hüve või õiglust, sest tsiviilkohtumenetluses on tal võimalik kaitsta eelkõige siiski tema enda väidetavalt riivatud õigusi ja huve. Ebaõige on ka kaebuse väide, nagu poleks hagejal võimalik interneti vahendusel ühistu dokumentidega tutvuda. Varasemast menetlusest on teada, et S Sl on olemas juurdepääs internetile ning oskused ja võimekus leida internetist vajalikud materjalid. Kostja juhatuse tegevus vastab selles osas üheselt KÜS § 15 lg 2 mõttele. Apellandi etteheide üldkoosoleku protokolli tõepärasuse kohta on samuti paljasõnaline ja tõendamata.
Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu otsuse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega, siis tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ta neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium alljärgmist. Maakohus ei rikkunud asja läbivaatamisel menetlusõiguse norme ege kohaldanud vääralt materiaalõigust. Kohus hindas tõendeid õigesti. Apellandi väide, et vaidlusalusel üldkoosolekul osales, sh oli esindatud, tegelikult vähem liikmeid, kui protokoll kajastab, ei vasta menetluses tõendatud asjaoludele. Kostja esitas kohtule korteriühistu 14.06.2012 üldkoosolekul osalejate nimekirja (tl 60-65, I köide), mille kohaselt osales koosolekul 23 liiget. Pealegi on kohus juhtinud hageja tähelepanu õigesti sellele, et kostja põhikirja järgi oli üldkoosolek otsusevõimeline sõltumata osalenud liikmete arvust. Kohtul ei olnud alust pidada üldkoosoleku 14.07.2010 otsust põhikirja muutmise osas tühiseks. Seetõttu on õige ka maakohtu järeldus, et 14.06.2012 üldkoosolek oli õigustatud otsustama kõiki ühistu üldkoosoleku päevakorda kantud küsimusi. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et kostja ei rikkunud seadust üldkoosoleku kokkukutsumisest teatamisel ega arutamisele tulevate dokumentide tutvustamisel. Apellandi vastupidine hinnang ei ole kooskõlas kohtule esitatud tõenditega. Toimiku materjalist nähtuvalt on teade üldkoosoleku toimumise kohta avaldatud 23.05.2012 (tl 85, I köide) teadetetahvlile ja iga liikme postkasti panekuga, teates on märgitud koosoleku päevakord ning viidatud interneti aadressidele, kus on kättesaadav korteriühistu majandustegevuse aastakava projekt ning eelmise aasta aruanne. Kostja juhatuse tegevus oli kooskõlas KÜS § 15 lg-ga 2. Maakohtul ei olnud põhjust kahelda kostja kinnituses, et hagejal on juurdepääs internetile ja oskus leida sealt vajalikku materjali.
Menetluskulude jaotus Kuna ringkonnakohus jätab hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja esimese astme kohtu otsuse muutmata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda (TsMS § 171 lg 1).
Ü. Jänes
U. Loonurm
I. Nõmm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.